100 ta nõunik Tere, head kuulajad, Valter Jaak Ojakäär on 100 aasta lauludega endiselt aastast 1982 ja kui eelmises saates mängisime teile ühe loo toona väga menukalt Michael Jacksoni heliplaadilt nimega thriller, kus ta oli kutsunud koos endaga esinema Paul McCartney siis Paul McCartney tegi vastukäigu kirjutades ise ühe loo, mille nimeks Eboni anud Aivari ja partneriks kutsus Michael Jacksoni. Tol aastal oli see edetabelite tipus õige pikka aega. Rebane ja Aivar ei ole ju tegelikult poliitiliselt seisukohalt üks selline väga õige laul integratsiooni edasi aitav, sellepärast et seal oli juttu sellest, et klaveril on mustad ja valged klahvid ja miks siis tegelikus elus peaks mustad ja valged omavahel tülitsema musta ja valgenahalised. Aga edasi järgmise laulu juurde aastast 82, mis napilt jäi just nimelt äsja kuuldule alla jõudes edetabelist teisele kohale. Vähemasti selles nimekirjas, mis praegu minu käsutuses on ja see on ansambel Chicago kes oma algusaegade sellisest džässrokist oli taandunud, rohkem ballaadid esitajaks, aga miks ka mitte, kui väga ilusaid ballaade osatakse kirjutada. Ja see, mida nüüd kuulete, on nimega Hartussey ainult sorry, ehk on väga raske vabandada. Ansambel Chicago ja aastanumber 82. Loo autorid jäid ütlemata, need on siis biit settera ja David Foster aga nüüd ühe kantriartisti juurde, kes 82. aastal lõi läbi ka sellest tavalises edetabelis. Looga mille nimeks ool vees on, ma ei maininud, ehk oled mul alati meeles, autoriteks Christopher Thompson, Jeimzia esitaja, see kuulsa linahäälega mees Willie Nelson. Tänase saate algus on läinud kuidagi väga aeglases tempos ballaadidega põhiliselt aga noh, edetabelis veame näpuga järge ja kõrgetel kohtadel on nad kõik olnud. Ja muide, ka järgmine pala on paigutatud ansambleid toto ballaadide plaadile. Kuigi see on küll ballaadi jooksvast ehk isegi natuke liiga energiline. Igal juhul lugu nimega Rosanna oli siis ansambli toto esituses aastal 82 väga kõrgel kohal. David Page'i pala nimega Rosanna esitajaks Eestiski esinenud Ameerika parimatest stuudio muusikutest koostatud ansambel džauto kitarrisoolo esitas mees nimega Steve Lukkader. Üks päris eakas ansambel nimega Fruit vud Mc sai 82. aastal samuti oma loo edetabelitesse. See oli laul nimega Hauld, nii, ehk hoia mind. Aga nüüd võib-olla Ameerikast tulles euroopasse mõned tolle aasta uudised, siis oleme teatavasti ju aastas 82. Ja mis toimus Euroopas? Saksa liitvabariigi suuruselt teine elektrikontsern AVG oli sattunud suisa pankrotti. See oli suurim sõjajärgne majandusskandaal. Põhjuseks juba 20 aastat varem alanud väärkalkulatsioonid ning AVG 99-st 1000-st töötajast jäi töötuks tervelt 37000 ehk praktiliselt kolmandik. Aga Rootsist ei oska öelda praegu selliseid majanduskatastroofi. Rootsi muusika tundis ennast endiselt hästi, kuigi ansambel ABBA oli selleks ajaks juba laiali läinud. Aga Rootsist leiab alati uusi ja uusi, selliseid andekaid muusikuid. Üks neist näiteks tuumas Lediin, kes tol 82. aastal kirjutas laulu nimega suvi on lühike. Ja veel üks uudis 82. aasta Euroopast, täpsemalt Suurbritanniast. Inglasi tegi väga rahutuks Buckinghami palee ohutus, sest üks tundmatu meeskodanik pääsenud kogunisti kuningkuninganna Elizabeth teise magamistoana ja mõistagi rakendati hiljem juba väga palju karmimaid turvameetmeid. Aga tulles Eestisse siis ansambel Vitamiin, kes 80.-te esimesel poolel oli väga tugev tegija, meie popmuusika, kas kasutas väga mitmeid soliste ja üks neist, isegi mitte professionaalne laulja, ehk siis toonane Eesti televisiooni diktor Urmas Ott, kes esitas Mait Maltis laulu Heldur Karmo tekstile diktori valss. Alustati tarri arr õpeta kuigi iga päev tekst on uhiuus, seegi. Kordan, naeratab kargandumisi. Tor. Vaeva. Loomadeta. Siin saab vaevata latele loomadest. Ja kui Ikka. Läbi prožektori sära, lõviga täna ära, et kui ta kui ta ei Kantseemiaia ei väsi. Siis seal plaksutab käsi. 80.-te aastate algul esitas Marju Länik väga palju Mikk Targo lugusid. Üks näide nendest, see on siis laul nimega teed ümber ja teksti autor ei keegi muu kui Heldur Karmo. Peab tõdema, et võib-olla 100 aasta laulude saates on jäänud liiga väikesed tähelepanu osaliseks Eesti punkmuusika ja aastaks 82 oli ju tegelikult see nii-öelda lipulaev, ansambel propeller juba ära keelatud ja laiali saadetud, aga teeme siis ühe väikese vigade paranduse ja mängime siis paar aastat varem salvestatud laulu nimega Mona, lisa naeratus, autoriks Peeter Volkov. Mul on ingel. Sinu roiskunud keha toob kevadeti minu ninna armastusel. Ja niikaua, kui te mõtlete küsimuse üle, miks Mona lisa naeratab, järgmine lugu, salvestatud aastal 82. See oli üks Eesti ansambel, mis mängis tunduvalt rahulikumat muusikat. Ja Kersti Rosenberg üksolistidest esitab teile kohe praabetši laule Valli ojavere eestikeelsele tekstile nimega saan hakkama sinuta. Ansambli nimeks Nemo. Ja nüüd mitte üle suure lombi, vaid üle väikese lombi ehk üle Soome lahe Soome. Ja kui kõigepealt ühe uudisega alustada, siis aastal 82 valmis Helsingis allmaaraud ehk metroo. Esialgu alustas ta küll sõitvaid tipptundidel Lust oli siis noh, kõige rohkem ja esimesel päeval näiteks võib öelda, et sõitjaid oli 15000. Aga kaks kuud hiljem vallandas linnavalitsus allmaaraudtee juhataja ametialases kuriteos kahtlustada, kuna see mees oli unda valdanel, kes vallandati ja järelikult sellised kummalised lood uute ehituste ja projektidega ei ole mitte ainult Eesti patent, vaid neid on tehtud kogu aeg ja väga mitmeski riigis. Aga Soome muusika juurde minnes oli Pavema aia see poolt välja antud üks plaat mis kandis nime tantsivad kingad. Tabemaienen siis kitarrist, laulja, helilooja, igapidi väga andekas mees, kes on Soomet ka eurovisioonil esindanud. Ja kui selle plaadi pealt üks lugu välja valida, siis üks selline valus lugu, mille nimi on ai-ai ai. Nii sõnad kui muusika, kui Aranžeering tema varju nimelt ehk Matibavuselt tegelikult siis Pavem aias, ega tegu ikkagi. Ja nii nagu Pavemaian n on ka Mikko Alatalu kirjutanud endale nii muusika kui tekstid reeglina ise. Aastast 82 pärineb üks salvestuslaulu nimeks Taist Telia ehk võitleja. Ja nagu oma lugude puhul tavaliselt ikka on tekstile üpris suur osakaal sealt, siis saab aru, kuivõrd raske see võitleja elu tegelikult on. Vanem laisetaistelijad, mida leida Oreile Kullyyakse päiverlised, söödi jotkut, avad marstitaned, massagu kuueida, Toised, politruk kitarri tareixi löödi Kundadal lemmi tööna. Perse neelad ja maksalainet, pangin asullu. Kuskil ühen ka veidi alla ei paviljon mund. Taisteria soolalainel ainemisidki. Jooge kahta moor satelat. Jai on kunde, adrad, Isoima Pirkija viieleni terve öödemisest säilik on Taisteli iranud. Ei ässa. On Taisteni ja töölainen kabi söökla kassa paika Pamot sobis muuda Saul ois. Jotkutsana täis, mis lell on huo nähtava kui ka tuha heidad Johvele ta Utah'i alad maastami ees on nagu noh. Ta ei, geoloog Ivan aardemetsast ei piirak siis lanti. Mikko Alatalu laulu sõnum oli selline, et kangelane või võitleja ei pea olema üldse see kellele medaleid rinda riputatakse kuskil sõjatandril või siis filmidest tuntud aardeotsija või keegi selline, kes saadab mingeid erakordseid tegusid. Kordavaid võitleja võib olla täiesti tavaline pereema, kes töötab kahel kohal, et laste jaoks rohkem raha saada või ükskõik kes meie hulgast. Aga nüüd tagasi jälle Eestimaale ja üks laul aastast 82 ansamblilt Ruja autoriks ikka Rein Rannap, teksti autor Ott Arder ja Pealkiri Rujaline roostevaba maailm. Ja nüüd jälle edasi laia maailma Sansambel spandav balletiga kes esitas loo nimega Joe autor kärykemp. Ja tänase saate lõpetuseks üks laul pooliangi esituses inglise laulja, kes oli 80.-te alguses just nimelt selline väga suur soulmuusika austaja ja esitas seda siis vaatevinklist. Üks lugu, mille nimeks Uuerever Leima ei hätt. Ehk kuhu iganes paneme oma mütsi, seal on mu kodu, on siis teksti lühike tõlge eesti keelde. Ja autor tegelikult Marvin Key koos normaalvõttfildiga. Aga Valter, jah, Jaak Ojakäär soovivad nüüd kõike head ja kohtume jälle nädala pärast sajasta laulude saates. 100 aasta nõunik.