Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Härra peaminister jättis ootamatult ära visiidi Vilniusse, kus ta pidi balti riikide peaministritega alla kirjutama Ignalina tuumajaama rajamist puudutava dokumendi. Balti peaministrid leppisid aga omavahel kokku alustada jaama rajamiseks aktsiaseltsi loomist. Balti riikide keskkonnakaitsjatega avaldasid nördimust, et jaama tasuvusuuringut ei ole ikka avalikustatud. Vabadussõja võidusamba ideega konkursi hindamiskomisjon hakkab võitjat selgitama 41 töö hulgast. Kolm kavandit ei vastanud nõuetele. Komisjoni esimees, Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ütles, et võitja valitakse enne 30 esimest augustit. Adamson-Ericu muuseumi pilk 70 aasta tagusele Pariisi maailmanäitusele annab ülevaate Eesti väljapanekust enne sõja aegsel suursündmusel. Suurriikide uhkeldavate marmorpaviljonide vahel tunti toona elavat huvi ka Baltimaade väljapaneku vastu. Linnas pannakse lähipäevil ülekäiguradade juurde ajatablood, mis näitavad tee üle jätkamiseks alles jäänud aega. Linnavalitsus toonitab, et tablood imet ei tee, paremat liikluskultuuri oodatakse nii jalakäijatele kui autojuhtidelt. Välismaalt. Pakistani tehti atentaat president Musharrafi-le, kes kannatada ei saanud. Afganistanis leiti nõukogude aegne alune salavangla mitmesaja kinni seotud surnukehaga ja ilmast. Homme ennelõunal võib kohati pärastlõunal paljudes kohtades hoovihma sadada. Puhub põhjakaare tuul ja sooja on 17 kuni 22 kraadi. Balti riikide peaministrid leppisid Vilniuses kokku, et Leedu saadab kutse kolmele riigile alustamaks läbirääkimisi Ignalina uue tuumajaama rajamise aktsionäride leppe sõlmimiseks. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Vilniuses toimunud kohtumisel planeeriti esialgu sõlmida Ignalina tuumajaama rajamist puudutav dokument, aga see jäi ära, sest ootamatult teatas Poola peaminister Jaroslaw Kaczyński, et ei saa Vilniusesse tulla. Peaminister Andrus Ansip tunnistas, et see muutis kohtumise eesmärke. Poola peaminister helistas eile Leedu peaministrile ja vabandas, et ta ei saa sisepoliitilistel põhjustel linnasse tulla. Eks ta muidugi muutis kohtumise käiku, kuid Läti, Leedu ja Eesti peaministrid leppisid täna kokku selles, et nelja riigi energiaettevõtted alustavad läbirääkimisi selleks, et sõlmida aktsionärid, elektrik ja see on päris suur edasiminek. Kuna toimub siis nelja riigi peaministri tõus, kohtumine, Leedulased lubasid saata juba aktsionäride lepingu projekti ja kirja läbirääkimistele kutsumises järgmisel nädalal. Me võiksime kokku saada ilmselt peale suvepuhkuse, meil on kavas kokkusaamine nagunii Leedus energiakonverentsil 11. oktoobril. Peaminister ütles, et ta ei usu, et Poola peaminister je kohtumiselt kõrvale seetõttu, et Poola nõuab endale uues tuumajaamas suuremat osalust. Leedu seim on otsustanud selle, et see tuletab kuuluma uues projektis 34 protsenti kõikidest aktsiatest ja ülejäänud osaluseta. Jaotatud hulga olulisem kui aktsiate hulk on meie jaoks on kindlasti see, et vähemusaktsionäride õigused peavad olema täielikult kaitstud. Teatud otsused tuleb langetada konsensuslikult. Eriti olulised on näiteks reaktori tüübi valik, otsused või ka siis investeerimisskeemid, valiku küsimused, need otseselt kindlasti tuleb langetada konsensuslikult. Täna tegid avaliku pöördumise balti riikide keskkonnakaitsjad, milles nad avaldavad nördimust, et riikide valitsused otsustavad tuumaenergia kasuks ilma suurema diskussioonita ning täielikult ei ole avalikustatud ka tasuvusuuringut. Eesti rohelise liikumise juhatuse liige Taavi nuum. Baltimaades ja eelkõige just Eestis, meie näeme, et majanduslikult ja loomulikult ka keskkonnakaitseliselt on palju õigustatum liikuda taastuvenergiaallikate kasutuselevõtul ja, ja seetõttu konkreetselt Eesti puhul meie kindlasti näeme, et Ignalina tuumajaama rajamine ei ole hea idee. Peaminister Andrus Ansip ütles, et ta pole seda kirja näinud. Ei, ma ei ole seda deklaratsiooni näinud, kuid ma kujutan ette, et et Leedus enne seda tuumajaama ehitust puudutav seadus vastu võeti ja olid väga laiaulatuslikud debatid ja küllap käsitleti siin ka kõiki aspekte, sealhulgas ka keskkonnaaspekte. Riigiprokuratuur teatas, et Venemaa keeldus osutamast õigusabi küberrünnakute uurimisel. Riigiprokuratuur meenutas, et saatis 10. mail Venemaa peaprokuratuurile õigusabipalve, milles paluti kaasabi aprilli lõpus alguse saanud Eesti vastaste küberrünnakute taga olevate isikute leidmiseks aga tasuda ka Venemaal. 28. juunil saabunud vastuses keeldus Venemaa peaprokuratuur Eesti palvet täitmast. Riigi peaprokuröri Norman aasa sõnul on äärmiselt kahetsus Pärnu, et Venemaa keeldus koostööst. Seda eriti olukorras, kus suur osa rahvusvahelisest üldsusest on küberkuritegude ohtlikkust tänaseks mõistnud ja otsib võimalusi neile üheskoos vastu astuda. Vabadussõja võidusamba ideekonkursitööd on laekunud ja täna kogunes hindamiskomisjoni esimesele istungile Indrek Kiisleri intervjuu. Märtsikuus välja kuulutatud vabadussõja võidusamba ideevõistlusele esitati 44 pakkumist, komisjon arvas edasisest võistlusest välja kolm tööd. Žürii esimees, Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder kinnitas, et need ei vastanud reglemendile, mille alusel komisjon võitja välja valib. Kuna töid on päris palju, siis me ikkagi leidsime, et tegutseme veidi pikemalt, võtame selleks aega. Peame mitu vooru ja selgitame siis niimoodi nagu osade kaupa välja. Kõige parema lähtepunkt on ikkagi sisuline arutelu, vaidlused ja lõpuks siis ka hääletamine. Aga selline täpne reglement, see läbitakse siis veel töö käigus kokku. Kas komisjon kaasab oma töösse eksperte väljastpoolt? Täna oli ka sellest juttu ja see võimalus meil on, aga komisjoni liikmete poolt praegu tänase seisuga ei esitatud ühtki taotlust ekspertide kaasamiseks, nii et nüüd edasine töö näitab, kas selleks on vajadust või ei ole. Andres Põder kinnitas, et komisjon ei tea esitatud tööde autoreid. Seega pole teada, kas töid esitati ka välismaalt, millel aga võitja selgub. Me leppisime kokku järgmise koosoleku aja, see on 18. juuli edasiste kooskäimiste vajaduse ja, ja selle ajaperioodi, millal lõppotsus langetada, siis samamoodi kavandame 18. juubelil Igal juhul te olete selles ajagraafikus, et 28. novembril järgmisel aastal saab selle samba avada. Meie portsjoni tööülesanne on ainult välja selgitada tõde ja neile on antud selleks aega 31. augustini, nii et ma usun, et me kindlasti selleks ajaks oma töö lõpetame ja anname oma Islangu, see tähendab siis võitnud töö üleministeeriumile selle töö teostamiseks. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist ülevaate Mall Mälberg. Relvastatud mehed tulistasid täna Pakistani riigipea lennukeid ajal, mil see oli lennuväljalt õhku tõusmas. Enne vahejuhtumit tegi Punase mošee asejuht avalduse, milles kinnitas, et mošees varjunud ennem surevad, kui alla annavad. Pakistani valitsusel puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks riigipea lennuki tulistamine otseselt seotud. Ennast neljandat päeva Islamabadis punases mošees varjavate islamiradikaalide mässulistega vahendama. Reuters Pakistani sõjaväeteenistus eitas algselt rünnakut presidendi lennukile, kuid kutsus hiljem kokku pressikonverentsi. Üks anonüümselt esinenud Pakistani luureametnik kinnitas, et oli toimunud ebaõnnestunud katse kippuda president Pervez Musharrafi elu kallale. Ameerika liitlane Musharraf on õnnelikult üle elanud kaks al-Quaedaga seotud tapmiskatset. 2003. aastal. Lähis-Ida rahuprotsessi edendada üritab rahvusvaheline kvartett kohtub loodetavasti 16. juulil, vahendas Venemaa välisministri Sergei Lavrovi uudisteagentuur ITAR-TASS. Lavrov lisas täna, et nelik võiks kohtuda Lähis-Idas, kuid ei täpsustanud. Egiptuse välisminister Ahmed Abdul Keit ütles, et Euroopa Liidu, Venemaa, ÜRO ja USA esindaja lepivad kohtumise ajas, kohas ja päevakavas kokku 10. juulil Londonis. Egiptuse minister lubas neliku kohtumise järel pidada Jordaania ametivenna osavõtul Iisraeli esindajatega kõnelusi rahuplaani taaskäivitamiseks. Juudi riik lükkas 2002. aastal plaani esialgse kavandini tagasi, kuid peaminister Ehud Olmert on märtsis koostatud teist versiooni osaliselt tervitanud. Afganistanis leiti nõukogude ajast pärit maa-alune salavangla, milles avastati 15 ruumi mitmesaja kinni seotud laibaga. Kabuli politseijuhi sõnul on tegu Nõukogude kaitseministeeriumile kuulunud vanglaga, mis ehitati sõjaväebaasi arvatavasti kaheksakümnendatel aastatel. Politseijuhi hinnangul võib suures sõjaväebaasis olla veel seni avastamata maa-aluseid ruume, kust võib laipu leida. Venemaa nimetas BBC teadet massihauakohta pahatahtlikuks väärinfoks. Hollandi politsei arreteeris mehe, keda kahtlustatakse kadunud nelja-aastase Marleen Meghani vanematelt raha väljapressimises. 39 aastane töötu mees saatis Merlyni vanematele kuus e-kirja, kus väitis end teadvat tüdruku asukohta. Vastutasuks informatsiooni eest nõudis ta kaks miljonit eurot. Hollandi võimude hinnangul ei ole leitud mingeid kinnitust, et mees on seotud madeniga kadumisega või et tal on selle kohta asjakohast infot. Merlin Meghan rööviti kolmandal mail Portugali hotellist, kui tema vanemad õhtustasid restoranis. Ja uuest Eestist Adamson Eriku muuseumis on väljas näitus 70 aasta tagusest Pariisi maailmanäitusest. Balti riigid esinesid siis ühisball paviljonis. Meelis Kompus uuris, kuidas Eesti ennast 70 aastat tagasi maailmale tutvustas. Eesti reklaamis end maailmanäitusel eelkõige tasemel tarbekunstimoona tänu põlevkivile ka modernse tööstusriigina ja fotod juhtisid tähelepanu Eestile, kuid üllilisele turismisihtkohale. Muuseumi direktor ja näituse kuraator Ülle Kruus selgitas, et Eestit esindas Pariisis siiski valdavalt rakenduskunstiühingu liikmete looming 70 aasta tagune keraamika, aga ka fotod, vaibad ning diplomid peaksid andma päris headust. Ülevaate sõjaeelsest suursündmusest ja Eesti osast selles, usub kruus, on seda raske olnud. Koostada, kuna sõda jäi ju vahele ja kui palju seda kaevamist on olnud. See on olnud päris raske, sellepärast et kõik nagu teavad midagi, aga hakkad küsima. Need asjad on fragmentaarsed. Et näiteks oli ka kolm suur skulptuuri üle kolme meetri. Andmed, nagu näitavad, et tehti kipskujud pooleks, saadeti Tallinna, teised ütlevad, et nad pole kuhugi jõudnud. Samuti, eks ole, hävitati, oli sealt, nii oli kombeks paviljon, et tegelikult on hästi palju sellist, midagi ei saagi teada. Äkki oleks tulnutega prantslaste poole pöörduda ja mida nemad räägivad? Tegelikult meil on veel siin koostööst olnud juttu ja alga plaaned, õnneks näitus kestab kolm kuud ja ma tahaksin ja öelda, et kõik, kes kuulevad praegu Eesti raadiot, et kui teil on veel mingisuguseid materjale kodus, me oleme hästi tänulikud igasuguse informatsiooni eest, eks me siis olime ka suurte ja vägevate eksponaathoonete kõrvale kõik kolmekesi balti riikide paviljon, et see oli ainuke võimalus niimoodi panna rahade jõu kokku, et kuidagi väljas olla. Et sama Pariisi maailmanäitusel 37 oli hästi võimsalt väljas, Venemaa, tal oli siis mad ammuhhina tehtud, nii nagu seal lihtadest Öeldakse. Tellija kolhoositar aga laiali kaetud marmor iga teisel pool, siis vastavas domineeris Saksa paviljon, kus oli juba Haagrist. Aga kas selle kohta midagi teada praegu kui populaarne see balti riikide paviljon? Hiidude vahel no väidetavasti oli küllaltki külastatav, seal oli ka veel raamatuid, käsitööd, mida me praegu ei eksponeerin, siiski Adamson-Ericu muuseumi, kaks saali on väikesed, aga see rahvariides neiud, kes tegid prantsuse keeles seal ekskursioone ja tutvustasid Richard vundarlisi Adamson-Eric, tookord olid kujundajad rahvariides nukud, suveniirid ja kõik see oli ka veel seal. Milline on teie seisukoht on, kas Eesti peaks minema Hiinasse maailmanäitusele? Eesti hakkab? Ma ei mõtle või ma arvan, et alati, kui on võimalik, on mõistlik ennast tutvustada alati, kui minnakse välja sellise ekspositsiooniga, siis, siis on see suur ühine mõtlemine. Ka siin oli tookord kahe aasta jooksul erinevad žüriid, töötasid, tehti valikuid, sõeluti asju me võib-olla ikkagi liiga vähe aega ajalt tunnustame oma kunstnikke ja loojaid. Tallinnas pannakse lähipäevil ülekäiguradade juurde uued ajatablood, mis näitavad tee ületamiseks alles jäänud aega. Veel kord, Meelis Kompus. Tallinna liikluses valitsev olukord tervikuna on murettekitav, igapäevaselt satuvad õnnetustesse jalgratturid, rollerijuhid, rääkimata jalakäijad, kes Eesti oludes pole eal sebrakäigul kindlalt tunda. Valitsuse kavast paigutada ülekäiguradade juurde ajatablood ning heliga foorid pole küll imet oodata, kuid abiks seegi, usub abilinnapea Jaanus Mutli. Tablood saavad üles lähipäevil. Esimeses järgus planeerime 10 panna kokku 10 jagunevad ära selle Vabaduse väljaku ristmiku osas ja Viru tänav ülekäiguosas taolisi ajadabloodega foore on mõtet panna nendesse kohtadesse, kus täna üllatus on, nagu väga laia, kus see võtab väga palju aega, kas on oht, et inimene põhimõtteliselt punase tulega teele jääda ja selline ajatabloo peaks seda siis vähemalt üritama vältida? Niiet tabloode panekule eelnes ka mingisugune riskianalüüs, millised on need kõige keerulisemad probleemsemad kohad, kui vaadata jalakäijate teeületusvõimalus? Loomulikult. Me käisime muidugi need kohad läbi just kesklinnas, kes väga palju inimesi liigub ja vaatasin need võimalikud kohad üle ja kindlasti üks kohti, kuhu veel saaks panna, võiks panna, on ka Pärnu maanteeliivale ristmiku, kus on ka väga pikk ulatus, tegelikult. Mõtle meenutas, et nõukogude ajal oli sarnane ajatabloo kasutusele tondi kandis, väga levinud on need aga Ameerika Ühendriikides. Põhja-Eesti Pimedate ühing on loendur süsteemide tuleku üle väga õnnelik, kuigi Tallinnas on juba paljudes kohtades üleval helisignaaliga foorid. Dubleeriv piiksu süsteem jätkuvalt jääb ja kui me nüüd Vabaduse väljakule jaga, siis viru ülekäigu juurde neid ajatablood paneme, siis me varustame need ka lisaks nendesamade summeritega, mis ongi piiksusid süsteem, et ka inimene, kes üldse ei näe, et ka tema jaoks, andes Abiksiasse kõrvaga kuuldav heli siin ajatablood paigaldamine on nagu suhteliselt nagu nii-öelda odav ettevõtmine, mida saaks tõepoolest teha suuremas mahus. Aga selleks, et ka ütleme siis teistes linnaosades liiklusohutusele üldse parandada, et sellest kindlasti ei piisa ainult sellest, et et seal, kus on fooriga reguleerida, lihtsalt ülekäik sinna lihtsalt panna see ajatabloo Nii ongi kaalutud ka liikumiskiiruse vähendamist Tallinna kesklinnas, kuna liiklusõnnetuses hukkumise riski kasv alates sõidukiirusest 30 kuni 40 kilomeetrit tunnis on märkimisväärne. Ideel on ka vastaseid, kuna kardetakse niigi umbes linnaliikluse veelgi suuremat takerdumist. Abilinnapea Mutli toonitas, et vaja oleks rohkem teineteisemõistmist jalakäija ja autojuhi vahel. Ma arvan, et Tallinna linnas ka jalakäijad kohati on muutunud natuke liiga julgeks, ehk siis minnakse üle sealt, kus tegelikult ja ülekäiku ei ole või ka siis, kui, kui ülekäigu kohal teele astutakse, ikkagi ei veenduda selles, et see auto on vasakut tulemas. Et see on tänane reaalne olukord Tallinnas. Pärast Saaremaal Põduste jões vähikatku avastamist kehtestas keskkonnaminister saarel aasta lõpuni vähipüügikeelu välistada katku levikut püügivahendite kaudu. Sellest hoolimata on katk liikunud Põduste jõest mööda edasi. Selle lisajõkke laugi peakraavid. Eeldatavasti on levik toimunud ebaseadusliku püügi tõttu. Levib eeskätt esinfitseerimata püügivahendite kaudu ja sellega on vähi ja kalapüük üks ohutegur vähkide haigestumisel. Keskkonnainspektsioon palub tingimata teavitada püügikeelu eirajatest infonumbril üks, kolm, üks, kolm ja ilmateade. Eeloleva hakul on Eestis enamasti pilves ja vihmane ilm, kohati on äikest ja sadu võib tugev olla. Pärast keskööd nihkub sajuala mandrilt saartele, taevas läheb selgemaks ja saju võimalus väheneb. Puhub põhja- ja kirdetuul viis kuni 12, puhanguti 16 meetrit sekundis. Hommikupoole ööd tuul nõrgeneb ja sooja on öösel 11 kuni 16 kraadi. Ennelõunal on muutliku pilvisusega ilm ja kohati võib hoovihma sadada, pärastlõunal suureneb sajuhoogude võimalus, kõikjal võib olla äikest. Puhub põhjakaare tuul neli kuni üheksa, ennelõunal puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on homme 17 kuni 22 kraadi. Te kuulsite, aga jah, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.