Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, üheksandast juulist toimetaja Anu-Mall, Mälberg. Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Hispaania kuningas Juan Carlose tänasel kohtumisel nenditi, et kahe riigi häid suhteid tuleks edaspidi veelgi tihendada. Kohtumisel peatuti pikemalt ka küberkaitse teemal. Euroopa uuringute instituudis peetud kõnes rõhutas president Ilves, et Euroopa Liit peab liberaliseerima energeetikasektorit ja teenuste turgu ning eurole. OPA konkurentsivõime tagamiseks tuleb hoiduda protektsionismis. Täna nurgakivi saanud Tallinna laste turvakeskuse juurdeehituse valmides on seal kohti 50-le sõltuvusprobleemiga lapsele, kuid see ei kata veel linna vajadusi. Juhataja Erki Korp arvab, et kaaluda tuleks uue keskuse rajamist mõne aasta pärast Rahvusraamatukogu, kui sul käsk kolmeks nädalaks uksed selle aja jooksul tehtavate töödega saab kogu hoonesaalidele ja ühiskondlikele ruumidele üks ringremondiga peale tehtud tänali kuulsa seto lauliku Taarka elust rääkiva filmi esimene võttepäev režissöör Ain Mäeots kinnitab, et tegu ei ole Vanemuise lavastuse filmiversiooniga. Ma ei. Julgeolekunõukogu sekretär Igor Ivanov lahkub ametist, kreml langetab vastava otsuse selle nädala lõpus. Londonis kaks aastat tagasi ebaõnnestunud terrorirünnaku korraldanud isikud mõisteti mõrva kavandamises süüdi. Kohtuotsust veel ei avalikustata. Ja ilmast. Homme on enamasti pilves ilm, paiguti ja vihma. Sooja tuleb 18 kuni 23 kraani. President Toomas Hendrik Ilves on riigivisiidil Hispaanias, uudiste poolt on presidendiga kaasas Kai Vare, kes kuulas presidendi kõnet Hispaania Euroopa uuringute Instituudis. President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Hispaania kuninga Juan Carlosega ja pidas kõne-Euroopa uuringutega tegeleva Elcano Instituudi konverentsil. Euroopa Liidu tulevikust rääkides rõhutas Ilves Euroopa konkurentsivõime tähtsust, sest Hiina ja India arenevad kiiresti. Juba praegu on Indias kaheksal protsendil elanikest samasugune ostuvõime kui keskklassi eurooplastel, tõi Ilves näite. Euroopa Liit tema hinnangul pöörama rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele, et innovatsioon USA'st jõudvatest majandustest mitte maha jääda. President Ilvese hinnangul on Euroopa liidul oma turgu kolmandate riikide eest kaitstes oht muutuda üha protektsionistlikku makska liidu sees. Tema sõnul tuleks kiiresti liberaliseerimise teenuste turg, sest konkurents aitab arengule kaasa. Samuti loovad energiasektor, sest maailmas, kus üks suur energiatarnija on küll tõelnud, kasutab energeetikat poliitilise relvana. Ei ole lihtsalt teist võimalust. Just konkurents on teinud Euroopa tugevaks, ütles Ilves ja lisas, et tarvis on ühtset energiapoliitikat liikmesriikide tihedamat koostööd ka teistes valdkondades, sest siis oleme suured ja tugevad. President avaldas tõsteid konkurentsivõimet aitab tugevdada ka põhiseaduse leppe kõnelejad. Arutelul tuli presidendil selgitada aga peamiselt aprillisündmusi ja pronkssõduri saatust. President Toomas Hendrik Ilves tutvustas Hispaania kuningale fon Carlosele täna ka ideed ajada Tallinnasse rahvusvaheline küberkaitse keskus. Loodan väga, et Hispaania saadab Eestis loodud küberkaitsekeskusse oma eksperte, kes saaksid siin analüüsida meie kogemusi hiljutiste rünnakute osas, et ise tulevikus sarnasteks olukordadeks valmis olla, ütles Ilves. President lisas, et kindlasti pannud need küberrünnakud viimasteks Ilves ja Juan Carlos kõnelesid ka kahe riigi kultuurisuhetest ning Venemaa viimase ajapoliitikast. Eesti presidendi sõnul on Venemaaga vaja pidada otsest ja avameelset dialoogi, mis eeldab aga Euroopa Liidu liikmesmaade ühtset suhtumist. Toomas Hendrik Ilvest riigivisiidil saatev välisminister Urmas Paet kohtus täna Madridis oma Hispaania kolleegi Mikkel Anhel moratiinusega aga ja selle lõigu, millest sellel kohtumisel räägiti. Selle lõiguga tuleb Kai Vare eetrisse pisut hiljem. Praegu jätkame Eestist. Täna sai nurgakivi Tallinna Nõmme laste turvakeskuse juurdeehitusehituse valmides on keskuses kokku 50 kohta, mis aga kahjuks Eigata vajadusi. Reene Leas käis avamisel. Praegu saavad Tallinna sõltuvusprobleemidega lapsed abi Tallinna lastehaiglast ning Tallinna laste turvakeskusest. Kui veel aastaid tagasi oli abivajajaid mõnikümmend, siis nüüd ulatub sõltuvusprobleemidega laste arv juba sadadesse. Turvakeskuse juhataja Erki Korbi sõnul ei piisa praegusest 30-st kohast, et kõigile probleemidega lastele abi pakkuda. Pisut peaks olukorda leevendama täna nurgakivi saanud laste turvakeskuse juurdeehitus, mis loob veel juurde 10 kohta tüdrukutele ning 10 poistele. Esimesena valmibki tüdrukute osakond, mille avamine on kavandatud tänavu esimeseks novembriks. Poisid saavad oma osakonna 2008. aasta sügiseks. Korbi sõnul tuleks aga tulevikus mõelda enam abi diferentseerimisele. 2009 hakkame järgmise keskuse planeerimist museles siis 20 kohta kaksikdiagnoosiga lastele, see tähendab seda, et kellel on välja kujunenud sõltuvus, kuid samas on ka diaatrilised probleemid. Ja tänasel hetkel, kui me näeme oma keskuseni lapsi nad häirivad kogu teiste lasteni, õela rehabilitatsiooniprogrammi alates sellest toolid lendavad läbi akende, isegi turvaaknad lüüakse agressiivselt. Sees on, et see on väga suur ja tugev. Viimastel aastatel on võõrutusprotsessi pikkuseks kujunenud 10 kuni 12 kuud, sest pooleaastane periood ei andnud piisavalt häid tulemusi. Keskusest on praeguseks abi saanud umbes 250 last. Lapse puhul nagu alates neljast kuust hakkab see tööperiood peale, et siis ta saab aru, et on olnud sõltuvas ja saab siis nagu probleemiga edasi liikuda, siis ütleme, 2004 2005 2006 olemegi jälginud neid lapsi ja siin osakonnajuhatajad teevad perega tööd ja korjavad tagasisidet, nii et öelda, et kuskilt pooled nendest jäävad nagu pinnale ja mõnel juhul võib-olla tuleks selle probleemi hinnata ka pikemas leidis, et võib-olla, mis saab viie aasta pärast sellest kevadest eraldi psühholoog, kes tegelikult nende andmete mõõdetega tegeleb, et jõuda vähemusele analüüsiva uuriva pooleni toksika maanid osas, vahest on see edu meil ainult 20 protsenti, kui oleks võimalus ja need lapsed saaksid olla siin keskuses näiteks kauem, ütleme, et poolteist aastat, kas sellest oleks abi? Kindlasti on, ja viimasel aastal me olemegi teinud niimoodi, et kui, et see probleem on nii tõsine sõltuvuses, siis me jätame lapse pikemaks perioodiks. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul oleks ennetustöö tõhustamisele abi laste vaimse tervise keskuse rajamisest, millega on ka juba algust tehtud, kuid mille ehitamiseks ootab Tallinn ka riigi tuge. Me praegu lahendame kriitilised probleemid aga ebaväga oluliselt muutma kogu ennetustööd, loodame, et seekord valitsus ei anna negatiivset otsust, et struktuurfondi raha seekord ei jää lastehaigla ilma ja siis saab luua laste vaimse tervise keskuse koostöö siis praeguse rehabilitatsioonikeskuse turvakeskusega, siis me saame luua sellise võrgustiku, kus siis oleks lastepsühhiaatrid, lastearstid, lastekaitsetöötajad. Ja nüüd ongi uuesti, anname mikrofoni Madriidikus. Kai Vare vestluskaaslaseks on välisminister Urmas Paet, kes kohtus täna Hispaania välisministri Mingela Helmaratiinosega ja Kai Vare küsis, milles kohtumisel räägiti. Kohtumisel Venemaaga seotud teemadest olid peamiselt külmutatud konfliktid ja nende lahendamine siis Gruusias ja Moldovas ja samuti Kosovo tulevikus. Täna on ikkagi Venemaa peamine põhiprobleemi ÜRO julgeolekunõukogus rahvusvahelise konsensuse saavutamisel. Need olid aspektid, aga eraldi me väga pikaldane olen peatunud, kuna meil oli palju muid huvitavaid teemast. Kõnelesime näiteks kahepoolsetest suhetest, kus on üks positiivne uudis see, et Hispaania kavatseb ka Tallinnas või siis mõnes teises kaunis Eesti paigad avada servandades instituudi ehk siis Haanja kultuurikeskuse, mida seni pole Eestis olnud. Lisaks me rääkisime pikemalt ka naabruspoliitikas sellest, et Euroopa Liidu naabrid lõunas ja idas ei tohi kuidagi vastandada villid huvisid vastandada, et Euroopa Liit peab oma naabruspoliitikas olema aktiivne nii ida- kui lõuna suunal. Samas tegema vahet, et on osariike, kellele naabruspoliitika ongi lagi, aga on terve rida riike, kelle eesmärk on ikkagi Euroopa Liidu täisliikmeks saamine. Samuti oli juttu näiteks immigratsioonipoliitikast, mis on Hispaaniale küllaltki valus teema Aafrikast lähtuvate immigrantide pärast ja et ka siin on Euroopa liidul vaja ühtset ja väga selgete immigratsioonipoliitikat ja, ja päris ruttu. Ja üks oluline teema, mida me käsitlesime, oli siis veel ka Euroopa lepingute küsimus, et siin on ikkagi need lootus, et aasta lõpuks on uues Euroopa aluslepingute tekstid kokku lepitud järgmisel aastal, siis riigid saaksid selle ratifitseerida ja see oleks ikkagi esimesest jaanuarist 2000 900 jõugu. Välisminister tõstatas selliseid teemasid etele võib-olla tulid üllatusena või, või olid võib-olla ebameeldivat? Ei, ühtegi sellist teemat ei olnud, suhted Hispaaniaga on kõigis valdkondades väga head ja meil on väga palju sarnaseid vaatekohti, hoolimata sellest, et me asume üks ühes, teine teises Euroopa otsas. Et me oleme ka nüüd asunud tegema koos tööd näiteks siis piirkondlikku või piirkondlikest valdkondades, näiteks põhjamõõtme, kogemuse vahendamine siia Lõuna-Euroopasse ja siis Lõuna-Euroopas Barcelona protsessi ehk siis Vahemere koostöö tutvustamine Põhja-Euroopas, et järgmise aasta kevadeks on meil üks selline eesti hispaania ühine seminar kavandatud, kus me siis räägime ka sellisest piirkondlikus tööst, et neid erinevusi, mis täna võib-olla Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel on, et neid kahandada, et seda mõistmist. Aga järjest rohkem oleks nii, et keerulisematest asjadest me rääkisime küberrünnakute teemast veel sellest, et kui me Eestis oleme siis arendamas küberkaitsekeskust, et Hispaania saadaks sinna ma eksperte ja selles töös osaleks et siis oleks ka tulevikus paremini valmis võimalikeks probleemideks, mis küber kübervaldkonnas esineda võib. Hispaania välisminister oli väga positiivne selles osas, et, et ka oma eksperte saata tilgutada pidas väga oluliseks seda, et Haanja nagu kõik teised Euroopa Liidu ja NATO riigid peaksid olema palju paremini valmistunud võimalikeks telelaateteks rünnakuteks, mida, mida Eesti siin mõni aeg tagasi läbi elas. Jätkame Päevakaja tänaste välisuudistega, Tarmo Maiberg dekokute. Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Igor Ivanov esitas kaks nädalat tagasi tagasiastumispalve, teatas Interfax. Riikliku julgeolekupoliitikat koordineeriva organi juhiks sai Ivanov 2004. aastal, kuid astus tagasi välisministri kohalt. Kreml peaks Uudisteagentuuri allika sõnul otsuse langetama selle nädala jooksul. Ivanov ei kavatse valitsuses jätkata. Kolm- moslemi usku Aafrika päritolu meest mõisteti süüdi kaks aastat tagasi, 21. juulil Londonis ebaõnnestunud rünnakute korraldamises. Kohtuprotsess kestis Suurbritannia pealinnas kuus kuud ning nad on nüüd süüdi mõrvaga kavandamises. Süüalused väitsid, et tegemist oli pettusega, mille eesmärk ei olnud inimeste tapmine, vaid näidata oma vastumeelsust Suurbritannia osalusele Iraagis. Vaid kaks nädalat varem ehk seitsmendal juulil 2005. aastal plahvatasid pommid ühistranspordivahendites, milles hukkus 52 inimest. Rahvusvaheline aatomienergia agentuur kinnitas, saadab oma vaatlejad jälgima Põhja-Korea tuumaprogrammi lõpetamist. Vaatlejad kutsutakse riigi kohe pärast seda, kui esimene kütuseli koorem jõuab Põhja-Koreasse. Veebruaris sõlmitud kokkuleppe kohaselt saab Põhja-Korea Yongbyoni tuumareaktori ja teiste tuumarajatiste sulgemise eest vastutasuks ligi miljon tonni. Kütt see oli Lõuna-Korea saadab esimese lasti teele neljapäeval. Iraagi välisministri Joshi äärse baari sõnul on Türgi koondanud pikki oma piiri Põhja-Iraagi ka 140000 sõdurit kõiksuguse varustusega. Türgi armee on korduvalt nõudnud valitsuselt luba tungida peamiselt kurdidega asustatud Põhja-Iraaki purustada kurdi mässulisi, kes kasutavad piirkonda baasina rünnakuteks Türgis. Deutsche Paan saavutas ametiühingutega palgakokkuleppe, mille kohaselt tõstetakse Saksa margast raudteelaste palku järgmisest aastast 4,5 protsendi võrra. Samuti saavad raudteelased 2007. aasta teises pooles 600 euro suurust ühekordset lisatasu. Eelmisel nädalal põhjustas raudteelaste streik Saksamaa suuremates linnades mitmeid rongiliikluse seisakuid. USA lääneosa piinavad suured metsatulekahjud, mis on sundinud võime sadu inimesi kodudest evakueerima, samuti ohutuse eesmärgil osaliselt teadmata ajaks suletud ka loetud arv maanteid ja raudteeuudisteagentuurid FB teatele Lõuna-Dakotas hukkunud üks ja vigastada saanud kaks inimest. Võimud usuvad, et enamik tulekahjudest on süüdanud suurimad tulekahjud lõõmavad Uta ja Nevada osariigis, kus on leekides üle 60000 hektari ülikuiva maastiku. Tänasest on Rahvusraamatukogu kolm nädalat külastajatele suletud. Uku Toom küsis raamatukogu haldusdirektorilt Mati Gibinalt, milleks seda aega kasutatakse. Sellel korral on neil nagu üks etapp läbi saamas, kui need tööd tehtud saavad, siis on raamatukogusaalidele ja ühiskondlikele ruumidele lõpuks ometi tiir peale tehtud. Remondiga konkreetselt remont kõige suurem käib kaheksandal korrusel, kus nii saalid kui kuulamisruumid saavad uued laed, valgustuse põrandad, inventari mööbli. Aga kus siis lugeja jaoks avanevad võimalused informatsiooniga tutvumiseks palju laiemalt kui varem. Üx hoidla saab olema lugejatele avatud ja lugeja arvuti, töökohti saab olema tunduvalt rohkem kui varem. Kuidas maja seisukord üldse on siin seoses näiteks Sakala vaidlusega räägiti ka, et oh tegelikult see ei olegi nii hea maja ja need materjalid ei olnudki nii head ega raamatukogu on ka umbes sama ajajärgu ehitis. Jah, ja ka raamatukogu ehituse ajal kasutati tolleaegseid kodumaiseid materjale tehnilisi lahendusi ja tehnilisi süsteeme. Selle 14 15 aasta jooksul küll, mis nüüd maja on lahti olnud, oleme jõudumööda renoveerinud ja remontinud. Suures plaanis oleks vaja veel kõvasti investeeringuid, et konditsioneerimist süsteemi uuendada ja külmajaamu ehitada, mis on väga kallis Need asjad. Aga praegune seis on selline, et on võimalik nii teenindada, kui endal tööd teha. Uku toom rääkis ka Ain Mäeotsaga nimelt algasid täna setokeelse mängufilmi Taarka võtted ja Uku Toom, küsis režissöör Ain Mäeotsalt. Milline see film tuleb? Kui pidulikult rääkida, siis tegemist on tõesti esimese mitte ainult setokeelse, vaid ka setudest endast ja selle rahva ühest väljapaistvast esindajast rääkiva filmiga. Tarka oli siis läbi aegade kõige kuulsam seto laulik kanne ja geenius, kellel oli äärmiselt värvikas elu. Noh, ühesõnaga neid põhjusi nagu miks, miks see film nüüd ja praegu siis sünnib, on tõesti nagu õudselt palju, et siin on mitu sellist asja koos, et esiteks läbi selle erakordse naise loo ja tema erakordse elu saame päris võimsa huvitava sissevaate ühte äärmiselt terviklikku kultuuri, kusjuures rõhuga sellele, et tegemist ei ole kindlasti nagu puhtalt mingisuguse etnograafilise filmiga, vaid meie eesmärk on ikkagi teha lugu, mis haaraks, puudutaks ka neid inimesi, kes ütleme, setudest midagi vea või keda isegi etnograafiline pool ei huvita. Tegemist on ikkagi sellise väga võimsa arhetüüp looga. Me võime nimetada seda eluloofilmiks, mis on ka selles mõttes dokumentaalne, et väga palju selliseid väljamõeldud asju juurde ei panda. See on nii ja naa, selles mõttes, et ta on ikkagi hea eluloofilm ja ta põhineb kõik faktid ja sündmused, mis aset leiavad, ja need inimesed, kes läbi käivad, Need on reaalselt elanud ja olnud ja noh, minu isiklik arvamus on see, et mida vanemaks saan, seda rohkem saab mulle selgeks, et kõige huvitavamad asjad, lood, sündmused, misiganes ainult ainult filmivaipa raamatuid. Teatri kõige huvitavamad lood on elust enesest ja nii on ka selle filmi puhul. Stsenaarium valmis, te teate, mida te peate tegema ja mida võtma, kas tuleb kerge töö või raske kui huvitav, kuidas te näete seda võtteperioodi ees? No seda võib nii öelda, et tegemist on äärmiselt pika aja selles mõttes kindlasti ka füüsiliselt raske raske filmiga, et esiteks mõttekohti on juba metsikult palju viiekümnelegi ja näitlejad, kes filmis läbi käib plussis lauljaid, jaamas, siis seened. Neid osalisi on ikkagi sadu. Et selles mõttes on raske, aga me käisime eile Taarka haual ja rääkisime temaga, ehk ta nüüd meiega, et et kõik nagu viperusteta kulgeks. Saite nagu õnnistuse kaasa? Seda on näha siis, kui film valmis on, aga me loodame selle peale küll. Ma mõtlen, kestavad, võtted kestavad tegelikult kuni talveni välja selles mõttes, et nüüd kuni augusti lõpuni mõtted ja siis on hilissügisel ja talvel veel mõned võtted, et hajutada nagu nende inimeste kartus, et umbes et Vanemuise teater mängis kaks suve, siis väga menukat Taarka etendust, et see on ikkagi midagi muud, kui ütleme, etenduse ülesfilmimine erinevates kohtades, see on hoopis ikkagi teine lähenemine ja võib öelda, et nagu täiesti uus stsenaarium ja rääkimata sellest, et tegelasi on lisandunud ja süžee on palju muutunud, võrreldes siis teatrietendusega. Ja lõpuks ilmateade. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada. Puhub edelatuul neli kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homne päev tuleb ka vahelduva pilvisusega, paiguti võib hoovihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on homme 18 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille number on 16871 toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.