Taas kuulama 100 aasta laule, ütlevad Valter ja Jaak Ojakäär. Oleme jõudnud nüüd nii kaugele, et võib parafraseerida üht laulu Ivo linna esituses. Aasta oli siis 65 ja sellesse aastasse me oleme tõepoolest jõudnud. Kõigepealt mõned uudised. Tol aastal algas Vietnamis, noh, võib öelda päris tõeline sõda, sest ameeriklaste omaksed evakueeriti koju. Suurbritannia toetas USA Vietnami poliitikat. Aga Põhja-Vietnam poolel olid muidugi Nõukogude Liit ja Hiina. Viimane saatis kohale ka oma abivägesid ja aasta lõpuks oli alates veebruar maris tehtud Põhja-Vietnam, mille kokku 41500 õhurünnakut. Alla oli tulistatud ka 133 Ameerika lennukid. 97 lendurit oli kas langenud, kadunud ja džunglisõjas kokku tapetud 25000 Viet kongi. Partisaniajakiri News Week avaldas 65. aastal artikli väitega, et Kambodža kuningapereema siis ovat Kosamak on väga raha majja ja peab mitut lõbumaja. Kambodža katkestas peale seda kohe diplomaatilised suhted USAga. Aga nüüd veel üks üpris huvitav uudis 65.-st aastast. Nimelt üheksandal novembril. Tol aastal katkes elekter päris mitmes USA ja Kanada osariigis tervelt 14-ks tunniks. Vooluta jäi kokku 30 miljonit inimest. New Yorgis näiteks istus 800000 inimest 630. metroovagunis. Ei saanud ei edasi ega tagasi. Vargusi huvitaval kombel tehti 25 protsenti tavalisest vähem. Väitele vargad olid pimedas, kuigi ma arvan, et iga korralik varas ikkagi oskab omale vähemalt mingi taskulambi hankida. Aga see selleks. Katkestuse põhjustas tegelikult kompuutri viga ka jõujaamade voolu jagamiskeskuses, mitte siis selline kaablite virutamine, nagu Eestis on kombeks olnud. Majanduslikku kahju hinnati kokku 100 miljoni dollari jagu. Ilmselt neid dollareid siiski jagus tol ajal nii ka nädal kui USA-le. Ja ei saa öelda 65. aasta Eesti kohta, kus tegelikult dollar oli ju üldse päris keelatud raha. Aga kui nüüd Eesti muusika juurde tollest aastast tulla, siis kõigepealt võiks mainida üht uut opereti, mis tuli lavale. See oli Boris kõrveri kirjutatud ja nimega 1000 meetrit armastust libreto Dagmar ametilt. Ja kui nüüd neid aja lõõrikuid sirvida, siis esietendus oli ilmsesti 12. juunil, 65. aastal Vanemuises. See oli ju tegelikult kõrberi viies operett ka peale esimese nimega Hermese kannul, mis jäi üldse lavale tulemata, lavastati nad kõik tõepoolest Vanemuise teatrisse, nähtavasti lätlased, siis ületasid pealinlasi algupärandit lavastamisel päris tublisti. Muusika näide, mida praegu teile pakume, ongi muide Vanemuise pikaaegse dirigendi erist kõlari juhatusel. Siin dirigeerib ta küll Eesti raadio, sümfooniaorkestrit ja solistid. On lorita Ratasepp ja Voldemar Kuslap laulu nimi. On sinuga koos ja see on siis Boris Kõrver operetist 1000 meetrit armastust. Ja on. Ka. Aarne Oit oli 65. aastal ametis nagu ikka, mitme tööga kirjutas muusikat ka Eesti Raadio meelelahutustoimetusele rameeto muuseas ka selle kuulsa rameeto signatuuri Juhan Saare tekstile. Aga samal aastal valmis ka operett nimega või õigemini siiski muusikal, tuleks selle kohta öelda imeilus galataja ja seegi oli Juhan Saare tekstidele. Sealt pakume teile kuulata ühe kauni laulu nimega armastan ja selle esitab Georg. Arvas. No armas-armas-armas Paal. Ka helilooja Ülo Vinter kirjutas 65. aastal mitmeid meloodiaid Juhan Saare tekstidele. Võib-olla mõned jätavad näiteks sellist estraadietendust, mille nimeks oli terekest kah. Seda lavastas ja seal mängis Ervin Aabel juba tema nimi üksinda, garanteeris suure publikumenu. Kui nüüd sealt üks pala välja otsida, siis võiks olla Ülo Vinter ja Juhan Saare laul nimega Meie vahvad vutimehed. No sellised nad on, vahel teevad rõõmu, vahel kurbust. Aga selle laulu esitajaks on rammi kvartett. Kübar laulda mina kopsuvahuga, minul tera, minul täpne töö, hõlbriima mass. Ja takso ja ta elab ja mängu. Ja vaata, see on nii ja naa. Ja la? La la la jaa jaa. FDA. Riho maade, eriti Aasia, lääne spordiselts. Me päeva raha korralisuses mängule meisterlik minu kera, minul tatra on priima bass out. Jääb üle ainult öelda, et 65. aastaga võrreldes on nii muusikas kui spordis üht-teist muutunud aga üht-teist ka mitte. Läheme nüüd edasi selle 65. aasta võistluskontserdi võidulaulu juurde, see oli ju Vello lipandi vana türklane. Ja muide teksti autor Juhan Sütiste. Kuidas küll lipanud oskas leida Juhan Sütiste pärandist selle luuletuse ja sellest üldse sellise laulu luua? No seda kahjuks temalt enam küsida ei saa. Aga võib öelda niipalju, et seda laulu laulis suure eduga ka Aino Lõhmus maalina kui ta oli omal ajal Oleg Lonstrami orkestri solist, aga võistluskontserdil esitas seda siiski Vello Orumets ja selle versiooni praegu teile ka pakkuma. Seal sa olid sirge, me käime siis siis seal. Seal. Ja ees. Tänava. Kui siin külmägeris siial Holly, aga paarid 60.-te aastate keskpaigas oli Soomes toonud helilooja Erik Lindströmi moodi ühe uue tantsu nimega Letka Jenka üks teine helilooja Rauno lehtinen ehitas sellele hiljem oma Letkissi. No pole ime, et neilgi, mitu heliloojat Jenkaal sarvist haarasid, nende seas ka veel olid panud. Ja tema musta kassi Jenkale kirjutas teksti Helgi Muller, esitajaks on Anu Anton. Hommikul madu emaga voodis tuju minul täna polnud, kui kari sompus ja tibutas Felmis küllapistena mul viletsast päevaryson tibutas Elvis mass külla, kes täna. Ronkmust päts istus kõnniteel, küll on teedel Tullutu jõud, kõtt jah, seina puudusid. Küll on kassidel Kollutu jõud, kott jah, seina puudusid veel sõbralikult vurri liigutasini. Tasakesi, pered mähkmeid. Ka mina olen kyll laulud, mida te tahate? Et mina ju olengi n, laula, prussakaid. 65. aastal kirjutas helilooja no Jüri Salulaulu nimega tee kahele. Ei oska isegi öelda, kas sai ta inspiratsiooni ka Vincent Juumansi tuntud palast fort suu. Aga selle lauluteksti on küll kirjutanud. Helgi Muller esitab Maiedõnso. Uriinilakk. Meila. VG pisutki. Sammu, milles ta siinid, üht tarkust, elust õpitud, tööde valusastine, kuhu ei ole. Etteeluga ja ümbrusega on tarvis lihtsa Harry. Saul eks TH püüdsin. Kõõvee Radond. Üksteisest mööda läksid ohud meid ei Ikla pind. Üks. Veidike sellest kuulsast Tjumansi laulust Die For to ikkagi siin läbi kumas. Aga edasi minnes järgmise Heino Jüri salul lauluga aastast 65, see peaks olema natuke teises Madis, vähemasti pealkirja järgi otsustades. Nimeks on tal joogilaul. Teksti autor jälle väga tuntud luuletaja. Vaat ja esitaja Georg Ots. Kui oled mees, siis annad. Ma ei näe, et siin sooleks kuid viimisegas või väävlilaevu joonud. Ja veel üks seinu Jüri Salulaul aastast 65 seegi ühe väga tuntud poeedi ehk Aleksander Suumanni tekstile. Kannab nime, oli kord ja esitaja on Heli Lääts. 60.-te aastate keskpaigast ja täpsemalt öeldes aastast 65, kus praegu 100 aasta lauludega oleme, leiame veel mõned tuntud eesti luuletajad, kelle tekste heliloojad kasutasid ja näiteks Raimond lätte kirjutas tol aastal kaks laulu Ühe Juhan Smuuli tekstile, mille nimeks on kutse. Teise teksti autor on Vladimir Beekman, selle nimi, kured, kuulakem, siis neid mõlemaid. Esimese esitab Kalmer Tennosaar ja teise Anu Anton. Eks see. Nagu saabimäega Miin tuulis. Asemel me täna siin, kus taevas on? Siin nagu see teene Kas julgeksin südame nuuks ja hoiaksin küüntega? Kuid võimsam on miinust see o. Ja sellest ma vabaks ehitis. Me peame seisma sinna, kus taevas on. Tuli neto tõuseb ja lehvitab. Võib öelda niimoodi, et 65. aasta Eesti heliloojate laulud ei olnud ehk võib-olla nii popilikud nagu neid tollal kirjutati, mujal maailmas. Aga, ja miks mitte igasugust muusikat, onju, ja, ja läheme edasi järgmise eesti helilooja juurde, kelle nimeks on Felix Mandre ja tema sulest tuli 65. aastal laul nimega eile. Teksti autor ei keegi muu kui Heldur Karmo-Aga, esitajaks Klaara katter. Uno Naissoo kirjutas oma 65. aasta parimad laulud tavaliselt ikka kahasse koos tekstitegija Heldur Karmo, ka need olid harmooniliselt tavalise kolmeduurilööklaulust tunduvalt keerulisemad ja seetõttu ka meloodiliselt raskemad laulda ja ühtlasi ka meelde jätta. Ent naissood huvitas eelkõige oma enesemuusikalise sisetunde järgimine. Ja et Karmo neile ka hea luulerüü leidis, on tulemus tänapäevani väga väärtuslik. Pakume nüüd järgmise muusika näite, see on siis Uno Naissoo laul Heldur Karmo tekstile, mille nimeks õnnelik õhtu. Ja selle esitajaks on Kalju terasmaa koos Raivo Tammiku Triiuga. Kas pole õnnelik? Kui verd Lõplikult. Peitu panna talveukse. Kas. Vabandasin märjaks. Aga kuna seal pilvede kõrgusel tulla nagu jaa. Ja et ma, ma leidmise rõõm meis Uno Naissoo ei kirjutanud õigupoolest lööklaule, see on juba selge, kui vaadata mõne tema laulu taktimõõte näiteks alguses kaks takti, kolm neljandiku, siis üks takt, kaks neljandikku edasi jälle kolm takti, kolm neljandikku siis jälle kaks neljandikku ja ülejäänud laul lõpuni neli neljandiku lisaks veel tempomuutused ja modulatsioonid, Minoorist, masoorsesse refrääni ja kõik nii edasi. Aga see ei ole nüüd küll kommentaar selle laulu kohta, mida te kohe kuulete. Sest et järgmine pala jällegi autoriksis Uno Naissoo ja Heldur Karmo kannab nime, see päev on kui rõõm ja selle esitajaks on Mare Väljataga koos Arvo Pilliroo sextetiga. No võib-olla natuke teisest puust on üks Uno Naissoo, Heldur Karmo koostööaastast 65 nimega, see on meie laul, see on selline rõõmus hallitus, kus ka luuletaja sai tegelikult ju ainult paari reaga läbi ajada. Ja siin on välja pakkuda üks variant, mille esitab teile ansambel kollaaž. Jälle laulu algude koiduvalgus. Äittideks. Saadadel päeva neutraalne. Selle laulu lõppu ei ole vooluvee allveeKaitajaley väga Orii jäljega. Auaguni ootavad noori. Ja veel üks Eesti laul aastast 65 Viktorignaatia voli akordionist kitarrist Eesti raadio estraadiorkestris. Vaheajaga oli ta seal kokku tervelt 25 aastat hoolimata juba kogunenud eluaastaist. Ta oli 65.-ks oma, 50. aasta künnisel oli ta läinud ikka veel konservatooriumi kompositsiooni õppima ja sai 68. aastal professor Heino Elleri juhendamisel ka diplomi. Esialgu veel ka õppimisega ametis Kunnuste siiski aasta-aastalt järjest viljakamaks laulu loojaks ja võitis korduvalt preemiaid ka võistlus kontsertidel. 65. aasta loomingust on üks meeldejäävamaid laule Viktorignaati või sulest nimega ränduri laul. Tekste kirjutas talle tavaliselt ikka out roots. Nii ka sel puhul ja laulu esitada teatekson Heli Lääts ja Georg Ots. Tänane 100 aasta laulude saade tundub, lähevad kuidagi väga Eesti-keskne, aga miks ka mitte? Mis puutub 65.-sse aastasse, siis tol ajal ju tegelikult tõusid esile juba ka meie need viit või popansamblit, kuidas neid siis nimetada. Ja neistki on esimesed salvestused olemas. Aga võib-olla hoiame neid järgmise saate tarvis, sellepärast et 65. aastaga me kindlasti selles 100 aasta laulude sarja saates veel ei lõpeta. Aga nüüd võib-olla läheksime Eestist laia maailma ja kuulame ära tolle 65. aasta Eurovisiooni võidulaulu. See oli Serškeynsburgi kirjutatud laul nimega vahanukk, millega Luksemburg kindlustas endale võidukümnendal Eurovisiooni lauluvõistlusel Napolis ja laulis seda laulu Frances kaal. Toonase Lääne-Saksa lööklauluturust olid kindlasti väga suure osa vallutanud ameeriklased. Idast tehti mõistagi selget vahet, mis oma, mis võõras. Aga ega lääneski ikka need omad autorid päris veel ei vaikinud. Vanad olid küll juba areenilt lahkunud, ent noor põlvkond oli peale kasvanud. Siiski ilmus aeg-ajalt mõni laul ka vanadelt tegijatelt ja 65. aastal võib tuua üheks näiteks Gerhard Vink läbi laulu kingi mulle endast pilt mida laulis miljonite lemmik Peeter Aleksander. Eestas fondi. Kõige produktiivsem saksa lööklaulumasin oli endiselt 65. aastal ka Verner Sharphenberger kes küll üksnes puhast kulda võtnud. No tema lemmikesinejate seas oli näiteks ameeriklanna Connie Francis, kes toobki kohe kuuldavale kaks Saardenbergeri laulu esimese nimeks, minu süda jääb ootama ja teine nimega sa pead jääma anud Jelino. Mõlemad laulud, eriti esimene on õigupoolest üsna tuttablikud saksa südamele tingimusteta armsad, miks ka mitte eesti südamele. Ja kui teises laulus kõlab palve ära pane mind kunagi armastuse pärast nutma, siis koni Francise. Selline nutuserval balantseeriv intonatsioon Kun sobib siia lausa suurepäraselt. Roy plekk oli üks neid saksa popstaare, kes kuuekümnendatel võttis endale ameerikapärase nime. Tema laulis populaarseks Rolfarlandi laulu Endubist niht, lain. Ehk sa pole üksi? Ma arvan, et ükski vikerraadiokuulaja ei ole üksi, kui ta jälgib meie kanalit, ühtlasi ka saatesarja 100 aasta laulud. Täna lõpetame selle lauluga aga Valter ja Jaak Ojakäär ning saate produtsent seni Bruznyydsin kohtuvad teiega jälle nädala pärast ja uute lauludega. Kõike head.