100 ta lauk. Walter ja head poja ker on 100 aasta lauludega jõudnud. 1966. Ja tänases saates tahame teile mängida eriti palju just nimelt tol aastal Eestis kirjutatud muusikat. Aga enne seda veel mõned uudised tollest aastast. Toonase nõukogude liidu kuu-sond Luna üheksa laskus pehmelt kuule ja saatis fotosid tormide merest. Kosmosesond veenus kolm, aga kahjuks purunes laskumisel planeedile. Moskvas mõisteti kirjanikele Juulidaani helile ja Andrei Sinjavski vastavalt viis ja seitse aastat sunnitööd. Välismaal viibivalt kirjanikult, Valeri tarsiselt võeti aga kodanikuõigused. No see oli vast isegi veidi pisem karistus. Kuigi tollal arvati vastupidi, vähemalt ametlikult. Nõukogude Liidu kommunistliku partei 23. kongress tugevdas sisepoliitilist suunda. Tõstis muide Jossif Stalini osaliselt tagasi ausse ja valis üksmeelselt peasekretäriks Leonid Brežnevi. Aga nüüd midagi üpris huvitavat ja majandusliku. Nimelt Nõukogude Liit sõlmis 1966 kuuendal aastal tuntud Itaalia autotootja Fiat iga lepingu sõiduautod tehase ehitamiseks mis peaks tootma 2000 autot päevas. Esimesed Žigulid jõudsid Eestisse küll alles aastaid hiljem, aga 66.-le aastal tõesti see leping sõlmiti ja siis hakati ka tehast ehitama. Hiljem on öeldud muide nii, et need kõige esimesed Žigulid või taat, kuidas neid ükskõik kus nimetatakse olid kõige paremad, sellepärast et siis olid itaalia kontrollid veel kohal. Phiaati oma bossid pärast läks asi juba omasoodu ja siis tuli neid niinimetatud. Sinisel esmaspäeval valmistatud autosid ka üpris palju, mis väga palju vastu ei pidanudki. Aga nüüd Eesti uudiste juurde aastast 66. Tallinnas peeti tol aastal esimene rahvusvaheline džässifestival Rootsist esines Jan Johanssoni trio kitarrist ruune Gustaf soni ja kontrabassist Georg riideliga omest Helsinki kvartett eesotsas tenorsaksofonist Seppo rannikuga. Asutati ka välisturismi valitsus ja looduskaitse selts ning Valdo Pant alustas telesarja 25 aastat tagasi. Tasapisi hakati üle minema ka viiepäevasele töönädalale. Eesti raadios alustas tegevust raadio meelelahutustoimetus. Rameeto. Toimus esimene Eesti Soome teleMälumäng naabury visa. Meie poolt võistlesid Valdo Pant, Voldemar Panso ja Hardi tiidus. Aga väga kaua see lõbu ei kestnud, sest kahe naabermaa sõprus läks Moskva arvates vist kuidagi liiga kahtlaselt soojaks. Aga nüüd on viimane, On aeg minna muusika juurde. 66. aastal oli juba kombeks saanud see aasta lõpetada võistluskontserdiga. Niisiis olid 31. detsembril 66. aastal Estonia kontserdisaalis mõõt võtmas jälle uued Eestis kirjutatud laulud. Eesti raadio estraadiorkestrit juhatas Peeter Saul ja esikoha võitis Raimond lätte ja Mats Traadi laul nimega pulm, mille esitas heli. Või? Plaksu käeline otsus ma ka trepist alla tuli uusi uue oma oma. Ka teise koha võitnud laulu. Tolle aasta võistluskontserdil esitas Heli Lääts saatjaks ansambel, milles Peeter Saul mängis küll ainult klaverit. See oli Valter Ojakääru ja Leelo tungla esimene koostöölaul nimega. Oma laulu ei leia ma üles. Tuleme nüüd korraks tagasi veel Raimond lätte juurde, kes kirjutas aastal 66 veelgi estraadilaule lisaks sellele pulmale, mis võitis siis esikoha tolle aasta võistluskontserdil. Noh, võib-olla need ei ole nii tuntuks saanud, aga igal juhul ei ole nad ka kuidagi ära teeninud unustusse langemist. Ja seepärast pakume tänases saates veel ühe Raimondajatel laulu, mille nimeks on kured ja esitajaks Anu Anton. Õunapuu. Teksti autor on muide Vladimir. Tihtipeale on kahetsetud, et just nimelt nende võistluskontsertide Kroonika koos filharmoonia arhiiviga on tont teab kuhu kadunud ja vast ainult kolleeg Jüri Roomere teab sellest rohkem, tema omal ajal uuris seda tausta päris pikalt ja laialt ja tegi sellest ka ühe saatesarja. Aga tõesti, tol 66. aastal võib-olla ka ajakirjandusele ei jätkunud selle sündmuse jaoks piisavalt, huvilehti oli ju vähem ja seda niinimetatud kollast ajakirjandust ei olnud tol ajal üldse. Aga nii või teisiti üks või teine ikkagi mäletab, et tol 66. aastal ja sellel võistluskontserdil sai auhinnatud ka üks arved, haugi laul mis on väga tublisti vastu pidanud päevani selle nimeks on, kui kõnnib mannekeen, teen. Tekst on Heldur Karmo sulest. Tollal laulis seda Vello Orumets, kes oli ansambli Laine solist. Muide, arved haugile heliloojale võis laulu tellimus tulla suisa kodust, sest tol ajal ju tema toonane naine oligi ametilt mannekeen. Tallinna moe ja tema fotot võis kuuekümnendatel näha väga tihti ajakirjas siluett. Ajastu. Elus. Sõjaigatsust. Põis. 66. aastal lõi päris kenasti läbiga Albert petineni laul, kui kõlab Charleston. Teksti kirjutas Heldur Karmo ja laulis selle Anu Anton. Kümmekond aastat varem kuulus Charleston Nõukogude liidus veel niinimetatud pahade tantsude sekka. Aga kuuekümnendatel olid juba uued ja hullemad peale tulnud Christie šeik, nii et Tšaastanil polnud enam häda midagi. 1966. aastal oli kirjastus Eesti Raamat alustanud lauluvihiku laulge. Kaasa väljaandmist, esimene koostaja oli Uno Veenre. Laulik ilmus kord kvartalis, number tõi umbes 15 laulu, kusjuures püüti peale Eesti ja muu nõukogude lauluvara mahutada sinna juurde ikka ka üht-teist välismaist. Eelistada tuli mõistagi kas siis sõbralikke sotsialismimaid või siis lääne poole pealt rohkem Itaalia ja prantsuse muusikat, sellepärast et neis maades oli tollal kommunistliku liikumisel väga suur hoog sees. Ka 66. aasta lauliku viiendast numbrist võib leida Uno Naissoo ja Heldur Karmo laulu nimega meditatsioon. Pealkiri vastavalt väga mõtlik džässiballaad, mille toona esitas Els Himma. Võib-olla teemegi niimoodi, et nüüd ühe väikese popurrii Uno Naissoo poolt 66. aastal kirjutatud lauludest sinna hulka ka mahuvad, kindlasti veel sellised nagu nimega vanasti, kui pill ei polka lahti mille esitab Eesti raadio meesansambel Uno Veenre juhatusel. Onu oti kingitus on laul, mille esitab Vello Orumets. Ja lõpetuseks veel üks Uno Naissoo laul nimega pime mees. Muide, selle teksti autor ei ole mitte Heldur Karmo, vaid Ly Seppel. Ja esitajaks on Hanne Sal-Saller. Nii kitsa. Valik alla alla alla Alpici tahma lao alla. Põru tallini jätvorzrändi Koskor slängi liikus korsten kiikus lagiseni, kus, kui meil maapalka Traadita paati, eks täpati, passirge magavad nime metnikatele kägistavad alati. Üks. Poiss küll vooditel keisri õhtuks sai laske sott pihta, said Anti koti aknaklaasid? Venna arvad? Emagi Äradi kulukaks, lõbule püssi üles reedis, lastis jälle terve päev kaablitähti Prillitoosis pohlamoosis ukse, trepi aspekteeveegatne termomeetril. Toa valges. Mõtlesin küll viltu, Lasepsi, küllap sihid. Kus on piga iseeproovi teeks pihta, said? Vot sellest ajast imelikku vargust. Hoia eemale, sest maja Gustav paritistik Peale Uno Naissoo oli 1966. aastal kindlasti üks eesti viljakamaid heliloojaid, ka tema hea sõber Aarne Oit. Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetus oli ta viinud kokku ka Juhan Saarega, kellest sai hoidile tollal peale mõistagi Heldur Karmo. No väga hea tekstide looja. Ja neid võib-olla ongi paslik mängida teile üks väikepõimik, Aarne Oidi poolt 66. aastal kirjutatud lauludest ja teksti autorid on tõesti nii Juhan Saar kui Heldur Karmo. Ja kui nüüd täpsustada asja veel, siis Heldur Karmo sõnadele on kirjutatud Aarne Oidi laul nimega ma olen su pilk, mille esitab Uno Loop, see on üks laul sellest põimikust. Ja ülejäänud on tõesti Juhan Saare tekstidele. Nende esindajateks Kalmer Tennosaar ja Artur Rinne. Nimedeks igavene teema, Hiiumaa valss, Jaagupi jänka ja armunute laul. Võit luuleõhtul ma Tarvastus mingil ajal. Tuuletütarlast poiss Tomberg, Algra. Elton mune. Otsiti ta, kas tädi ei kesta kauem kui sai ilma v? Need kivina? Alla see teema ei ole, ta ei. Ei see ei ole ka homme. Arv on see, mis muutuma. Näole ära ja on minulgi uut tujukas linn. Esimene lind, kes kevadel laulab, on vaikne, arglik ja rait. Varsti kõik pargid ja põõsad täis laules. No ei läinud ja nüüd jätad tantsi. Ja-jaa-Jaagupi andsime esimene tdi, mis neiu sul saada on, ainult Raite. Varsti ta üks oli, siis impoutab. Pähklitega. Kes? Jäid õhtul soontesse hekiga. Heledasooihar teened Eesti ees on ees, pikad on päevaliigutav. Toorained on kaks. Läheme nüüd edasi helilooja Gennadi Bodelski juurde, kes 66. aastal oli veel ansambli Laine kunstiline juht. Aga üldiselt tollal ta üha enam ikka üritas suunata oma loomingut juba Moskva esitajaile, sest oli ju üpris suur vahe, kas laul kõlas ainult, et Eesti raadios või läks üleliidulise raadio kaudu edasi veel tosinasse vabariikliku raadiosse. Autori honorar tõusis kümnekordseks ja 66. aastal saiu kenaadi Badelskiga preemia üleliidulisel lauluvõistlusel lauluga mille nimeks laul vajab vaikust. See oli Konstantin Ljub tšenko venekeelse originaaltekstile kirjutatud laul, mille eesti keelde tõlkis Heldur Karmo. Aga tol aastal oli siiski Podolski ja Heldur Karmo ühistööga Eestis väga populaarne. Ja kui ühe loo nüüd sellest välja noppida, siis peaks see kindlasti olema lugu nimega kaasaegne muusika. Ja ilmselt siin on küsimus ka selles, et tol ajal ehitati ju väga palju neid uusi elamurajoone niinimetatud paneelmajasid, kus tihtipeale korterid kostsid läbi või kuidas seda nüüd öelda siis et seinad olid õhukesed. Tihtipeale juhtus ka nii, et kui keegi armastas väga mingit konkreetset muusikat, siis tema naaber ei pruukinud seda sugugi mitte teha. No sellest siis järgmine laul, mida kuulete, mille Gennadi Podolski kirjutas 66. aastal Heldur Karmo tekstile ja esita Nad, on Uno Loop, Eri Klas, Kalju terasmaa, ansambel Laine, Eesti Raadio estraadiorkester Peeter Sauli juhatusel ja võib veel öelda juurde ka seda, et salvestatud on see tol 66. aastal. Eesti rahandus- ja helirežissöör oli Vello Meier. Et uues korter meile anti meid sõbrad hauda ka töötavad, nüüd parandada. Kuid ta ei pea, et otse meie pea sai toa. Pianist Sauli peeti kaalu vist. Ka sööks. Ja ka see Kell seitse tiiti mängima häkke. Ja lõppedes, kui. Me läksime kuu, kuid v haiganud muu? Poest õhtul koju ma tõin selle eluka. Vaigi. Üks vahva tuppa otsis pianistid oma, pakkus ta. Roomi kättemaks, kui meil tuiaks laat. Krahh, eks näe, kes lõpuks võitjaks jääd. Tänases 100 aasta laulude saates on kuulatud üpris palju, 1966. aastal Eestis kirjutatud muusikat, aga võib-olla vaatame vahepeal veidi kaugemale, mida mujal kirjutati. Ja loomulikult 66. aastal toimus ka Eurovisiooni laulukonkurss. Tol aastal oli see viiendal märtsil Luksemburgis ja võitjaks tuli Udo Jürgens Austria laulja ja helilooja oma lauluga, mille nimeks mersi žürii. Taustajõud olid veel sellised, et nagu Toomas Pigerry ja Hans Tammer, Schmidt. Aga selle laulu kohta on muidugi väga palju räägitud ka seda, et kui Udo Jürgens sai juba teada, et ta on võistluse võitnud ja tuli siis seda võidulaulu teistkordselt esitama siis muutis sujuvalt teksti ümber mitte mersi žürii, vaid mersi žürii, sest tollane seal oli ikkagi žürii see, kes valis selle võiduloo välja. Ja neid edasi 60.-te aastate Saksa liitvabariiki. Seal oli üks väga suur menulaulja nimega Roy Black kelle nimi oli küll tegelikult Gerhard külleris sündinud 1943. aastal. Ja surma-aasta on samuti paraku aga juba märkimist leidnud see oli siis 1991 66. aastal oli taga väga menukas ja laulis mitu laulu, mis mahtusid tollase Lääne-Saksa edetabelitesse. Üks helilooja, kes talle eriti palju laule kirjutas, oli mees nimega Holland ja võib-olla alustamegi siis ühe lauluga, mille nimeks läks üleni valges kants in. Ka järgmine laul on Rolfaar landi sulest. Siin on küll makstud lõivu juba ilmselt sellele, et inglise keel oli ka Saksamaal tõusnud. Mine tea, võib-olla saksa keelest tugevamaks. Teisiti, selle loo nimeks on kuud näit mail lam ja esitajaks endiselt siis see Roy black, kes võttis ka oma nime tänu sellele, et ilmselt inglisekeelne nimi müüs paremini. Unustamata seda, et Roy pleki tegelik nimi oli siiski Gerhard Mülleri kuulame ühe laulu veel tema esituses ja helilooja endiselt Rolfaarland. Ja see laul kannab pealkirja pane oma südamu kätesse. Kabiinis sündinud Fredi kunn võttis endale moodsama nime täpselt nii, nagu seda tegi Gerhard Hellarlich, kellest sai hiljem siis Roy Black Fredi kõnni, õige nimi on ju tegelikult Manfred Peets. Ja üks põhjus võis olla ka selles, et Peets on saksa keeles noh, selline haru naljatab rahvapärane nimetus, umbes nagu mesikäpp. Ja võib-olla tõesti laulja pidas seda liiga lihtsa koeliseks, vähemalt siis, kui tahtis rahvusvahelisele areenile astuda Fredi kunn nähtavasti kõlas tema arvates palju paremini. Tegelikult oli ta ülejäänud kõigist noortest üritajatest 66.-le aastal juba veidi vanem. Noh, ta oli siis kolmekümneviiene, aga valdas palju keeli, mängis paarikümnes filmis Ki ja tema eeskujuks oli saksa filmikuulsus Hans Albers. Täpselt nagu viimati mainitu valis ka Fredi kunn sageli plaadistamiseks arm tõsiseid laule. Näiteks loota rooli ja see peotäis riisi. See on ju tegelikult sõduri laul, milles kuulajal endal tuleb arvata kes sõdisid paigas nimega laotan, kes aitab päevas vaid peotäie riisi ja sinna juurde 300 padrunit ja kes olid need kolm, kes jäid järele 70-st mehest ühes kompaniis. Ja samuti jääb kuulaja hinnata lause, mis kõlab järgmiselt. Me võitlesime vabaduse ja demokraatia eest. No igatahes üks väga erandlik laul tollasel Saksa lööklauluturul. Raua? Rüüs? Millise innuga osteti 66. aastal Saksamaal ka rõõmsa tõulise norratari venke, müü plaate. Ühel singlil oli helilooja Hans Bloomi laul nimega. Ära löö hambaid kohe igasse õuna. Tänase 100 aasta laulupeo saate lõppu mahutame ehk veel võib olla ühe laulu Vendke müüre esituses. See on ruudee fonder toffemmüüle valge rätt ja punane jakk. Ja Ma nii eesti, saksa, inglise, prantsuse itaalia-ameerika ja kõigi teiste lauludega, jätkame jälle järgmise 100 aasta laulude saates Valter ja Jaak Ojakäär ning saate produtsent seni pruss. Neid siin soovivad teile kõike head ja ütlevad kohtumiseni. 100 aasta.