Kell sai kuus, uudistetoimetus võtab nüüd kokku tänased sündmused meil ja mujal, stuudios on Margitta otsmaa. Tallinna haridusamet moodustas seoses eile Tallinna lasteaias Rukkilill toimunud õnnetusega kriisikomisjoni. Kiiresti vaadatakse üle kõikide Tallinna lasteaedade mänguväljakute olukord. Kõrgharidusreformi eelnõu esimene lugemine jäi täna riigikogus tööaja lõppemise tõttu pooleli. Oponendid heidavad eelnõule ette, et selles nõutakse tudengitele täismahus õpet, kuid ei panda paika õppetoetuste süsteemi. Eesti elanikele on eile riigistatud Leedu suuruselt viienda Nurase panga Eesti filiaalis hoiul 7,8 miljonit eurot. Kreekas ja Itaalias toimuvad meeleavaldused, protestid takse valitsuse kärpekavade vastu. Itaalia peaminister Mario Monti kavatseb reformida pensionisüsteemi ja tööturgu. Araabia liiga ähvardas Süüriat majandussanktsioonidega, kui viimane ei lõpeta halda oma rahva vastu. Läänemaal pole seni olnud varjupaika naistele ja lastele, kes kannatavad koduse lähivägivalla all. Praegu käib arutelu, kuidas kriisikodu Haapsallu luua. President Toomas Hendrik Ilvese viimase viie aasta esseedest ja kõnedest ilmus raamat pealkirjaga suurem Eesti. Nagu viitas raamatu esitlusel Mall Hellam avatud Eesti fondist, osutab see Ilvese kui maailmakodanikku ja mõtleja võimele näha meie väikeses riigis suurt ühiskonda. Ilm püsib pilves, sajab vihma, sooja on nii öösel kui homme päeval üks kuni kuus kraadi. Sotsiaalministeerium ja Tallinna linn avaldasid kaastunnet eile mänguväljakul surma saanud lapsevanematele, milliseid järeldusi aga õnnetusjuhtumist teha. Tõnu Karjatse uuris seoses eilse õnnetusjuhtumiga Laagna rukkilille lasteaias moodustas Tallinna haridusamet kriisikomisjoni. Lasteaedade juhatajatele tehti ülesandeks piirata kõikvõimalikud ohuallikad mänguväljakutel ja vaadata, et lapsed sinna ligi ei pääseks. Haridusameti juhataja Andres Pajula alustas ringkäiku Tallinna lasteaedades, kaardistada riskantsed, mänguväljakud. Me püüame hästi kiiresti kaardistada lasteaedade mänguväljakute olukorda visuaalsel vaatlemisel, mitte põhjalikul analüüsil. Et kui palju on siis neid niinimetatud nõukogude aegseid nõnda Ango traditsioone ja kas neist on mõni katki? Uurime ka seda, et kas lasteaedades on olemas riskianalüüsi, mis peaksid olema ja ja kas meil regulaarselt tehtud, aga küll on tegelikult ka paljud lasteaeda analüüsides tõesti neid nõukaaegseid ronimisredeleid, mis küll lastele väga meeldivad, hinnanud tõelist katseteks ja lasteaed on järjest hakanud neist loobuma ja eriti nendest niinimetatud redelitest, et, et see, nende mahavõtmine ei olegi mingisugune probleem. Sotsiaalminister Hanno Pevkur märkis, et järeldused tuleb teha kohalikel omavalitsustel. Me oleme püüdnud anda need signaalid, et mida tuleks teha, et, et me oleme öelnud, et riskianalüüsi tuleb lasteaedades teha, vaadata ülene, et ohutegurid vaadata üle kõik laste mänguasjad, et küsimus ei ole ju ainult mänguväljakutel, vaid ka nii-öelda võimalikes ohtlikes mänguasjades, et kas nad on näiteks liiga väikeste juppidega need, mis võivad väikelastel eriti sõimelastele kurku minna või midagi muud, et nii-öelda ohtude kirjeldamine on äärmiselt oluline õues olek ja õues mängimine on kindlasti kõrgendatud tähelepanu all siis väravate kinnitamine niimoodi, et lapsed neid väga lihtsalt lahti ei saaks teha, et nad ei saaks tänavale minna. Sotsiaalminister osutas taas vajadusele vaadata üle, kas lasteaedades lastega tegelevate täiskasvanute arv vastab laste arvule. Lasteaedade rahastamine on omavalitsuste prioriteetide küsimus, rõhutas minister Andra salu tee saue lasteaiast. Miidri ütles, et laste turvalisuse eest vastutamine kõik ja neid probleeme ei saa taandada ka omavalitsuse suurusele. Tähelepanu ja hoolsus ja valvsus ja korrektsus on see, mis loeb, kõik asjad ei taandu üldse rahasse ja meil lasteaiad ei ole küll omavalitsusele midagi ette heita, aga ma arvan, et see probleem on oluliselt suurem. Petlik ohutunne, mida me enda ja oma laste ja, ja kõige enda ümber loeme, kirjutame igale poole talla kolm keelatud või lubatud üle viis või miinus kaks või mida iganes. Et ma arvan, et tuleb inimeste loomulikku enesekaitse ka tegeleda, et lapsed teaksid, mida või kuidas või mis siis juhtub, kui eksid reeglite vastu. Et üleüldiselt peaks mõtlema, kas väga suur ohutuse tagamine on üldse ohutuse tagamine. Riigikogu arutas esimesele lugemisele valitsuse algatatud kõrgkoolireformi seadust. Uku Toom jätkab. Kõrgharidusreformi lähtealused esitas haridusminister Jaak Aaviksoo juba juunikuus reformikava on põhjustanud hulga vastukajasid ja nüüd läbi valitsuse jõudnud parlamenti. Minister alustas oma sõnavõttu täna sellest, miks reformi vaja on. Kehtivas süsteemis on vastuolud, mis puudutavad nii õiglast ligipääsu kõrghariduse kvaliteeti kui ka kõrgharidussüsteemi efektiivsust. Missugused on põhilised ettepanekud? Meelega vabariigi valitsus, riigikogu ette tuleb. Ülikooliõpingutele ligipääs peab põhinema ühtsetele standarditele kõikide üliõpilaskandidaatide jaoks. Erinevad ühendid. Tasulise ja tasuta õppesse saamiseks tuleks kaotada seaduseni. Eelnõu üheks eesmärgiks on tagada õppemaksuvaba tasuta õpingute võimalus kõigile neile noortele kes ületavad ülikooli sisseastumisel rendi ja suudavad täita õppekava sajaprotsendiliselt semestri lõikes. See viimane ongi üks põhiline vaidlusküsimus. Oponendid kinnitavad, et tudengid ei suuda tööl käies täies mahus õppida tööl päeva tagant käima nad seetõttu, et paigas pole õppetoetuste süsteemi ja seda ka mitte täna esitatud uues seaduses. Muidugi räägiti ka muudest probleemidest ülikoolide rahastamisest, võõrkeelsest haridusest, mis peaks samuti tasuta olema õppekohtade arvust. Üldiselt kõik justkui toetavad seda, et kõrghariduse kvaliteet peaks olema parem ja hariduse andmine efektiivsem kuid konkreetsetes punktides lähevad arvamused lahku. Kultuurikomisjonipoolses ettekandes tutvustas komisjoni esimees Urmas Klaas mitmete osapoolte seisukohti ka ülikoolide omi. Kokkuvõtvalt ülikoolid ootavad, et reformiga muutuks üliõpilase suhtumine õppimisse tõsisemaks ja püütakse enam õpinguid lõpetada nominaalajaga. Kuid kompromissid võiksid soodustada erainvesteeringute tulekud ülikooli. Oma kirjaga teevad rektorid ettepaneku kavandatav kõrgharidusreform Lügalise rahastamise reform aasta võrra edasi lükata. Reformiseaduse edasilükkamist taotlevad ka sotsiaaldemokraadid ja osaliselt tänu nende jõupingutustele läkski tänane debatt Riigikogus nii pikaks, et jäi lõpuks tööaja lõppemise tõttu pooleli ning jätkub teisipäeval. Välissõnumeid Itaalia uus peaminister Mario Monti teatas kavatsusest korraldada ümber pensionisüsteemi ja Tööturg. Itaalia pensionisüsteem on üks Euroopa tugevamaid, kui teatud sektoritele kehtivad õigustamatult privileegid, ütles Monti kriisiplaani tutvustades parlamendile. Monty kavatseb uuesti taastada ka kinnisvara maksu, mille ekspeaminister Silvio Berlusconi 2008. aastal tühistas. Endise majandusministri Giulio Dremonti sõnul toob riigikassasse kolm ja pool miljardit eurot aastas. Monti plaanib reformidega vabariigi niinimetatud topelttööturgu. Tema sõnul peab Itaalia vabaks andma näiteks advokaat rottide, raamatupidajate, meditsiinitöötajate ja taksojuhtide töötasud ehk nende puhul tuleb lõpetada miinimumtariifide seadus. Kriisiplaani tutvustamise järel ootab montite tema valitsust parlamendis. Usaldushääletus. Rajal avaldavad Itaalias tuhanded inimesed meelt, kuna ei ole valitsuse koosseisuga rahul. See koosneb ainult ekspertidest ja sinna ei kuulu ühtki poliitikut. Meeleavalduste siht. Märgid on ülikoolid milledes monti. Valitsuse ministrid on õppejõududel töötanud ning pankade harukontorid ja maksuameti esindused. Euroopa Liit teatas, et aitab Kreekal pidada Šveitsiga kõnelusi, mille eesmärk on kätte saada umbes 60 miljardit eurot, mis on Kreekast maksude eest Šveitsi pankadesse pakku läinud. Rahvusvaheline valuutafond on kindlaks teinud, et maksutulu ongi puudu umbes 60 miljardit eurot. Kreeka pealinna Ateena tänavail on tuhanded politseinikud, et ohjeldada meeleavaldust koos protesteeritakse uute kärpekavade vastu. Meeleavaldusele oodatakse tudengeid ja ametiühingute liikmeid. Rahvast vihastab, et esmakordselt viimase 30 aasta jooksul on valitsusse kaasatud paremini äärmuslikud poliitikud. Protestimarsiga mälestatakse ka 1973. aasta tudengite ülestõusmisviis vabariigi taastamiseni. Toona hukkus 44 inimest. Protestimarss möödub Parlamendi eest Euroopa liidu esindusest prantsuse ja itaalia saatkondadest ja mitmest ministeeriumi hoonest ja lõpeb USA saatkonna ees. Araabia liiga avardas Süüriat majandussanktsioonidega, kui viimane ei lõpeta vägivalda vastu. Liiga ähvarduse valguses loodavad ÜRO sanktsioone kehtestada Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia, keda on esialgu lubanud toetada mitu araabia riiki, sealhulgas Saudi Araabia, Jordaania ja Maroko. Süürias on kaheksa kuuga tapetud ÜRO hinnangul 3500 tsiviilisikut. Lääneriigid loodavad, et varem ÜRO julgeolekunõukogus sanktsioonid blokeerinud Venemaa ja Hiina muudavad nüüd meelt. Süüria liikmelisus Araabia liigas on eilsest peatatud, kuid ühendusel on araabia diplomaatide sõnul Damaskusega endiselt sidemed. Tadžikistani peaprokurör teatas, et Tadžikistanis vangi mõistetud Eesti piloodi Aleksei Rutsenko ja tema vene kolleegi Vladimir Downitši karistusi kavatsetakse olulisel määral vähendada. Oma üleskutse kohtuotsuse muutmiseks tegi ka Venemaa riigiduuma. Välisminister Urmas Paet kinnitas täna valitsuse pressikonverentsil, et ta oli ühenduses alaliselt Kasahstanis Astanas viibiva Eesti konsuliga, kes peaks täna kohtuma ka Aleksei Rudenkoga. No eesmärk selles loos meil on siis kõigepealt see, et edasikaebuse läbivaatamine järgmise astme kohtus toimuks võimalikult ruttu ja et siis kui see kohtu poole läbi, et siis antaks kodaniku Rovenko Eestile võimalikult ruttu ülakui, on räägitud sellest, et Eesti justkui ei tegele aktiivselt, kuna see ei ole põliseesti nimega kodanik, siis see on absoluutne jama. Me tegeleme tõsiselt kõigi meie kodanike juhtumitega, sealhulgas ka selle kaasusega, nii et me oleme suhelnud nii eesti, vene kui Tadžikistani esindajatega ja teeme seda edasi. Nii et loodetavasti siis peale edasikaebuse lõppu see kodanik Eestile siis ka üle antakse. Eesti elanikel on Leedu suuruselt viienda Snorase panga Eesti filiaalis hoiul 7,8 miljonit eurot. Panga riigistamine Leedu keskpanga poolt ei mõjuta tervikuna Balti ja Eesti pangandusturu toimimist, sest tegemist on siiski ühe Leedu panga probleemiga. Nii ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Manstein Liisulassile. Ta on kindlasti negatiivne uudis ja ei ta teatud määral varju kogu Baltikumi, kuigi reaalselt vaadates on tegemist siiski konkreetselt ühe Leedu panga probleemiga mittepangandusprobleemiga Baltikumis laiemalt. Nalja sai Eesti pangandust puudutada. No ütleme sisuliselt mitte, et Snorasele on küll hästi väike filiaal Eestis, aga inimesed, kes on Snolases deposiiti teinud, siis vähemalt praegu me võime kindlustundega öelda, et nende deposiit tagatud Leedu tagatisfondi skeemiga. Neid võib puudutada juhul kui peaks rakenduma tagatisfondi teemaga, me täna ei oska veel öelda, kas Pank jätkab tegevust või toimub hoiuste hüvitamine. Meil ei ole selle kohta piisavalt informatsiooni veel Leedust, kui palju teil üldse kontakti ja Leedu kolleegide? Jah, me oleme esitanud terve rida päringuid nendele, millele me ei ole kõigile veel vastuseid saanud. Ilmselt Leedus need sündmused on väga kuumad ja kahjuks kogu vajalik informatsioon ei ole meieni veel jõudnud, aga me töötame selle nimel, et see informatsioon meieni jõuaks. Leedu keskpank teatas bilansi puudujääk 300 miljonit eurot, et kuidas selline saab üldse tekkida? See on hea küsimus, ma sadama Sanainspekule see rida, et ma ei tea, mis seal täpselt on toimunud, aga viited on sellele, et tegemist on osaliselt krediidiriski realiseerimisega ja väidetavalt osa tagatisi on kadunud, aga ma ei oska täpsemalt kommenteerida, kuna meil puuduvad igasugused sisulised andmed. Läänemaa on üks neljast maakonnast, kus pole veel naiste kriisikodu ehk paika, kus lähisuhtevägivalla all kannatavad naised ja lapsed saaksid ajutiselt peavarju. Ivar Soopan räägib lähemalt. Eile oli teema aruteluks Läänemaa omavalitsuste liidus, kus maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Kersti Lõhmus rääkis plaanis kriisikodu Läänemaale luua Kersti Lõhmus. Uuringud on näidanud, et lähisuhtevägivalla ohvrid on enamasti lastega leibkonnad, mis tähendab seda, et see on nagu väga tõsine probleem ja sellega tuleks eriti tegeleda. Kriisikodu on plaanis luua Haapsallu ühte kortermajja kolme kuni neljatoaliste korterisse, jätkab Kersti Lõhmus. See on nagu selline vaheetapp pääsemaks kodust, see on nagu eluasemeteenus kuni kolmeks kuuks, et selle ajaga peaks siis pere otsustama, mis saab edasi. Samas on ka tugistruktuurid tema käsutuses, ehk siis inimesed nõustavad teda, aitavad suhelda ametkondadega. Kersti Lõhmuse sõnul peaks kriisikodu asuma Haapsalu linnas, sest see on naiste jaoks turvaline paik. Maakonnakeskuses on politsei abi operatiivsem kui väiksemaid paigus. Politseid võib vaja minna siis, kui vägivaldne mees peaks näiteks naisele varjupaika järgnema. Selleks, et teada saada, kui suur vägivalla all kannatavate naiste probleem Läänemaal on. Vestlesin politsei ja piirivalveamet Lääne prefektuuri ennetusteenistuse korrakaitseametniku Alar Abeliga. 2011. aastal 10 kuuga on politseis registreeritud 54 lähisuhtevägivallajuhtu, kus kannatajaks pooleks naised, neist 12-l juhul on tarvitatud siis füüsilist vägivalda. Kõigi 12-l juhul on siis alustatud ka kriminaalmenetlust. 2010. aastal. 10 kuuga registreeriti politseis 72 lähisuhtevägivalla juhtumit, kus kannatajaks pooleks Taised. Neis füüsilist vägivalda tarvitati 14-l juhul ja alustati üheksa kriminaalmenetlust. Politsei statistika näitab, et füüsilise vägivallajuhtumid on vähemuses, seega beat, politsei arvestus ka vaimse vägivalla juhtumitele. Meie loeme vägivallaks ka igasuguste ähvardamist, solvamist, sõimumist ka jah, psüühilist ja vaimset vägivalda, mida tuleb tõesti tihedamini ette kui füüsilist vägivalda, kindlasti me alati märgime ära ka selle, kui on seal vägivalla juures olnud alaealised lapsed, ehk siis alla kaheksateistaastased. Politseikokkuvõttes selgub, et naiste kriisikodu loomine Läänemaale vajalik alguses on plaanis varjupaik luua Tallinna naiste kriisikodu filiaalid ning selle tegevus oleks projektipõhine. Lääne maavalitsus küsis eile omavalitsuste juhtidelt, kas omavalitsused oleks valmis mittetulundusühingud toetama, jätkab Läänemaa omavalitsuste liidu juht Ülle Hermann. Aga eks nii mõnedki küsimused jäid vastuseta ja nüüd tuleb siis vahepeal eraldi tööd teha, et aru saada, kas see nagu päriselt hakkaks elus kenasti tööle või on mõne probleemikohad, mis vajaksid veel vastuseid. President Toomas Hendrik Ilvese viimase viie aasta esseedest ja kõnedest ilmus raamat pealkirjaga suurem Eesti Tõnu Karjatse käis raamatu esitlusel. Suurem Eesti koondab voliku viimase viie aasta jooksul presidendi poolt kirjutatud ja avaldatud, nagu tõdes raamatut juba lugenud Mall Hellam avatud Eesti fondist, näitab meie maailmakodanikust presidendi mõtete kogu. Et ta suudab poliitikuna ja mõtlejana näha meie väikeses riigis suurt ühiskonda. Siin võib leida kõike, võib leida hästi mõistuspärast, võib leida emotsioone, väga häid ärksaid tähelepanekuid ja filosoofilisi arendusi, nii et siin on tõesti toitu igale maitsele ja mis väga meeldib paljudele, keda huvitab kodanikuühiskonna asi Eestis, et meil on suurepärane eestkõneleja, Toomas Hendrik Ilves nimetab kodanikuühiskonna just riigi ja inimese vahelise kahe Kõna olulisust mitmeid kordi enam kui teised poliitikud. Ja see on väga oluline sõnum. Diplomaat ja kirjanik Jaak Jõerüüt märgib, et Toomas Hendrik Ilves lähtub oma kirjutistes ja tegevusest nagu ta isegi Eesti tutvustamise igavesele naivast ülesandest. Samas on ilvese tekst nauditav ka kirjanduslikult. Ma tean seda ju ammusest ajast, et president Ilves ka ennem seda, kui ta president oli jaga presidendi ajal loeb väga palju raamatuid. Minu kogemuse tähelepanekute järgi on see üsna haruldane tipp-poliitikute seas ja kindlasti see on üks põhjus, miks, miks ta selle raamatu need kõnede ja artiklite tekstid on väga tihedada tikitud läbi ikkagi noh, mingi niisuguse intellektuaalse kihiga intellektuaalse mainin, aga need ei ole lihtsalt niisama deklaratiivsed, probleemipüstituse või uljad probleemi lahendused. Raamatu koostanud ajaloolane Marek Tamm kinnitab, et see on vaadeldav ka ajaloolise dokumendina. Õigupoolest seda raamatukokku pannes siis üks mõõt, üks kriteerium oligi see tekstid oleksid ajatud, et neelan tekste, millel on potentsiaali. Et nad ei oleks päevakajalised, et nad ei reageeriks sündmustele, mis seal unarusse vajunud. Ja selles mõttes ma arvan küll, pakub läbilõike ajaloolise läbilõike viimasest viiest aastast Eesti vabariigis maailmas üldiselt. Ma arvan, et president Ilves on selles mõttes väga hea kõnekirjutajad. Nendest nendes tekstides on tõstnud kontsentraat nendest väljakutset, sest nendest arengutest, mis on Eesti ühiskonda, Euroopat maailma viimasel viiel aasta tabanud. Täna õhtu eel jõudis jõulupuu Tallinna Raekoja platsile, Harjumaal Kuusalu vallas Hirvli külas kasvanud 24 meetri kõrguse kuuse transportimist ja ülespanekut juhtiva osaühingu kesklinna pargid. Juhatuse liikme Silver Kallase sõnul on kuusehiid eriti kohev ning seepärast võttis puuteekonnaks valmistamine plaanitust rohkem aega kuus kaalub neli ja pool tonni. Kuuske hakkab ehtima 80 LED lambiga 9600 tulukesega ning 15 komplekti lumepall valgusteid kokku kolmesajavalgustiga. Valgustus lülitatakse kuusel sisse peale esimese advendiküünla süütamist 27. novembril. Ja ilmast. Öö on meil pilves selgimistega, mitmel pool sajab vähest vihma ja paiguti võib tekkida udu. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on üks kuni kuus kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub läänetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme kolm kuni kuus kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.