Käinud see on näinud praegu peaaegu ja ta Ta ilmakaare, mis tulikarohuna võita. See tuntud ja teatud signatuur pani paljudel tümpsu May jalad põksuma südame. Kas tõesti Mikid? Tõesti tõsi, nii, ta on pigment Mikid on 50 meenutusfestivalilt ranna 89. Keskööl stuudios on täna kaks pikk pärli vundamendikivi Vello Jõesaar ja Udo täidelt. Tegelikult mitte reaalkooli Gustav Adolfi poisid panid käima ka hiljem siis kopteeriti sinna juurtega reaalkooli mehi, sellepärast et siis ta läks nagu juba üle Liinaliseks, selles mõttes. Kusti poistest algas see asi peale. Ma mäletan, et esimestest olid seal vennad sõrmed siis oli mandri Felix, siis olid vennad, Talpsepad, Valter ja mina. Aga noh, praegu on jäänud väga vähe nendest alles. Mina ja Feliks Mandre, teised on läinud nagu puhkama. Ja oli Vello Jõesaar ja täna on mul ka veel lisaks Vello jõesaarele stuudios Udo Treufeldt, nii et kaks igihaljast meest igihaljast bigbändist. No kuidas see algus siis välja nägi? No ma ütlen saksa Ma ei saanud ju seda muusikat teha. Niuksed tantsumuusikat, tantsu oli keelatud ja siis oli nagu vaakum tekkinud. Seda vaakumi alguses täitis ergus, Treufeldt mängis. Aga see kadus kuidagi ära, poolteist või kaks aastat mängis ja siis hakkasime peale. Kangesti tahtmine oli kuulata Ameerika muusikat ja seda järgi teha. Ja siis me alustasime alguses kahe trompet, iga talksepaksel mängis esimest, mina mängisin teist trompetit, Nad Jürmed, üks mängis viiulit ja kontrabassi, üks mängis. Ma ei mäleta, mida siis, ja siis mandri mängis klaverit vaja, alguses mängisin hoolas klaverit ja niimoodi me alustasime ohtra Karingtoli hiljem. See kestis ka natukest aega, aga siis hiljem läks juba niimoodi kaheksa meetrisele koosseisule neli rütmi, Janeli viisi pilli. Rütmist oli siis klaver, kitarr, trummid ja kontrabass ja viisibilist oli siis altsaksofon, tenorsaksofon, trompet ja, ja tromboon siis ma hakkasin juba trompetit mängima, Aksel taldset läks trombooniga. Niimoodi me siis alustasime. Mina mäletan ka 50.-te aastate koolipidusid, siis oli ikka kolm domineerivat orkestrit, oli teie mekkis pare Big Band ja tarbeklaas, eks ole. Ja need hore oli hilisem ja meie vahe on umbes üks, 10 aastat, me olime 10 aastat, siis tegutsen, korra alustas ja tarbeklaas oli veel hiljem. Aga muidugi koolipidudel olime me ikka veel nii-ütelda väga tegevat, ütleme üks, üks, üks, üks, 15 aastat hiljem hakkas juba vaibuma ja muidugi vanas tompis oli ju Laansoo Emil oma pundiga. Ja pääle selle jo figureerisid siuksed, mehed nagu rüütlikut tulid. Need sõitsid mööda maad ringi ja seal oli siis ikka eliit koos Vallo Järvi ja Valter Ojakäär. Bodelliski naissoost mängis seal, üliavasalu tuli juba siis Arne Oit. Arne Oidi võib muide niisuguse toreda loo takkajärgi rääkida, et temal oli väga hea pill. Italia tallab bee, valge, niisugune ja siis aeg, kus mina ja koos saga Valdoga mängis Milarris akordioni. Meie asendasime Nordis akordi mängijat vaheldumisi ja meil omal kummagi pilli jõuda. Kaarneudil oli hea pinge, temal harjutas meile välja selle eest, ta sai ükskord nädalas ise mängida, aga ta istus iga päev kramplikult padi kõrval akna orvas ja kuulas ja ta rääkis teoreetiliselt Weberi manniga seda harmoonia juttu. Aarne Oidi kohta on ka mul üks huvitav märkus. Millegipärast me saime noodiga, tahtis tuttavaks ja tahtsime teada ka endale angaseerida mängima. Sest mäletan koolinoorte olümpiaadil plaadil mängis ta Flick flaki üks hästi niuke tehniline akordionilugu oli. Ja siis me katsetasime seda mängima enda orkestris, aga millegipärast ta ei pidanud rütmi alguses. Ja siis ta nagu meile hästi istunud sel ajal. Nii et imelik on küll pärast nii kuulus helilooja ja kõik, seega ta ei sobinud alguses. Mul tuleb meelde, kas teil oli see ava- ja lõpulugu on see, kes käinud on ringi, see on näinud ja see on laenatud, ma ei tea, kust raadiost Ameerika mingisugusest loost, jah, ja sõnategi, kes muu kui Heldur Karmo, kes on tuntud teksti autor ja väga palju ka meie lauludele sõnu käinud. Mulle meenub, et see tekst sobis hästi see sotsialismiaeg-ajalt. Et tulevikku sealt näha saadakse. Ja see on õigus, aga see oli väga populaarne laulja, seda lauldi igal pool, isegi, ma olen praegu seltskondades kuulnud. Kui need vanad nõndanimetatud Nikiste austajad kokku saavad, siis laulavad seda, seda laulu, sest ma tean, et kui see lugu lõpus elas, siis oli teada, et see on nüüd viimane tants rõhusele. Ja, ja kui nüüd juba orkestri vanemaks ja mehed neil need esimesed ka vanemaks jäid, siis lõpu noorus ei tule iial tagasi, see oli siis nagu läks kaks korda aeglasemaks viisa, siis see oli nagu lõpulu lõpuseinad. See oli lõpu signatuuriks nagu jaa. Alguses orienteerumist tegi rohkem selle tantsumuusikapealses hinge ja jättis ta oli nagu hiljem ja esimene, ütleme, vaimsed isad, esimesed olid meil kolm meie praegust väga kuulsat meest. Üks on neist lahkunud, meie orkestri dirigent, esimene ja hirmus naatikes meiega palju tööd tegi, oli Ülo Raudmäe. Aga siis me saime orkestreeringuid ka Erich kõlavilt, kes käis kuulamas pidevalt näiteks Glen Milleri muusikat päiks vaheliste oru serenaad-ist ja siis Valter Ojakäär. Nii et need kõik kolm kuulsat eesti vanamuusikud on meie vaimses isaga olnud selle juures mul tuleb meelde, et et teatavasti džässis on väga oluline see jagamine juutide välja nii-öelda integreerimine. Ja kuskile plaadi pealt ma leidsin pärast tagantjärgi suli, vist andis Sailid, kus kõlari poolt olin kirja pannud, selle vaheosa eranneta põlu pähe, pähe, pähkli pähe. Aga millal see nime muutustele, millal öeldit Mikid ei sobi, anamentaabrütm. See oli tööndusoperatsiooni klubi kandis nime kommunaalmajanduse alal töötajate ja teenistujate vabariiklik klubi, et sellest kohutavast nimemoos ruumist lahti saada. Lossis võeti, seal oli vist Meristo juba siis ka meil ja siis leiti, et teeme midagi lihtsamad, et kus vähe tähti ja siis on need ametlikult Mikide nimedit nimetust hävitada. Ega keegi pole ära võtnud, lihtsalt kasutasime rüütaksist. Meiega liitus siis ka tööndusliku operatsiooni, just näitering oli ju teatavasti 56. 57. aastal Estonias lavastati terve rida estraadietendusi, kus siis seal oli üks peamisi juhtivaid juurde, oli Feliks Urve seal oli siis kaashaaratud näitering ja siis isegi körlid pandi tantsima. Minu teada, kes meie juhataja, Neid juhendas ju vana kuuluv hinge hinge põder ja Sist, Talmre abikaasa oli seal ja Feliks surve ja näitering võttis väga tugevasti sellest osa ja ma mäletan, et isegi Estonia uksed taheti sisse suruda. Nii suur tung oli selle pääle selle näiteks nagu ka käes ja kevadest Raadil, mis need olid, need etendused? Ja need olid sellepärast populaarsed, et sel ajal nagu noh, profession, sarnased kollektiivid ei tohtinud niisuguseid asju teha, sest eks seal sai natukene tõmmatud seda üldist olukorda ka, mis toimus, ma mäletan, seal miilits oli pandud teatud Marju ossa seal ühes ühes episoodis ja ja Pole see asi meeldis ja me tegime, siis tõmmati lõngu seigenik kõrge tallaga, kingasid, mis olid tookord moes. See pidi ikka taset näitama, et pääsesite kontserdisaali, sest kavad olid korralikud. Ma mäletan teatrisaalis teatri sealisem ja no ja need olid nagu teatraliseeritud etendused. Ja Oit avaldas siis sirp ja vasar vastava kirjatüki ja siis mainis kiitvalt, et et isetegevuslik lased on jõudnud ette kutselistest kollektiivides, vähemalt sellel ajal, aga see oli vanadega enesegi ei ole kiitus mulle kirjalikult teada ja samal ajal proovi tegite selles kuulsas majas, mis nüüd saab vist uuesti taastatud, mis asub kandis, kusjuures jaa, aga kahjumargis oli see hiljem see klubi majaga selle rahastus või omandas mingisugune aktsiaselts, kes pidi seda kasiino tegema, neid aga klubi töötab. Toome klubi nimi asub ka veel praegu pikal tänaval ja alles on ka. Tänavasaal on päris mõne tänava alguses, teisel korrusel kus minu teada toimus esimene orkestrite kokkutulek, see oli siis 49. aasta kevadel, kus kohtusid Mikis ja svinkla SC. Nii, ja mulle meeldis, et esimene lugu mekas peale siis ka tehti häid trein. Ja Feliks Mandre jäi hiljaks ja siis võeti saalist Gennadi potelliski pandi klaveri taha ja lugu läks lahti, aga siis ei saanud pidama jääda. Muideks tuletab meelde, et alles hiljaaegu koli nüüd 70. juubeli tähistamine nagu Eestit või siis üldse, siis oli ka umbes analoogne olukord, et peakorraldaja lauk läks piirivalve tolli päästma välja Soomest tulnud külalisi, kuna ühe viisa poolt korras ja siis Walter ootas pool tundi ja siis võttis selle asja oma kätte. Et asi ei jääks mitte seisma. Noja eks pillimeestel on alati olnud kehad. Kehadeks nimetatakse asendajaid, kes asja oma kätte võtavad ja teevad nõnda nimetatult ära. Kusjuures tuleb mulle meelde, et, et selle keha õige definitsioon on selline, et et sõna asemik, kes peab õigel ajal koos instrumendiga kohal olema mänguoskus oleks väga soovitav. Saminestiga palav, vaikne koht. Traditsioon on see, et, et me mängime nii nagu praegu Mikid orkestri juht. Andres Merits ütleb, et, et me oleme teinud seda, mis meile on meeldinud, mängib neid lugusid, mis meile on meelepärane, kuigi see ei ole alati olnud soovitav ja vastuolus isegi võib-olla kohalike jõududega kultuuri alalt. Muide ja, ja peaks ütlema ühtakse veel, kuna see kultuurist juttudesse mul tuleb meelde, et mul on olnud võimalust asendada pealinna estraadirestoraniga orkestrites olen, käin asendamas Endel annust ja Valter Kallaste ja paljud teised. Ja just tookordse laine punt läks kunagi kinnitama oma Estrada padi nutab pudeli selle mängukava, mida nad esitavad kunstide valitsus eesotsas ta markinega tookord nõudis, et peavad olema kinnitatud kavad. Boris kuulmal, kes seal viiulit mängis, seal läks siis selle kavaga selle kunstivalitsusega Martinil tänastel kohal. Ja siis mõned noored tüdrukud olidki, siis ei teadnud ühtegi teist, aga vaatame nimekirja, Valgre jah, võib Straussi akterauga või. Aga siis tuli järsku popurrii operetist Victoria ja taguusa. Victoria võib aru saada, et see oli sihuke kahtlane värk, kriips peale. Just see moment tuli Tammarki uksest sisse ja kuulis seda pealt veebisate peale jätnud viilu mängija tuleb sinna võiduka näoga nägu naeru täis, et pühadeaeg, et pole enne niisugust nalja olnud, et Victoria võib mängida kattuvus aar ei või et ma oleksin üteldi, et teeme vahepeal luht pause ja jätkame teise poole mängimata. Ma tahtsin selle portaali kohta nii-öelda, et, et tantsumuusika suhtes mängisime ikka seda, mis meile meeldis, seda, mis me kuulasime, ära raadiost, mis me ise orkestreerisime. Muidugi sai ka väga palju eesti oma muusikat organiseeritud nagu Tšassina või sel ajal no svingmuusika või, või tantsumuusikana. Aga mäletan, et kontsert, lood ikka pidid olema ikka mis, mis ikka läksid läbi seal kultuuriministeeriumi, mis Edoy, tuna, Jevski ja nii edasi ja valvsus taustamuusika maantee ära ja niisugused asjad olid ka vahetevahel kavas ja, ja kui me ei teadnud autori nime, mõtlesime ise välja, kas sidur, Row või Ivanov Ühele vene nimedele Ivanov oli ka põhiline autor. Muidu ei läinud läbi, vahel kava. Kuigi sotsialismi ajal džässi eriti hinnatud, anti Mikidele toona Sis orkestrile Rütt 1966. aastal rahvakollektiivi nimetus ja see oli küllaltki kõrgelt kodeeritud. Autasu. Esinetud on üle kogu toonase N Liidu mängitud mitmetel festivalidel loomulikult saadud ka auhindu. Ja ka tänavu käis bigbänd Mikis mängimas Imatra bigbändifestivalil. Sotsialismiaja hõngu ja nõndanimetatud Ivanovi sündroomi peegeldab ilmekalt ka järgnev pala, mis on salvestatud Mikide esinemiselt kesktelevisioonis. Nimelt välismaiseid autorit ei tohtinud ju siis mängida ja nii pandigi palale, mille on komponeerinud mees nimega Pilmek pahvi, hoopiski teine. Autor. Tänan väga suured orkestrid, eriti vokaalsolisti armastaja, aga teil oli ikka vokaal kogu aeg kasvatada. Ja meil oli väga palju neid praeguseid väga tuntud lauljad, Loop laulis meiega ja, ja Silvi Vrait hiljem meiega laulnud ja alguses oli just seesama meie trummimängija Edwin Valter. Ja siis oli Jutan metsatalu. Ja siis oli ta maarjakääpa, laulis koos meie ansambliga vahetevahel ja terve rida ja siis oli klubis oli Felix Mandre kasvatas välja väga toreda naisansambli. Seal oli terve kena kena Ridaneid, kuid laulsid päris päris viisaka žesti tegid konkurentsi isegi bodylskee selle lainele, aga muidugi isetegevuse tasemel. Jah, nad ikka seal lainega muidugi võistelda ei suutnud, sest laenulike Professional, no ja samas, kui ta neid kuradi kaua tegite, neid teatraliseeritud etendus sinna ligi vokaaliga. Ja klaverisurve Uustalu ja isegi Petrov laulisest ka meie hulgast lahkunud Ervin uut Olive Uugoli, väga hea, olete noor ja väga ilusti ja puhtad, laulis neelarit krutov Gloria, Niina Voika Vi truus, see oli aga kena puhta häälega. Ja neid oli terve rida veel. Kas või, ütleme seal Heidy Tamme pärast ja, ja Andres hiljem ja samaks Ahmu valu, sama valu oli vist samu vanu ja väga palju on, neid. Võib terve reali nimesid tallaga, ladudasin. Pillimehed oleksid pillimehed, kui nende proovides ja esinemistel ei oleks nalja, ei oleks omavahelist tagamist ja tihti ka elutarku mõtteid. Ja nüüd kuulamegi vahelduseks mõningaid Mikide lausungeid õrna tundelisust teiste vastu suurendada enda vastu vähendada. Kitarrist Remme loosung pruukimiseks proovides, mis jäid pidamata. Kõige teravam kriitika lääne džässmuusika karvasematele õitele. See oli ENSV esimesena noorsoofestivali karnevalirongkäigus. Kodanlike igandite kondiga hobune, kes pidi vedama läänelike palasid, esindavad Mikide orkestrit hakas perutava esimesest taktist alates kuni lõpuks keskväljakul vaguni rööbastelt maha tõmbas. Kuigi taas võiks olla Tava kuidas võiks see tulla ja soolad seda ütelda? Kui mu juures ole? Igal tantsuorkestrile on oma lõngused. On see nooga WWW reegeesma. Vaat see on puhas kunst, ütles trummari mees kola kolman, kandes kõiki oma potte, panne, taldrikuid ja pütte ise. Enamasti on trummimeeste keskel siiski rohkem levinud arvamus, et kunst kuulub rahvale, see tähendab laiadele massidele, mis peavad aitama kunstirahva sekka lavale ja lavalt ära kanda. Originaalsem kriitika tõele rahvalikule meloodiatöötlusele džässorkestrite teisel kokkutulekul õllelõhnaline lugu. Tsirka 85 protsenti kergemuusika kontserdi kuulajatest tuleb selleks, et midagi näha. Võimendusseade on riistapuu, mille kaela võib julgesti ajada esindajate võimetuse. Ta ei summuda kriitikat. Heaks orgistratsiooniks on vaja sobivat toormaterjali aega, kannatust, puhast noodipaberit, loomingulist sädet ja kollektiivi, kes on võimeline kirjutatud pala ette kandma. Ülim operatiivsus, orgistrants esitatava pala noodi esmakordselt kätte siis, kui sellest oli juba kaks takti mängitud. Kui puudub elektrivalgus, võib teha korjanduse valgustus petrooleumi muretsemiseks. Kui puuduv vaimuvalgus ei aita ka enesekriitika. Kui nüüd tagasi mõelda, nendel aastatel, te olete ikka oma elu ilusamad aastad Mikidele andnud, sest kindlasti kindlasti seal ikka niisugune aeg, mis, mis ei unune kunagi. No ja praegugi ma ütlen, nüüd oli see viimati, mis oli neljandal novembril oli tööndes vana nõndanimetatud tööndusliku operatsiooni 50. aastapäev ja meid oli siis ka kutsutud ja kuulasin neid plaate ja mõtlesime, et kui palju ikka on oma noorusest tuntud. Aga sellest on ainult hea meel olnud. Aitäh teile selle moos käest ja nüüd on teil võimalus tervitada oma nooremaid kolleege, kes Mikide traditsiooni edasi. Head vana aasta lõppu ja head uut aastat kõikidele, kes Mikides kaasa teinud alates 45.-st aastast kuni tänase päevani Sist orkester töötab edasi. Ja loodan seda ka väga, et kui nüüd toimub mingisugune kontsert, sest nüüd peaks 50 aastapäeva kontsert tulema, et siis mitte meid, vanu, kulub paljaspäid ära unustada. Et need rikkaid aegu Sõitius meelika aasta paare, milles turiga Wooda võitjat kui.