Tere taas, täna alustame teatrisaadet suure üleskutsega. Mõelgem tagasi lõppevale teatriaastale 2011 ja läkitage meie poole teele oma isiklik arvamine, kes sai parima rolliga hakkama meie naisnäitlejatest, kes tundus veenvaid mees näitlejaist ja milline lavastus kõige rohkem meeldis. Meie meiliaadress on teatrisse ät r-r punkt. Ja pakutavate nimede ja lavastuste puhul on ainus tingimus see, et veel aastal 2011 oleks neid publiku ees ikka mängitud Pole oluline, millal oli esietendus. Poolteise kuu jooksul teeme kokkuvõtted ja rahva lemmikud, avalikustame ja autasustame parimaid aasta viimasel päeval siinsamas saates teatrisse. Juttu tuleb aga täna taas autoriteatrist ja otsingulisest vaimust, olgu siis tegu loomingulise poole või sellega, kust seda loomingut näidata. Nädal tõi uudise, et kultuuriministeerium ei soovi rahastada Tallinna linnateatri suure saali ehitamist Volta tehasesse. Ehkki põhimõtteline nõusolek toetada vabatruppidele lava ehitamist Telliskivi loomelinnakusse on ka minister Rein Langi poolt välja öeldud. Samasugune otsingulisus, kus mängida on pikemat aega kummitanud ka Tartu uut teatrit, kellel mõneti võib-olla üllatuslikult käsil muusikali lavastamine. Ja mis neil üle jääbki, kui suur Vanemuine kõrgel mäe otsas on oma näo autoriteatri poole pööranud. Nali naljaks, aga Gunnar Graps pole ju sugugi esimene muusik, kelle elu ja fenomen on näidendiks saanud. Meenutame kasvõi valge t kutset rokkooperit Ruja või ka muusikali Georg. Oh, keeruta, lennuta linalakk, neidu, kel kaid häireid ei Ta küll kui Saaremaa heinamaal ju nii kaua juba ilu, kui ta neelab. Saarevanniveega üleöö paiku sai selle voolu deebeeli. Onu helendav taevas. Aitab ka kõige varem või hiljem see pidi juhtuma. Kõik need pilgud, mis on meie vahetada, polnud võimalik enam mitte märgata, märgendama kerge ei ole mitte midagi. Sellise keeridele, öelge mulle sina lihtsalt olla annatatud otsavannituba, aga mina olen abi. Ta peab selle pärast kannatama. Ma olen natuke taga, ei ole. Oi, Georgi, miks on teid ainult üks meie sõbralikus kollektiivis veelgi siis? Ei oleks mitte kedagi teist, olete ainult teie käest. Kas memme lauka ikka on? Tartu uus teater oli uue botaanikaaia vastas asuva teatrisaali kasutusse võtmise suhtes veel viimse hetkeni lootusrikas. Aga paraku, nagu elus ikka vahel on, asjad ei lähe nii, nagu planeeritud. Ometigi enne omaniku vahetust etendub seal muusikaline viirastus, raudmees Odüsseus, eksirännakud, lisaks kõigele muule kultuurilisele kokku 33 päeva jooksul. Niisiis kultuuriprovints 2011. Tartu esitleb Gunnar Grapsi 60. sünniaastapäeva puhul muusikali, mille ettevalmistused on jõudmas haripunkti. Tolle lavastuse kunstnik on Kaja Kallas, kes on võib-olla laiemale publikule tuntud ka kui Eesti televisiooni paljude saadete, eriti lastesaadete kunstnikuna. Kaie, tere terve tuba, me vaatame, siin on täis. No kõikmõeldavad atribuutikat ja rekvisiite butafooria, mida kõike läheb vaja, mis just praegu hetkel käsil on. Kel on pooleli niminiiniminaa seeni, Herni valmimine, nukulavastus ja nojah, aga Gunnar Graps oli seotud nukuteatriga. Lapselikku lahenemist olete Reinsalu korral kasutada? On küll jah, sellepärast et me Robertiga mõlemal üsna esimesel hetkel avastasime, et Gunnar oli selline karm rokimees, aga temas oli väike poiss ja see on ka, mis meil oli nagu selline mõte, et mis võiks olla selles kujunduses selline vaikselt läbiv asi. Kui suur väljakutse see on, et selles saalis siin teatrit nagu ei olegi tehtud uus koht? Selles suhtes ongi hästi huvitav olnud, et tuligi selline tühi ruum algusest peale, et ikka päris hirmus ruumidele, kuid see ei ole hirmus. Mul on esimesest hetkest, kui me siia tulime, roboti ka, et, et siin on hea olnud teha või et siin olnud algusest peale hea luua. Et mis siis, et kõik läheb noh, otsast peale teha täitsa nullist. Täitsa nullist. Aga huvitav. Peaosaline Juss Haasma puududa ei saa, sest ta on praktiliselt igas stseenis selles lavastuses, sest ärevus, tervis, kas sa oled endast selle Gunnar Grapsi üles leidnud? Ma arvan, et selle kunni nagu rollid täielikult panen nagu kokku mõned päevad enne esietendust ja polegi nagu vaja teha, et praegu on niisugune otsimine on nagu, ära, ma arvan, lõpetatud see baas on nagu läbi. 10 päeva, mõned nädalad enne etendust paned juba valmis selle, mis esikal on siis selle viimase kahe nädalaga lihtsalt kurna ja lükkas mänguaparaadi kinni. Meeletult palju on Gunnari laule kuulatud, meeletult palju niisugust laulutunde võetud erinevate õpetajate käes, lolliks minemiseni, nüpeldatud trumme vaadatud kogu arhiivis olevad materjalid Gunnari kohta läbi. Et kõik see peab olema selge, kui sa kellelegi teed nagu dokumentalistikat ütlevad. Tal on pereliikmed, võib-olla on saalis ja tema lähemad sõbrad ja kõik, et noh, kardad sa seda tagasisidet ka vä? Et tagasisidet, karda, igal juhul on see Kunnerile kõige parem sünnipäevakink, üldse mitte, ta ei näidata kuskilt maalt nagu halvas pildised. Gunnar oli läbi ja lõhki soe ja hea mees, kui tal õige koha peal astusid, eks see meil kõigiga nii et küll ta siis oli käreda ütlemisega oli õnnetu ja teie oma liistude külge nii kindlaks truuks, mis seal kokkuvõttes nagu saatuseks Lied tekste, kriitikuid, tule ja ole ja kes kritiseerib vokaalseid võimeid, ega seda ma ka ei saagi teha, et keegi ei hakka laulma nii nagu Gunnar laulised ka minu jaoks on tõmmatud osad laulud kuus pool all, issand et nii nagu Gunnar tegi, aga me ei saa nüüd üks. Tuua me saame lihtsalt tuua selle, mismoodi me tahame teda nagu näidata. Lavastaja Robert Annus, siis saab pidada ikkagi nooreks lavastajaks mitmes lavastusse raudmehe lugu, need on siin Tartu uues teatris. Õnneks see number on suhteliselt väike, et koolis ma tegin oma diplomitöö. Ühe Vanemuises olen välja toonud kolm lavastust. Praktiliselt on see siis ma ütleksin, viies poolteist nädalat esietenduseni aega. Loomulikult üks kõige keerulisemaid hetki lavastuse väljatoomise protsessis on praegu täiesti käsilmil. Kõik muutvad üldjoontes Jaska poolteist nädalat enne esietendust natuke närvilisemaks tekib rohkem küsimusi, aga siis tuleb kuidagi rahulikult veel uskuda seda jäänud veel need kümmekond päeva ja tuleb lihtsalt hoida sellel asjal silma peal. Kas näitlejad vahel ka niisama küsimuse pärast küsivad? Jaa, sest see taga vaetwalgil, sest et ega küsimistes ei ole ju mitte midagi halba, isegi kui see küsimus on tulnud ainult sellest vajadusest nüüd küsida midagi. Ehk siis, kui näitleja tema jaoks nii oluline ei ole, ta tahab, võib olla, kas lavastajad proovile panna, kui adekvaatne lavastaja ikka on, siis vahetevahel sealt tekib ikka jälle erinevaid vastuseid ja, ja avastusi, et lavastusprotsessi väga suur osa ongi küsimuste küsimine, pidev analüüs, vaatlus ja rohkem küsimusi, seda parem. Nii et sina ei karda küsimuse? Ei, absoluutselt mitte. Ja tahaks ühel hetkel saada sihukese vaba mänguruumi või no mul on praegu viimane kogemus Vanemuise viimnepäev ja seal on natukene sama asi, et ma mängin seal väiksemaid. Roll pole kunagi päris palju vaba aega. Ma vaikselt niimoodi poenselt tagant, niimoodi publik on juba sees, poenia vaatan. Tegelikult ma peaksin sellest üle saama, et mitte sinna enam pugema, et näitlejad saavad sellest mingi oma vabadust. Katrin Pärn, kes mängib ka selles samas viimases päevas siin kõrval natukene naerab selle jutu peale, et see vaatamine on vist ka natukene ikka oma lapsukest tahad ju aeg-ajalt vaadata, et mina tegin minu oma. Sest väga palju, see on ikka see asi ka loomulikult see rõõm endast käib see läbi, kui on jälle mingisugune koosnetesse, näed, et näitlejale läheb korda publikule siis on veel topeltrõõm. Siis loomulikult see erutusevärin, see positiivsuse laeng, seda ikka tahaks nagu endast läbi lasta, aga. Mõnikord on distsiplineeriv see silmi selles suhtes selle hea. Ma mõtlen mul nagu vastupidiseid kogemusi kunagi vanasti, et kus näitlejad on läinud ise lavastajale Ütlema, et kuule, tule, vaata, mis toimub. Sest kuskilt on mingi augu serv hakanud ära murenema. Et selles mõttes, kui seal kogu aeg kohal käid, siis seda nagu ei tohiks saada juhtimine. Sellisel juhul, kui ma kõik etendused vaatan, siis jälle ma võib-olla seda murenevatesseinina nii hästi ei näe. No seal on mitu tahku, et tegelikult kuldne niisugune reegel või noh, niisugune ilus mõte ikka lavastaja saab ikkagi noh, ütleme kontrolletendusega esietendusega tegelikult selle asja ära siis mõne aja pärast kontrollida, natuke vaadata, olla toeks, kui tekib küsimusi, siis küsimusi võib alati veel tekkida. Aga tegelikult see lavastaja, indiviidi kohalolek, tegelikult ei ole enam sellele kunstiteosele kasulik. Kas sa ise Gunnar Grapsi kuulajate põlvkonda, mis need nii väga enam ikkagi ei kuulu? Ei ega mina ju tema live-esinemisi ei näinud. Minu jaoks tuli tema muusika ja tema looming minu ellu siis, kui Gunnar ära suri. Põhimõtteliselt, kui tekkis ikkagi see, et tema mälestuskontsert hakati korraldama. Ja kui ka mina esinesin ühel tema mälestuskontserdile, oli siis võimalus hakata uurima ja siis sealt see hakkas pihta, et jah rannakuse mees läbi tegi. Gunnar Grapsi näol oli minu meelest tegemist ühe äärmiselt põneva isiksusega nii laval, eraelus igal pool ja sellest ka võib-olla see meie alapealkiri, et Odysseus ja eksirännakud et kui, kui siuksed olemisega kõike teha, kõigesse nii tohutult, ütleme, siis sisse elada või, või üle elada, vot jah, üle elada, iseenda omaks, kõike muuta ja läbi sellega siis ka neid niimoodi tähtsustada ja võib-olla seal tekivad uued asjad, et miks teised siis ei tähtsusta, kui mina nii väga seda enda jaoks tähtsust ja et miks mind keegi ei märka ja seal tekib igasuguseid muid asju, kui liiga tõsiselt oma elusse suhtuda oma ütleme saavutustesse ja kui nad siis millegipärast ei saabu, siis tekib teatud mõttessegi masendus või niisugune negatiivne poole ja see võib gaasistusel põleval inimesel muutuda väga põnevaks. Loominguga tegelev inimene mingi osaselt ikka tahab alati ka kuulsaks saada. Aga just seega raskus nüüd see, mis tuleb sellega kaasa, kuidas nüüd sellega hakkama saada ja kõik see on Gunnari nendes lugudes, mis temast on räägitud tema lähedaste poolt on kõik see seal sees mingisugused, aga suure siukse leegiga tema kuulsuse lugu oli tema elu jooksul käis ära, et seda on minul olnud väga huvitav uurida ja praegu minu meelest ka meie kogu näitegrupil seda lavale kanda. Robert Annus raiuma. Meil on nüüd sinust endast ka üleval, Vanemuises lavastasid Mati Undi tüki ära. See hooaeg on sul üldse ette näha, seal lavastamist tööd? Ei hetkel ei ole. Kas väikseks on jäänud Vanemuine mjah hetkel õng kuidagi niimoodi, et ühest küljest on mul Vanemuise uue peanäitejuhi Urmas Lennukiga niisugune kokkulepped läheks mind mõni aeg muus rollis, ehk siis võib-olla näitleja rollis. Aga ehk, et ta ei näeks siin mõni aeg lavastajana, võib ka niipidi öelda, võib öelda viidide jah, just siin tekib väike nagu konflikt, et ma ise nagu usun, et lavastamine kui selline on tegelikult elukogenud inimese pärusmaa ja mina seda ilmselgelt tegelikult ju veel ei ole. Ma ise nagu kipun, kaldun arvama seda, et ta peaks veel tegema kogu aeg edasi, isegi kui on käsitööoskusest puudu, kui jääb teatuid siukseid, mööndusi temale lavastustele, eks ole, tegelikult selle avastamine on ju ka paras siuke pingesituatsioon ja minu jaoks suurem pinge kui näitlejana olla, sest et seal on natuke rohkem vastutust, aga kodu teoterit, Muhatada tullagi Tartu uude teatrisse ja Maria Soomets sinu elukaaslane, samamoodi mängib selles raudmehed, kes on siin sees ka Vanemuise näitleja ja elame-näeme, meil mõlemal on küll hästi palju jõudu ja tahtmist teha väga palju, et loomingut vahepeal on tekkinud väiksed, mõtlesin tõesti, et Vanemuises nagu nii palju tööd meil hetkel ei ole, et oleks niisugune võib-olla liiga mõnusat äraolemine, aga hetkel on just niisugused ikkagi loomingulises sihukses tasakaalus. Niisugune tormi ja tungi aeg tahaks ikkagi teha neid asju, mis mõtted pähe tulevad, neid arendada, sest et inimesi siin ümber praegu loomingulisi inimesi siin Tartus on hetkel andekaid väga palju. Uue teatri ümber ja sees tekkinud mõttekaaslast püüdis pärast proovi lõppu sõnastada samuti Genklubis end kamina valgel soojendanud Katrin Pärn. Mäletan meie kursuse juhendaja Ingo Normet kunagi kooli ajal ütles mingi olukorra kohta, siis lavastajaid mingi jõuluvana olema. Siis ma mäletan, et Nurvet manitses meid, et me ei muutuks väljend ise kasutusele, see ei pea olema mingi soe, sõbralik punt millest siis aastaid hiljem on võimalik aru saada niimoodi, et jah, tõepoolest, et mõnikord kui on hoopiski hilist jube mõnus koos olla et siis lõpptulemus või ütleme, mingi tükk näiteks sellel kannatada. Aga tegelikult ma praegu mõtlen, siis ma ei usu sellesse, sest mu isiklik kogemuspidised mõnus kõik olema, et kui on ikkagi mõnus koos olles lõbuks, paistab laval välja. Eks laulge. Suhu saamid. Laole meelest läe vaid hoopis liigub. Sel hetkel, kui on luu. Ma tean Käe seespool ei ole, seal see on. Ja mees Tarbases vaatas ja vaatas vaid siis, kui ta läkski vaimselt vastata ja, ja vändatud vaevata mehi, luure käe. Papa, papa, nii käib see viis papa papa eks laule. Eks laulge. Loo saamid kui. Ja otse Tartust Tallinna oleme nüüd jõudnud mikrofoniga Eesti teatri agentuuri, selle agentuuri juhi teatriteaduste doktorandi Ott Karulini jutule. Tere, ott. Just. Kui me räägime Tartu uuest teatrist veel pisut, siis mis see fenomen on? Neil on neljas hooaeg käsil või on üldse võib-olla natuke liiga vara rääkida? Nii lühikese ajaloo peale mingist fenomenist no Tartu uue teatri puhul tuleb vaat laiemalt, et nad sattusid nii-öelda mida mina nimetan siis väiketeatrite ava Tuppide, kolmandaks laineks selle lipulaevaks lihtsalt et kui vaadata neid, mida me vabatrupid on sündinud, siis esimesed olid seal 90.-te keskel tulid nagu vat Von Krahli esitatud seal aastatuhande vahetusel raam ja loomine, need ja siis nüüd äkki masu ajal tuli juurde Tartu uus teater oma lava ja nii edasi ja nemad on sattunud selle selles mõttes lipulaevaks, et on kõige paremini on kriitikute poolt üles leitud. Ja mis fenomen on, noh, ma arvan, et üks asi on kindlasti see, seda Akto atmosfäär. Samas on saanud ka selliseks autoriteatri eestvedajaks. Kui Ivar Põllu oleks sedasama alustanud näiteks Tallinnas, siis ma arvan, et tõenäosus oleks üsna samasugune, oleks õnnestunud. Samamoodi muidugi Tartu uue teatri Mul on juttu olnud ka sellest, et võib-olla ei jäägi nad paikseks, Tartusse tulebki kolida, Tallinna probleemid on tekkinud küll ruumidega, küll millega, et oleks see Tartu uuele teatrile halb käik. No Tartu uus teater, mis asub Tallinnas pisut veider, igaljuhul Vanemuine olnud küll tollimas etendusi. Tõsi see Tartu uue teatri kaasas on minu arust päris hea näide meie teatrite kaastamisesteemi sellisest jäikusest. Kõik saavad ju aru, et Tartu uus teater tegi eelmistel aastapreemiate auhindade jagamisel nagu puhta töö. Ja ma usun, et ka tahetaks neid toetada suuremas mahus. Praegune süsteem seda lihtsalt ei võimalda, sest et selleks, et aktuur teatud püütud toetada peaks võtma mõned kõigi teatult raha ära aga kõiku, nende kõigi teatrite omanik või kasutaja ei saa seda teha, siis ta ei oleks hea omanik. Ikkagi on ju sõnaselgelt öeldud, et kõik teatrid peavad saama toetust ehk ligipääsu sellele raha potile sõltumata omandivormist, olgu ta siis eraalgatuslik, teater, olgu ta riigiteater, pesestan teater, nii on öeldud. See on kultuuri, demokraatia üks eeldusi, aga praktikas see päris nii ei ole ju. Kui riik on ikkagi enamike teatrite, kas siis omanikud vähemalt asutaja, siis põhimõtteliselt on riigi monopol ja kui me võtame seal paralleeli majandusvaldkonnaga, eks ole, kus meil monopolid nagu Eesti Energia või Tallinna vesi või nendele laienevad päris palju kohustusi. See on niisama asja teha asju, konkurentsiamet juba hakkab seal üht koma teist ütleme muulased veel, eks ole. Et selles mõttes see on üks selline mõttemäng, mis võib-olla tasuks läbi käia, aga kui me midagi ei muuda, kui needsamad oma lava ja raam ja ka seesama Tartu uus teater läheks seda teed, et institutsionaliseerimine, siis muutume ka riigi teatriteks, laiusad, hõik, tabusi saaksid saada, tal on neid nii palju, riigi tehaksegi sellise võitleja kolm niuke üldse ära kaduma, et kõik liigut sihtasutusteks, aga Ma ei usu, et see lahendus on, olge ausad, eks praegune kultuuriminister Rein Lang on ka öelnud. Meil on liiga palju kultuuriasutusi. Mis see lahendus siis ikkagi oleks, kui vaadata nüüd teatreid natukene sisu poole pealt ja püüda need toetussummad panna kuidagi sellest sõltuma ka see on üks mõttemäng, mida ikka jälle mängitakse, mida sellest arvata? Mina olen selle poolt tühistama, aga kuidas me sisu mõõdame? Jäädvustada jah, et üldse kogu kultuuris on kõik mõõdupuud on meil kvantitatiivsed ja numbrilised, mitu külastajat käis ja nii edasi, et mitu teatrikülastust, mitu raamatukogu, laenutuste ja nii edasi ja nii edasi. Aga sealjuures peaks olema midagi kvalitatiivsed. Ja ma ise nimetan seda oma doktoritöös tsensuuri paranoiaks, ehk siis et kuna meil nõukogude ajal ikkagi väga palju ette siis ei poliitikud ega valdkonna inimesed ei ole veel valmis selleks kõik telliks konkreetselt mingeid kunstilisi tulemusi. Mõlemad pooled kardavad seda, et äkki läheb liigatsensouiskatega. Noh, ma arvan, et 20 aastat, et vabariiki võiks nüüd juba selle sibula natuke vähendada. Aga seal on ka kesktee, kui me hakkasime kvalitatiivseid hindama, see tähendaks tõesti siis mingit eksperthinnangute küsimist jälle, mida ka näiteks on tehtud eesti ajal alguses. Aga kes ütleb, et see teater on parem kui too nadi, võrdlen omavahel vaid igal teatril oli oma ekspert, kriitik, sest tavaliselt kes kirjutas siis nagu näikse hooaja ülevaate ja andis hinnangu sellele ja siis ikkagi ministeeriumi lõpuks ja kes selle pärandi otsuseid avada, teine võimalus, mis on selline kesktee, on neid samu mõõdikuid natukene diferentseerida, ehk siis seal rohkem ees fakte, numbrilisi eesmärke ka, et mitte lihtsalt, et meil oleks 800000 külastust aastas? Ütleks, et noortelavastus ei pea olema aastas vähemalt 15 20.-st seitse nendest mõnedki Olit muusikalid, mis võib-olla ei ole päris see ja et lasteaia sihtrühma osakaal peab olema selline viieteistkümnete hulgas, aga peab olema selline jällegi fantaseerima, et siis minu nägemuses, kui meil praegu kehtib teatsetegahastamisel, see nii-öelda aitab süsteem, millest ma ei hakka siin, peaks seletama aga niukseid osakuid. Ehk siis vajaks aitased kuus avastust arvust, et ütleme siis Toomesitest suvalise näite oma teatega, kes toob võib-olla aastas välja seal 12 kuni 14 esietendust, eks ole. Et kaheksa esietenduse jaoks ta saab sellest nii-öelda kogu hoitade potist, aga ülejäänud jäävad need ikka veel teha siis Need tulevad juba konkreetse eesmärgiga, kes on siis lastelavastus, noortelavastus Eestis oma truud ja, või nii edasi. Et see annab ikkagi riigile võimaluse natuke kaudsemalt, mitte liialt kunstilistesse poolde sekkuda, ütleme, motiveerida, motiveerida jah, täpselt see, et kui sa ei taha seda raha küsida, siis küsi midagi, juhtimine. Uskunud oleneb, raha eest osta ei saa. Ei õnne, ei tervist, armastust siin maailmas. Mõni võib tänad arvata, nii, mõni võib hommegi mõelda. Kuid. Saanud blogi ja natuke ringi käiks teha. Meeleli kahinat kuuleb kõrv künni kleepu. Vot see on, see on nii. Praegu on enne kirjutamata reegel meil see, et riik toetab riigi osalusega saatorite Kultuurkapital siiski kogu selle vabatrupid asjandust, eks ole. Kivis tähendab seda, et mingil hetkel tegelikult ei hulgast raha küsida ja vabatüüpidel on raske saada viietoalise peale, eks ole. Mis selle kultuuri seisukohalt tegelikult üle aus kummagi suhtes. Ja ma loodan, et nüüd, kus uusi kultuuripoliitika arengusuundi kirjutatakse ja tellitakse uuringuid ja kaasata siis veel valdkonna inimesi et siis need teemad vähemalt vaieldakse esialgu natuke laiali lahti. Palju seal Haapsalus Eesti kultuuri koja foorumil tõusid just nimelt teatrite teemad ja teatriga tulevik kitsamalt, kuigi seal räägitakse ju laiemalt Eesti kultuuripoliitika arengusuundadest kuni aastani 2020 10 aastat teatrit. Tegelikult teadlikult püüdsime vältida alavaldkondade teemade käsitlemist just sellepärast, et üks probleem, miks ei ole tekkinud sellist ühtset kultuuripoliitikat, Viidingust ühiskondlikku lepet kultuuripoliitika osas ongi see, et kultuurivaldkond on üsna killustunud ja see foorum kandis just sellise üldistamis eesmärki. Nüüd peaks järgnema siis nagu valdkondlikud arutelud eksis, partneri hõikas välja, et seitsmeteistkümnendaks detsembriks on olemas igas valdkonnas töörühm, kes hakkab siis oma valdkonna arutelusi juhtima või vedama ja kirjeldada hetke probleemid, eesmärgid, nagu teatrivaldkonnale on olemas need inimesed praegu. Ah et teatrivaldkonnas on seesama agentuuri mina ja siis Eesti etendusasutuste liidu tegevjuht, Kristiina käidud. Ja nüüd juba ilmselt detsembris tuleb esimene istumine meil põldudelt teatripileti hind ei tohiks olla rohkem kui üks protsent eesti inimese keskmisest palgast, teatrikülastuste arv 800000, me võime seda kindlasti suurendada, kui toome suunakset, teatripiletihind on näiteks 0,5 senti keskmisest palgast ja ma arvan, et meil hüppavad kohe teatrikülastused üle miljoni. Kui opereerida ongi see asi, et okei, me ütleme, et üks protsent keskmisest palgast ei tohiks bläkkinud rohkem olla. Aga siin ma kõrval küsin kohe, aga mida saab riik teha, seda mõjutada? Mitte midagi? Ta peaks siis ette kirjutama hinnatasemeid tähtsatele see, et see piletihinnetest minu meelest seal on 1,0 Kuusamis praegu seal 2010. aastal lõpuks sinnani jõudnud selleks repliik otseselt mitte midagi teinud, et see on lihtsalt juhtunud niimoodi, et nagu seal turg on ise reguleerinud seda. Ja, ja seetõttu meil ei ole mõtet seada eesmärk, mille puhul ministeeriumil riigil puuduvad tegelikult mõjuhoovad. Ja samamoodi see üks protsent, eks ole. Kui me vaatame, läks sügavuti, siis Läheme maakondades ja linnades on see alla ühe protsendi, aga Tallinnas on nagu kohutavalt ülapaluse 10 krooni, nagu peaks olema inimestele raha rohkem. Absoluutselt. Aga see toob endaga kaasa seda, et ka väljaspool Tallinna asuvad teatritele palju mõttekam ainult Tallinnas sealt saadki sellesama asja palju rohkem raha. Ja miks sa peaksid sõitma kuhugi maakonda, mängime seda, aga on olemas programmid, teater maale ja on, aga ainult ikkagi, kui me vaatame statistikat, siis on niimoodi, et umbes 50 protsenti külasitendusest antakse ikkagi Tallinnas siis 35 protsenti teistes teatrilinnades x Tartu, Pärnu, Viljandi, Võru ja siis ainult 15 protsenti kogu ülejäänud Eestile. No ma ei tea, kas selle jutu peale nagu kokkuvõtlikult nii-öelda sellise hinnangu üldse, et oleme küll uhked, et eestlased on maailmas kõige rohkem teatrit külastav rahvas aga see teater kipub olema Eestis kahe suurema linnaelanike selline eralõbu. Ei olnud, aga see ei ole aga küll aga teeks ujumärke, on, siin on ohumärke, aga mina ütleks optimistlikuna, et praegu on just selles mõttes väga hea aeg, et see kõik läbi vaielda. Ja vaadates kuidas edasi liikuda, selles mõttes just nagu ma ütlesin, meil on piisavalt noh, seitse aastat statistikat, meil on olemas tulemusse uus dokument ja on tekkinud ka kultuurikoda, mis tõesti nagu püüab nagu seda diskussiooni laeval pidada, hoida järgmine koosseis ega riiki või ainsal neid eesmärke seadma. Eesti on väga väike ja tegelikult nagu vaadata lihtsalt teoreetiliselt sisemine, kuhugi ei ole midagi halba sellest, et teater on käinud suurtes linnades ei pea ehitama kümneid kultuurimaju, tuleb ainult doteerida inimeste sõitu teatrisse. See on täiesti loomulik ja üks võimalus, et minu arust probleem ongi see, et püütakse kõike aga ei saa kõike. Karulini Harri. Siin siin siin see täismõõdu, mul on suitsu ja ta pani Sveni Sveni siin. Et kus teemast, mis on mu müts, kuubia luud. Kellele luua kooreneskus, sel kohates mind punub taeva ajatus ja kellele veel pole õnn olnud truu, saab minu käes Päkesed. Süvenesin Symeni zürii täispäevade, mul on suitsu ja ta vali. Et muskemastlust olgu müts, kuubia, luud, süveni, zürii täislaevade mullad suitsu ja nad olidki. Süvenesin Sveni siin, et usdemos must kolmu müts, tuubi elu. Hoolega paali nüüd hari ja luud, mis puhastaks kõik. Sünge, see ainult paistab nii. Seal on Londoni katuste vahi ja korstnad. Korstnate lon, suur taevaga kus löökendab, ei või öelda. Kas see, kes on, too seda ei leid. Kuid on vorsti ja mis juhtub siia kus on katus, Vello? Ja? Ja? See oli väike meenutus ajast 39 aastat tagasi. Esimene meie labade Mary Poppins, kes oli muidugi Marje Metsur aga praegu annavad oma rollidele Vanemuise proovisaalis veel viimast lihvi Hanna-Liina võsa ja Nele-Liis Vaiksoo. Stuudios on üle hulga aja hea teretada koreograafi, lavastajat, maimurdnad. Tere kuritöö ja karistus, Dostojevski suur romaan. Kui nüüd vaadata tagasi teie varasemale loomingule, siis see pole sugugi esimene kord, kui te kuritöö ja karistustantsu lavale valate. 20 aastat on vahepeal mööda läinud. Õige aeg oli tagasi tulla selle materjali juurde vä? Noh, lihtsalt kuna see on projekt ja seda saab esitada ainult kolmetantsijaga ja oli Estonia teatris ka niisugune tantsija nagu Sergei Upkin, kes sellesse rolli sobisegi sammu tahab minuga koostööd teha, niitsin, olid mitmed põhjused ja muidugi väike põhjus ka see, et see on meil praegu integratsiooniprojekt, pooled on eestlased, pooled venelased, tegelikult integratsiooniprojekt, ma kunagi tahtsingi teha ilma rihmata ja niisuguse natukese psühholoogiliselt sügavama asja, kui nüüd ütleme ooperilaval, kus on ikkagi see orkestriruum ja ta nagu laiendab seda kontsentratsiooni. Nüüd ma ütleksin, et ta on kontsentreeritum ja võib-olla nats sügavuti rohkem mindud ja mõned stseenid On täiesti uuesti tehtud ja teinud niukseid kammerliku, kontsentreeritud kuna ma ise ei tunnetanud kordaksite ennast kuidagi. Ei noh, loomulikult ma kordan sellepärast et seal oli väga ilusaid episoode, mis ma jätsin sisse, nii et see on niuke korrastatud varianti. Graafiline materjal jäi sellest, mis me tegime 20 aastat tagasi. No võib-olla lihtsalt tol ajal kuidagi see klassikaline tants oli veel nagu muskulatuuris, ma nagu selle korjasin sealt välja, see on ikka rohkem kaasaegsem plastika, kuid tol ajal oli teada sellest sellest tantsuvormis vist väga hästi. Praegu ma tunnen ennast tantsuvormis hästi sellepärast, et ta nagu võib-olla valdan seda asja, mida nimetatakse psühhofüüsika liikumise ütlemise märg mis ma korregraphis välja toonud, see väljendab väga täpset psühholoog seisundit ja kui tantsija sinna sisse läheb, siis on nagu kõneleb koreograafia. Selles mõttes psühhofüüsiline aspekt on selles balletis nagu kõige olulisem, kui hästi publik neid märke loeb. Ma arvan, kui näitleja ikkagi teeb seda usutavalt, siis loeb päris kindlasti Raskolnikov, suured kahtlused, kõhklused, süütunne, mis kõik tuleb välja mängida, kui hästi Sergei Upkin sellega toime tuleb. Ma pean ütlema väga hästi. Ja muidugi ma olen tantsutehniliselt seda palju keerulisemaks teinud, sest ta valdab nii vabalt tantsutehnikat ja ta teeb seda nii vabalt ja see iseenesestmõistetavalt, et see nagu jäätehnikaks jääb nagu väljendusvahendiks. Nii et mina olen temaga küll väga rahul, ei tohi muidugi enne esietendust ära sõnadega. Et me oleme teatrimajas, kuhu eesti raadireporterite mikrofonide sageli ei ulatu ja selleks ajaks on Vene teater. Just mõni hetk tagasi lõppes tantsulavastuse kuritöö ja karistus peaproove. Raskolnikov Sergei Upkin, tere. Sergei. Teine mai on küll natukene mures, et tahaks rohkem läbimänge, kuidas tantsija tunneb? Raskolnikov puhul, mis emotsiooni kõige raskem on tantsida? No ma ütlen minu poolt võib-olla just see, mis ma ei kujuta ette oma elus teha, näiteks tapad kedagi ja see tunne, mis on enne maigu teedema, Bronage see tuleb, aga ma, ma loodan, see lahe välja. Miller, olles. No aga ikkagi ju iga osaline peab viimse pisidetailini enda jaoks ära põhjendama, miks tema tegelane niimoodi käitub, siis milliseid õigustusi näiteks on Raskolnikov puhul võimalik välja tuua sellele teole? Üks inimene, näiteks mina ja iga inimene elus teeb kuritöö ja see ei pea nagu tappa kedagi, aga võib-olla väiksed asjad nad teevad ja kui nad teevad, nad teevad vastuda sellest. See mõte selles rollis minu jaoks. Mulle tundub Mai Murdmaa teie intervjuusid lugedes siin viimase paarikümne aasta jooksul, te olete mänginud selle mõttega pisut ikkagi, et võiks selle taastada. Ja tagasi tuua. Seda küll, jah, ma olen seda muidugi Ameerikas lavastanud, isegi meil New York Timesis kriitikas selles suhtes, kuidas oli kriitika, oli ainult natuke imelik, vene klassika ei ole neile tuttav, nii et seal oli ainult üks episood, ta ei olnud terve palett. Jah, ei, ma olen teda ikka üritanud Moskvasse ja igale poole. Mulle tundus, et nagu see on nagu arvata, et selle variandiga võib-olla me sõidame kuskile Venemaale ka. Kuidagi jah, see on jäänud mulle hinge küll materjal. 92. aasta parimaks tantsulavastuseks pärjatud ka siinsamas Eestis. Nojah, see on nagu on. Öelge niisugust asja, kas vägivallal, võib-olla mingis olukorras õigustes? Ei, muidugi mitte, ja sellest ongi etendus, et mitte ainult vägivallast, vaid isegi igasugusest, no ühesõnaga igapäevases elus teeb väga palju, mis ei ole lubatud. Nii et selles mõttes on ta väga kristlik. Ja Arvo Pärdi muusika, mida me oleme siin nüüd kuulanud ka selle jutu vahepeale ta haakub hästi No see on tema varajased teosed ja see hakkab tõesti väga hästi Mai Murdmaa, kuidas teil nagu üldiselt läheb see viimane kümnend pärast rahvusooperist ametlikult ära. Ukse enda tagant kinni pannud. Eks ta on olnud muidugi rahutum alguse perioodil oli muidugi Vanemuine, kes nagu uksed avas ja siis ma olen nüüd neid projekte teinud, Kaie Kõrbi ka mõned asjad on olnud ka väljaspool Eestit Moskvas ja Joscarolaas ja noh, niimoodi, et ma olen nagu tegutsenud vabakutselisena. Ja me oleme ka siin tänases saates rääkinud pisikestest teatritest ja üleüldse sellest, et mis moodi sellised väiksed trupid saaksid suurte riigiteatrite kõrval samuti oma mõtet ellu viia ja publikuni tuua, siis mis see teie selline retsept on, kuidas te olete ellu jäänud selles? Vot mul on vedanud selles mõttes, et see on nüüd esimest korda, kus mul on puhas projekt, tähendab, kus ma ise olen raha muretsenud ja ise kõike seda teinud ja peab ütlema, et et see jääb ka minu viimaseks projektiks, selles mõttes. Et see on ikka kohutav pinge, kõik reklaam ja vastutab tõsi ja, ja tantsijatele me ei võta ju niukseid tantsijaid ilma rahata, eks ole, ja sa ei mõtle üldse oma teenistusele, sa üldse ei mõtle, sa mõtled ainult sellele, kuidas ots otsaga kokku tuled, nii et tegelikult tõi juba minu vanuses, mis siiski tiksub üle 70-st. Siiski see on üsna pingerikas. Aga mäng väärib küünlaid. No muidugi mitte tegemine on veel hullem, kui raskustega tegemine. Suur aitäh. Ma ei murdunud ja palju loomingulisi ideid ja jaksa. Aitäh. Aasta lõpp toob lavale mitmeid uusi lavastusi, kõige pisematele Rahvusooper ootab vaatama jõulumuusikali mõmmi jõuluaabits Ivo Eensalu lavastuses. Rakveres aga lavastab Toomas Suumann Tuhkatriinud ning Pärnu Endlas Enn keerd aladeni imelampi. Nukuteatris seevastu hakkab territeerima, tembutama ja figureerima maailma parim Karlsson ja Vanemuises said just eile taas üle aastate kokku vanad sõbrad Kessu ja Tripp. Sedakorda lavastaja Kristo Tootsi käe all ja kes mängib Tartus Liisa Pulk. Mulle tundub, et raamatu esimesel leheküljel on väga hästi seda keset kirjeldatud, et ta on täpselt parajas vanuses tüdruk, kes on pikemat kasvu lühike tütar, laps, kes väga hästi kõik asjad meeles peab, kui ta just juhuslikult midagi ära ei unusta ja kes väga hästi ema nõuandeid kuulab. Kui teil juhuslikult ühest kõrvast sisse ja teisest küljest välja ei lähe. Küllap nii tekivadki igale põlvkonnale oma iidolid, sest ilmselt paljude praeguste lastevanemate jaoks on, kes su tänu ETV omaaegsele lastelavastusele ikka ei keegi muu kui Ester Pajusoo täpselt nii esialgu ka Liisa pulgale endale. Kuulge. Paugud Käsmul tuleb viimase ideega maksta, ei, juustuaugud on mingi tasuta. Selge ja kus teil siin see, noh, margariin, margariini. Ega see margariin teil praadimiselgi järsku ei närvilise? Kuulge mina ei ole küll veel kuulnud, et meilt ostetud margariin selliseks põigedemeid pilluks henna ja kui te midagi kuulnud ei ole, siis järelikult ka ei tea mitte midagi. Igaks juhuks seda margariini ei osta, aga seedin, margariin piinab. Praadides üles ei sula, kuulge lahulikkutsula abt, siis ma seda ka ei osta. Kas see hapukoor on äsja puud? Mismoodi hapu? See on huvitav sildi panete üles hapukoor ja ise ikka värske, mille ostjate petmine nüüd mulle aitab. Kogu aeg. Ma ei oska mängida. Trip on tegelikult kestnud tuju nii-öelda, et paljud lapsed on ju välja mõelnud endale teadlikult nii-öelda nähtamatu sõbra, nii et iseenesest või peaks lastele tuttav olema küll kõik asjad, mis juhtub, et juhtub, et päriselt, et kui kes sellel klipil on tarvis helikopterit või tarvis rongi, siis ei 100 taevast deus ex machina alla sihuke butafoorne helikopter ja ei teki kuskilt mingi puidust rong, vaid kes trippe kasutavad oma fantaasiat ja kõik need asjad tekivad vastavatest vahenditest, mis neil parajasti köögis pottide-pannide kahest toolist saab väga hea helikopteri. Nii et see on täpselt nii nagu lapsed, kes on koju jäetud teevad endale tegelikult helikopterit, et selles mõttes see siirus on see, mis võlub margaga. Ning pisemaid teatrisõpru oodatakse keset trippi vaatama teatri koju. Kus teatrisaade aga ongi juba jõulukuul. Kahe nädala pärast külastage meie kodulehte teatrisse punkte vikerraadio punkt ee, kus kõik saated on järelkuulatavad ja osalege aktiivselt meie suurel aastalõpuküsitlusel, millest me kokku võtta, et 31. detsembril. Saatejuht Meelis Kompus ütleb aitäh kuulamise eest. Ja kordusena on tänane saade eetris kolmapäeva südaööl. Toolidel.