Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva olulisemad sündmused veel kord kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Hispaania kuninga Huang. Tänasel kohtumisel nenditi, et kahe riigi häid suhteid tuleks edaspidi veelgi tihendada. Kohtumisel peatuti pikemalt ka küberkaitse teemal. Euroopa uuringute instituudis peetud kõnes. Mees rõhutas president Ilves, et Euroopa Liit peab liberaliseerima energeetikasektorit ja teenuste turgu ning Euroopa konkurentsivõime tagamiseks tuleb hoiduda protektsionismi eest. Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Igor Ivanov soovib lahkuda ametist, kreml langetab otsuse selle nädala lõpus. Londonis kaks aastat tagasi ebaõnnestunud terrorirünnakuga korraldanud isikud mõisteti mõrva kavandamises süüdi. Täna oli kuulsa seto lauliku Taarka elust rääkiva filmi esimene võte. Režissöör Ain Mäeots kinnitab, et tegu ei ole Vanemuise lavastuse filmiversiooniga. Ilmast. Homo on enamasti pilves ilm, kohati sajab vihma. Sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. President Toomas Hendrik Ilves on riigivisiidil Hispaanias, uudiste poolt on presidendiga kaasas Kai Vare, kes kuulas presidendi kõnet Hispaania Euroopa uuringute Instituudis. President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Hispaania kuningas Juan Carlosega ja pidas kõne-Euroopa uuringutega tegeleva Elcano Instituudi konverentsil. Euroopa Liidu tulevikust rääkides rõhutas Ilves Euroopa konkurentsivõime tähtsust, sest Hiina ja India arenevad kiiresti. Juba praegu on Indias kaheksal protsendil elanikest samasugune ostuvõime kui kesklasti eurooplastel, tõi Ilves näite. Euroopa Liit peab tema hinnangul pöörama rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele Etti innovatsioonis taastaja nõudvatest majandustest mitte maha jääda. President Ilvese hinnangul on Euroopa liidul oma turgu kolmandate riikide eest kaitstes oht muutuda üha protektsionistlikku makska liidu sees. Tema sõnul tuleks kiiresti liberaliseerimise teenuste turg, sest konkurents aitab arengule kaasa. Samuti tuleb avada energiasektor, sest maailmas, kus üks suur energia tarnija on küll öelnud, et kasutab energeetikat poliitilise relvana, ei ole lihtsalt teist võimalust. Just konkurents on teinud Euroopa tugevaks, ütles Ilves ja lisas, et tarvis on ühtset energiapoliitikat ning liikmesriikide tihedamat koostööd ka teistes valdkondades. Sest siis oleme suured ja tugevad. President avaldas tõsteid konkurentsivõimet aitab tugevdada ka põhiseaduse leppe kõnelejad. Arutelul tuli presidendil selgitada ilmselt aprillisündmusi ja pronkssõduri saatust. President Ilvest riigivisiidil saatev välisminister Urmas Paet kohtus Madridis Hispaania välisministri Mengel Anhelmaratiinusega. Paeti sõnul eraldi väga pikalt Venemaaga seotud teemadel juttu ei olnud, kuna oli palju muid huvitavaid teemasid. Kõnelesime näiteks kahepoolsetest suhetest, kus on üks positiivne uudis see, et Hispaania kavatseb ka Tallinnas või mõnes teises kaunis Eesti paigas avada servandades instituudi ehk siis hispaania kultuurikeskuse, mida seni pole Eestis olnud. Lisaks me rääkisime pikemalt ka naabruspoliitikas sellest, et Euroopa Liidu naabrid lõunas ja idas ei tohi kuidagi vastandada või neid huvisid vastandada, et Euroopa Liit peab oma naabruspoliitikas olema aktiivne nii ida- kui lõuna suunal, samas tegema vahet, et on osariike, kellele naabruspoliitika ongi lagi, aga on terve rida riike, kelle eesmärk on ikkagi Euroopa Liidu täisliikmeks saamine. Samuti oli juttu näiteks immigratsioonipoliitikast, mis on Hispaaniale küllaltki valus teema Aafrikast lähtuvate immigrantide pärast ja et ka siin on Euroopa liidul vaja ühtset ja väga selgete immigratsioonipoliitikat ja, ja päris ruttu ja üks oluline teema, mida me käsitlesime, oli siis veel aluslepingute küsimus, et siin on ikkagi nüüd lootus, et aasta lõpuks on uues Euroopa aluslepingute tekstid kokku lepitud järgmisel aastal, siis riigid saaksid selle ratifitseerida ja see oleks ikkagi esimesest jaanuarist 2000 900 jõugu keerulisematest asjadest ostsime küberrünnakute teemast veel sellest, et kui me Eestis oleme, siis arendamas küberkaitsekeskust, et ka Hispaania saadaksin oma eksperte ja selles töös osaleks, et siis oleks ka tulevikus paremini valmis võimalikeks probleemideks kübervaldkonnas esineda võib. Hispaania välisminister pidas väga oluliseks seda, et Hispaania nagu kõik teised Euroopa Liidu ja NATO riigid peaksid olema palju paremini valmistunud võimalikeks telelaagrites rünnakuteks, mida, mida Eesti siin mõni aeg tagasi läbi elas. Jätkame mujal maailmas juhtunuga välisuudiste ülevaate annab Tarmo Maiberg. Neli moslemi usku Aafrika päritolu meest mõisteti süüdi kaks aastat tagasi, 21. juulil Londonis ebaõnnestunud rünnakute korraldamises. Kohtuprotsess kestis Suurbritannia pealinnas kuus kuud ning nad on nüüd süüdi mõrvaga kavandamises. Karistus avaldatakse hiljem. Süüalused väitsid, et tegemist oli pettusega, mille eesmärk ei olnud inimeste mine vaid näidata oma vastumeelsust Suurbritannia osalusele Iraagis. Vaid kaks nädalat varem ehk seitsmendal juulil 2005. aastal plahvatasid pommid ühistranspordivahendites, milles hukkus 52 inimest. Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Igor Ivanov esitas tagasiastumispalve, kinnitamata andmetel esitas ta avalduse juba kaks nädalat tagasi. Riikliku julgeolekupoliitikat koordineeriva organi juhiks sai Ivanov 2004. aastal, kui ta lahkus välisministri kohalt. Kere peaks uudisteagentuuride allikate sõnul otsuse langetama selle nädala jooksul. Ivanov ei kavatse valitsuses jätkata. Saksamaa siseministri Wolfgang Schäuble idee terrorismis kahtlustatavate salamõrvad võiksid olla lubatud on tekitanud riigis kriitikatormi. Schäuble pakkus terrorismi vastu võitlemiseks uusi ideid, öeldes, et näiteks võiks kahtlustatavaid kinni pidada määramata ajaks ning võib-olla võiks rakendada ka salamõrvu. Siseminister ütles ajalehele Der Spiegel antud intervjuus, et Saksamaal asuvatel välismaalt pärit kahtlusalustel võiks keelata ka interneti ja mobiiltelefoni kasutamise. Sotsiaaldemokraadid nimetasid siseministri avaldust šokeerivaks. Lisaks tõrjusid nad liidukantsler Angela Merkeli pakkumise, et Saksa armee võiks osaleda riigi territooriumil terroriohuga võitlemiseks. USA lääneosa piinavat suured metsatulekahjud, mis on sundinud võime inimesi oma kodudest evakueerima. Samuti on ohutuse eesmärgil osaliselt teadmata ajaks suletud ka loetud arv maanteid ja raudtee. Suurimad tulekahjud lõõmavad utaja Nevada osariigis, kus seal leekides üle 60000 hektari ülikuiva maastiku. Pärnumaal Pärlseljal on sel nädalal kuus päästeala noored, et kinnistada aasta jooksul kogutud teadmisi ohu korral käitumiseks üle hallikes. Laagris. Päästeala noortelaager on teemat jagatud päevadeks, kus igal käsitletakse sellele päevale omaseid teemasid ning noortele antakse teadmisi ja oskusi hakkama saamiseks erinevates ohuolukordades lähemalt rääkis Põhja-Eesti päästekeskuse ennetustöö ja avalike suhete büroo juhataja tagi Dorbek. Lapsed, kes siin on, täna on kogunenud, on aasta jooksul erinevate päästealaste tegevustega olnud seotud päevad on jagatud teemapäevadeks, meil on viis päeva igal päeval oma nimi, näiteks meil on veebel. Meil on tulepäev ellujäämispäev, siis tulepäeval lapsed õpivad, kuidas ennetada õnnetusi, kuidas reaalses olukorras käituda, näiteks saavad kõik lapsed proovida tulekustutiga kustutamist. Kuidas kustutada inimest, kes on tuld võtnud v päeval õpime veeohutust ellujäämist päeval, kuidas metsas ellu jääda, kuidas looduses ellu jääda ja kõike, mida eluks tarvis. Laagrist võtab osa 200 last ja noort vanuses seitse kuni 15 aastat, nende hulgas on ka külalisgrupp Armeeniast. Armeeniast seetõttu, et kahe riigi päästeamet teid seob pikale vaheline koostööprojekt. Juhendaja tav džennortavasti sõnul on see noortele põnev kogemus, mitte ainult võõra riigiga. Tutvuse tegemise mõttes lõimib Origin õnnestunud originaali. Minul iga maa on ainulaadne ja ainulaadsed, on ka erakorralised olukorrad, mis on iseloomulikud sellele riigile. Armeenias näiteks pööratakse kõige rohkem tähelepanu valmisolekuks tulla toime maavärina korral. Noortelaager viiakse läbi vabatahtlikkuse parimate tavade kohaselt, laagrikasvatajad ja korraldajad oma töö eest tasu ei võta. Huvitav on teada ehk sedagi, et kuuendat korda toimuvas laagris on abikasvatajate hulgas mitu esimesest Päästelaagris kasvandikuna käinud Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Täna algasid setokeelse mängufilmi Taarka võtted. Uku Toom päris režissöör Ain Mäeotsalt, milline see film tuleb? Kui pidulikult rääkida, siis tegemist on tõesti esimese mitte ainult setukeelse, vaid ka setudest endast ja selle rahva ühest väljapaistvast esindajast rääkiva filmiga. Tarka oli siis läbi aegade kõige kuulsam seto laulik kanne ja geenius, kellel oli äärmiselt värvikas elu. Noh, ühesõnaga neid põhjusi nagu miks, miks see film nüüd ja praegu siis sünnib, on tõesti nagu õudsalt palju, et siin on mitu sellist asja koos, et esiteks läbi selle erakordse naise loo ja tema erakordse elu saame päris võimsa huvitava sissevaate ühte äärmiselt terviklikku kultuuri, kusjuures rõhuga sellele, et tegemist ei ole kindlasti nagu puhtalt mingisuguse etnograafilise filmiga, vaid meie eesmärk on ikkagi teha lugu, mis haaraks, puudutaks ka neid inimesi, kes ütleme, setudest midagi veale, keda isegi etnograafiline pool ei huvita. Tegemist on ikkagi sellise väga võimsa arhetüüp looga. Me võime nimetada seda eluloofilmiks, mis on ka selles mõttes dokumentaalne, et väga palju selliseid väljamõeldud asju juurde ei panda. See on nii ja naa, selles mõttes, et ta on ikkagi hea eluloofilm ja ta põhineb kõik faktid ja sündmused, mis aset leiavad ja need inimesed, kes läbi käivad, et need on reaalselt elanud ja olnud. Stsenaarium valmis, te teate, mida te peate tegema ja mida võtma, kas tuleb kerge töö või raske kui huvitav, kuidas te näete seda võtteperioodi ees? No seda võib nii öelda, et tegemist on äärmiselt pika aja selles mõttes kindlasti ka füüsiliselt raske raske filmiga, et esiteks mõttekohti on juba metsikult palju viiekümnelegi ja näitlejaid, kes filmist läbi käib plussis lauljaid, jaamas siis seened. Neid osalisi on ikkagi sadu. Et selles mõttes on raske, aga käisime eile Taarka haual ja rääkisime temaga, ehk ta on nüüd meiega, et, et kõik nagu viperusteta kulgeks. Ma mõtlen, kestavad võtted kestavad tegelikult kuni talveni välja selles mõttes, et kuni augusti lõpuni mõned mõtted ja siis on hilissügisel ja talvel veel mõned võtted, et hajutada nagu nende inimeste. Umbes et Vanemuise teater mängis kaks suve, siis väga menukat etendust, et see on ikkagi midagi muud, kui ütleme, etenduse ülesfilmimine erinevates kohtades, see on hoopis ikkagi teine lähenemine ja võib öelda, et nagu täiesti uus Harjumaa ja, rääkimata sellest, et tegelasi on lisandunud ja süzee on palju muutunud, võrreldes siis teatrietendusega. Hooletu veokijuhi tõttu seisavad Tallinnas kolme liini trollid ning liikluse taastamine neil liinidel võib võtta üsna kaua aega. Praegu ei sõida Mustamäe ja Õismäe suunas liikuvad esimese, viienda ja seitsmenda liini trollid. Seiskumise põhjustas veokil veetud traktoriga poliliiga kõrgel ning tõmbas kella poole seitsme paiku Paldiski maanteel lillepeatuse juures maa. Trolliliini. Ilmast oleval ööl on meil vahelduv pilvisus, kohati võib hoovihma sadada. Puhub edelatuul neli kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Hommepäev tuleb vahelduva pilvisusega, paiguti võib hoovihma sadada. Muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 18 kuni 23 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast päevaga ja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu jätku.