100 aasta laulnud. Tere taas kuulama 100 aasta laule, ütlevad Valter ja Jaak Ojakäär. Oleme aastast 1986 ja kui eelmises saates panime põhirõhu eesti lugudele, siis täna alustame kaugemal maailmas tehtud lauludega. Ja üks, mis tol aastal oli tabelites väga kõrgel kohal, kannab nimest takuid jõu, ehk olen kuidagi sinuga kokku jäänud või armunud või mida siit kõike võib välja lugeda igal juhul, esitajaks Lewis and. Poolsaimunud kunagise kuulsa duo Simon ja Garfunkeli. Ma arvan, et küll see mootor oli 86. aastal teinud terve plaadi mille nimeks kraiss lend ja seal ta astus väga sisukalt välja igasuguse rassilise diskrimineerimise ja muude selliste halbade asjade vastu. Lõuna-Aafrikas oli tol ajal sai veel väga päevakorral aga üks selline lõbusam lugu temalt sellest 86.-st aastast kannab nime. Sa võid mind nimetada hälliks Jukenud kolmi hääl. Poolsaimon, kes tegi ju palju koostööd ka aafrika muusikutega tol ajal hiljemgi veel, aga üks huvitav fakt aastast 86 võiks olla minu arvates ka see, et ilmselt džässmuusikute eeskujul loodiga The rock n Roll hoolov heim ehk siis rock n rolli kõigi aegade kuulsuste hall ja seal on muide üks selline konkreetne reegel et kõik need, kes üldse kandideerivad sinna, peavad olema vähemalt 25 aastat varem juba oma esimese loo olema salvestanud, siis või plaadi välja andnud. Nii et aastal 1986 esimesel aastal sattusid sinna loomulikult selliseid vanameistrid nagu Chuck Berry, James Braun Road, Charles Cook, Domino, Eveli Brothers, pari hollid, Jerry Lewis, Elvis Presley ja Little Richard. Ma usun, et kõik Need on ka 100 aasta lauludes sarjas esinenud ja teile oma muusikat pakkunud. Muide, on ka veel erikategooriad, nimelt, et siis rohkem produtseerimistööga seotud inimesed. Tol 86. aastal pääsesid kuulsuste halli Friid sem Philips Robert Johnson, Jimmy Rogers, Jimmy Janssi ning elutöö auhinna sai Jon hämmod. Nii palju siis auhindadest aga nüüd korraks tagasi Euroopasse ja mis võiks olla sobilikum kui ansambel nimega juurap, kes loomulikult ei saanud tol ajal veel kuulsuste halli kandideerida, sellepärast et ta oli liiga vähe tegutsenud. Aga selle eest lugu nimega defainal kaunthoun oli tolle aasta üks kõige menukamaid. See nobedate näppudega kitarrist oli Sis ansamblist jorokeisson väidetavalt kõige populaarsem Rootsi ansambel peale apat ja enne Pacey. Aga nüüd edasi järgmise loo juurde, kes tahaks minna armeesse? Noormeeste arvamused kindlasti lahknevad, siin mõned tahavad, mõned mitte. Ja status quo kirjutas aastal 86 ühe laulu nimega inde army now. See on küll natuke sellise melanhoolselt taustaga. Aga ma usun, et on väga palju ka neid, kellele meeldib seal ja tegelikult see on üks selline mehistumise kool, nii et miks ka mitte. Kui veel kommenteerida seda armee asja, siis muidugi sõltub väga palju ka sellest, millises armees teenida ja kuhu sind saadetakse. Ja loomulikult kõik mõttetud sõjad on tõesti mõttetud ja võiks ära jääda. Aga nüüd edasi natukene sellisele meeldib omale ja rahulikumale lainele. Christian pöörg, kes juba kümmekond aastat olid tublit tööd teinud selleks, et jõuda pinnale saavutas vast selle kõige suurema hiti aastal 86 ja see iirlane laulis laulu nimega leidi in reed. Kui lugeda üht tarka raamatut nimelt vöötšini pop- ja rokkmuusika ajalugu, siis 1986. aasta kohta öeldakse seal niimoodi, et hevi metal räpp ja filmi soundtrack-ide albumid jätkasid võidutsemist edetabelites. Ja kindlasti olid tõusnud ka pop- ja rokkmuusikute poliitiline teadvus võiks nii öelda. Ja üks hea näide on see tol aastal Suurbritannias. Sellised muusikud nagu poolveller, pilli rääkija, ansambel kommuneaarts tegid ühe tuuri selleks, et koguda raha valimisteks kas just nimelt Briti Tööpark tei tarvis. Ja nüüd üks lugu, 86. aastast salvestus, kuigi lugu tunduvalt varasem don't leave this way ehk ära jäta mind sedaviisi autorid kämbla Hafia Wilbert ning esitajaks just üks neist raha kogujatest ehk ansambel kommunarts. Eelpool sai juba öeldud, et ka igasuguste filmide ja TV sarjade soundtrack-id olid 80.-te keskel paiku väga populaarsed ja müüsid väga hästi. Ja võin seda kinnitada oma kogemustest, sellepärast et aastaid tagasi õnnestus kohtuda ühe huvitava mehega kes ise ka helilooja täpselt nagu Jan Hammer, kes kirjutas muusikat siis sellele Miami poissi seeriale. Ja oli kord selline juhus, et Jan Hammer haigestus või millegipärast ta ei saanud suvisele seeriale muusikat kirjutada. Ja siis tollele härrasmehele toodi koju üks ports noh, väga suur ports materjali Jaan hammeri loominguga ja just nimelt sellele Miami Vaikele kirjutatud muusikaga ja öeldi, et vot nüüd võtta kätte ja kirjutab täpselt samamoodi nagu Jan Hammer. Kuigi noh, tema helilooja ja loojanatuur võib-olla seda päris heaks ei kiitnud, siis ta jäi sellega nõusse peale seda, kui sai teada, et ühe seeria muusika kirjutamise eest makstakse 40000 dollarit. Töö, võib öelda, et päris tulus töö Miami kassi kohta veel nii palju, et seal ju kutsuti esinema erinevatesse seerijatessega mõningaid popstaare, kes mängisid mitte üldse muusikuid, vaid hoopis teisi rolle. Näiteks kunagine rokkar Little Richard mängis jutlustajad Leonard kauem Interpoli ühte pealiku. Nii et eks ta üks selline tolle aja, ma arvan, et praeguseni kultusseeria on ja kuigi 100 aasta lauludes mängitakse ainult laule, siis võib-olla, et kuulame natukene seda Jan hammeri instrumentaalne loodiat, mis on ilmselt ka paljudel meeles 80.-te aastate keskpaigast. Aastal 86 sain madonna hakkama järjekordse suure müügihitiga, nimelt album truu aga kollane ajakirjandus tol aastal kajastas väga palju ka tema suhet tuntud filminäitleja Šioon Pennyga ja Nad hakkasid seda uut filmi tegema nimega Shanghais pris ja kui tabloidid jälitasid paigast paika ja ei lasknud neid sugugi rahus olla, siis John Ben lõpuks oleks peaaegu ühe paparatsi ära kägistanud, et eks need probleemid on olnud ajast aega. Ja loomulikult kõigi tuntud inimeste puhul, eriti aga nüüd üks lugu 86.-st aastast madonna esituses La Isla ponita. Tuleme nüüd Ameerikast tagasi Euroopasse, sest tahaksid tänase saate lõpus ikka ka Eestimaale jõuda, aga ühe vahepeatuse võiks teha Prantsusmaal. Kui me oleme filmimuusikat mänginud, siis miks mitte pakkuda teile üks näide aastast 86, kui suur südametemurdja läände Loone tegi siis ka oma esimesed sammud muusika vallas lauldes koos fillis nelsoni Mclafini ja Mart Cheese laulu nimega I don't know, ma ei tea. Äsjakuuldud loo kohta võib öelda veel nii palju, et lend loon, tundub olevat tõeline professionaal, mitte ainult filminäitleja, vaid ka muusikuna sest et oma lauljavõimeid ta kindlasti ei üle hinnanud vaid lasi kõik need vokaaltrikid teha ära fillis Nelsonil ise rohkem rääkides, aga rääkides väga õiges helistikus. Aga nüüd on meil aeg siis tulla tõesti kodu tanumale 80.-te keskpaigas, see oli Ansambel rock Hotell oma kuulsuse tipus. Ja nad ei esitanud mitte ainult seda traditsioonilist rock n rolli, vaid oli ka oma lugusid. Näiteks Margus Kappel kirjutas ühe loo Heigo Mirka tekstile, mille nimeks kohtumistund. Kommentaariks veel nii palju, et Lembit Saarsalu, meie tuntud saksofonist andis sellele küll oma skaalas 10 punkti. On päeva ja ööpäeva. Kuid sulgeda, kus ma ikka ei Millal on? Kuid nuud A. Aastaks 1986 oli meie naislauljate pere saanud väga tubli täienduse. Kare Kauks oli tõusnud esile ja koos ansambliga Mahavok eelkõige. Ja üks selline lugu nagu mägede hääl oli tol aastal väga populaarne hiljemgi veel autorid siis Heini Vaikmaa muusika ja Madis Tross tekst. Kare Kauks ja ansambel Mahavok Kare Kauks on ju hiljem jätkanud väga tänuväärset tööd oma kogemuste edasiandmisel meie noortele lauljatari teleaga. Kui minna nüüd tagasi aastasse 86, siis kantrimuusika endiselt oli väga soositud ja üks neid kõige populaarsemaid ansambleid, kindlasti justament. Tollest aastast on salvestatud üks selline lugu, mille on kirjutanud Vello Toomemets Hando Runneli tekstile nimega. Kaua sa kannatad? Ja veerud, aga. Vaata mingi tood. Saaks see luu sees. Ja nüüd üks toonane laul vanameister Hans Hindpere sulest mis osales ka viljaveski lauluvõistlusel. Teksti on kirjutanud Priit Aimla ja huvitav, kas ta juba tol ajal tundis ära, et Eesti märki on tarvis otsida. Praegu seda tehakse loo nimeks omad mehed kõik ja esitavad Andres Ots ning Eesti raadio estraadiorkester Kustas kiikerbu juhatusel. Kondriivallas. Meie kodu on eeskätt hoone ja kas bell Või? Uuli küllakest Valtliku loevad omaenda maal, kus me kyll püüame ruut. Kõik see mees seal ühte verd ja kas on see mees? Ta ei ole Või ma. Ei ma. Kui keegi Pärnu vendade on leidnud, kumba osta endale või kaugel Kuala Lumpuri Tartule, Thorpe otstarbel hulk komees, õudse. Ta tar. Me ei Saa või ei hooli, küllap viskama. Ja vaevalt me. Enda maa-alad, kus me hiljem jämeluu Võima. Raiu metsakülla. Tundub, et aastal 86 oli tsensuur tõesti juba veidi leebemaks muutunud, sellepärast sellise teksti puhul oleks võinud nii üht kui teist leida toonases Soviet uni joonis aga noh, eks noil aegadel, Priit Aimla oli ju selline tekstitegija, kes tavaliselt armastaski balansseerida selle piiri peal, mida lubatakse ja mida mitte. Aga kui muusika loojate juurde minna, siis Olav Ehala on kahtlemata meil üks kõige omapärasema käekirjaga helilooja. Tema lood tunneb tavaliselt alati ära, need on sellised natuke vigur väntlikud ja harmooniliselt üpris keerulised. Aastast 86 leiame päris mitu laulu filmist Karoliine hõbelõng, kuhu Olav Ehala kirjutas. Muusika ja vokilaul on nüüd meil pakkuda teile kuulamiseks teksti autor Hando Runnel ja esitab Ivo Linna. Tänase saate lõpuks veel üks meenutus aastast 1986 kui oma esimesi samme lauljad eel tegi lapseohtu Maarja-Liis Ilus, tollest aastast on salvestatud üks duo mis võib-olla oli mingisugune ennus, märk selles mõttes, et see oli koos Ivo Linnaga lauldud. Maarja oli siis muidugi väga pisike-pisike veel. Aga aastaid hiljem nad ju Eurovisiooni lauluvõistlusel esinesid väga edukalt jällegi kahekesi koos. Too laul, millest praegu jutt on siis Henn Rebase ja Ike Volkovi kirjutatud päkapikumees. Ja mis muud kui kõike head teile, Valter, jah, Jaak Ojakäär kohtuvad teiega jälle järgmises 100 aasta laulude saates. Nii ei saa siis ta sa ta juttu kuugi. Näita. Kui sõidad. Kui suureks saad sa siis ka keeleteema või ma saada? Viis. Kuuele. 100 aastanäärmed.