Mart Siimanni juhitava valitsuse prioriteediks on regionaalpoliitika. Kuuendal mail otsustas vabariigi valitsus oma väljasõiduistungil Võrus. 1998. aasta esimesest jaanuarist hakkab Eestimaal olema veel üks regionaalse arenguprogramm ja see kannab nime Kagu-Eesti regionaalse arenguprogramm. Esimeseks augustiks. Sellel aastal tuleb regionaalministril valitsusele esitada Kagu-Eesti arengukava. 21. mail oli kolme maakonna juhtide kokkusaamine Võrus. 28. mail kohtusid kolme maakonna Valga-Põlva- ja Võru omavalitsusjuhid Käärid, kui seal on lindistatud ka järgnevad intervjuud. Selle saate eesmärgiks ongi anda põgus ülevaade sellest, mida loodavad maavanemad ja arenguosakonnajuhatajad ning Võrumaa omavalitsuste liidu esimees kavandanud vastavalt Kagu-Eesti regionaalse arengu programmilt. Palusin arenguprogrammi koordinaatoril regionaalminister Peep Arul selgitada selle programmi põhimõtteid. Regionaalminister Peep Aru. Selle programmi finantseerimise alustamiseks on vaja siis välja töötada põhimõtted, millega see programm hakkab tegelema. Ja mina ikkagi arvan täna sellisena, et Tamm ei saa küll olema sadadest miljonitest koosnev mingisugune suur suurust, millega kogu see Kagu-Eesti siis välja ehitatakse mis peaks looma senisest enam arengueeldusi. Ja ma arvan, et me peaksime läbi programmi püüdma teha Kagu-Eestile vajalikke uuringuid, vajalik arenduslike projekte, üritama ikkagi tekitama selle olukorra, et see mõni miljon, mis selle programmi olema saab, et läbi selle kaasata Võrumaale erinevatest finantseerimisallikatest raha ja mitte niivõrd riigikassast, kuivõrd just erakassadest pankadest. Ütlesite, et eraldada Võrumaale ainult raha, aga Kagu-Eesti hõlmab ju teatavasti Põlva ja Valgamaad. No siin ilmselt oli tegemist lapsusega, ma mõtlesin ikkagi tähendab kõike kolme maakonda, mis Kagu-Eestisse kuuluvad seal Valga, Võru ja Põlva lapsus, ilmselt tuli sellest, et Võru Soojuse väljasõiduistung aga kõikide maakondade maavanemad ja arendustöötajad on seda programmi siis põhimõtete väljatöötamisse haaratud. Üks arutlusteema, vähemalt Valga ja Võru maakonnas on praegu ettevõtted maksuvabaks ja kardetakse, et siis tulevad Põhja-Eesti ettevõtted ja siin nad tootma ei hakka. Vabariigi valitsuse poolt nüüd välja käidud D muuta investeeringud olenevalt siis regiooni arenguastmest maksuvabaks on ikkagi mõeldud sellisena, et aluseks võetakse siis tegelikud investeeringud konkreetsesse piirkonda, mitte registreerimisasukoht. Seda probleemi me loomulikult oleme ette näinud ja nii peab hakkama olema. Tähtis ei ole mitte Anne pool, vaid ikkagi see, kas siis tuleb vähem arenenud piirkondadesse investeeringuid ei tule ja me loodame, et siiski see on üks võte selleks, et tekitada ettevõtluses elevust ja suundumust ikkagi siis ka väljaspoole arenenud piirkondi. Kuidas teie arvates mõjutab see planeeritavat regionaalprogrammi? Vähemalt 99. aasta valimisteni on see igal juhul, omavalitsustel on vabatahtlik ja siin riik hakkab aitama, ütleme sellisena siis omavalitsusi selliste toetuste poole pealt, et võtab endale osa kulutusi ikkagi katta, siis mis on seotud omavalitsuste ühinemisega. Et riik täna tahab toetada omavalitsus ühinemist ja arvab sellisena, et läbi selle ikkagi on võimalik tõsta omavalitsuste poolt osutatavate teenuste kvaliteeti. Ja kolmas on ikkagi see, et tõsta omavalitsuste mobiilsust. Kuidas te näete regionaalministrina, millega tegelevad maakonnavalitsused viie aasta pärast, kas neid üldse on? Kahtlemata on, ma usun, et maakonnavalitsused tegelevad põhilises ulatuses samade asjade nagu nagu täna võib-olla on viie aasta pärast tunduvalt selgemaks saanud tunduvalt täpsemini piiritletud siis funktsioonid, mis on siis omale territoriaalselt riiklikule juhtimisstruktuurile ja, ja sealt on välja võetud võib-olla veel mõningad funktsioonid, mida täna siis täidetakse ja püütakse täita nagu omavalitsuste valdkonda kuuluvatesse ülesannetes. Maavanematel on kahtlused selles, kas jutt kavandatavast programmist pole lihtsalt järjekordne arvult siis juba seitsmes projekt ja kas see toob sisulist edu. Alustab Valga maavanem Rein Randver. Me oleme ka lootnud eelmisest programmist, kus valitsus kuulutas Kagu-Eesti eis arendatavas piirkonnas 95. aastal väljasõiduistung Sangaste lossis neid lahendeid ja nende lahenditele, ideede ja teede pakkumist, siis kahjuks ei ole need suuremas osas rakendanud ja tänase päevani ikkagi me räägime Eestis ainult märksõnast regionaalpoliitika. Aga sinna juurde ei ole tulnud siiani reaalseid lisandeid lahendeid. Ja ma arvan, et see välja öeldud sõna ja lause ja otsese Frank valitsuse istungil on märksõnana ja juba suhtumisest suhtumisest sellesse, et on olemas Eestimaal üks piirkond, millel on oma probleemid, oma eripärad ja mida tuleks aidata. Aga nüüd konkreetselt Valgamaalt, mis on Valgamaal kõige suuremat probleemi? Ühtepidi on meil ka positiivseid näiteid, need on meie loodus ilus ja rikkumata ja puutumata loodus, kus on võimalik tegeleda turismiga ja kõik sellega seonduv. Loomulikult on Maal arendatud aastaid transporditeenused ja sellest tulenevalt on meil Valgamaa kui transpordisõlm kus on võimalik nii maantee kui raudtee veostega tegeleda, kuid miinusega, et on see, et jätkuvalt on Valgamaalt nende aastate jooksul tänu objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel inimesi lahkunud ära. Täna on töötus üle Eesti riigi keskmise kui rääkida protsentidest ja kindlasti neid probleeme ja, ja muresid lisanduvad siia ka igas omavalitsuses eraldi. Mida peaks siis nüüd kohe-kohe tegemata natukenegi Valga maakonda muuta? Ja ma arvan, et sellest regionaalse arenguprogrammist, ega see ei tohiks olla ka meile võluvits või võlu dokikene, vaid pigem on see kalamehe mõistes meile õnge andmine, kuid kala püüdmine tuleb meil endal teha ja, ja ma arvan, et see on abi selleks, et Valgamaa inimest panna mõtlema, panna mõtlema läbi mitmesuguste kursuste läbi mitmesuguste ettevõtmiste, kuidas olla täna edukas ja kuidas homme edukas võib-olla ka teatud investeeringute osas välisinvesteeringute siseriiklike investeeringute suunamine maakonda. Nii et ma arvan, et need on sellised tingimustele toomised teiste piirkonda võrreldes. Põlva maavanem Kalev Kreegipuu näeb Kagu-Eesti regionaalprogrammis Põlvamaale järgmisi võimalusi. Kalev Kreegipuu. Lootusi on suhteliselt palju ja lootused on ka mitme kandi pealt. Ja võib-olla esimene pool, kust midagi loodame, on ikkagi jah, see Tallinna pool, ütleme valitsus, ministri kirjumid, loodame seda, et seoses nüüd valitsuse poolt võetud suunaga regionaalarengu tähtsustamise poole, kõik ministeeriumid omaks võtmas ja, ja ka Kagu-Eesti programmi tõsiselt võtavad, mida me võib-olla ei looda ja mida ehk ka juba varem välja öeldud nei looda tegelikult ju seda, et kohe praegu hakkavad Kagu-Eestisse ja Põlvamaale tulema sajad miljonid või miljardid, loodame seda, et saadakse paremini meie probleemidest aru ja, ja me näeksime Kagu-Eesti programmi siiski kahes osas, millest üks osa olekski see konkreetne rahaline programm, kas me siis paneme ta senise kuue regionaalpoliitilise programmi hulka, paneme ta sinna kõrvale või, või kuidagi eraldi, aga põhimõtteliselt siiski laadne. See oleks siis programm, kuhu oleks Põlvamaa ja Kagu-Eesti inimestel võimalik oma projektide ja taotlustega lihtsamalt ja kergemini pöörduda kui, kui seni teine pool Kagu-Eesti programmist. Kas me arvame niimoodi käima ministeeriumide kaudu ja, ja sellest on ka valitsuse tasemel räägitud. Et püütakse muuta ministeeriumide suhtumist regionaalpoliitikasse ja, ja me loodame väga, et kogu selle suhtumise muutmise kaudu siis ka Kagu-Eesti ja Põlvama probleemid kajastuvad juba mitte eraldi programmis, vaid kajastuvad ministeeriumide ridade peal kindlasti jälle esialgu mitte miljardite ja sadade miljoniteni, vaid siiski miljonitega ja suhtumisega. Nüüd kolmas lootus ja ootus, mida võiks Kagu-Eesti programm täita, Ta on, on ehk see, et me siin kohapeal hakkame paremini koostööd tegema, sest et ilmselt ei ole Need saladus ka see, et siiski Kagu-Eesti maakonnad ja Kagu-Eesti omavalitsused millised on kõik suhteliselt raskes seisus ja suhteliselt vaesed, kipuvad aeg-ajalt ka omavahel konkureerima. Ja konkurents viib alati asja edasi, aga, aga mõnikord see konkurents võib viia ka ebaefektiivsusele ja ebaökonoomsusele ja ja raiskamisele. Põlva ja Valga maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnad on välja töötanud oma maakondade arengukavad. Nüüd tahetakse need arengukavad koos läbi vaadata ja aluseks võtta, et välja töötada Kagu-Eesti regionaalarengu programm. Milline on Valga maakonna arengukava, seda küsisin sealse maavalitsuse regionaalse arengu osakonna juhatajalt Georg Trasanavilt. Me oleme töötanud kaks aastat maakonna arengukava kallal ja, ja ma arvan seda, et see on olnud pidev ja ja osa neid ülesandeid, mida me võtsime eelmine aasta on juba selleks aastast täidetud ja üks konkreetne asi, mis on must valgel kirja pandud, see, et teha ettepanek Võru ja Põlva maakondadele välja töötada ühine arengukava Kagu-Eesti kohta ja rõõmul kuulda seda nüüd, meie sõnum on jõudnud ka valitsusse ja, ja valitsus on nüüd oma istungil väljasõiduistungil võrus. On võtnudki niisuguse otsuse vastu, et kohe-kohe tuleb üks Kagu-Eestit toetav regionaalarengu programm ja mis riigieelarvest saab ka rahastatud, see toetus kõigepealt peab olema selline, et me suudaksime välja töötada selle programmi rahade tervelt konkreetseid projekte, mis viiksid meid välja sellest madalseisust. Ja selge on see, et see rahaline toetus riigi poolt ei saa olema suur. Ja meil ei maksagi loota siin, et see on mitmeid kümneid miljoneid. Kahtlemata riigil ei ole seda raha täna anda ja me peame olema realistid. Mis on Valgamaa arengustrateegia? Turism on lihtsalt üks üks teid, kuidas on võimalikke täiendavaid töökohti luua, kuidas on võimalik meelitada inimesi siia ja meelitada raha siiakanti? See on üks teedes põllumajandus põllumajanduseta me nii või teisiti ei, ei saa üle ega ümber, tähendab, siinkandis on haritud põldu eluaeg ja, ja põlluharimine peab ka jätkuma, aga kindlasti peab jätkuma seal, kus on ta kasulik ja kus on ta ökonoomne. Nii et kõik piirkonnad kahjuks meil selleks ei ole. Ja rääkida põlluharimisest kui põhitegevusalas siin Otepää piirkonnas ei saa rääkida seda Karula piirkonnas. Kuid miks mitte? Palgaümbruses on suured avarad põllud ja viljakad põllud, miks mitte seal ja seal praegu karitakse, aga tõestas tööstus kahtlemata tänasel päeval juba see, kes annab kõige rohkem töökohti meil inimestele ja, ja ta on meil ausalt öelda ka välja arendatud juba eelmistel perioodidel ja nad on erastamise käigus. Õnneks ei ole nõndanimetatud teema jäänud, vaid arenevad edasi ja, ja palgas on liha- ja konservitööstusteraviljasaaduste kombinaat. Terko on mööblivabrik. Tulevikunägemuses võiks olla see, et Valgamaalt ei tohiks välja minna ükski kohalik tooraine ja niisama toorainena, vaid ta peab olema töödeldud ja ta peab välja minema lõpp-produktina siit. Valga linn on seotud otseselt ju raudtee arenguga ja, ja Valga linn on veel asukohalt sellisel kohal, mis ikkagi oli ju üks punktidest, kust läbis meie hansatee. Nii et tänavale räägite sellest via saatikast, aga ma arvan, kui kui sidemed Saksamaaga tihenevate ja saksa ärimeestel tekib huvi Eesti vastu, siis kahtlemata hakatakse ka Eestis rääkima sellest maanteetrassist ja, ja raudteega. Täna on seis selline, et arengut vabariigi juhtivad ametnikud ei näe, kuid me ise ütleme niimoodi, et kui suhted Venemaaga paranevad, siis ka avanevad meil soodsamad võimalused ja, ja transiit on selline majandusharu, mis kahtlemata hakkab tooma kasu Valgamaale. Põlva maavalitsuse arengu- ja informaatika osakonna juhataja Aimar Sokk Arengukava on ju kokkulepe, et me lepime kokku, et me läheme vot selles või selles suunas ja me tahame saada tulevikus vat umbes taolist, nii nagu on meie kujutelmad umbes taolist Põlvamaad ja selle selle nimel on tehtud seda tööd, et saada arengukava, saada see kokkulepe, sest arengu ka ise ei arenda mitte midagi, vaadatud ja mõeldud, et mis võiks olla see tegevusvaldkond, mis sobib Põlvamaale sealhulgas muidugi majandus, millest me ei saa üle ega ümber, sest Põlva maakonnas on 70 protsenti maaelanikkonda. Ja isegi kui kõik kangesti tahaksid linna tulla, nad ikkagi ei jõuaks. Maal on ju vaja ka elada, on vaja ka saada palka on mingisugust tööd vaja ja selleks on vaja kohandada meie põllumajanduspiirkonnas oma tegevus selle oludega, mis on praegu ja mis võib-olla tulevad tulevikus ning selle jaoks kaasa just nimelt see arengukava, need kokkulepped, omavahelised kokkusaamised, rääkimised, arutamised hakkab inimestel mõtte liku endil ka nendel juhtidel, nii omavalitsus maavalitsusjuhtidel, et soovitada, suunata meil väga kena loodus, ta on vaheldusrikas. Just nimelt, et kutsuda siia inimesi mujalt, on ta siis konverentsiturist, on ta siis ökoturist, on inimene, kes tahab tulla talusse suvel tööd tegema selle jaoks, et saaks taluturismi arendada, peab olema ka talu, peab olema ka põllumajandus. Aga nüüd Võrumaale, millisena näeb Kagu-Eesti regionaalarengu programmi, Võrumaa omavalitsuste liidu esimees ja Antsla linnapea Kurmet müürset Tahaksin loota, et, et see, see programm ei jääks paberile. Ükskord on valitsus juba võtnud vastu otsuse, et Kagu-Eesti muud Ta eelisarengupiirkonnaks oli 94. aastal, kui tarandi valitsusele otsuse vastu võeti Sangaste lossis siis sellele järgneb mitte ühtegi konkreetset sammu, mida oleks silmaga näha või käega katsuda. Selles mõttes ma ei saaks väga suuri lootusi, et see programm nüüd käivitumine tooks kaasa nüüd väga suurt leevendust, aga kindlasti see aitab kaasa meie probleemide lahendamisele ja võib-olla ka natuke teavitamisele. Ning üldiselt lootused on, aga mitte mitte väga suured. Millised on need esmased probleemid, mida te selle programmi raames võiks ära lahendada? Programmi nüüd ülesehitus peaks saama valmis siis esimeseks augustiks käesolevas aastal ja selleks oleme nüüd asunud ka vaikselt tööle sel nädalal koos käinud niinimetatud selle eri majandustsooni loomise võimalikkust ja selle sidumist Kagu-Eesti programmiga. Nii et võib-olla esimene olekski selle selle transiidi pool, mis on nüüd nagu uuena tulnud maakonna arengustrateegiasse. Kuid eks põhjus on ikkagi see, et Kagu-Eesti on täna oma näitajate poolest Eestist tunduvalt madalamal. Välja arvatud siis töötuse protsendiga, millest me oleme tunduvad jälle kõrgemal, et neil probleemid on ja, ja ma loodan, et maakonna paremad pead koostöös siis vabariigi erinevate arenguorganisatsioonidega. Me koostame sellise täpsema kava, mida me sealt arenguprogrammist soovime. Sellest seitsmendast valitsuse programmist. Gourmet müürsepp, mida te arvate, kas see regionaalprogramm mõjutab kavandatavat haldusreformi? Otsest seost ma ei näe ja et, et see nüüd oleks otseselt seotud, kuid kindlasti kaugemal selliseid kaugeid mõjutusi annavad. Kuid mulle tundub, et haldusreformi probleemid peab lahendama eraldi sellest sellest Kagu-Eesti programmist haldusreformi käivitamine, tegemine või loomine ma ei oskagi, nii-öelda, on ikka üle-eestiline ja sellega peaks tegelema keskvalitsus otse ja, ja Peep Aru regionaalministrina on ka paari korra välja öelnud, et, et riik peaks looma selliseid stiimuleid, et omavalitsused ühineksid just võib-olla et ühinemiskulude katmise võib-olla keskvalitsuse poolt ja siin ma nagu otsest seost ei näe. Selle saate intervjuudes on palju kahtlusi ja kõhklusi ning ka tähtaeg, esimene august kimbutab arengukava koostajaid. Küsisin Põlvamaavanemalt, mida kavatsetakse järgmisel kokkusaamisel Kalev Kreegipuu. Esimesel kokkusaamisel, mis Võrus toimus, nüüd eelmisel nädalal, me leppisime praktiliselt kokku selles, et, et esimene etapp, kuna meil siiski praegu on väga vähe aega antud valitsuse poolt esimene etapp, millega valitsusse minna, oleks vaja välja töötada kiiresti Kagu-Eesti programmi strateegia. Nii nagu teistel regionaalpoliitilistel programmidel mõnelgi oma strateegiad välja tatud ja, ja mis peaks sisaldama seda, mis on selle programmi eesmärgid, millised on selle programmi nii-öelda funktsioneerimise põhimõtted, teine kindlasti see, mis ikkagi toimub juba 1998. aastal, selleks et jõuda selle programmiga ka siiski reaalselt ja ütleme siis efektiivselt 98. aasta eelarvesse. Ja peale seda kindlasti peaks nüüd järgnema võib-olla et isegi olulisem osa Võrus oli ettepanek tehtud moodustada maakondade vahelised töögrupid. Noh, ei ole, võib olla reaalne, et need kõik töögrupid väga tõhusalt töötavad, nüüd enne seda valitsuse istungit peaks toimuma esimese augusti paiku peame arvestama, et suvi on vahel ja kõike muud säärast. Aga kindlasti need töögrupid tuleb moodustada ja need töögrupid, maakondade vahelised töögrupid peaksid hakkama siis edasi juba arvesse võttes maakondlike arengukavasid ja omavalitsuste arengukavasid hakkama välja töötama. Conniti Kagu-Eesti arengukava arenguprogrammi valitsus pani oma otsusega maha kuupäeva esimene august. Kuid Võru nõupidamisel me leidsime, et Meie jaoks peaks tegelikult see asi valmis olema esimeseks juuliks, see, mis juba valitsusse peaks projektina nõuna minema, nii et pead teele. Jah, aga ei ole ja, ja selles mõttes sellest vähesest ajast me peame ikkagi maksimumi võtma, et kõik, kõik need head mõtted jõuaksid paberile, jõuaksid ühtsesse süsteemi, et me vähemalt saaksime esitada midagi väga-väga selgelt ja konkreetselt. Tallinnast paistab Kagu-Eesti kauge ja ühtemoodi olevat. Tegelikult on aga siiski kolm erinevat ja samas tihedalt seotud maakonda oma huvidega. Senised erinevad riiklikud rahasüstid, näiteks 10 miljonit Setumaale Pole erilist läbimurret tekitanud. Põhjuseks vist rahajaotus kindlatele valdadele põllumajandus, turism, transiitraudtee ise toota, kuna tooraine on olemas ja koostöövalmidus. Need mõtted jäävad kõlama tänasest saatest. Ehk saab juba järgmises saates Kagu-Eesti ja kogu Eesti kõnelda konkreetsetest projektidest ja kavadest. Mina olen Piret rist ja Foonika poolt aitas Anna-Maria Currel kuulmiseni.