Tere keele saate kuulajad. 18. novembril 100 aastat tagasi sündis keeleteadlane Paula palmeos. Laiem avalikkus, eriti Põhja-Eestis, tunneb tema nime soome keele õpikukaanelt tumesinine õpikali Paula palmeos. Õpilased on öelnud ka, et Paula palmeos tegi oma elutöö õpetajana. Keelesaates on Paula palmeos õpilane Marie Joalaid, kes ise õpetab praegu soome keelt Tallinna Ülikoolis. Tere päevast ja missugune õpetaja oli Paula palmeos. No võib-olla tema kohta ja võiks öelda seda, et ta oli väga südamlik õppejõud no eriti siis nendele, kes olid siis soome-ugri eri alus, tähendab, kellega tal siis loomulikult oli ka rohkem kontakt ja kellele ta luges need erikursusi. Noh, tegelikult oli kogu selle soome-ugri keelte kateedris selline ühtepidi akadeemiline õhkkond ja teistpidi just nimelt, et selline üliõpilaste suhtes suhtumine eriti vanemate kursuste üliõpilaste suhtes nagu noorde kolleegi. Ja ilmselt nad tähendab siis nii Paula palmeos kui Paul Ariste ja kas siis teised kandsid nagu edasi seda Eesti vabariigi aegset ülikooli traditsioone kandsid, edasi tähendab suhtlemine siis õppejõudude ja ja üliõpilaste vahel ja kuna Paul Ariste rohkem tegeles nagu nende üksikute poistega, kes meil viroloogias üldse olid siis Paula palmeos võttis nagu tüdrukud oma tiiva alla, et see oli nagu mingisugune tööjaotus, neil. Te ei olnud ju ainult loengud, me käisime ju kogu aeg kohvikus, ikka jälle ütles Paulad kohvikusse ja siis me käisime kohvikus ja jõime kohvi ja sõime saiakese kõrvale, eks ole, tema alati jogostikas noh, samamoodi siis kaaristega, ega ma ei ütle, et ta tüdrukutega üldse ei tegelenud. Aga noh, kõigepealt kõige esimesed loengud, mis, mis minul ja üldse kõikidel üliõpilastel oli kes eesti filoloogiat pisid, enne kui nad siis nendes eri harudesse läksid, olid muidugi soome keele tunnid. Jaa, pärast sõda muidugi oli ju situatsioon selline, et väga paljud õppejõud olid ju kõik ära läinud, nii et tegelikult tulid ka noh, alustada peaaegu et nullist. Ja selle tõttu oli ka loomulikult nendel õppejõududel ka koormus väga suur, sest Paula palmeos oli ju tegelikult käinud enne sõda Ungaris. Ja ta oli nagu mingil moel selle Ungari kallaku saanud, aga tal tuli hakata loomulikult oma koormust täis saada õpetama aga seda soome keelt? No mitte, et tal seda nüüd ettevalmistust poleks olnud, aga no siiski ja see oligi ilmselt ka küllalt suur koormus, sellepärast et ta võttis ju ka asja väga tõsiselt ja tegi palju kontrolltöid ja me tuupisime neidki käändia pöördkondi. Nii et seda nägu. Ja ta oli ka selles mõttes range, ta ei öelnud sulle halvasti, aga noh, ühesõnaga sa pidid selle ära tegema. Ja siis muidugi seda lehekülge lektüürimis tuli lugeda, mis oli ikka tegelikult päris ränk. Et sa pidid kõik need sõnad välja otsima, mis sellesse ajalehekülje peal oli, mida sa ei teadnud ja ta jälgis, et sa tõepoolest neid sõnu teaksid, et nad oleksid seal välja kirjutatud ja nii, et ta oli ikkagi talinõudlik. Ja ma olen nüüd noh, ise siis samamoodi nüüd üliõpilastele soome keelt õpetades ma olen vahel mõelnud, et tegelikult meil tänapäeval on kõik igasugused peened metoodikad ja ja neil ei olnud õieti materjali Ki, see soome keele õpik, mille järgi aastaid õpetati, need olid tegelikult väga rasked tekstid. Et seal ei olnud midagi sellest, mis tänapäeval on, öeldakse, et tuleb väga huvitavaks teha ja aga ometigi, tähendab, ta pani sellele grammatikale põhja ja need, kes siis tegelikult siis sattusid sellesse päris keelekeskkonda nendel õise keele siis lahti. Et kui sul see põhi on all, siis sa tegelikult saad selles skeel õpitakse ikka tegelikult keelekeskkonnas, rääkima hakatakse seal, et me võime seal tunnis teha ja mul on muidugi ise teen ja aga sellest ikkagi ei tule nagu. Noh, sa ei õpi seda niimoodi kuivalt, et sa pead olema seal nagu keskkonnas. Paula palmeos, südamlikus või toonane suhtlemine tudengite õppejõudude vahelises südamlikus ei tähendanud seda, et see oli niisugune sõbra mehelikkus, see ei välistanud nõudlikkus. Kaugel sellest. Ei, absoluutselt mitte, jah. Tähendab, noh, suhelda võis südamlikult siis ka, kui kui seal tegelikult ikkagi nõuad. Aga noh, näiteks mul on kodus üks kausike veel, kui Paula sai teada, et et mul on sünnipäev, siis ta läks poodi ja ostis ühe keraamilise kausi, kinkis mulle. Me vahetasime jõuluuue kaarte veel. Kuni ta surmani muidugi. Nii et noh, niuksed kontaktid näiteks seal oli muidugi, eks ole. Me käisime ekspeditsioonidel ja, ja meid oli seal iroos vähe. Aga no ikkagi. Ja mis üks näide, joon, üks Paula juubel, see võis olla 60, aga ma ei ole väga kindel. Torkas kõigile silma sellega, et sinna oli kutsutud ka üliõpilased, mida tavaliselt ei juhtu õppejõu sünnipäeval. Te nimetasite, et tudengist suhtuti kui kolleegi. See tähendas seda, et tudeng pidi ka üsna kohe valmis olema kolleegi eest väljas olema. Kolleeg. Kina käituma, seda loomulikult jah, ega suhtlemine on ju ikka alati kahepoolne. Aga noh, lihtsalt nagu ise tundsid, et sinusse suhtuti täpselt nii nagu noorte kolleegi, kes muidugi veel kõik keegi ei tea ja keda on vaja siis nii-öelda juhendada. Aga kedagi võeti ikka kuidagi nagu võrdväärse partnerina ja mina läksin pärast ülikooli keele ja Kirjanduse instituuti tööle ja ma täiesti tundsin, kuidas ma sotsiaalsel redelil kukkusin. Sest et ülikoolis oli nagu suhtumine teine. Mis jutte seal kohvikus aeti? Ja mis kohviks oli Werneri kohvik? No vist küllap sai seal Werneri kohvikus ka käidud, aga eelkõige oli see ikka muidugi Ülikooli kohvik. Mis seal peahoone kõrval on, noh, seal kohvikus me põhiliselt käisime ja pärast muidugi ka Sofaglasescuse lahti tehti, tähendab, seal peahoone keldrikorrusel avati kohvik ja selle ukse taga oli, kuna seal oli see antiikkunstimuuseum lähedal oli üksofakese koju ja siis hakkad otsekohe hakati ütlema, et lähme sinna Sophakese juurde või jah, Sophukese juurde. Ja saigi sellise nimega. Box, mis jutt kohvitassi taga aeti ikka keelejutte. No ikka põhiliselt ja loomulikult ikka nii-öelda nii-öelda erialast juttu noh nagu ikka kolleegide vahel. Paula palmeos tegeles siis soome-ugri keeltega põhiliselt. Jah no ta lõpetaski uurali keeleteaduse ülemastmes Tartu Ülikoolis aastal 39 olles vahepeal olnud veel aastal 36 37 stipendiaadina Ungaris. Nii et tegelikult seal Ungaris ta siis alustas, võib öelda ka oma õppejõutegevust, kui nad seal siis õpetas ka eesti keelt 37. aastal ja siis ta oli nagu välja koolitatud Ungari spetsialist, tegelikult, kui ta tagasi tuli, valdas siis balt keelt ja ungari keelt. Muidugi õpetas ta ka, aga mitte siis päris kohe pärast sõda, vaid siis mingid aasta hiljem alustas ta siis neid Ungari keele tundidega ja ka muidugi sama, kui jälle õpikuid midagi polnud saada, siis vetes petas ilule järgi. Mis tõi siis selle kaasa, et tema esimestest õpilastest on väga mitmed siis Ungari keelest tõlkinud tõlkijaks saanud, noh, eelkõige muidugi Ellen Niit, kes siis koos Jaan Krossiga oli lausa Paula palmeos perekonnatuttav ja muidugi mere äkki nad ju ainult eriti ekspeditsioonile mitte ainult siis tõesti nii-öelda kitsa kerialast jutt. Vahel jutustas ikkagi voolama ka niisuguseid lõbusaid lugusid ja ja sellega seoses tuli kaske Lenini oli kostja. Ja kui ükskord siis Ellennid Jaan Kross oma väikese tütrega külla tulid, siis kass sättis ennast minekule, uks tehti lahti ja tüdruk ütles, oi, kostja, ainult sinu pärast ma siia tulin ja nüüd sa lähed ära. SLS Paula hääles natuke solvumist ka. Et oli küll naljalugu, aga natuke solvumist, et nad ema juurde tuldud kituudi kassi juurde. Ütlesite Paula hääles, et tegelikult Paula palmeos nimi ei olnud Paula. No tegelikult oli ta jah, Pauline, kuigi ma nüüd vaatan, tähendab ta on ikkagi hiljem juba avaldanud ka Paula palmeos nime all oma õpikuid ja nii et ta võttis selle tegelikult täiesti omaks, aga kõik kutsusid teda Paulaks. Ja mulle meenub ka niisugune seik, et kui me olime noh, ütleme, et ühel aastal vepsa ekspeditsioonil siis üks meie ekspeditsioonikaaslane luges kõva häälega õhtuti ette, daamide õnne. Asendas tegelased siis nende nimedega, kes olid kohalolijad. Et oleks lõbusam ja ta ise veel ainult ta mõõt ütles, et kas öelda nüüd Paanovi öelda dotsent palumas, sest kas see muuseas ikka üldiselt ikkagi õppeõdede vahel oli, käis tiitliga ega see ei olnud? Me võisime omavahel rääkida. Aga, aga pöördusime veika ikka dotsent palmeos, et kumba ta siis nüüd ütleb, aga valis siiski, Paula jääb alali nii magusalt naerdud. Mina nagu hästi mäletaks seda naeru. Kas Paula palmeos seal õppejõu töö kõrvalt õpetajatöö kõrvalt ei jäänud vist eriti palju aega kirjutada teaduslikke asju? Ta tegeles Karjala keelega ja muidugi ka õpikut, õpikud osaliselt ju, kui me koostame õpikut, tegelikult ikkagi on ka ju õppejõud, kuigi see nõuab ja loomulikult ka uurimist, kui ta seal eesti keelest kirjutas selle juhid sõnadest ja kaassõnadest ja stan, keerata nad. Aga noh, see oli ikkagi nagu õppematerjal, aga siis tema, see põhiline huviala ikkagi kujunes välja. Ja ilmselt siis sõjajärgselt ekspeditsioonide tulemusena, et ta uuris Karjala keelde, ta uuris just eriti nende keelesaarte murrakut ja selles, nagu see põhiteos ongi karja laval tai murrak ja praktiliselt see on ainus asi, mis mis üldse seda tänaseks juba väljas olnud murrakut üldse tutvustab. Ja oma elu lõpul käis ta Sist jooksagarialaste juures ja natuke tegelikult isegi varem. Viimased olid Tihvini karjalased. Mis, issand noh, ütleme siis siin Peterburist ida pool enam-vähem otse. Ja teie ise käisite temaga Vepsamaal vepslaste juures? Jah, mina käisin temaga vepslaste juures ja ja mina sattusin olema nii-öelda esimene, kes Läks uuesti vepsa, sest Ariste oli kunagi viiekümnendatel ka käinud. Aga siis sinna lõunavepslaste juurde me läksime koos koos Paul hakkas siis, et me läksime tegelikult kõik avastama. Me olime noh, ka tema ei olnud enne käinud. Aga ma olen ka käinud korra nende karjaste juures, mis on siis lausa Volga ääres. Et noh, väga lõunas kõige lõunapoolsem Tollel ajal ta põhiliselt seal käis, nii et me läksime vepsast läbi Peterburi Leningradi tol ajal siis sinnagi otsaga järjalaste juurde ja seda tema vitaalsust näitab ka see, kuidas ta oli ju siis juba 60 või 60 saamas. Ja sealt oli kõvasti minna selle rongi pealt jala sinna noh, nende sellel korealaste külla. Igatahes kui meenete seljakottidega kohale jõudsime, siis me olime surmväsinud. Aga samal ajal tulid Tartust veel veel üks üliõpilane ja, ja siis kateedri laborant, et elu rajanda koos Piretnovicuga, kes praegu töötab siis Eesti keele instituudis ja meie Maive leivaga, kes ka Eesti keele instituudis töötab, olime siis enne nagu kohal, tulime vepsas sinna. Nii et meie ei saanud hommikul enne üles, kui Paula oli juba käinud neil uuesti jaamas vastas ja nad siis jalgsi tagasi toonud, nii et ta käis kaks korda veel sellesama maa uuesti ära, sest ma küll imestasid, meie olime noored ja meie olime täiesti läbi sellest ühest korrast käimisest. Eelmine päev oli ju veel ka niimoodi, et me tulime ju öösel rongiga päev otsa, olime Peterburis ja, ja siis jälle öise rongiga edasi magada. Polkaks saanud korralikult. Keeleuurimisreisil on ilmselt kõige olulisem leida keelejuht. Kes tahaks, oleks valmis, oleks võimeline rääkima seda keelt. See on õige, aga selle ülesande andis Paula küll meile. Meie pidime ikkagi otsima need keelejuhid üles ja üleüldse pidime meiega küsima, ütles vaikselt selja tagant. Seda siis me küsisime. Aga no ega nüüd meiega ei olnud väga julged, aga meie hulgas oli vermete esimesel ekspeditsioonil üks väga julge tüdruk, Anna Žīgure eks ole, kes on siis noh, nüüd me tunneme teda. On siin olnud ju Eestis Läti saadikuks Jas ja Soomes. Ja temale talle kohe meeldis, nii et see käis siis niimoodi, et tema läks kõigepealt majja, küsis, kas meid võetakse vastu, siis meie läksime järele. Pärast juba muidugi läks järgmised aastad läks juba selles mõttes lihtsamalt, toona oli alati valmis igasugusteks vigureid, eks ja kampa lööma, kui me läksime, esimene aasta me tegelikult olid seal enne käinud etnograafiamuuseumi töötajad. Ja me Poola oli siis nagu küsinud, et kuhu ja mis minna ja me siis nagu niimoodi läksime nende jälgedes. Aga Nemad olid ööbinud ühele koolile kuuluvas vanas elamus ja me lihtsalt Kaukupeerisime, sellepärast kui need etnograafiamehed ise kohale jõudsid, siis me lubasime armulikult köögis pida. Aga muidugi, eks ole, seal olid mehed ja noored tüdrukud ja meil läks kõvaks v sõjaks üks õhtu ja see, kuidas siis Paula muidugi tema positsioon ei lubanud ise seda vett visata, aga ta siis tõi meile kogu aeg lillevaasi ka või või kus tema selle vee võiks. Ehk, ja siis meie viskasime. Et, et ta ikkagi nagu ammugi mitte et oleks keelanud, vaid ta tegelikult ikkagi lõi kaasa elurõõmu täis ja absoluutselt ja võib-olla veel ekspeditsioonide ka seoses ka sellest esimesest reisist, et kuidas tekkib tudengifolkloor, et see on ka jälle omamoodi niisugune huvitav, huvitav asi, et tähendab, me sõitsime siis tavalise raudteega, tulime saaburje jaamas maha ja sealt pidime edasi sõitma kitsarööpmelise raudteega. Ja muidugi me ei teadnud täpselt, kus see on ja otsisime ja siis üks hetk Paula ütles, et noh, et kas seal eespool mitte ei ole kitsamad rööpad. Aga pärast hiljem ringlasse siis nende tudengite hulgas, keda ise seal siis ei olnud, laula see siis raudteel ja vaatas raudtee rööpaid, mis silmapiiril siis kitsamaks ja kogu aeg lähevad ja ütles, et kas narmite seal ees kitsamaks ei lähe. Et see oli ilus lugu, mida hiljem korrati, aga see ei olnud päris nii. Keelesaade Paula palmeos rääkis oma elust Martin veerandile silmaringi saates oma 70. sünnipäeval valisin välja kuulamiseks loo keele uurimisreisist ja kõigepealt ka Ungarisse õppima minekust. 1936. aastal. Tegelikult oli niiviisi, et igal aastal võis üks meie tudeng pääseda vahet stipendiaadina Ungarisse ja andsin paberid sisse ja eks ma siis läksingi sinna. Aadress oli antud, kuhu ma pidin minema ja tol ajal oli niisugune komme, et noor tütarlaps ei noh, ei peetud sobivaks. Et ta elaks linnas omaette korteris ja siis oli ette nähtud internaadis elamine, oli kolleegium, nagu seda tol ajal nimetati ja oli siis nunnakloostri juures ise kolleegium tähendab esimesel korrusel maja, esimesel korrusel elasid hinnad ja siis maja oli neljakorruseline ja mina siis olin, olin, sain endale toanaabriks ühe väikese esimese kursuse tudengi, kes siis oli hästi käreda jutuga. See kolleegiumi nimi oli kolleegium Marianum. Ja seda minu naabrit kutsuti Kolleegiumi äratuskell. Kangesti heleda häälega oli ja kui ta midagi rääkis, siis terve korrus lõkkas, aga no kui rahva seas elada, siis õpib üsna kiiresti. Ja ega see tüdruk õnneks ei osanud ühtegi võõrkeelt, kellega okupandid. Maa kombeid ma alguses ei tundnud, tüdrukud tulid kolleegiumis vastu ja ütlesid ikka servus, servus, tere, tere, särvus särgus. Ja mina ei teadnud, et see servus, sinatamine. Läksin siis ülikoolis ka ühte seminari sisse, seal oli üks kari poisse ja tüdrukuid ja põrutasin nendele kõigilise kangesti rõõmus, et ma ungarikeelse sõna oskasin. Rostock. Ja selle peale siis igasugused poisid, kes seal olid, hakkasid ka mind sinatava, tüdrukutel oli tol ajal kombeks sina rääkida omavahel, aga poisid ei rääkinud, tüdrukutega, hakkasid mulle, sina ütleme, kui ma siis sellest lõpuks aru sai, need mintsinatavad siis mul hing täis, et mõtle neid, et missugused nad on. Ja tegelikult oli niiviisi, et alles siis, kui üks nendest poistest tuli järgmisel aastal stipendiaadina Tartusse, siis ütles mulle, mõtle, meie pidasime kõik aru, et küll seal Eestis on imelikud kombed, mõte tuleb uksest sisse ja ütleb neile kõigile sina. Aga nüüd ma alles taipan, et see tuli keeleoskamatusest, mis on veel nii eredalt meelde jäänud sellest ungarlastest. Ungari aastast on vast niipalju ehk meelde jäänud, et seal minuõpet ja oli professor Shira ei püüa tema Ungaris oli tol ajal murdeuurimine, oli veel niisugune üsna lapsekingades või seda nagu väga häid ei harrastatud siis ta ükskord ühes Heloma seminaril seminaris palus, et rääkigu tutvusta kuuma või pidagu ettekanne eestlaste eesti murrete uurimisest. Siis noh, ma siis mõtlesin selle teema ilusasti läbi ja ungari keelt ma juba oskasin teisel semestril ja siis ma pidasin ettekande ja siis äkki selles selle ettekande koostamisel siis ma äkki taipasin. Professor Saareste oli tegelikult väga võõrkeeleteadlane, ta oli tol ajal juba, kui mina õppisin kolmekümnendatel aastatel, siis ta oli terve Eestimaa läbi käinud ja igal pool kõigi murrete alal olnud. Nii et tänu temale siis see eesti murrete uurimine oli õige hästi edenenud ja Ungari korvodorkasse vahasel ja ungarlastel jää ungarlastel oli siis sellest väga hea meel, et ma seda tutvustasin ja praegu muidugi ungarlased või hiljem ungarlased on oma murdeid ka väga palju uurinud. Aga tol ajal, see oli nagunii Nendel ka kuidagi üsna uus, kõik siis 44. aasta sügisel tulite te taas avatud Nõukogude ülikooli tööle ja siis oli niiviisi, et Ungari keele õpetajat ei olnud. Ja siis professor Ariste tegi ettepaneku, et tulgu ma ungari keele lektoriks ja nii ma siis tulid algusse muidugi tööd oli vähe, üliõpilasi oli vähe. Aga hiljem siis on need kõik korraldati ümber, nii et hakkas, hakkas siis soome-ugri eriharu alustas teed ja ungari keelt tuli ka hapetada. Mida on sellest aasned merest? Noh, eks ikka oli niisugune üsna kõhe tundmus, vahetevahel. On tihti, et mis sa nüüd ikka nii kangesti õpetad, kui sa ei ole selleks ettenähtud, et ülikooli õppejõud olla, vaid olid saanud keskkooli õpetaja kutse 48. aastal kaliselist. Leningradis toimus siis üleliiduline kongress, soome-ugri filoloogia küsimusi, arutati seal ja siis kadunud professor Puubris tema selle organiseeris. Ja tema siis tegi ettepaneku jaotada ka kuidagi need uurimispiirkonnad meie hooleks, nagu ma mäletan, jäid liivlased vadjalased ja küllap vist kaisurid, aga karjalasime ei olnud ette nähtud. Aga professor Aristel tuli idee. Ta tegi ülikooli rektorile ettepaneku, et kirjutagu ta val tairajoonikomiteesse küsigu järele. Kas seal, millal asi on veel? No ja siis tuli vastus, et seal on üle paarisaja karjalase kes siis kodus räägivad karjala keelt, mujal küll vene keelt ja siis kahel esimesel ekspeditsioonil seal Voltaire rajoonis käis siis professor Ariste. Aga hiljem ta läks oma vadjalaste juurde jälle ja siis jäid need val tai karjalased jäid minu hooleks ja hulk aega ma käisin siis üliõpilastega seal, ega need kerged reisid ei olnud, sellepärast sinna alguses bussiühendustega midagi tol ajal veel pärast seda ei olnud, tihti tuli siis Altai jaamast jala maha käia üle 30 kilomeetri kusjuures oli siis seljakott toidumoona ja kõigega seljariided, ööbimisasjad peale selle kõik aseme riided ja kõik olid. Ja siis peale selle, ega seal siis ees kah ei olnud mingisugused sulg padjadega, hotellid ootamas, seal oli olnud algkool, noh, tol ajal see oli pärast sõda, siis oli lapsi enam seal külas, Sult ei olnud, nad käisid mujal koolis, oli sisse, oli suletud, aga siis mingisugune niisugune väga pisikene internaadi moodi. Parekene oli, seal me saime, siis panime õled maha ja seal me siis magasime, külasid oli üsna palju, tõsi küll, nad olid nisust, metsakülad, mul on niisugune mulje, et nendel karjalastele ei olnud hobuseidki. Tol ajal mäletan, et küla vahel sõideti lehmadega, lehmad olid vankri ette rakendatud ja nii nad sõitsid mulle meeles, et minu esimesed ekspeditsioonid nimelt on isegi üks pilt olemas. Ülemist kinkisid mulle ühe albumi, kus olid siis pildid sees ja sinna selle lehma vankri alla. Pildi alla on kirjutatud. Tasa, sõuad, kaugele jõuad. Mis sa veel sealt loomalt nõuad? Paula palmeos rääkis oma mälestusi 1981. aastal, kui tal oli 70. sünnipäev. Kuidas Paula palmeossajandat sünniaastapäeva tähistatakse? Marie Joalaid. Tegelikult. Kontse tähistamine algas juba päev varem, kui Eesti Rahva muuseumi näitusemajas avati näitus, kus siis ka kõnelesid Paula palmeos õpilased Tõnu Seilenthal ja Rutt Hinrikus ja Piibe Leiger, kellega me kord koos veel vepsaski koos olime siis sama muuseumi teadur Vaike Reemann. Järgmisel päeval oli siis kõnekoosolek, kus olid siis ettekanded jälle Tõnu Seilenthali, Paula palmeos, ülikooli dotsendina ja Naispulk Paalo Palmescarheoloogile, tallatajana ja uurijana. Piret Norrick rääkis Paula palmeos, sest kui eesti murrete talletajana ning uurijana ning mina siis rääkisin, kuidas me Paula palm asega vepsa külades käisime. No üldiselt Paula oli väga tugev selles, kuidas ta õpetas neid käändkondi, pöördkondi ja ühesõnaga grammatikat. Ja nõudis lektüüri, aga vestlust ta eriti hästi ei suutnud. No üliõpilastega siiski käima panna. Ka selle näituse pealkiri on mide oota kuulu. Nii et meie vestlus tavaliselt oligi niimoodi, et Paula tuligi siis mida uuta kuulu ja selle peale vastas nii meie kursus ka ilmselt kõik teised üksmeelsete heimid. Ja siis heal juhul järgnes siis lausega, siis ütles Paula, ütles keegi kursusest, et keret on jo Tulazza või, või et et käivet on tullut. Et kas seda varianti ma olen kuulnud nii et sellega nagu piirdus, aga ungari keeles me rääkisime natukene rohkem. Tollel ajal oli just võikriis ja siis alati ta siis küsis, et mida me hommikul sõime ja siis siis me alati vastasime, sõime kännierk leiba ja siis oli järgmine küsimus, et kas valijal või vai neelkel, et kasvõi ka või ilma võita. Ja üks meie hulgas oli käinud ka Ungari suvekursustel ja tema oli juba natukene, ta oskas natukene rohkem, siis tema ütles, et tema sõi seda leiba moosiga. Kuidas see Ungari Varal me suhtlesime ikka niimoodi nagu enamus eestlasi ja tollel ajal suhtlus, et kõik oli selge, et me oleme ju okupeeritud ja ühesõnaga noh, asjad olid nagu selles mõttes selged, et ega tema poolt niisugust ütleme, niisugust nõukoguliku hoiakut küll ei olnud. Mida isegi oleksin võinud mõelda, et et seda oleks võinud rohkem olla, kuna ta ju tegelikult oli Tõnis kindi ristid. Tarja Tõnis Kint oli juba Eesti vabariigi ajal poliitikaga, aga üldiselt eksiilis seda oli ju 20 aastat Eesti eksiilvalitsuse peaminister vabariigi presidendi ülesandel täis. Ja kui mul õde Rootsi läks, siis tegelikult Paula oli nagu sellest tale käinud, nii et kade ka noh, jälle üks näide, kuidas tegelikult niisugune asi, millest tal oli, oli olnud ka pahandusi. No loomulikult oli selles mõttes, kes seda siis sellel ajal heaks pidas, aga sellegipoolest ta rääkis üliõpilasega selleski pala hoidis oma üliõpilasi. Ühel selle ilmselt mai paraad, no üldiselt üliõpilased pidid ju paraadil käima, eks ole, oktoobripühade ajal ja maiparaadil. Ja ühe paraadil, kus ma isegi olnud ära sõitnud, lihtsalt ei viitsinud minna, loomulikult ei tahtnud juga. Aga sellest ikkagi tekkis mingi pahanduse, Paula kutsuti siis nii-öelda. Või küsiti ta käest, et vot kas nüüd Mariaaled ei käinud seal paraadil, siis ta lihtsalt valetas, et ma olin sunnitud ära sõitma, pärast tuli mulle ütlema, et ka teine koht ära. Et, et noh, see, et, et ta siis ikkagi nagu jah, nagu hoidis üliõpilaste poole, aga see ei olnud ka ainus asi Karismaatilisest õppejõust Paula palmeos Est rääkis Tallinna Ülikooli soome keeleõppejõud Marie Joalaid keeleteadlase ja kauaaegse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte kateedri dotsendi Paula palmeos. 100. sünniaastapäeva eel avati Eesti Rahva Muuseumis juubelinäitus, mida uut kuulu. Näitusel on vaadata trükised, käsikirjad, Tod ja esemed, mis on Eesti kirjandusmuuseumist Eesti Rahva muuseumist ja Tartu ülikoolist. Keelesaate toimetaja on Piret Kriivan uus keelesaade nädala pärast samal ajal pühapäeval viis minutit pärast kella kolme ja neljapäeval tund aega enne südaööd.