100 aastalauk. Tere, head raadiokuulajad, Valteria Jaak Ojakäär kutsuvad teid jälle 100 aasta laulude seltsi. Nagu mäletate, jäime eelmise saate lõpus pidama aastast 1964 ja just nimelt Saksa lööklauludega. Sealt lähme edasi. Verner Sharphenbergeri laulu madruse armastus. Kohta võib öelda küll nii palju, et Saksamaa all võib leida vähemalt 100 selle laulu sugulast. Sest et see on niivõrd ära proovitud sügav saksa laadis kirjutatud menulaul. Ja ei ole kindlasti jäänud viimaseks ka tänapäevani. Aga tol 64. aastal jäädvustas selle plaadile kõigile järeltulevatele põlvedele ja meie kõigi rõõmuks lauljatar nimega. Kui mõelda tagasi aastale 1964, siis meenub muidugi kõigepealt see viitlite suur läbilöök, mille juurde tuleme veidi hiljem. Aga umbes samal ajal andis ju kogu maailmalevimuusikaareenile väga palju ka Brasiilia kingitus nimega Mossanova ja otsekohe reageeris sellele uuele ja väga huvitavale muusikastiilile ka Saksamaa. Näiteks võib tuua kris Ždiigleri laulu. Osa Nova ajal ei suudelda ja selle hoiatuse vormistas heliplaadile Heidi Vaher. Nii väitis Heidi Vahertete bossanoovad tantsides ei ole võimalik suudelda, võib-olla tantsu ajal tõesti veidi keeruline, kuigi ma ei ole selles kindel. Aga kui minna edasi järgmiste, 64. aasta saksa lööklaulude juurde, siis üks helilooja, kelle nimeks on Karl kõrts on kirjutanud kaks laulu ja mõlemad tol aastal väga populaarne baarsed. Esimene neist kannab nime silmad. Võib-olla siis ehk silmi sulgedes on see suudlemine lihtsam. Kest puudubist und meesklist päev. Ma ei tea, kas Gerhard Wend Land, kes oli selle laulu esitaja, hoidis ka silmad kinni seda laulu lauldes, aga vähemasti see kõlas küll selliselt, et läks kindlasti 64. aastal väga paljudele südamesse. Ja nüüd veel üks Paul nimega, jah, ma tean, keda tahan. Selle esitab venke müüre. Viin laste ja mitte ainult viin, laste igipõline lemmik oli Peeter Aleksander. Praegu 74 aastane vanahärra, kes oma paremaid päevil mängis 20 aastaga 40. filmis. Temalt kaks laulu ja alustame van Dicki lauluga nimega, millest unistavad naised. Nende seas Tas küülik tööstu. No. Nii. Siin see. Ongi nüüd. Ja nüüd vahelduseks midagi hoopis teistsugust. Aga endiselt Peeter Alexanderi esituses see on Ervin Halledzi naljalaul, nahkpükstele pole vaja viike kui need üldse triikida, aga selle kohta informatsioon puudub. Nii palju on küll teada, et selles teises laulus on Peeter Aleksandril ka duetipartner ja selle mehe nimi on Sven Jensen. Vennarra ess Pravdas Unser viivus venes jess praagi sees. Vooder. Nonii siin tuli isegi veidi joodeldust sisse, kuidas muidu sellise loo puhul ikka hakkama saada? Ma ei tea küll, kas joodeldaja oli Peeter Aleksander või Sven Jensen kahekesi koos nad selle looga igal juhul väga kenasti hakkama said. Aga jätkame endiselt saksa muusikaga aastast 64. Ja järgmise esitaja puhul tuleb jällegi veidi kõhelda. Selles mõttes, et nimi on muidugi teada. Martin Lauer. Martin Laur oli 60.-te alguses üks väga kuulus saksa takk oksja, kes valdas hetkel isegi maailmarekordit ajaga 13. Kaks kui ma nüüd õieti mäletan, kas peaks olema see nüüdsama mees, kes seda laulu laulab? Selle puhul ma 100 protsenti kindel ei või olla. Aga teades, kuidas Saksa sportlased nagu Franspeken Baueri ja paljud teised on stuudiost läbi astunud Jaama häält läbi mikrofoni kõlada lasknud ei ole see üldse mitte võimatu variant? No nii või teisiti, Laul kannab pealkirjalaagri tule ääres ja kui tekstist veidi rääkida eesti keeles, siis sisu on umbes selline, et linnas on kena, aga vahel tuleb tahtmine kogu see kära selja taha jätta kuskil lõkke ääres lihtsalt maha istuda ja mõtiskleda ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Kleis sihistraas, elas. Oodata on ära, ma ei naera. LED vahele ja seda sa ka saad. Mees ta ära seisa. Äsjakuuldud laulu puhul jäi vist ütlemata selle helilooja, see on nimelt Piiter lein ja ilmselt on siis see Saksamaale tulnud kuskilt kaugemalt, kus võib-olla see kantrimuusika on rohkem esiplaanil olnud, aga üle ei võetud ju mitte konkreetseid laule, ainult vaid üle võeti kogute maatikat ja ka Saksamaal leidus heliloojaid, kes oskasid kirjutada väga palju laule. Kantristiilis toome siin näiteks Rolf landi Jaagurt Herta ja nende laulu nimega Buffalo pill, mille esitab endas meediumptertset. IP hüüdsid kindlasti väga paljud, kui nägid 64. aastal supelrandadel üpris napis riietuses naisterahvaid. Enne järgmist laulu tulebki minna korraks tolle aasta uudiste juurde. Ameeriklane Rudy kämress kavandas naistele ülaosata supeldriko kuid tema pooldajad aeti avalikkuse meelepaha tõttu supelrandadest minema. Mitte küll väga kauaks, nagu praegu tuleb tõdeda. Aga inglanna Merik kvant ei, miniseelik lõi otsekohe kõikjal läbi ja naiste jalad said selle tõttu suisa nagu tükk maad pikemaks. Või tundub see nii lihtsalt meesterahvapilgule? Nii või teisiti, järgmine pala, mida te kuulete, on pealkirjaga minikini. See on siis tegelikult kokku pandud sellest miniseelikust ja bikiini supel rõivastusest ja pange tähele ka ansambli nime. Verd tekstiil Sparfe räim ehk eestikeelses tõlkes riidesäästmise selts. Aga nüüd üks väike üllatus kindlasti paljud teavad sellist. Vala, mille nimi on Vendessenscow Marching in. No üks saksa helilooja härra Uudo vest, kaart pani omalt poolt natuke juurde ka, aga laul sai valmis nagu naksti. Ja kuna see lugu käib ikka tegelikult ju spiritu maalina ehk pärimuslauluna, siis polnud nähtavasti kedagi, kes teda oleks kohtusse kaevanud. Lauljaks on igatahes keegi daam nimega Miina. No see lugu jääb küll nüüd helilooja Uudo Vestgaadi südametunnistusele, sellepärast et ma usun, et kõik tundsid, selle originaal oli ära. Ja kui siia midagi oli natuke juurde pandud, natuke oli, siis ei olnud seda mitte eriti palju. Aga, ja kui minna edasi või õigemini tulla tagasi ühe sellise helilooja juurde, kelle nimi on Werner Sharphenberger siis võis muidugi plageerida kasvõi iseenda muusikat, sellepärast et ta oli vist küll tollal üks kõige viljakamaid lööklaulumasinaid kogu Saksamaal. Ja ta tegi endale elu ka üpris kergeks. Jaama aeg edasi läks seda vähem originaalsust, seda rohkem kulunud käike. Meeldejäävaid, lihtsaid sekrence, laul nimega ühe teismelise lood pole ju ka selles mõttes mingi erand ja seda laulab teile toomas. Ja nüüd on vist aeg lõpetada 64. aasta saksa lööklauludega kuigi see viimane seda ei saa isegi päris saksa lööklauluks pidada. Sest et laula, autorid on Chee saare, Andrea Piccio, Bruno tiiger, rubiini või keerubini tuleks öelda. Ja Bruno Palts nooo, vähemasti tekst on siis saksakeelne. Esitaja on Margot Escenz ja laulu pealkiri on mama. Et tulevasele Euroopa liidule hakata põhja laduma tõesti juba kuuekümnendatel aastatel vaadates kasvõi seda äsja kuuldud Saksa-Itaalia ühistöös sündinud laulu. Aga mõistagi on Euroopa üheks alustoeks olnud läbi aastate, ega see kuulus Eurovisiooni lauluvõistlus. Ja 1964. aastal peeti see 21. märtsil Kopenhaagenis, Taanis ja Talle tuli võitjaks Itaalia laul autorid Marju pantseeri Nicolás sallerno ja Jean Franco Monaldi. Esitajaks Chilli Olaczynqueti ja pealkirja Kuulete kohe ise. Kui Eurovisiooni võidulaul on alati olnud väga populaarne Euroopas, siis 64. aastal oli üks Euroopa ansambel, kes sai kuulsaks kogu maailmas ja muidugi te teate, kellest jutt on ansambel ls, kes läks tol aastal esmakordselt ka USA edetabeli tippu palaga I should your händ. Ehk tahan hoida su kätt. Aga sealt edasi toimus tõesti midagi täiesti enneolematut, sest et nende palad tormasid edetabeli tippu kogu maailmas ja ka ameeriklased olid täiesti jahmunud, nähes, et üks briti ansambel lõi läbi niivõrd suures mastaabis, nagu see toimus. Ja praeguseks on see kõik mõistagi ajalugu. Aga mida võib ikka teha, kuulata neid lugusid, mis siis alustasid viitlite läbilööki. Esimene neist Tani muide 100 aasta laulude kujunduses. Kui kuulata seda pala, siis torkas kõrva, et George Harrison mängis saates näiteks sünkoop akorde mis on ju siis bigbändides väga levinud võte. Aga no biitlid olid üldse popmuusikas üpris suured uuendajad. Järgmine pala nende esituses, mis 64. aastal samuti maailma vallutas, kannab nime haard täis naita ehk raske päeva õhtu. Meie roodus muidugi 60 Neljandal aastal päris kohe need lood veel ei jõudnud. Otse vastupidi toonases Nõukogude liidus sõimata biitleid nii nagu vähegi jõuti. Ja tagantjärele mõeldes tundub see üpris kummaline, sellepärast et palju hilisemate rokkbändidega võrreldes olid nad tegelikult siiski väga normaalsed poisid või kuidas järgmine pala aastast 64, mis läks samuti maailma Holma Ellawing Ja nüüd siis veel ka see pala, millega viiteid esmakordselt USA edetabeli tippu jõudsid, millest meil juba korraks juttu, oli-i konto, Hauldjo händ, ehk tahan hoida sinu kätt. Ja nüüd veel mõned uudised aastast 64. Päris tore on selline vana NSV Liidu kommunistliku partei häälekandja Pravda artikkel, kus ta pahandab Soome endise peaministri sukese laisega et see julges osaleda eesti emigrantide pidustustel Rootsis. Assuani tammi ehituse esimese järgu lõpetamise tähistamisel Navoliga ja üks suurfinantseerija Nikita Hruštšov koos oma naisega. Viimane tegi muide, Evers vestluses päris omapäi mingi abi pakkumise. See sai paraku üheks viimaseks punktiks Nikita Sergei evitši pattude registris. Sest 15. oktoobril 64. aastal asendati ta Leonid Iljitš Brežneviga. Aga ega siis Ameerika poliitikutel ju ka kerge polnud. 64. aastal tegi senaator märg Kauldooter ettepaneku heita Põhja-Vietnami džunglites pisikesi aatomipomme mis puhuks lehed puudelt paljastaks. Seega kommunistide liiklemisteed. Kas nüüd just see ettepanek oli selles süüdi, aga pisut hiljem toimunud presidendivalimistel sai kooldooter igal juhul Lyndon Branson'ilt kõvasti lüüa. Ametlikult tunnustatud sõjategevust Vietnamis ennetas koldootris strateegia ligi kolm kuud. Aga 64. aasta augustis sai tõepoolest alguse ameeriklaste täielik põrgu Vietnami džunglites. Sõdurid pidid sõdima Vietnamis, aga muusikud tegid oma tööd edasi Ameerikas. Ja 1964. aasta 16. jaanuaril esietendus New Yorgis Sanšaimsid teatris. Cherry Hermani muusik, kal Hello, Dolly. Nimilaul sai muide elu ja Armstrong esituses ka tema esimeseks number üks hitiks mis on tegelikult täiesti kummaline, kui arvestada seda, kuivõrd palju Louis Armstrong enne 60 neljandat aastat oli juba kogu maailma muusikas osalenud. Aga nähtavasti vajatakse vahel ikkagi siis üht tõeliselt head meloodiat ja selle Jerry Herman välja pakkus. Ja nüüd siis Louis Armstrongi kuulus esitus laulust hello oli. Video video. No ega seda Louie Armstrongilt ämbrit ei saa muidugi keegi kätte, nii nagu seda tema kunagi suutis. Aga ma arvan, et me peaksime 64. aasta muusikalid jätkama sellepärast et tol aastal esietendus Joel stayni muusikal nimega Fanny Köl. Kui nüüd ajada sind kalendris näpuga järge, siis päris täpne kuupäev oli 26. märts 64. aastal ja esituspaik New York. Jaa, Winter Garden nimiosa, kas oli muide paar pärast väisanud ja hiljem mängis ta seda osaga filmis? Viis aastat hiljem sai ta selle osa eest koguni Oscari ja kuna tema üks konkurent, et oli seal Oscari-galal Katharine Hepburn, siis tuleb kindlasti tunnistada, et konkurents oli väga tihe. Aga nüüd kuulakem siis sellest muusikalist nimega Fanny Köl ühte laulu, mille Barbra Streisand esitab ja selle nimeks on ei miski muu, kui see kuulus piip, palun. Ja edasi muusikalide esietendustega 64. aastal ja tundub, et nad kõik on ikka seal New Yorgis esmakordselt lavale tulnud näiteks Cherry Bock sai hakkama ühe väga huvitava muusikaliga, miljon nimeks viiuldaja katusel. Ja selle aluseks oli ju tegelikult Shalom Ale yhe jutustas ning tegevustik toimus 1905. aastal Venemaal. Tol 64. aastal oli laval peaosas Zeromostel ja see sai õigupoolest ka tema karjääri lähtepakuks. Aga see laulja, kes esitab järgmisena ühte kõige tuntumat laulu, sellest muusikalist, kui oleksin rikas mees, on mees nimega toopol. Seda muidugi on ilmselt pea kõik oma mõttes mõelnud, et kui ma oleksin rikas mees, mida kõike siis teha saaks. Noh, kes saab, kes mitte, aga vahel on siiski hea kasvõi neid unistusi välja elada, vaadates häid muusikale või häid filme. Aga kindlasti kuulata ka head muusikat. Ja kuuekümnendail aastail oli mört päkaRäkk üks tähelepanuväärsemaid levi heliloojaid kelle laulud olid vormilt Jaharmoonialt väga originaalsed, väljudes tavalise pillimeeste keeles nii-öelda piitsavarre raamidest. Üks näide, mida jõuame vist tänase saate lõpuks veel pakkuda, kannab nime eestikeelses Heldur Karmo tõlkes rongid, laevad ja selle on aastal 70 sisse laulnud Marju Kuut Valter, Roger, Jaak Ojakäär ja meie saate produtsent, seni pluss niitsin soovivad teile kõike head, kohtume jälle nädala pärast. 100 aasta Laund.