Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab veel kord kokku tänased sündmused meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Valitsus kinnitas täna tulumaksualased muudatused, mis võrdsustavad eraisikud väärtpaberitulude maksustamisel eraettevõtetega Rail Baltica esimene etapp läbi palgad, kuhu mõne aasta pärast peaks sõitma rongid kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis. Tulevikus ehitatakse ka Tallinnast-Euroopasse minev kiirraudtee trassi ilmselt ikkagi läbi. Pärnu valitsusega eraldas siseministeeriumile ligikaudu 31 miljonit krooni, et katta aprillirahutuste ajal tehtud erakorralisi kulutusi. Prokuratuuri teatel põhjustas Rakvere tivoli põlengu laiali pihustunud õli süttimine. Süütamisele viitavaid jälgi ei leitud. Vene presidendi Viktor Juštšenko meie Ukraina lõi valimisliidu üheksa väikepartei ja liikumisega et minna ühise valimisblokina vastu septembri lõpus toimuvatel erakorrale sellistele Parlamendi valimistele. Eesti raamatuturul peaks ruumi jätkuma nii väikestele kui ka suurtele raamatupoodidele. Seda lubab eestlaste kasvav ostujõud ja huvi raamatute vastu. Nii tõdeti täna Tallinnas Baltimaade suurima raamatupoe avamisel. Homsest saju tõenäosus suureneb ning sooja tuleb homme 19 kuni 26 kraadi. Valitsuse pressikonverentsil rääkis rahandusminister Ivari Padar täna peamiselt tulumaksuseaduse muudatustest. Mall Mälberg käis kohal. Rahandusministeeriumis ettevalmistatav tulumaksuseaduseelnõu peaks jõustuma juba sel aastal, selles on rahandusminister Ivari Padari sõnul kaks väga kaalukat momenti. Esiteks ettevõtte tulumaks, kuidas Eesti sellega tulevikus jätkab ja teiseks, eraisiku investeeringutulu maksustamine. Kõigepealt esimesest. Tema sügavam mõte on see, et mis puudutab topeltmaksustamist, et, et ei toimuks siis nii ema riigis kui ka siis selles riigis, kus tütar tegutseb, toimuks nagu kahekordset maksustamist ja teiselt poolt ettevõtetele kindlasti meeldiv etistrei investeeritud kasum jääb endiselt maksuvabaks. Me viime sisse muudatused Agased põhiloomuses, jääb see maksusüsteem ettevõtjatele sarnaseks. Täna kehtima. Mis puutub eraisikute investeeringute tulu maksustamist, siis täna on nii, et ettevõtjad ja eraisikud on ebavõrdses olukorras, ütles rahandusminister. Eraisikult võetakse erinevalt ettevõtjatest maksu kõikide investeeringutulude pealt ja kohe Pakume välja versiooni, mis võimaldab eraisikutele avada investeerimiskonto ja läbi selle investeering, mis konto seostada siis oma väärtpaberiinvesteeringuid, ükskõik, kas siis palgaraha, mis on kantud investeerimiskontole, fikseeritakse ja, ja selge, et kui võetakse rohkem raha välja sellest investeerimiskontolt kohe sinna sisse kantud, siis kulmastamisel uus tulumaksuseadus on koostamisel ja mõlema olulise punkti puhul detaile täpsustatakse. Kas või see detail, mis puudutab võimalike investeeringute ringet, milliseks sakslane, aktsiad, väärtpaberid, millesse siis aktsepteeritakse investeeringuid, need on sellised edasiste diskussioonide teemad kindlasti, aga valitsuskabinetist on vähemalt heakskiidu saanud mõlemad momendi puhul sellel põhimõttelised otsused. Nii et töötnud liiskonnagu langenud. Juba on räägitud ka sellest, miks eraisiku investeeringutulu meetme ellurakendamine nii kaua aega võtab, et miks mitte kohe tuleva aasta algusest. Ivari Padar selgitab. Kõikide riskide maandamine või maksuseaduse kokkukirjutamisel, et oluline teema, et sellest üllast ja õigest asjast ei tekiks maksuauk, kust lihtsalt hakatakse läbi offshore-firmade maksuvaba tulu välja. Arutamistiga on siin kindlasti palju ja ma arvan, et rahandusministeerium, kogu selle detailse pildi kokku panemine sügisel nõuab päris palju tööd ja haruldusi. Valitsus otsustas toetada majandusminister Juhan Partsi ettepanekut Rail Baltica projekti etapiviisiliseks rakendamiseks. Esimeses faasis kulgeb Tallinna ja Riia vaheline raudteeühendus Valga kaudu. Seal peaks tulevikus liikuma rongid kuni 120 kilomeetrit tunnis. Eestis on palju vaieldud, et peaks minema niinimetatud euro rööpalaiusega uus kiirraudteetrass Tallinnast Euroopasse. Küsisin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunikult Anti Moppeli neilt, et kas Pärnu linna lootused, et see trass läheb läbi Pärnu on nüüd kustunud. Me räägime alles esimesest faasist, mis on kiirused 120 kilomeetrit tunnis, mis jälgivad olemasolevat nii-öelda vennast standardit niitnud pärnakaid. Loomulikult puudutab Euroopa standard 160 kilomeetrit tunnis kiirust absoluutselt teine, et asja selle kohta meil ei ole teostatavusuuringud detailidel tehtud. Aga millal ikkagi tuleb see lõplik otsus, et kust hakkab see euroopa trass minema? Euroopa trassi uuringud teaksime, praegu taotleme Trans-Euroopa võrgustikku eelarves nagu kaasrahastamist, teine osa tuleb riigieelarvest. Uuringu iseenesest detailsema, kus on ka muid loomulikult trassid ja muud igasugused nüansid, liiklusprognoosid, tasuvusarvutused, Eesti vabariigi piires me loodame seda teostada umbes vahemikus 2008 2009. See on projekt, mis võtab aega vähemalt üle aasta, kui seda korralikult teha. Otsuseid saab tegema hakata 2009. Ehituse osas, loomulikult siis läheb eelprojekteerimine, mine projekteerimine, juhul kui otsustatakse selline süsteem luua, sest et see tuleb paralleelsüsteem eksisteeriva nii-öelda vene standardi kõrvale ja kahe paralleelselt olemasoleva standardi ekspluatatsiooni suhteliselt kallis. Kusagilt peavad tulema rahavood, et hoida üleval taset raudteele vastava tohutus taset. See tähendab tegelikult topeltsüsteemide puude näol kogu hoolduskompleksi näol. Aga välistatud ei ole ka see, et see Euroopa rööpmelaius, et see trass tuleb ka veel läbi Tartu Sellisel põhimõttel see oleks nüüd ilmselge raharaisk eksisteeriva funktsioneeriva raudtee kõrvale rajada paralleelstruktuur. Sellisel juhul kaotama ajas, kaotame rahas ja siis kaotaks mõttega see just ajavõit, mis on nagu tasuvusarvutuste raha finantsanalüüsi, majandusanalüüs üks aspekte ei, pigem ikka läbi Pärnu, sest et läbi Tartu see töötab igasuguste loogikate vastu. Välisuudistest teeb nüüd kokkuvõtet. Kai Vare 10 Ukraina erakond allkirjastasid demokraatlike jõudude ühinemise deklari ratsiooni, milles lubatakse septembrikuistel valimistel koostööd teha. Bloki juhiks saab president Viktor Juštšenko liitlane oranži revolutsiooni päevilt Juri Rutsenko. Juštšenko sõnul on tema liitlased taas ühtsed ja tugevad ning saavad taastada valijate usalduse. Endise peaministri Julia Tõmošenko blokk aga uue valimisliiduga ei ühinenud, nemad esitavad oma kandidaadid valimisteks eraldi. President kuulutas ennetähtaegsed valimised välja pärast pikka vastasseisu peaminister Viktor Janukovitšiga, kelle regioonide partei eelmistel valimistel võitjaks tuli. Praegu näitavad küsitlused, et kõige suurem toetus on ikka regioonide parteil, teine on Julia Tõmošenko blokk ja kolmas presidendi. Meie. Ukraina Juštšenko tunnistas, et valimised ehk parlamendi koosseisu ei muudagi, kuid muudavad vaimsust. Moskva saatis Londonile ametliku teate, et keeldub Aleksander Litvinenko surmas süüdistatavat Andrei luga Avoid välja andmast. Informeeritud allikate teatel viitas Venemaa peaprokuratuur oma vastuses Venemaa põhiseadusele, mis välistab vene kodanike väljaandmise välisriikidele. Peaprokurör on varem mõista andnud, et luga voi võidakse võtta kriminaalvastutusele juhul, kui briti võimud esitavad veenvad tõendid tema süü kohta ning Vene prokuratuur neid põhjendatuks, tunnistab. Pakistani pealinnas Islamabadis ümber piiratud mošees viibiv vaimulik teatas, et tema ja ta järgijad on valmis Landma. Teisipäeval algasid Punase mošee juures usklikke üliõpilaste ja valitsusjõudude kokkupõrked. Vähemalt 17 inimest on saanud surma. Mošee on ümber piiratud ja kompleksis viibivad sajad inimesed. Täna oli kuulda valju plahvatust, aga sündmuskohal viibivate ajakirjanike teatel ei ole näha, et valitsusjõud valmistusid rünnakuks. Vaimulik Abdul Rashid asi sõnul on algatatud laimukampaania ja inimesi püütakse uskuma panna, et üliõpilaste seas mošees on relvastatud võitlejad. Kui nad on tõesti seotud keelatud rühmitusega, on seda võimalik välja selgitada, ütles Haasin. Prantsusmaa idaosas leitud kolm surnud luike tappis inimesele ohtlik H5N1 viirus, kinnitas Prantsusmaa põllumajandusministeerium. See on esimene linnugripijuhtum Prantsusmaal pärast 2006. aasta kevadet. Eelmisel kuul leiti viirust kahest Tšehhib linnufarmist. Nakatunud linnud tapeti. H5N1 viiruse tagajärjel on maailmas kokku surnud ligi 200 inimest. Tänasest asub balti riikide suurim raamatupood Tallinnas. Viru keskuses avati Rahva raamatu raamatupoe laiendus. Reene Leas käis avamisel. Raamatuid ostetakse, ostetakse järjest rohkem ning selle üle võib ainult rõõmu tunda. Sestap ka kaupmeeste julgus laiendada raamatupoodi, mis kümmekond aastat tagasi oleks majanduslikus mõttes tundunud selga hullumeelsena. Kas aga järjest suuremate ning uhkemate raamatupoodide avamine kaubanduskeskustes, eisaa saatuslikuks väikestele nurgapoodidele? Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv seda ohtu ei näe. Ei, mina usu, et väikeste poodide aeg möödas on, võib-olla mõnede muutuvad spetsiifilisemaks tegelikult näiteks vana raamatupoode on ju on ju päris rohkesti juurdegi tulnud ja ma ei tunne eriti täpselt seda raamatut, turunduse telgitaguste on väga hea, et meil lõpuks on, on ta juba juba päris suure raamatupoe moodi, pood on olemas, et hakata nüüd selle juures rääkima teise hääbumisest. No pagan, ega meil ju nii vähe neid raamatuid ka osta, pigem kui, kui, siis nüüd. Mure on pigem tollased, et väiksemates linnades kipuvad raamatupoed ära kaduma. On siin piisavalt ruumi, ka eesti kirjandusel ostetakse sõda. Muidugi on ja loodetavasti ostetakse rohkem, sest asjad paistavad paremini kätte. Ja üldiselt, kui väärikaid asju ilmub, siis on sellest ka kuulda. Aga sellises poes on tõepoolest see hea variant, et kui sa mõnest asjast polegi kuulnud, siis on tõenäolisem, et sulle näppu jääb, et kitsal pinnal kimbutavad mõned asjad teiste taha ära kaduma. Siin on selles mõttes parim võimalus ootamatu raamatu otsa komistada on märgatavalt suurem. Veel mõne aja eest räägiti sellest, et paberil trükitud raamat üldse kaob ning kirjavara kolib internetti. Nii pole juhtunud. Kas raamatupoode võiks ähvardada selline oht? Kirjastaja ja tõlkija Krista kaer. Inimestele meeldib tulla, poodi, võtta, riiulist raamat, vaadata, kaaned täpselt välja, näevad, kuidas raamat käes tundub olevat, lüüakse lahti, istuda, maha lugeda natuke. Ja väga tore on see, et just praegu ikkagi suuremad raamatupoed Eestis on ka selliseid, kus on kohvikud, kus saab riiulis raamatud. Istud, võtad raamatu kätte, loed siis seal? Võib olla pealkirja järgi tundub, et raamat istub, aga sisse võetud, selgub, et ei sobi. Krista Kaera hinnangul sõltub Eesti raamatuturu areng eelkõige ostjast. Valiku üle ei saa juba praegu nuriseda. No ega ta väga palju enam areneda ei ole, ta on praegu väga mitmekesine juba ja kui suureks ta läheb, sõltub inimeste ostujõust ja selle eest ka valinud täiesti tahavad raamatute peale raha kulutada. Katre rifi raamatuturg reageerib piisava kiirusega selliste maailma pesselleritele tulevad need kiiresti müügile. No tulevad ikka üldiselt muidugi liha, bestsellerite tasugi täitmine. Ma jään ikka seisukohal, et Eestis on lugejate arv sedavõrd piiratud, et me peame ikka katsuma võtma võta kõige paremat ja neid raamatuid, mis võib-olla hetkeks rõõmsad bestselleriks ja millel tegelikult seal taga eriti midagi ei ole. Meil on ka üsna palju, mis tulevad ja tõesti kaovad netti jooksma. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sajab hoovihma. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 12, saartel kuni 17 meetrit sekundis ning sooja tuleb öösel 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval Kagu-Eestist alates pilvisus tiheneb, mitmel pool sajab vihma, kohati võib olla äikest, saju võimalus on suurem. Pärastlõunal puhub kirde- ja põhjatuul viis kuni 12 meetrit sekundis, rannik kul ja saartel kuni 17 meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 19 kuni 26 kraadi. Selline oli Päevakaja viiendal juulil. Head õhtut ning kuulmiseni.