Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 21. novembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Tartus astusid täna kohtu ette Valga haigla ülemarst Andres Sell ja Tartu linna aukodanik Lembit Allikmets. Süüdistuse kohaselt tegi seal mõne aasta eest Tartus laata ravimikatseid ja Allikmets, lubas need katsed tagantjärele. Praegu on veel vara öelda, kas Euroopa suudab tuumaenergeetikast loobuda ja seda millegagi asendada, ütles europarlamendi saadik Tunne Kelam. Eesti energia jätkab endiselt kõnelusi, et osaleda venima jäänud Leedu uue tuumajaama projektis. Euroopa Parlamendi president Jerzy puuset kiitis täna riigikogu liikmete ees esinedes Eesti arengut ja valikuid majanduskriisi ajal. Tema sõnul julgustab Eesti ka ülejäänud Euroopat. Staabi- ja sidepataljoni kaitseb väelased panid aluse uuele traditsioonile pataljoni asupaigast marsity Tallinna 21. kooli juurde, et panna märg 40. aasta juunis riigipööretele vastu hakanud sidepataljoni võitlejate mälestuseks. Eesti Rahva Muuseumi rahastamisotsusega oodatakse kõige kauem jõuludeni. Kui Euroopa Liidu abiraha ei saa, loodab kultuuriministeerium hoone valmis ehitada Eesti riigi rahaga. Tallinna euroop back kultuuripealinna aasta hakkab lõpule jõudma, eesriie sulgub 22. detsembril. Programmijuhi Jaanus Rohumaa sõnul programm õnnestus ja kultuurielule loodi lisandväärtus Ungari panustajana, rahvusvaheliselt valuutafondilt ja Euroopa Liidult finantsabi. Euroopa keskpanga nõukogu liige Jürgen Stark teatas, et riigivõlakriis on levinud eurotsooni tuumikriikide majandustesse. Egiptuse poliitilised liikumised nõuavad riiki juhtivalt sõjaväeliselt nõukogult võimust loobumist, ähvardades vastasel korral homme kogu riiki hõlmavate laialdaste meeleavalduste kapid ja ilmast. Päeval tibutab kohati peamiselt rannikualadel vihma. Puhub muutliku suunaga tuul ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Tartu maakohtus algas täna kohtuprotsess, kus on kohtu all kaks arsti. Doktor Andresselli süüdistatakse ebaseaduslikes ravimikatsetes metallik metsa nende katsete lubamisest tagantjärele. Kui algul kuulutati protsess kinniseks, siis õhtul on tulnud teavet, protsess jätkub avalikuna, aga sellest pärastpoole. Kõigepealt räägib Mirko ojakivi kohtuasjast ja ta küsis kõigepealt kohtualuste kommentaari. Räägib Andressell Mõisa kommenteerinud ja süüdistuse kommenteerimisest keeldus Lembit Allikmets, see on juba kolmeaastane lugu seal nii palju ajalehtedes kirjeldatud juhtum iseenesest on tõesti vana. Süüdistuse kohaselt viis Andres Sell 2006. aasta aprillist septembrini läbi anesteesiaravimi kaks kloro brokaiini inimuuringu, kuigi tal puudus selleks ravimiameti luba ja nõuetekohane patsientide nõusolek. Inimkatsed toimusid nii Tartu Ülikooli kliinikumis päevakirurgia keskuses Medeks. Kokku katsetati ravimit 64 patsiendi peal. Juhtum tuli ilmsiks pärast seda, kui doktor sell avaldas oma teadusavastused ühes skandinaavia meditsiiniajakirjas. Karel algatas väärteomenetluse ravimiamet, kuna teolilt aga kriminaalkuriteo tunnused, asus juhtumit uurima prokuratuur. Tartu linna aukodaniku Lembit Allikmetsa süü on antud juhtumus, prokuratuuri arvates aga selles, et tema abil väljastas ravimiuuringuteks lubasid andev eetikakomiteed tagantjärgi inimkatsete seadustamiseks vajaminevat kooskõlastused ja load. Mirko ojakivi. Tartu süüdistatava Andresselli kaitsja vandeadvokaat Aivar pilv esitas taotluse arutada tema kaitsealuse puhul kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras. Lõuna ringkonnaprokurör Kristiina Laas oli kaitsetaotlusega nõus ja tegi taotluse eraldada sellile esitatud süüdistuse osa eraldi menetlemiseks kokkuleppemenetluses teises kohtukoosseisus, kuna Lembit Allikmets tema kaitsja ei soovinud kokkuleppemenetlust. Kaitsjad nõustusid seljaosas süüdistuse eraldamisega ning üldmenetlus jätkub ainult allikmetsa süüdistus asjaga. Kui kahe süüdistatava kriminaalasja arutamine üldmenetluses oleks tähendanud ka kannatanute ülekuulamist, siis nüüd kannatab vastanute ülekuulamist enam ei toimu ja seega langes ka ära alus kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks kannatanute eraelu kaitseks. Prokurör esitas vastava taotluse ning kohus kuulutas kohtuistungi uuesti avalikuks. Allikmets ei tunnistanud ennast tänasel istungil pärast talle esitatud süüdistuse avaldamist süüdi. Istung jätkub homme tunnistaja ülekuulamisega. Rahvusvahelisel konverentsil Tallinnas arutati, kas Euroopa võiks loobuda tuumaenergia kasutamisest ja millega seda saaks asendada. Indrek Kiisler jätkab teemat. Jaapani Fukushima tuumakatastroof pani taas arutlema teemal, kas tuumaenergia on ikka piisavalt ohutu. Saksamaa otsustas tuumakatastroofi järel sulgeda kõik oma tuumajaamad aastaks 2022, millega ka tuumaenergiat asendada. Eestimaa looduse fondi ekspert Aleksei Lotman ütles, et kõige tõhusam on ikkagi panustada energia säästmisesse. Kassaga energiasääst tooks kaasa põhimõttelise murrangu. Ei ole sellist väga selgelt ühte murdepunkti toimunud, aga samas on sellised olulised arengud viinud sinnani, et tänane Euroopa Liidu poliitika energia säästuküsimustes ja ka taastuvenergia küsimustes on võrreldes ligi paarikümneaastase ajaga tohutult edasi arenenud. Kuidas suhtutakse tuumaenergiast loobumise Euroopa Parlamendis? Küsisin seda konverentsi korraldajalt Europarlamendisaadikult, tunnegi elamilt. Me ei saa niimoodi otsustada sumba umbes sama nagu ütleme peale mõnda suurt lennukatastroofi, mida ikka juhtub, et likvideerime siis lennuliikluse, siis on liiga ohtlik. Tegelikult me teame, et lennuliiklus on sadu ja sadu kordi ohutum, kui on autoliiklus. Ja ma arvan, et see on ka tuumaenergia. Niisugune emotsionaalne küsimus. Tegelikult tõepoolest on liigutud järjast kasutuskindlamat ja ohutut ohutumata tuumajaamade suunas. Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp ütles, et Eestisse tuumajaama rajamise küsimus on endiselt lahtine. Niikaua kui parlament ei ole hakanud menetlema Eesti tuumaenergiaseadust ettevõttel antud olukorras ei ole nagu mingit põhjust ajast ette rutata hakata uurima, et millised need võimalused Eestis olla võiksid. Küll aga me täna aktiivselt osaleme läbirääkimistel Leedu uue tuumajaama projekti arendamise osas ja, ja see on kindlasti optsioon, mida me vaatame enda teiste elektritootmise arendamise võimaluste kõrval praegu väga tõsiselt. Aleksei Lotman ütles, et ta ei usu, et Eestisse kunagi üldse tuumajaama ehitatakse. Ja mitte ainult sellepärast, et ma usun inimeste mõistust vaid ka sellepärast, et see on lihtsalt väga kallis. Eestit külastas Euroopa Parlamendi president Jerzy Pozek, kes kohtus Eesti juhtidega ja esines riigikogus, vahendab Uku Toom. Kuigi oma kõne keskel märkis professor puusak, et ilmselt on Eestilgi omad raskused ja probleemid, mida väljas pole näha, ei ole ja et ta on teadlik erimeelsustest Euroopa abipaketi suhtes oli Europarlamendi esimehe kõne suures osas kiidulaul Eestile. Esimene balti riik, mis liitus euroalaga ja olete üks kõige lõimunumaid riike Euroopas. Te olete teistele eeskujuks mitte ainult demokraatiaga, vaid ka eduka kõrgtehnoloogilise majanduse poolest ja esimese riigina maailmas, kus võeti kasutusele e-hääletamine. Rääkides majanduskriisist sellest kriisist, mis oli mõni aasta tagasi, ütles kuuseke, et Eesti on näidanud, et rasked ja sageli valusad valikud tasuvad ennast ära. Nii. Häid kontaktid või muud Foodžituse majanduses algas langus 2008. aasta keskel ja ühe aasta pärast ületas 14 protsenti. Aga te tegite oma kodutöö ära, te mõistsite, mida teil oli vaja teha, et püsima jääda, investeeringuid, ligi, meelitada, eelarvepuudujääki, vähendada? Jälle konkurentsivõimeliseks Buzeki sõnul on Eesti edu nagu sõõm värsket õhku, mis ei näita mitte üksnes vastutustunde ja kokkuhoiu tähtsust, vaid julgustab ka ülejäänud Euroopat ja maailma. Europarlamendi esimees rõhutas, et euro on tugev ja stabiilne, et riigid peavad olema solidaarsed, kuid edu saavutamiseks on vaja lisaks sellele ka distsipliini ja vastutustunnet. Puseks tuletas ka meelde, et Eesti on geograafiliselt väga tähtsa koha peal, mis annab erilise tähenduse piirkondlikule, regionaalsele koostööle ning suhetele Venemaaga. Me vajame Venemaad. Me vajame häid suhteid Venemaaga ja Venemaa vajab Euroopa Liitu, ütles Ježibuset, kuid tuletas meelde ka demokraatlike väärtuste ja inimõiguste silmaspidamise vajalikkust. Kõne lõpul rõhutas Europarlamendi esimeesenergia teemal ja rõhutas, et liidu strateegiliseks eesmärgiks on energiareservide kujundamine ning eraldatud energia saarte nagu Balti riigid, likvideerimine. Ning veel rõhutas ta, et Euroopa Liidu uks peab olema avatud uute liikmete jaoks. Jätkame sõnumitega välismaalt Tõnu Karjatse. Ungari palus rahvusvaheliselt valuutafondilt IMF-i ja Euroopa Liidult finantsabini, teatas IMF-i juht Christine Lagarde. Ungari saatis taotlusega Euroopa komisjonile Budapesti teatel on tegemist ettevaatusabinõuga. Analüütikute hinnangul on Ungari kannatanud lisaks euroala võlakriisile ka peaminister Viktor Orbani paremtsentristliku valitsuse tõttu, mis on muutunud investorid ettevaatlikuks. Ungari avaliku sektori võlg oli juulis 75 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, septembris aga juba 82 protsenti. Euroopa keskpanga nõukogu liige Jürgen Stark hoiatas, et riigivõlakriis on levinud ka eurotsooni tuumikala majandustele ja ohustab majandusi väljaspool Euroopat. Tabinis peetud kõnes ütles tark, et tegemist on väljakutse olukorraga, millega riigid peavad toime tulema Euroopa keskselt. Pank prognoosib eurotsooni majanduskasvu järsku pidurdumist neljandas kart talis, kuid Starki sõnul peaks see majandusnõrkus jääma lühiajaliseks. Euroopa komisjon peab parimaks lahenduseks laenuturgude rahustamisel ühiseid eurovõlakirju, mis asendaksid üksikute liikmesriikide võlakirjad. Ülehomme avaldatava raportis kirjutatakse, et eurovõlakirjad looksid eurotsoonist ühise võlakirjaturu, mis võiks võistelda USA obligatsioonidega. Samal ajal tagaksid need kõigile euromaadele piisavaks rahastamise, vahendab Financial Times. Egiptuse poliitilised liikumised nõuavad riiki juhtivalt sõjaväeliselt nõukogult praeguse valitsuse vallandamist, vastasel juhul lubavad nad korraldada homme miljonite Marsi kodumaa päästmiseks. Avaldusele on alla kirjutanud 38 liikumist ja parteid. Nad nõuavad sõjaväeliselt nõukogult võimu üle andma laiapõhjalisele kriisi koalitsioonile. Nad nõuavad ka presidendivalimiste korraldamist, vähemalt aprilliks siseministeeriumi ümberkorraldamist ja kõigi nende kohtu ette toomist, kes vastutavad verevalamise eest. Kairos Tahriri väljakul jätkub politseinike ja meeleavaldajate vastasseis. Nädalavahetusel puhkenud rahutustes sai surma 33 inimest. Araabia liiga kutsus Egiptust vaoshoitusele vangis istuva Ukraina, mina endise peaministri Julia Tõmošenko terviseprobleemidele. On äärmiselt tõsised, ta vajab ravi väljaspool vanglat. Nii ütles riigi Inimõiguste ombudsman, ombudsman Niina Gorbatšova. Teadlaselt külastas Timošenkot tema Kiievi vangikambris eile õhtul ja oli šokeeritud, avastades endine peaminister ei suuda voodist tõusta. Tõmošenko kannab seitsmeaastast vanglakaristust ametivolituste ületamise eest gaasilepingute sõlmimisel Venemaaga. Ja uuesti Eestist staabi- ja sidepataljoni kaitseväelased tähistasid pataljoni 90 kolmandat aastapäeva uuele traditsioonile aluse panemisega lähemalt Hendrik Kiisleri vahendusel. Just sellise rõõmsalt meheliku lauluga marssisid sidepataljoni kaitseväelased läbi Tallinna hommikuse kerge lumesajufiltri teelt mindi keskturu kaudu 21. kooli juurde, et asetada pärg 1940. aasta juunis riigipöörajate vastu hakanud sidepataljoni kahevõitleja mälestuseks. Raua tänavalahing toimus 21. juuni hilisõhtul, kui kooliruumidesse ümber paigutatud Eesti sideväelasi ründas grupp relvastatud riigi pöörajaid. Nii nagu rääkis kokkutulnutele kaitseväelane Kund sai vastasseis alguse juba tulla päeva keskpäeval, kui punavõimu kohalikud kaasajooksikud tulid koolimajja röövima. Marotööridele astuti vastu ja sunnite majast lahkuma oli selge, tullakse tagasi. Nii seati valmis relvad, mis rüüstajatele kätte saamata ja asuti kaitsele õhtuhämaruses tuldigi tagasi punaväe soomusmasinate varjus. Sidepataljoni riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainukene Eesti kaitseväeosa peetud lahing teises maailmasõjas. Pataljoni ülem kolonelleitnant Andres Hairk ütles, et tänasest marsist saab loodetavasti traditsioon. Rauakool esimene keskkool, sidepataljon, minevik on meid kokku sidunud. Arvasime, et selline austus, avaldamine, koosseis, sünnipäeva peaga oleks õige õige tegu teha ja sellepärast ma siia tulingi. Esimest korda me tulime päevase rivis siia enne seda me oleme käinud suviti, kui on selle lahingu aastapäevi, oleme märg asetanud? Jah, ma arvan, et sellest saab meil traditsioon ja järgmisel aastal tahaks seda natuke veel suuremat korraldada. Ehk siis me tuleme terve pataljoniga siia ja võib-olla õnnestub ka kaitseväe orkester meiega kaasa tulla. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul ei ole riigil enam palju ajavaru, et oodata Euroopa Liidust Eesti Rahva muuseumi rahastamise otsust. Kui jõuluks raha ei saada, tulebki arvates leida rahale uued kosilased, jätkab Mirko ojakivi. Eesti riik riskib Eesti Rahva muuseumi tarvis 30 kahte miljonit eurot Euroopa Liidu abiraha kinni hoides sellega, et ühel hetkel ei suudeta valmis enam ehitada Tartu linna serva ei kauaoodatud muuseumihoonet ja ka sellega, et raha eest ei saa ajanappuse tõttu ehitada ka midagi muud. Millised on riigi valikud, räägib meetme raha jagamise ja kasutamise eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler. Meie vastutus regionaalvaldkonnas on, et kõik regionaalvaldkonna vahendeid saaks tähtajaks kasutatud, sellepärast me jälgime väga täpselt neid tähtaegu, mida taotled ise on lubanud, et kui kiire aja jooksul projekti ellu viia, kui on teatud edasilükkamised, siis me loomulikult mõistame ja tuleme vastu. Aga me jälgime väga tähelepanelikult, et see projekti realiseerimise lõpptähtaeg oleks reaalne. Kõnealuste euroraha saab kasutada 2013. aasta lõpuni, kuid euroliidu ja Eesti vabariigi valitsuse loal saab raha kasutamist erandkorras pikendada 2015. aasta lõpuni. Eesti Rahva Muuseumi puhul on aga kõneletud kiirkorras kolme aasta pikkusest ehitustähtajast. Samas on varasemates projektides juttu olnud ka neljast aastast. Kiisleri sõnul ei saa riik aga riskida, et hoone tähtajaks ei valmi. See tähendaks, et riik võiks eurorahast ilma jääda ja seega peaks hoone planeerimatult oma raha eest ehitama veel kord. Minister Kiisler. Kui nüüd rääkida konkreetselt Eesti Rahva muuseumist, siis see on meie regionaalvaldkonna kõige suurem projekt, paraku on ta juba tegelikult tükiks ajaks venima jäänud ja aeg läheb selgelt kriitiliseks. Praegu. Selge on see, et jõuludeni kavatseb valitsus euroraha hoida siiski Eesti Rahva muuseumi tarvis. Kui Euroopas saabub ERM'ile positiivne rahastamisotsus, hakatakse muuseumi ehitama. Kui raha ei saabu, tuleb mõelda selle ümberjagamisele. Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ütles, et halbade asjaolude kokkulangemisel hoone ehitamata jää Selg on nagu see, et, et meil on juba aastaid tagasi, kui riigikogu poolt öeldud, et me peame Eesti Rahva Muuseumi ehitama. Et see plaan B on väga selgelt, et siis me püüame seda kõik teha Eesti riigi rahadega. Täna hommikul rääkis Krista Aru rahvusringhäälingu raadiouudistes, et muuseum on saanud taas Euroopa komisjonilt raha asemel uusi küsimusi. Sedapuhku soovib Euroopa komisjon seda, et muuseum suudaks raha teenida kultuuripärandi säilitamisel. Siiani on muuseum suutnud tasuvusanalüüsis ära tõestada, et nad suudavad raha teenida üksnes sellelt osalt muuseumist, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ehk turistidele. Mirko Ojakivi, Tartu. Aasta täis mereäärseid lugusid, üllatusi ja avastusi on jõudmas lõpule. See aasta on tõstnud Tallinna Euroopa kultuurikeskuste hulka, aga andnud ka võimaluse ise peeglisse vaadata. Margitta otsmaa jätkab. 10 kuud Euroopa kultuuripealinna staatust on täitnud Tallinna väga eriilmeliste sündmustega, kokku on neist osa saanud ligi poolteist miljonit inimest. Mahukaima ettevõtmised olid põhuteater, kumu öölaulu ja tantsupidu, Vabaduse laul teatetants. Viis ja pool tundi kestis Richard Wagneri ooper Parcifal Noblessneri kvartalis 62. Kunstiateljeed avas oma uksed linlastele. Samuti merepäevad ja lennusadama rekonstrueerimine. Kultuuri aasta mõte oligi kesklinnas asuva endise mereäärse tühermaa elavdamine. Kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi juht Jaanus Rohumaa ütles, et kõik, mis plaanitud sai, sai ka tehtud. Mõte oli selles, et luua ikkagi olemasolevale kultuurielule mingi lisandväärtus ja anda võimalus uutele tulijatele seda kahtlemata teinud on ja olulisem on isegi see kultuuri enda prestiiž tõusis ja tegijad said innustust. Kultuuril ei ole praegu lihtne, kui paljud nendest projektidest on nüüd jätkusuutlikud, ma arvan, mõned, mis on sündinud selle kultuure stralta nagu Tallinn Music Week päevad või tsirkusepuu või noh, ega ma usun üks 40 last, mis on need uued ja mis jätkavad enda elu küsimusega mentaalsuses, mida me kultuuriks peame. Tegemist pole ainult klassikalise balleti või klassikalise maalikunstiga, vaid et me hakkame harjutama ennast mõttega, et see võib olla ka tänavakultuur, see võib olla ka uus meedia. Sihtasutuse juhil Jaanus Mutli on hea meel, et kultuur on liikunud kontserdisaalidest galeriides ateljeedes linnaruumi hoo on sisse saanud mitmed kogukonnad uue maailma ja Telliskivi selts. Mutli rääkis ka numbritest. Päästevestides küsite 20 aastat seintel oma plaane teha. Euroopa kultuuripealinna aasta lõpeb 22. detsembril tiheda programmiga ääres ja linnasüdames. Sadamas ainulinastub projekt 60 sekundit üksindust. Aastal null Vabaduse väljakul kuuleb Margo Kõlar. Uudistetornikellade laulja näeb sellest inspireeritud kolmdee videoprojektsiooni Jaani kiriku fassaadil. Õhtul antakse kultuuripealinna tiitel ülem kima režile ja Mariborile, mida neile kaasa öelda, Jaanus Rohumaa? See on pea püsti, on selle nimi, sellepärast et kui kultuuripealinnad võitlevad täpselt samasuguste probleemidega, et ühelt poolt neil on võib-olla poliitiliselt raske olukord, siis on neil vähem raha talli muidugi läheb ajalukku sellega, et me oleme tõenäoliselt ajaloo kõige väiksema eelarvega kultuuri peal, aga põhiliselt tuleb ise uskuda sellesse, mis sa teed. Eeloleval ööl sajab kohati vähest vihma või lörtsi, tuul hakkab puhuma põhjakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi, Ida-Eestis kuni miinus neli kraadi ja läänerannikul pluss kolm kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval tibutab kohati peamiselt rannikualadel vihma, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.