Tervist, mina olen Urmas Vadi. Tänu sood, mees ootas kokku suur ja väikepoegade algus ja tänapäev ja tulevik sulgudes Kivisildnik. Riho Lauri Saar kaevus Raul Vaiksooraamatusse oja lugu minuga rühkisin Tartus Toomemäel Pääle ühte vanasse majja ja vaatasin ühte uut filmi. Samal ajal luges oma kodustuudios sisse kultuurikaja päevikut Jaan Pehk. Head kuulamist. Ikka lenduvad õhus sellised laused nagu aeg kaob käest või et aeg on lühike või siis jällegi pikk. Mõeldakse ikkagi minutites ja tundides. Aga Raul Vaiksoo aeg tema võimsast paksuse värvilises raamatus ajalugu on veidi pikem kui pikk, uuris vaiksemalt Riho Lauri Saar. Raul Vaiksoo, teie olete koostanud sellise mahuka teose, mille nimi on ajalugu ja selles võrreldakse peamiselt graafiliselt, maailma ajaloo sündmusi ja Eesti ajaloosündmusi. Ajalooraamatuid on üsna palju ja nende kirjutamisega tegelevad sageli elukutselised ajaloolased. Kuidas juhtus nii, et arhitekt hakkas koostama ülevaadet ajaloost? Oi, see kindlasti oli mul see ajaloo huvi. Igasugune kunsti ja arhitektuuriajaloo huvi ole mul ka väga ammu juba varases lapsepõlves. Ja see oli ammu enne seda, kui ma arhitektuuri õppima asusin. Tegelikult alustasin, ütleme selle raamatu nagu algmõtet alustasime tegelikult väga kauges lapsepõlves, umbes 12 aastaselt. Kui minu ajalehe toimetaja isa kinkis mulle trükimasina, tol ajal vene ajal sai väga haruldane asi puudus ainult eks J täht tuli nii-öelda pliiatsiga juurde kirjutada ja see on siis. Sestpeale hakkasin trükkima igasuguseid asju, mis vähegi oli seotud, esialgu ainult pole Eesti ajalooga, aga siis kasvas, kasvas, kasvas kuri. Mingil hetkel siit tõepoolest mingi seal paarkümmend aastat tagasi hakkasime seda veelgi kindlamini süstematiseerime ja 10 aastat tagasi, kui teil arvutis parima selle kõik kokku ja vot nüüd see raamat siis väljas on. Nüüd mul on selle peale niisugune ebamugav küsimus, et üks asi on see, et eile oli omal suur ajaloo huvi, aga kellele see raamat on kirjutatud. Nii see on sedasi, et ma olen tegelikult ju lugematutest allikatest kokku kogunud kõik selle, mis puudutab üldse Eesti ajalugu ja püüdnud seda seostada kogu maailma ajalooga. Ja eelkõige muidugi tegin seda vaid endale, et tunnetada ise aja liikumist. Aga mingil hetkel ma sain aru, et kõikide kooliõpikut kuidagi väga kaootiliselt korra. Mäletate, kuidas kooliõpikud on, need korral räägitakse vanast Hiinat, siis siis siis kuskil hüpatakse Ameerikasse ja nii edasi, et puudus nagu selline ühtne ajajoon, mis sel hetkel maailmas toimus, kui meil Eestimaal oli noh, mingisugune kindel sündmus. Ja seal tekkiski mõte, et kõik see viia ühte 100 süsteemi esitada siis nii-öelda kirja kujul. Ja ta on, proovivad seda sepp inimesed paduksid seda ühte, ütleme aastat ühte ajajoont ütleme paremini. Võib ju küsida ka niipidi, et keerutades eelneva küsimuse ümber, et et ajalooraamatuid on palju ja igasuguseid, teadme teoseid, entsüklopeediaid samuti, kust samalaadset informatsiooni, mida teie koostatud kogumikust on võimalik leida, leiab ka, et see erinevus nendest teistest kogumikes olekski see süstematiseeritud ja kokku koondamine. Kas niimoodi? Jah, täpselt niiviisi ütleme isegi niiviisi, et mina ei ole seda raamatut otseselt kirjutatud. Ma olen kõik kokku korjanud, mis üldse on võimalik. Loomulikult ma pidin tegema eelistusi mingite teooriate suhtes. Et ei ole nii lihtne, et sa korjad kokku võtavad. Igalühel on oma mingisugune teooria, eriti sellest vanemas ajas. Aga jah, see. Ma arvan, et minu teine on just see kõige kokkukorjamine, et kõik oleks kompaktselt koos. Hästi lühidalt. Jah, ja see oli minu esmane mõte. Seega silmaga seda raamatusse panin. Teos näeb ju iseenesest väga hea välja ja, ja nagu te isegi mainisite, et võiks olla ka hea õppematerjal koolidele. Aga kas oleksite nõus, kui ma ütlen, et selle kasutamisega tasuks näiteks koolides sõltuvalt muidugi klassist siiski ettevaatlik olla kui seda võtta näiteks õpikuna sellepärast et seal sisaldub näiteks ka teooriaid, mida paljud ajaloolased võib-olla üldse ei tunnista, näiteks olete te nõus, et, et neid seal esineb ja miks te näiteks neid teooriaid olete seal kasutanud? Ei ole tegelikult niiviisi, need on ikkagi erandlipud, on need kõik siiski? Võetud teooriad ja ei ole, ma ei ole enda poolt midagi sisse pannud. Ja ei, see on täiesti kasutatud ajale õpikuna. Ja ei, ma ei leia küll, et seal oleks mingisuguseid selliseid kahtlasi, ütleb esoteerikat. Selles raamatus puudub esoteerika, puudub. Jah, esoteerikat ma tegelikult ei vihjanudki, ma pidasin silmas pigem selliseid on ütleme, viiteid kalevi viiki teooriatele ja ka Lennart Meriteooriatele, et pidasin seda silmas, et noh, need on sellised asjad, mille üle ajaloolastel endalgi niisugust konsensust ei ole, et pidasin silmas rohkem seda, et kas tegemist võiks olla ka rohkem selle koostaja nägemusega ajaloosündmustest. Ei, ma panin nemad teisse, sest seal on mingisugune loogika, on olemas. Aga jah, kui me nüüd räägime sellest, võtame siis jutumärgid algavad sellest, tõsi ajaloolasest ja tõsi ajaloos, siis ega seal käib ja sama surm, kaklemine ka praegu on maailm tohutus muutumises ja kogu maailma ajalugu tegelikult kirjutatakse praktiliselt ümber. Ja on ka selge, et ega jõua kõikide nende teooriate teisiti mõtlemistele, trapeeringut, parandustega, nendega ei jõua aga tegelikult üldse kaasas käia. Ja joosta. Ja mina panin sisse selle kõik, mis tundus olevat loogiline ja ühendasid nad omavahel. Nii et ei. Lase tal tõesti sinu poolt hästi küsida, sest Lennart Meri ja ega reedaks ja Kalevi Wiik. Nojah, aga ega meil ei ole ju midagi otseselt midagi vastu ka panna, sest selge on see, et praegu, kui me kalevi viiki peale rõhuma, siis selge on see, et Uuralites tulek on nüüd juba tunnustatud tunnistatud valeks ja nii edasi, et kõik on väga-väga tunnustatud tegelikult teadlane ja, ja väga loetav kogu maailmas juba peale kahtluse alla viima ka näiteks kaval, portsa ja nii edasi. Olen nõus, kui ma võiksin täpsustada eelnevas vastuses öeldud ühte mõtet, siis kui te mainisite, et, et maailma ajalugu kirjutatakse niikuinii suuresti ümber praegu, kas te pidasite mõnda konkreetset asja silmas, näiteks? Noh, eks see samane galerii riik praegu, mis on üldse kõikide keelte lahknemine ja keelte sugulus, on praegu ütleme alati eurode väga suure kriitika all. Ja konkreetsemalt on no ütleme niiviisi, et tänapäeval Ääretult palju kättesaadav, selliseid, ta ei oska seda sõna ütelda, niisuguseid, selliseid dokumente, mida varem lihtsalt raamatute kaudu ja kabinetis istudes ei olnud võimalik. Mingil konkreetsel teadlasel ei olnud võimalik kätte saada. Aga nüüd nüüd on nad internetis ilusasti üleval, loomulikult alles väike osa sellest, aga neid tuleb kogu juurde. Nüüd oleme ääretult ettevaatlik ja vaadata, kes on selle sinna internetti üles riputanud, sellepärast et väga ja väga lihtne on sattuda viienda tee klassi tuli kontrolli vastustele, eks ju, mis on pealegi kahe saanud näiteks nii et peab olema internetis surfates, otsides neid dokumente, peab olema. Et aru saada, et see on see õige, mida tasub usaldada. Eelneval teemal jätkates pisut veel, siis küsimus küll, mida tegelikult ei peakski võib-olla teile esitama, aga mina ikkagi seda teen. Ehk siis, et millist kriitikat teie raamat või teos või kogumik on saanud ja kuidas te ise sellesse suhtute? Kriitikasse tuleb alati hästi suhtuda, on jah olnud mitmedki artikleid, üldjuhul on need jah ütleme siis positiivsed. Ja eks Kerdule enam-vähem umbes sarnaselt nagu sinagi praegu noh, et kus ma ikka selle teooria võtsin ja miks ma seda eelistasin. Miks ma ei võtnud seda ja toda. Ja sellised on olnud ja tõepoolest võib-olla kõige suurem kriitika, kui ma olin siis hõimupäevadega seoses olin, siis tegin ettekande sellest raamatust siis nagu ütleme keeleinimestele sedasi. Ja siis minu oponendid Sutrop Urmas Sutrop, kes väga tabavalt leidis sellised nüansikesi just nimelt sellesamase Kalevi riiki ja, ja Künnap ja nende poole pealt ja see oli väga meeldiv keskustelu meil päris suure auditooriumi ees ja ja, aga minule, noh, ma arvan, et see lõppes meile mõlemale väga meeldivad mõlemad vastused. Minu viimane küsimus puudutab Teie ajalooarmastust, millest alguses rääkisite ja sellise raamatu kirjutamisel noh, kindlasti on mingid perioodid, mis pakuvad rohkem huvi või mis on kuidagi südamelähedasemad, siis olekski see, et selle kogumiku koostamisel, mis oli see aeg ükskõik, kas siis Eesti või maailma ajaloost, mis teile endale kõige kõige huvitavam on tundunud kogu aeg. See oli esimene osa ja see lõpeb aastaga 1204, mis oli küllaltki tähtis aastaarvu just vana maailma ajaloos, kui vallutati Konstantinoopol ristisõdijate poolt. Ja kui sina niiviisi küsib, siis ma ütlen, et see minu lemmikaeg alles tuleb, nüüd algab. Mulle meeldib kõige rohkem keskaeg. Aga kui me nüüd läheme selle 1204-st tagasi, siis ilmselt on üks selline periood, mis mul mind ka väga huvitab, see on just pronksiaeg. Ütleme, me räägime umbes aastast 1000 enne Kristust kuskilt sellel ümber. Kui siis tekkisid, hakkasid küll mõned aiandid pärast hakkasid tekkima esimesed linnused. Kui tekkisid meil esimesed, siis kivikirstkalmed. Ja see oli nagu mingil määral nagu revolutsioon, meile tuli sisse küll väga väheses koguses metalli, aga igal juhul see muinasinimene, kes tol hetkel liitus ja kui vanast ajast rääkida, aga muidu jääb keskaeg, keskaeg on minu lemmik ja, ja mitte enam isegi siis hilisemad ajad barokk ja klassitsism, ammugi Insortismi aeg, see tähendab, 11. sajand, romantismi need mul enda enam ei huvita. Aga keskaeg seda kogu üle maailma. Ja siit minu viimane küsimus, millal tuleb see teine osa ja millal me saame lugeda keskajast nii kenasti visuaalsel kujul? Ääretult raske ütelda, kui seda raamatut nüüd konkreetselt kirjutasin ikka kuskil kuus-seitse-kaheksa aastat ja kusjuures eelnev tohutu töö oli tehtud siis ma isegi lubasin, kui raamatu esitlus, et alla kolme ei saa kuidagi. Aga ütlesin, püüan viie aasta piiridesse jääda. Võiks ju arvata, et Kivisildnik on eestlane. Et Kivisildnik on eurooplane. Aga päris nii see vist ikka ei ole. Kivisildnik on hoopiski akvaariumis ja selle asemel, et vaadata ja mõelda, kes tema on, vaatab tema meid. Akvaarium 42, tere head vikerraadio kuulajad, MINA OLEN, tark Kivisildnik ja räägin teile täna taaskord hirmus keerulistest asjadest millest mitte keegi mitte midagi ei tea, vähemasti ei tea Euroopas veel vähem siis Eestis. Lõpp on muidugi üks loll koht, kus ka kõige lihtsamat aritmeetika teie osata ja kulutatakse rohkem raha, kui on olemas. Aga mitte Euroopa majanduslikust kokkuvarisemise eest ei taha ma rääkida. Lollid riigid ja lollid liitriigid peavadki kokku kukkuma. Sellest on inimkonnale ainult kasu ja riikide keskmine IQ tõuseb. Ja riikide intelligentsus koefitsienti on väga vaja tõsta, sest kaks pluss kaks tüüpi ülesanded käivad praktiliselt kogu inimkonnale üle jõu. Sest neid riike, kes oskaks võlaorjust vältida, on mõni üksik. Ja pärast Liibüa puruks pommitamist meie palavalt armastatud liitlaste poolt on neid veel ühe võrra vähemaks jäänud. Siiski on olemas riike, kes luuleküsimustes on targemad kui teised. Kusjuures on ilmne, et väikepommitaja riik ehk väike julgeoleku garant luulest midagi ei tea. Suur pommitaja riik ehk suur julgeoleku garant on aga luule asjus lausa ekspert. Seega alustame juttu suurest luuletajast tšeslav miilossist. Nobeli kirjanduspreemia laureaadi ist kelle kaks raamatut on ka värskelt eesti keelde tõlgitud. Üks tema tuntumaid luuletusi on see, et kuidas kristlane vaatab maatasa tehtud getot, et see on niisugune palju antavat antologiseeritud luuletus 40.-test aastatest, aga pärast sõda oli ta ju poolasele rahvademokraatliku vabariigi funktsionäär vist küll komparteisse või mis poolas kandis mingit muud nime, aga sellesse vist päriselt kuulumata, aga ta oli kultuuriatašee ja, ja tundis kogu seda värki seestpoolt, enne kui ta siis 51. aastal Pariisis saatkonnast jalga laskis või varjupaika palus. Kuulsime katkendit, vikerraadio uusi raamatuid tutvustavast saatest, loos on asju, kus Jan Kaus, Peeter Helme koos Märt Väljataga ka räägivad miilossi, raamatutest või isegi veenduda võime, oli tegemist kahtlase isikuga, leeduka, kristlase, poolkommunisti ja kodumaa reeturiga. Järjekordne hea näide sellest, et luules võivad ennast kõiki inimkonna heidikud rehabiliteerida. Isegi leedukad. Need kaks raamatut, mis Hendrik Lindepuu just äsja eesti keelde tõlkis on miilossi ABC ja teie äärne koerake. Poest leiate Need raamatud üles punavalge kaane järgi. Mõlemad raamatud on oivalised, poeetilised ja lugeja rõõmuks üldsegi mitte luuleraamatud. Pigem on nad memuaarid, mis kokku pandud hoogsast intelligentsist ja poeetilisest lühiproosast. Mu meelest on lühiproosakirjanduse kõige söödavam osa. Luule on liiga keeruline, ma mõtlen lihtsa raadiokuulaja jaoks romaane, aga liiga laialivalguv. Lühiproosa on just paras eriti luuleline lühiproosa, mis ühendab endas luule jutukirjanduse parimaid omadusi, olles ühtlasi kergelt loetav. Loed paar juppi ja kohe hakkab kergem ajakulu ja lugemiselamuse suhe on miniatuuridel parim. Just sellepärast ma miilossitaile soovitangi, millest siin on veel üks unika Algne omadus. Tema memuaarid on lühikesed võimsate kujunditega ja lisaks sellele ka Esseistlikud, see tähendab lisaks vormi ilule on asjal ka mingi mõte. Sageli miilossiminiatuurid sõna otseses mõttes targad toon ühe näite. ABC's kirjutab miilos sellest, et kui ta oleks jäänud Pariisi, poleks ta kunagi saanud Nobeli preemiat. Põhjus väga lihtne. Euroopas ei saa keegi luulest aru. Luule on siinkandis täiesti üle mõistuse käiv asi. Aga Ameerikas, kuhu miilos hiljem Euroopa matslusest põgenes, on teised lood. Ameeriklased saavad luulest aru ja hindavad seda põhjus väga lihtne ja arusaadav. Jänkid enam väga palju luuleõppejõude ja luule kateedrid ülikoolides. Seega nad suudavad vähemalt üliõpilastele luule olemuse lahti seletada ja nii tekib luuleturg ja nii on Ameerika luuletajad kuulsad ja nad saavad ka suuri rahalisi auhindu. Eestisse muidugi ei toimi. Ma mäletan, et kord anti ühel ajal välja madonna lasteraamat ja Nobeli kirjanduspreemia ning üks endast lugupidav Eesti Päevaleht saatis madonna lasteraamatu lõbule ajakirjaniku. Nii et selles tähtsusetus sündmusest ilmus kolm lugu päevas ja eraldi veel informatiivne ülevaade ahter partist. Aga Nobeli kirjanduspreemia üritust reporteri kohalviibimisega ei austatud. Auhinda ei antud madonnale, sellepärast. Ta tegi väga palju ka näiteks oma kaasmaalaste luule tutvustamiseks Ameerikas tõlkis Zbignev Herbert, et noh, millal siseoskas leedu, poola, prantsuse ja inglise keelt ja võib-olla veel midagi, et noh, niimoodi Sulevalt sujuvalt ise tõlkis neid oma oma oma raamatuid inglise keelde ja nii edasi ja tõlkis ka Poola luuletajaid ima noh, mingisuguse sellise kadeduseta nii roševitšid kui kas piignev Herbertitega spinne Herbert oli selline pigem pigem sellise meheliku klassitsistlik kergelt fanaatiline, kuigi noh, sealjuures iroonilise vaimu esindajaga tema üks selliseid Zbignev Herbert üks elu lõpuskandaal oli jah, see luuletus, mille ta kirjutas, pane pealkirjaks Hadosseevitš, viidates sellele Vene-Poola luuletajale, aga tegelikult kõik said aru, et mõeldud on millašeid Leedu-Poola luuletaja, selline portree, luuletaja, kellel on alati kellel müstilised huvid ja identiteediprobleemid, aga see oli siuke hästi-hästi õel meistriteos. Järjekordne näide sellest, kuidas väga hea luuletaja mõistab, mis on suur luule ja mahitab seda mistahes ohvrite hinnaga. Meil aga on väljaspool vikerraadioeetrit väga vähe neid, kes luulest midagi mõikaksid. Eriti vähe liigub luuleekspert raamatukogudes. Raamatukogud on üldse sellised vastikud kohad, et seal jääb ka Kivirähk riiulitele tolmama. Ja täpselt nii see on. Minister ise kinnitas telekas, et Andrus Kivirähki romaani mees, kes teadis ussisõnu, on vaevalt suurtes raamatukogudes ja raamatukogu juht kinnitas, et raamatukogudes ei osteta raamatuid, mis jäävad riiulile tolmama. Kuidas see võimalik on, et raamatupoes müüakse raamatut kalli raha eest kümneid tuhandeid eksemplare, aga sellesama raamatu paarsada eksemplari muudkui tolmavad ja tolmavad raamatukogude riiulitel kusjuures raamatukogus saaks ju laenutada täiesti tasuta. Head raadiokuulajad. Me oleme avastanud kaks uut suurt kirjandusseadust. Luulemis Ameerikas müüb, on populaarne ja saab preemiaid, ei ole Euroopas midagi, Kärt ja vireleb mööda nurgataguseid. Miilossi näide. Ja proosa, mis raamatupoodides on absoluutne müügihitt, müüb virnade viisi ja rahuldab ühtviisi hästi nii kriitikuid kui laiu masse jääb raamatukogudes riiulile tolmama. Isegi siis, kui raamatukogusse ostetakse neid vaid paarsada. Kivirähki mees, kes teadis ussisõnu näide. Sellega oleme tõestanud, et euroga, lätlased ja eesti raamatu laenutajad on täielikud idioodid. On alanud PÖFF, suur võimas masse hullutav pimedust valguseks tegemas. Aga sel nädalal esilinastus Tartus Genialistide klubis Jaan-Jürgen Klausi dokumentaalfilm Grigori Lotmani õndsak. Jaan-Jürgen Klaus on meil Tartus selline tüüp kes liigub ringi koos väikese kaameraga. Võiks isegi mõelda teda nähes, et ta on inimene kinokaameraga. Ta on teinud päris mitmeid filme tortu sellistest tegelastest nagu Mehis Heinsaar, Marko Kompus, Erkki hüva, Hannes Varblane. Aga millegipärast tema filme kinos ei näe. Öeldakse, et need on amatöörfilmid. Ma ei tea, mis see tähendab. Neid filme näeb vaid mõnikord juhuslikult näiteks Genialistide klubis või kusagil veelgi väiksemas kohas. Aga sellel nädalal veel enne filmi Grigori Lotmani õndsak esilinastust kutsus ta mind ühte kummalisse kohta ühte salongi. Et ma saaksin seda filmi näha. Ja ma läksin. Ronin praegu Toomemäel. Kolmapäev kell saab kohe 10, see on minu elu üks väheseid reportaaže. Nii, nüüd ma olen jõudnud lai tänav üks maja ette, siis on see suur punasest telliskivist maja. Ja mina tean seda ajaloo tunnist kui Ado Grenzsteini maja kus tehti veel ajalehte Ado Grenzsteini, olid suured võimsad vuntsid. Aga nüüd peaks algama siit kuskilt Tartu kino võidukäik. Aga mingit silti ei ole. On hoopis ekstraktor. Tere, tere. Ma teen praegu reportaaže Adavere näpata. Mis ma siis nüüd pean midagi ütlema, et ma just mõtlesin, et tavaliselt ma olen sind näinud niimoodi, Jaan-Jürgen, Klaus, olgu see nimi ka siin kohe välja öeldud. Et sellisena, et seal on videokaamera ja sa filmid kõike ja arvavad, et sa saad filmi sellest teha. Siis ma mõtlesin, et ma üllatan sind ja olen kohe mikrofoniga avatud mikrofoniga nagu vastas seal. Kas ma üllatasin sind? Üsna jah, eriti selle ratta rattakiiver ja see mõjub väga professionaalselt. Nojah, ma sõidan jalgrattaga selle pärast Aga kuule, ütle, mis maja see on, mina nagu tean, et see on Ado Grenzsteini maja, kus anti mingisugust võitlevat ajalehte välja, mingit kommunistlikku ajalehte välja. Jah, seal ei, oleviku, ajalehe toimetus Ado Grenzsteini, selle, selle maja, ma ei tea, millest seda le ehitati ja mõned arvavad, et selle eest, et ta kirjutas oma ajalehes Olevik kunagi, et Eesti riik ärgu unustagu kunagi iseseisvust, et ta on ajalooliselt geograafiliselt Vene tsaaririigi osa. Ja siis selle eest räägitakse, ehitati Dallase hoone siia nõlva peale ja see nõlva peal ei maksa ehitada, et see maja nagu näha, siin on pragunemas ja mis sina teed siin, mina esindan siin nii-öelda eesti rahvuslikku boheemlaslik vennaskonda. Et siin kunagi näiteks 1920, kui sõlmiti Tartu rahu, siis tuli siia Vene delegatsioon ööbima tol öösel ja siis olevat nende memuaarides on kirjas, ütles, et nad kirjeldasid, et üleval oli hommikuni, oli pidu ja kontsaklõbin akordionimängijad, boheemlaslik pidasid ülakuples kõva pidu. Ja siin 1918 hakas Pallase esimene kursus. Elama ja ööbima, Eduard Wiiralt. Elasin aasta. Ja Aleksander Vardi maalis seal üleval neli aastat ja käis Pallases, et see oli nagu sest tudengite kohta, aga hiljem see oli nõukogude ajal, see oli mänguasjamuuseum. Ja siin trepi Mademel või trepijalamil on teinud Ilmar Raag oma kurikuulsa killing Tartus ühed võib-olla naljakamad stseenid, kus peategelased põgenevad, üks poiss ja tüdruk põgenevad ja siis neid vaba möliseda taga, siis Peeter Oja, loeksin ajalehte, siin trepi peale saanud, jooksevad selle ajalehe varju ja siis Nad vaba meelas agendid jäävad seisma, hüüatavad, et ega ei näinud kedagi mööda jooksmas. Petrajaidlev ei näinud küsida, aga mis sa teed siin? Lehte loen, ei näe või, ja siis nad jooksevad edasi, nii et ühesõnaga seal filmi silmi kohtades, mina sattusin siia. 2007, sattusin siia tänu Mehis Heinsaare ühele suurimale muusale Marii Aru soola, kellele mehison siia aadressil, aga saatnud siis oma esimesed armastuskirjad. Nii et need on siin täiesti rariteedid ja, ja ootavad kirjandusmuuseumispetsialiste. Aga ma neid kirju isegi ei tahaks praegu lugeda, aga jajah, aga mõtlesin seda, et miks ma siia tulin, on see, et sa oled juba tükk aega rääkinud sellisest asjast nagu tort, mitu kino, tartu oma film ja Tartu kino ja sa oled teinud päris mitmeid selliseid noh, kuidas nüüd öelda, hästi, aga no ütleme, et mingeid selliseid ande kloun, Filla või mida telekas ei ole näidatud ja mina ei saagi aru, miks neid ei ole näidata, sest nad on väga-väga head filmid. Aga, aga nad kuidagi noh, võib-olla on sellised noh, nagu see majagi. Kõva mägironimine on ees, et sul on hea, et rattakiiver peas. Aga ühesõnaga, et seal on saanud valmis üks film ja seal mingisugune selline seerias olla, et sa oled nii-öelda tartu intelligentidest ja võib-olla ka puheenlastest teinud film. Figuurile ei soovi, et teda Apoheenlaseks tituleeritakse. Ta on kunagi öelnud, et ta rohkem ikkagi aristokraat, vaid aristokraatide. Et ta on natuke selline Annahhistlikum, aristokraatia aristokraat, kraade on ta rõhutanud. Aga siin sinu juures otsis seda filmi oodata. Siin saab, jah, siin on selline siniprojektar, mille me saime tänu Eesti loots professionaalne amatööreelarvele, kus siis mina olin siis seal aatori rollis nii-öelda uksed kinni panema, ukse kinni ja siis siin on küllaltki külmut, ma tahtsingi torni kopli kohta öelda. Et see on üks külmem ruum ja talvel on siin ekstreemsed sellised jääolud, et siin on vesi ära külmunud. Ja noh, seal soojustamata kupelad saab ajada seda tuult, tuul tuleb igalt poolt sisse. Aga miks Tartu filmi siis sellises sellistes oludes tuleb vaatama? Vägagi kütame ka, meil on puud, puistan siia raske vedada, et siin on kuuriruum on väga pisike meile antud ja et see on nagu selline avalik koht või, või seda, kes teadsid. No tegelikult see on niisugune hubane, hubane koht, et ega see on päris mõnusalt artuliku sina veel säilinud, seda võib-olla vana Lutsu teatrimaja, kunagist Genialistide klubi, sellist nii-öelda niisugune nišš või, või kuidas väike kohvikumeeleolu ja noh, niisugune esimene selline. Ja see on ka küllaltki selline salapärane on varjatud, et et ei ole väga avalikult seda välja reklaaminud, aga siin on käinud esinemas mitmed filmitegijad. Jaak Kilmi ja Andres Maimik ja BBL Manson ja et ikka aeg-ajalt käivad siin lauri, Karki on siin korra käinud. Põhimõtteliselt salongi rikk jah, et nagu retrosalong. Kuule, aga näitan seda filmi ja siis mul on paar küsimust sellega pärast. Tähendab, need on asi kuidagi läinud selliseks, et ma jätkan nende reportaaži, et me oleme tulnud siia maja katusele lausa kopli katusele, kus ma just seda filmi vaatasin. Päike paistab väga mõnusad olla, ma küsiks mõned küsimused su käest selle filmi kohta, et miks sa selle filmi peal kirjanik Grigori man õndsak tegid. Grigori Lotmani õndsak sai sellepärast nii-öelda tehtud, et tegelikult ma ei ole jooma, nagu ütlen, oma ühtegi filmi niimoodi konkreetselt teinud, et ta ei ole läinud neid niimoodi graafiku alusel ja tükitööna tegema, et, et need on tegelikult sellised mosaiikselt ise kokku läinud aja jooksul. Killud, mis lõpuks aastate jooksul moodustavad mõnusalt iseenesest, et vahel ma isegi jälgin seda kõrvalt nagu kõrvaltvaatajad elu, elu ise lavastab ja vahel ise, eks ole, seal lavastani, aga on kuidagi iseenesest läheb kokku ja see on väga huvitav vaatemäng olnud ja see sai alguse, kuna tõesti sellise piinliku intsidendi teeniga seal kunagises küünal äriruumis, kui oli seal Margus Kiis Kalaristide kui ta. Millegipärast oli see Grigori Kadal suhtlemine tookord vastu vastunäidustatud või ta soovinud koored seal galeriis näha ja siis mina pärast hakkasin Grigori filmimata hakkas see kiisakojas seal, et neid nii-öelda ära, et, et vilistlase segase nagu oli näha seal ja siis ma olin nagu, nagu heitunud ja nüüd mõtlesin, et, et kuna ma seal margusi tol ajal suhtlesin ka paljad, nüüd Grigori arvab, et mina olen ka tema vastu kuidagi vaenulik, aga nii see ei olnud. Piinlik aastalt, kõndisin piinlikkustundega, Grigori nägin ja ei julgenud enam ise üle tere midagi öelda ja mõtlesin, et, et kannab minu peale kaunaga, aga tuli välja, et et ta oli ikkagi väga rõõmus, kui ma hakkasime mingi paari aasta tagustele suhtlema ja siis sellest filmist ka koorus välja see tema suurim õpetused. Ta oli nagu sellest väikestest sellistest viha värkidest, nendest ületani budistlikus süsteemis ja siis, ja siis ma nagu kuidagi tundsin ise ka tõelist, et nagu kivi, kivi langes saabast või kingast ärat, ei olnud ta minu peale Kagiisi peale pahane tema sellisest meditatiivsest või nagu ta ise ütleb, kulgemise maailmast ma olin nagu alati kuulnud legende, et ta on ju kukkunud väga kõrgelt, on üks kirikutornis kukkus olla. Siis seda, see on isegi filmis on sellest Jah, et ta kukkus ikka väga kõrgelt pea peale ja et ta üldse ellu jäi, see oli ime ja et ta siis niimoodi käibe suhtleb ja õndsas, õnnis inimene, et see positiivne nagu aura oli väga-väga meeldiv ära ja siis läbi sellise. No mis seal oli see väike, selline provokatiivne koht, kus ma siis seda juhtumit meelde tuletas. Ja see oli esimene film, olin konkreetselt seda siis nagu sekusenise kaaslasele, tuletasin seda juhtumit meelde ja et, et see oli üks kompositsiooni osas. Et siis ma ise sain ka rahu ja ja kuidagi tema klubi, et ma sain nagu teha mingist klubist nähtust film, aga kui sa seal ise sees ei ole, et kuidas ikka teed, aga siis sel hetkel ma sain nagu ka siis klubi õndsakusse klubi õndsalt üldse on, Klubi õndsak on noorte, sellist või ükskõik Vitali noorte kanade kultuurihuviliste kooskäimiskohta, kus kõik, kus ei ole õpilasi, et kõik on nagu kolleegid ja ja siin Kristjani kuplis hakkab gaasis Grigori käima kord 600, mis te teete siis siin maalitakse, joonistatakse, mediteeritakse või noh, nagu ta ütle talle meelde meditatsiooni sõnadeta kulgeb. Jaan-Jürgen, Klaus ütle, mis sinu filmidest saab või no mõtlen nagu seda, et see on hästi lahe salong seal siin selle Kristjani maja Bliss kuigi hästi külm on siin väljas on isegi võib-olla natukene soojem päikse käes. Et, et noh, see ongi nagu selline andekroundi pesa, kus käib mingi üks nagu ringkond, aga mingis mõttes nendest filmidest nagu kahju, et et ma tahaks, et kasvõi sedasama Grigori Lotmani filmi keegi veel näeks. Minu ja paljude teiste Tartu nii-öelda harrastajate ja ande ground tegijate või noh, kokkuvõttes sõltumatut filmilooja, et filme näeb tulevikus kindlasti siin üsna tihti, et just see 2012 Eesti filmi 100 aastat, et siis me austame seda püha üritust ka sellega, et siis omalt poolt seda torni Plett siis muudame nii-öelda regulaator paar kinoks, kus siis näeb seda Tartu filmitegijate loomingut iga pea iga õhtu tahaks kui, kui on noh, selliseid huvi Esijat koduleheküljel Tartu film, Planet-C on see reklaam üleval ja eks me katsume veel reklaamida. Aga ütle seda ka, et kes on Grigori Lotman peale selle, et Juri Lotmani Poeg Grigori Lotman on. Olevus, kes kuidagi suhtleb mingitel teistel tasanditel, tegelikult ka temaga filmi tehes tekkis vahel täiesti telepaatilisi selliseid hetki ja ja ta nagu avab ikkagi mingeid muid mõtte mõttemaailmu, kui et kui juba juba tema nägemine on niivõrd ekstra kummastavad, siis ja temaga rääkimine kõik see, et et seal on küll nii-öelda väikseid ka kannatus, hetki ja raskusi või nii-öelda, et kui sa ikka lähed jooga juurde, siis seal nõelapadjal tulistasid, ta ei pea kõndima, aga mõnes mõttes tekib selliseid hetki, kui nagu tahaks küll. Grigori Lotman on Tartu ikkagi selline vaimunähtus, olevus, eeskuju, õpetaja. Rahvas, tulge meie juure, tee ka, ütles, et me peame igasugu põnevaid asju niisugustantsi näituseks, kuidas tüüpilist kuristada pinnale, ütleme paberi pinnale või, või miks kõik pinnal? Hallo hallo, tere, Andres Maimik, mon Urmas Vadi. Tervist. Kuule, kas sina tead, kes on Jaan-Jürgen, Klaus? Ma mul on au seda härrasmeest isiklikult tunda ja Jaan-Jürgen Klaus paga pundia vabamõtleja Tartust, tõeline Tartu patrioot. Ja mis kõige tähtsam, ta on kino suhtes samasugune mees kui noh, Adolf Rühka näiteks teatades või Paul Kondase maalikunstis, ehk ta on tõeline oma ala entusiast võib-olla pisut naivistlik, aga sedavõrd kirglikku kes teeb oma loomingut tõelise südameverega. Aga mul on üks oluline küsimus sulle veel Andres, et miks me ei näe tema filme kinos ja televisioonis, et sinu filme näeb tema filmeine. Mõlemad filmid on head. Sellest sellest on ääretult kahju, ma arvan, põhjus on selleks, et et ta on võib-olla liiga vormiliselt radikaalne meie kino otsustajate maitse jaoks võib-olla et kino otsustajad eelistavad professionaalsust, sellist puhast ja laitmatut pilti teatud sellist oskuslikult läbi töötatud vormikeelt. Aga nagu ma juba väitsin Jaan-Jürgen Klaus teeb oma film puha puhtast kirest süda verest ja ei pööranud niivõrd tähelepanu vormi puhtusele ja detailidele kui võib-olla otsustajad eeldanuks. Aga minu arust selline selline Jaan-Jürgen liik, kirgia Polo hoolimatus, professionaalsust, pilt toota ongi just ma. Üheks saladuse võtmeks. Tänane saade on hea juba sellepärast, et meil on saates kaks jaani. Ja nüüd räägib Jaan Pehk, kes pidas nädalapäevad kultuurikajapäevikut. Käisin ehituskaupluses ja ostsin koormakilesid. Suitsusaun vajab talveks kinnikatmist. Õhtul käisime ju alati ka Tallinna rahvaülikooliks videokursustel üle ja on huvitav koolis käia. Käin ka suguvõsa uurimise loengutes ja kompan Trakadeemia e-kursusel dramaturgia aluseid ja telgitaguseid. Ei saaks öelda, et see kõik väga kerge on, aga peaasi, et meeldib. Peale kooli jalutasime okupatsioonimuuseumisse, kus oli Vaiko kontsert. Meeldis. Reede, 11. november. Ärgates selgus, et olin maagilise momendi 11 11 11 kell 11 11 maha maganud. Mis nüüd küll saab? Käisime Lillid rõdaga ujulas, kui muidu katsun ujuda 700 kuni 1000 meetrit, siis sel korral oli bassein poole lühemaks tehtud ja kõik kujusid risti-rästi midagi ei saanud aru. Ja istusin hoopis tund mullivannis, peaaegu oleks magama jäänud. Koju kõndides hüüdis paar roheliste sallidega tüüpi mulle midagi järele. Kõne agressiivsuse järgi polnud see ilmselgelt midagi. Ilusat. Põhjusest sain haual aru, alles kodus olin riiulist kaela ümber haaranud mingi suvalise salli, mis osutus aga ühe Itaalia klubi jalkasalliks. Ma isegi ei tea, kust ma selle sain. Ilmselt keegi külalistest on selle kunagi minu juurde unustanud. Laupäev, 12. november käisime Olaviga Kopli hiinakas, jõime teed ja sõime suppi. Täna tuleb tuba kütta. Esmaspäeval käis ahjuparandaja ja tegi vanale plekkahjule neli lõõri juurde, nii et nüüd meenutab see pigem sokisahtlit. Aga peaasi, et tõmbab. Muretsen veidi näidendi pärast, mis vaja nädala pärast ette näidata pole nagu teist eriti üldse ja mõtteid kipub nappima. Ikka on nii, et homme võtan ette ja nii juba nädal aega. Pühapäev, 13. november. Isadepäev. Helistasin isale ja kütsin ahju. Õhtul vaatasime Jarek juures, ansambel viidi improvisatsiooni sessiooni sinilind, mis võeti viis aastat tagasi Eesti Raadio esimeses stuudios videosse. Kõik osalised olid võrreldes selle viie aasta taguse ajaga ilusamaks muutunud. Mina olen ikka samasugune. Jõuluks tuleb sinilinnus, plaat. Käisin ujulas ja tulistasin kilomeetreid ning olin sama pikalt ka mullivannis. Püüdsin mõelda näidendi peale, aga ei tulnud midagi välja. Helistati ja kutsuti õudusfilmi mängima. Palusin saata stsenaariumi, võtet pidid talvel olema. Ka Ove Musting käis läbi, meil on ühine tšillihaigus vahetama teravaid mekkimis elamusi ulatasin talle Helsingi toidumessilt saadud väidetavalt maailma kõige kangema tšillijuustu vastu sain värskeid haponeerasid. Õhtul lahendasin koolis antud sugupuuülesannet. Peale hommikust ujumist mullivannis näidendile mõeldes hakkas midagi juba mõttes jooksma. Selle katkestas aga üks vene vanamammi, kes oli kuskile oma rinnahoidja unustanud. Astus rõõmsa näoga mulle vanniseltsiliseks. Kui ta mõne hetke pärast oma puudujäägid avastas, kiletas ta jätsi vudis minema. Ehmatasin peale lõunauinakut, ladusin kuurist, puud riita. Kütsin, toppisin aknad. Ärkasin lõuna ajal ja vaatasin telesarja Kalevipojad meeldib. Töötan sugu puurimise kallal, õhtul on rahvaülikoolis loeng ja koduse ülesandega tegelemine on mind viinud teadmiseni. Et 1805. aastal elanud esiisa perekonnanimi oli pähk. Mis Isiljempestiks muutus. Hans pähk. Õhtul lasime Peetri korterist koorma köiega võtmed tuppa unustanud Marttani tema teise korruse korteri akna taha. Sai ilusti tuppa ja pärast seda oli meil üks tore ja pikemat sorti istumine. Tänase saate tegid Riho Lauri saar, Kivisildnik Liivika Ludwig ja Urmas Vadi. Päevikut pidas Jaan Pehk. Kuulake meid ka internetist vikerraadio koduleheküljelt ja vaadake Youtube'ist Jaan-Jürgen Klausi uue filmi treilerit. Kõike head ja kohtumiseni.