Selles küsimuses võiks ju teine moodi kirjanik võib-olla täpsemaid ja paremaid vastuseid anda, kui mina seal nimelt Bernard Kangro teha aitab mind praeguse intervjuu juures. Oma hiljuti avaldatud artikliga ilmunud ajakirjas tulimuld number 2989. Seal oma nõndanimetatud marginaalid maalijate seerias ta ütleb. Niimoodi, ma tsiteerisin. 10. detsembril 1950 kell 11 algas väliseesti ruumides lilla null kaks kaheksa Stockholm eesti keeles Kunstnike kooperatiivi asutamiskoosolek. Osavõtjad August Gailit, Bernard Kangro, Valev Uibopuu, Enn vallak. Otsustati asutada kirjastus Eesti Kirjanike kooperatiiv ja võeti vastu põhikiri. Kui vastu võeti põhikiri siis pidi Ma juba enne seda tunduvalt palju tööd tehtud põhikiri välja töötatud ja kolleegidega palju nõupidamisi peetud. Nende asutajate nimede loetu loetelus on ju Eesti avalikkusele väga hästi tuntud kirjanike nimedega Gailit, Kangro kuiva puu. Seal esineb veel nimetus nimi Enn vallak, nimelt et asutada kirjastust, kui majandusühingud olid korvis Rootsi kodanikku kui majandusliku garanti. Ükski kirjanik ei vastanud nendele nõudmistele, sel ajal aga selle asemel. Noor n vallak oli juba viie esimese aasta jooksul kujunenud silmapaistvaks töösturiks väikeses linnas krüpthanis. Ja oli Rootsi omanik ja tema faktilise garantii all Lätis Eesti Kirjanike kooperatiiv kui majandus ei ilma mingisuguse majandusliku kasu taotlemiseta ja aitas nii-ütelda sellega Eesti Kirjanike kooperatiivi loomisele kaasa praktiline eesti kirjanikega. Kooperatiivi rakendamine toimus tegelikult just siinsamas meie kodulinnas pundis ja peaasjalikult selle tõttu, et Kangro oli siirdunud siia elama. Mina isiklikult sain Rootsi sissesõidu viisumi Kolmepäevase kehtivusega. Nimelt need, kes olid tegutsenud Helsingis aktiivselt Eesti küsimustega näiteks seal asutatud Eesti büroo teenistuses või muul kombel. Mina olin viimati ajalehti vaenlane toimetaja üks toimetajaid. Ja siis intele. Rootsi Helsingi saatkond võimaldas legaalseks korrast sisserännuRootsi pärast seda, kui Soome oli sunnitud rahu tegema Nõukogude Liiduga. Mina saabusin ühel viimastest laevadest tol korral enne venelaste sissetulekut Stockholmi sügisel 1944. Kuidas kulges tee elu edasi? Ja Moulin lühikest aega kummaline asi pagulaslaagris ja hiljem, kolm nädalat Sigtuna laagris. Ja kohe. Ajalehtede väljaandmisega, siis võeti mind kui endist Eesti ajakirjaniku ja ajalehe toimetusse. See oli nimelt ajaleht väliseesti ja ma olin seal selle ajalehe toimetuse sekretär, umbeski. 10 aastat missuguseid palgalisi ametit olete pidanud, ütleme siin pärast seda Rootsis. Ja kuidas üldse tekkis Lundi ülikool ja, ja kuidas te selle ülikooli rolli iseloomustate Rootsis? Ja Lundi ülikool on asutatud 1684 võib-olla natukene mõne aastaga eksinud. Aga see on just seal Ajal, kui terve Skoone või Lõuna-Rootsi oli lahkunud või õieti vallutanud itaallaste käest ja hakati seda rootsistama. Ja see ülikool, mis tegelikult on neljas Rootsi vanematest ülikoolidest, oli mõeldud kal 12 poolt, eriti just selle varem Taani taanistatud taanipärase ala Rootsist ajama. Aga iseenesest, ülikool on vana ja kuulus ja väga kõrgete traditsioonidega ja lugupeetud teadusliku õppetasemega juba varem ja muidugi praegu ka. See eskonna on üldse eriline maa osa Rootsis. Milles seisneb see tema eripära? Kõigepealt muidugi selles, et ta on geograafiliselt hoopis teise iseloomuga, kui näed karmid kaljused skandinaavia metsased alad Kesk- ja Põhja-Rootsis. See on põllumajandusmaa tasandikud maa. Osaliselt on väga ilus küngas, maastik, mõnes mõttes ta meenutab Lõuna-Eestit ja on mulle oma maastiku ilu poolest sagedasti väga armas. Meenutab teatud mõttes kodumaad. Ja sein on omapäraks ka veel väga erinev. Keeleline Rock, Skoone murrak, mida Põhja-Rootsist Kesk- Rootsis tulejatel inimestel on algul raske omandada ja mis nendele võib-olla sai, isegi arusaamatuna tundub, sest siin on, haaras ka väga palju Taani päritoluga element. Tuleme veel tagasi selle ajaloo juurde ja Karl 11. Karl 12. juurde. Ma ikka mind ikka huvitab see Skoone eripära ja, ja siis koone seisund Rootsiga võrreldes. Rääkige sellest mässumeelsest talu boikonnast jää. Siin on ju võiks öelda teatud paralleele. Siin on tegutsenud isegi omal ajal metsavendade liikumine. Snap Haane nimetatakse meid ja see oli, kuna rahvas ei tahtnud Stockholmis tulnud rootslastele alluda, vaid pidasid ennast Taani kuningriigi kuninga avamataks. Kui Rootsi keskvalitsus oli Skoone mida nad siis põgenes? Väga palju inimesi siit, Taani Taani kuningriik andis nendele muuseas seal maksuvabadusi ja nii jäid talud tühjaks. Osa talumehi läksid Skoone metsadesse ja sõdisid nende Karl 11 okupatsioonivägede vastu. Just niisuguste metsavendadele ja nagu ajaloo allikad ühendavad keskvalitsus, käisin karmilt ümber metsadesse põgenenud talupoegade talud põletati sagedasti maha ja on ka andmeid selle kohta, et nende perekonnaliikmeid ähvardati deporteerida tol ajal tühjaks jäänud Baltikumi taludesse. Ja seda osaliselt ka olevat teostatud. Tõenäoliselt tolleaegsete rootslaste järeltulijaid, võib-olla Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis ka. Missugune on Skoone elanik oma iseloomu poolest? No ja seda peetakse niisuguseks mõnusaks muhedaks, aga tal on niisugust võib-olla ka nisust, poegliku kangekaelsust ja suht enesest lugupidamist selle tõttu, et hooned, talupoegade jõukus oli endisel ajal ju tuntud. Samuti on siin hoone üle külvatud uhkete ilusate lussidega ja neid on ju praegugi suurepärana vaadata. Siin kuulsad aadliperekonnad Rootsis suures ulatuses pärinevad siit joonest. Muidu venelane on minu hinnangul on sõbralik ja heatahtlik. Praegu on siin tuli kerkinud üles üks liikumine, kes sisserännanute välismaalaste vastu kõrksust osutub üks üks suuremaid kommuumule avatoimetada rahvahääletusel keeldus nimelt pagulasi tulevikus vastu võtmast. Kas see puudutaks ka eestlasi? See ei puuduta eestlasi, need eestlased, kes siin on metalle nende meelest kohalike rootslaste meelest sädavalt assimileerida, seal on neid nagu väga paljudel juhtudel üldse välismaa lastakse peetagi ja pealegi on see päritolu põhjamaine. Ja siin on vastumeelsus on Vahemere raaži ja tema vereliste vastu ja sellepärast peetakse seda siin Rootsi ajakirjandus peab seda rassistlikuks nähtaks ja selle Peebu kommuuni või valla omavalitsuse sammu sammu peetakse hukka mõistetavaks. Eestlased elavad Rootsis põhiliselt kolmes piirkonnas. Kui nüüd seda väliseestlaste tegevust võrrelda nendes kolmes piirkonnas, mis siit on silma jäänud Roll seal on eestlasi kõige rohkem saama kõige suuremad organisatsioonid, seal võimalik kõige elavam tegevus ja seal võib olla ka keskvõimu juures on kõige paremad võimalused Rootsi poolt antavast majanduslikust toetusest organisatsioonidele osa saada, järgmine suur keskus Jötebori muusikast ja kirjandusõhtutest ja kõige kõigist mõeldavatest. Etti kannate õhtudest, seal on näiteringid ja, ja laulukoorid olemas, mis seal Lõuna-Rootsi eripära. Ma arvan, et siis võiks öelda, et see on tugevasti kultuuri tugev tuuriline tegevus. Siin on ka Eesti maja. Nii nagu Stockholmis ja selle Eesti maja ümber on koondunud siinsete organisatsioonid. Muuseas juba eelpool mainitud see mõtlesin teadusliku seltsi Lõuna-Rootsi osakonna tegevus toimus just selle Eesti maja ruumide varjul ja raamides toimub siin. Kahjuks tundis ei ole ametlikke algkooli, aga siin on väga tugev täienduskoolide tegevus. Siin on siis lapsi, õpetatakse Eesti ainetes mitmete väga pädevate õpetajate poolt just Eesti Maja ruumides. Võtame nüüd veel ühe teema. See on muidugi suur ja laiali, aga missugused on teie tähelepanekud viimase aja väliseesti ilukirjandusest? Ja ilukirjandus on mind huvitanud kogu aja, ma olen seda jälginud. See on ka juba varasemal perioodil, mitte mitte ainult just viimasel ajal, viimane periood on ju tõepoolest kõige huvi. Tema meie võimalused väliseesti kirjandust lugeda ikka suurenevad. Aga missuguseid teoseid soovitaksite kodueestlasele, kui ta tahab tutvuda eesti pagulase hingeeluga tema vaimsete pingetega ja nende meeleoludega, mis näiteks Rootsis pagulaste hulgas valitsema? Kui me võtame kõige vanematest kirjanikest, siis August Gailiti siin kirjutatud Nonii trioloogia, kas mäletad, mu arm on selles mõttes veel tagantjärele paljude paljude aastate järele midagi mis väärib lugemist. Norra meistri kirjutatud raamat siis. Võib-olla siit võiski ka välja tõsta veel ajaloolist romaani Kangro kuus päeva. See on nimelt kirjeldab Lundi piiskopi. Lundi varasema piiskopi Saatusliku haigestumis pidalitõppe mainitud piiskop tunnesson oli muuseas ka üks Eesti ja Baltimaade esimesi piiskoppe. See on erakordne teos kunstiväärtuse seisukohalt muidugi ei valgusta eesti pagulaskonna neljanda tänapäevast psüühilist olukorda, kuid see raamat oleks, on väärt valgustama seda kirjandus kunstilist taset, mis eesti proosakirjanduse välismaailmas on. Ja nüüd me oleme saanud just teada, et see romaan on leidnud ka saksa keeles kirjastaja ja peaks varsti ilmuma ka saksa keeles. Mis võiks olla veel pagulaskirjanduse tipud? Ristikivi hingede öö ja see, seda võib öelda, kes oskab seda lugeda niivõrd modernistlik ja niivõrd hoolikas läbi põimib põimitud, et sellest võib tõepoolest just välja lugeda teise maailmasõjajärgse inimese hingelist olukorda selles suures kaoses, millesse maailm oli tõugatud. Missugune töö valmib järgmisena Valev Uibopuu töölaual? Valmib see ennustas, olgu peale poolevat olevate asjade suhtes kunagi päris kindel olla, aga mul on praegu käsil romaani suurromaani kompositsioon kaasaegsetel ainetel, see tähendab nimelt seda maailma pärast teist maailmasõda. Kas tegemist on väliseestlastega, on väliseestlastega, kes, kellel on kõigil sidemed oma kodumaaga ja kodu ja kes seal sõltuvad sellest hoolimata kodumaast, et nad väliseestlastega minule minu tegelaskollas ei esine neid, kes ennast enam eestlastena ei tunne.