100 ta laulab. Tere taas kuulama 100 aasta laule, ütlevad Valter ja Jaak Ojakäär. Aastast 77 püsime endiselt ja vanameister Gennadi Podolski kirjutas tol aastal Heldur Karmo tekstile väga tuntud laulu Sa piki sinijõge sõitsid ja kuulsaks laulis selle Tarmo Pihlap. Ja Milama. Villu. Meil oli kaks Jalil sõnul Või säras hoopis rohkem? Meil ole igav, kes üheks. Pealil. E. Ja. Vaeste ja rikaste teema on praegu üpris päevakorral, aga juba aastal 77 kirjutas Andres Valkkonen leelo tungla tekstile ühe laulu just nimelt nimega vaene või rikas, esitajaks Tõnis Mägi. Vaene ja. Ei. Ainult lahjad viivad. BMW ääres mandariini. Ainult lahjat. Eks särama lõi. Vaesuse ja rikkuse teema on ilmselt igavene ja ma kardan, et lahendamatu sest tegelikult juba esimesel Eesti ajal ju agulüüdik laulis ühe laulu umbes samal teemal, teiste sõnadega muidugi, aga, ja kuhu see rikkus peitub? No mine tea. Kindlasti leiab seda rohkem seal, kuhu on koondunud suuremad rahahulgad ja üks selline koht on Hollywood ja ma arvan, et ka tuntud lauljatar Barbra Streisand, kes algul pidi kuulama noh, päris selliseid halvustavaid kommentaare, et kes suure ninaga plika on, kes siia tahab trügida ja meie suurte staaride hulka tulla, on nüüd võimeline juba Hollywoodi luksusvilla tagahoovis panema üles kontserdilava, kuhu mahub tuhandeid inimesi ja kes on kõike. Mitte ainult, et Barbara Streisandi austajad, aga ilmselt ka väga rikkad inimesed, sest nad, et maksavad selle sissepääsu eest tuhandeid dollareid, minu teada küll. Need tuhanded dollarid lähevad lõppkokkuvõttes heategevuseks ja see on ju ainult üks see asi mille nimel tasub kiita. Minnes tagasi aastasse 77 ilmus üks selline laul, mille nimeks ever Crueen igihaljas tõlgitakse seda vist eesti keelde, autoriteks Barbra Streisand ise ja pool Williams, üks väga tuntud helilooja. Seal oli Barbara Streisand ja muide huvitaval kombel, kui vaadata 77. aasta briti aasta ülevaadet kõige paremini müünud artistidest, siis naislauljate puhul on ta alles kolmandal kohal donna Sammeri niis Williamsi järel Ameerikas kindlasti veidi kõrgemale. Mis puutub ansamblites, siis väga tublisti esines tol aastal jällegi Electric Light Orchestra. No tegelikult ta küll kaotas pauni jämmile, shouvad Ivarile apalejas maukile, aga need olid tol aastal ka kõik väga kõvad tegijad. Flynn selle oma elektrivalguse orkestriga oli siiski selleks ajaks juhtunud teha midagi sellist, mida pop- ja rokkmuusika maailmas keegi teine vist ei olnud teinud, nimelt kaasanud sinna ka keelpillid, tšellod ja viiulid. Aga üldiselt nad oma osa täitsid väga hästi ja kui midagi sellest 77. aasta Elo saagist välja noppida, võiks see olla näiteks lugu nimega töötust tauna. No eesti keelde on seda jällegi väga raske tõlkida nagu paljusid inglisekeelseid pealkirju, kas muutun kiviks või kivistun või ehmatan või, või midagi sellist, aga kui nüüd seda teksti natuke uurida, siis tähendab see tõesti seda, et ma kivistun, kui sa oled läinud samamoodi, ma ehmatan, kui sa tuled tagasi, aga lõppkokkuvõttes laulu viimased sõnad ütlevad ikkagi seda, et juhillurit ägensam. Tei. Et sa kunagi tuled tagasi minu kurba maailma ja seda, ma loodan. Popmuusika on ju alati seotud ka filmimaailmaga, üks aitab üht, teine teist. 77. aasta lõpus tuli linadele selline film, mille nimeks sädedena fiiber ehk laupäeva õhtune palavik. Ja selle muusika eest hoolitses juba üpris eakas ansambel isegi tolleks ajaks nimelt siis ehk siis Nad, Barry Robyn ja Morris kiip. Aga see sai neile tõesti nagu täiesti uueks hingamiseks uueks eluks. Sest sealt tuli niivõrd palju hittlugusid, et keegi ei oleks kunagi osanud seda arvata. Ja võib-olla nüüd siis pakkuda teile väike popurrii meeste lugudest, mis pärinevad aastast 77. Need olid siis vennad, klipid ehk ansambel siis aastast 1977 ja kui meenutada veel seda 77. aastal esilinastunud filmi sättidena fiivergus ansambli piidžiss muusika kõlas siis John Travolta sai sealt kindlasti sellise tõuke, mis viis ta filmimaailma kõige tuntumate staaride hulka. Tema partnerid mäletatakse, et täna kindlasti vähem, aga nimetame temaga nime, see oli siis Karen Glenn kooni aga nüüd tagasi Euroopasse ja veidi Ungari muusikat, kuigi saksa keeles tollal Saksa DV plaadifirma Amyga salvestas väga palju neid idabloki artiste ja eks siis tuli ikka saksa keeles laulda. GTA suren, nii on kirjutanud ühe laulu, mille eestikeelne tõlge võiks olla rohelise jõe ääres, esitajaks hämmardi modi ja saatjaks Martin Hoffmanni orkester, see siis ilmselt juba plaadifirma poolt välja pakutud. Kui äsjakuuldud loo puhul oli Martin Hoffmann orkestri juht, siis järgmise loo puhul autor ise ja siin on veel huvitav märkida seda, et esitajaks on tiin, riid, kes tollal samuti saksa TVs Amyga plaadifirmas väga palju salvestas oli selline mees, kes tuli ju Ameerikast ära oma vasakpoolsete vaadete tõttu või mine tea, mis kõik seal veel taga võis olla, sellepärast et tema surm on siiamaani ütleme nii, veidi kummaline surm, ümbritsetud saladuskattega, aga seal oli ta täiesti kogu idabloki maade üks selline tõeline iidol. Nii lauljana kui filminäitlejana ja loo pealkirjaks, kui sul on head sõbrad. Aga ega siis ainult saksa keeles lauldud laulda ikka juba idabloki maades ka inglise keeles. Ja järgmine näide ongi tšehhi lauljatari Maria rattrova poolt kaarels Voobode laul nimega valguse ring, kaasa teeb ansambel Flamingo. No eks ta veidi kangevõitu inglise keel oli selle Marie Ratra poolt, aga mis seal ikka, aasta oli ju kõigest 77 ja palju seda ikka seal kuulata sai tol ajal. Järgmine lugu peaks olema jälle saksa keeles. Ja selle esitab Veronika Fisher, kes on sellega ise kirjutanud ja ühtlasi otsustas lahkuda sellest suurepärasest riigist nimega Saksa DV ja minna lääne poole edasi. Aga see on salvestatud veel ikka firmas Amyga. See oli Veronica Fischer ja tema enda laul, Õnneseen Hand on nii nagu alati vaheldada on, vahel ei ole ja tegelikult ei ole tänases saates jõudnud lugeda isegi 77. aasta uudiseid, kust selgub, et nii mõnelgi õnne ei olnud. Sealsamas Saksamaa pool viibides karsruues mõrvati kõrge prokuratuuri ametnik koos kahe saatjaga. Toimepanijaks oli Ulrike Mäinhofi komando niinimetatud punane. Lõpus. Ühes Göttingeni üliõpilaslehes avaldati sel puhul varjatud rõõmu jutumärkides. Kirjutise autor maitses aga selle varjatud rõõmu eest kuus kuud vanglatoitu. Saksa liiduvabariigis loobuti kohustuslikust rõugete panekust. Ühes Düsseldorfi muuseumis visati bet ühele Ruben simaalile ja sellega tähistas tabamatuks jäänud kurjategija Roventsi aastat seoses kunstniku 400. sünniaastapäevaga avaldades ühtlasi protesti liiga lihavate akti daamide vastu. Minnes spordi juurde, siis euroop. Karika võitis tol aastal jalgpalliklubi Liverpool, lüües finaalis Müncheni plaadwachi. New Jerseys jälgis 75000 vaatajat jalgpallivõistlust New Yorki, kosmose ja Brasiilia Santose vahel. Ja teades muidugi neid Ameerika jalgpalli fänne, ega see Euroopa stiilis jalgpall neid eriti huvita, aga ilmselt seetõttu oli neid seal niivõrd palju, et selle matšiga lõpetas oma karjääri legendaarne Pelee, kes 1364 ja võistluse jooksul oli löönud 1281 väravat ja tulnud kolm korda maailmameistriks. Pelee mängis muide esimese poole New Yorki kosmose ja teise poole ja Santose meeskonnas ja lai lõpux viimasele võiduvärava Well kriminaalseks minna siis kaks kaaperdajad sundisid aastal 77 käsigranaadi ähvardusel Aerofloti siseliinilennuki maanduma Stockholmis kuid kütteaine puudusel maandus lennuk Soomes Wanda lennuväljal. Kaaperdajad kaotasid kontrolli olukorra üle ja andsid end lõpuks siiski Soome politsei kätte. Selgus, et relvaks oligi vaid tühi käsigranaadikest. Soomlased andsid poisid kodumaale välja, kus neid ootas, võite isegi arvata, mis, aga ega soomlastel kivist suurt valikut ei olnud. Ja siis võiks mainida muidugi veel sellist huvitavat uudist, et Kesk-Aafrika vabariigi valitseja pokassa kroonis end keisriks kulutades tseremooniaks tervelt kolmandiku maa aasta eelarvest. Tema kroonis oli 500 teemantid ja samas palus maailma näljaabiorganisatsioon keska Aafrika Vabariigile palju raha, sellepärast et kontinendil oli see hetkel vaesuselt teisel kohal. Kaevud olid kuivad, elanikke ähvardas näljahäda. Aga noh, see pole ju suur uudis, et ega rikas vaese kõhu korinat eriti ei kuule. Ja neid tagasi Eestisse Lasnamäe väljaehitamine jätkus. Lõhati ikka seda kuulsat tunnelit kanalit, kus see kiirtramm liikuma pidi hakkama. Siiamaani seda veel näha pole, aga see kanal on muidugi olemas, selle kohta ei ole midagi öelda. Tartus sündis muide 100000. elanik, nii et igati suur linn samuti. Ja TRÜ pühitses 170 viiendat aastapäeva. Ansambel apelsin ei saanud 77. aastal veel ka suuri juubeleid pidada, sellepärast et see oli suhteliselt noor koosseis, aga nad olid siiski juba üle Eesti väga tuntud ja tollest aastast meenuvad kindlasti kõigile sellised laulud nagu aeg ei peatu. Autoriteks Tõnu Aare ja tarder ning viimane auruvedur ja nende autorid on Ivo Linna ja jälle võtarder. Öised valged pilvi Lokomotiv partile Meybatriimi armastutamineti, Raili jõu pabeross. Rillada Poola. Ei ole ja. Jaamakorraldaja aga ega temagi emaga. Vest KAPO-s veel on jäänud pisut aega. Karl. Ja nüüd veel üks salvestus aastast 1977, mille esitab teile Marju Kuut. Autorid on Taaniel ja lihtsam ja laulu pealkirjaks Päikese pisarad. Ja äsjakuuldud laulu kohta tuleb kindlasti mainida veel nii palju, et kitarrisoolo oli eksimatult äratuntava. Tiit Pauluse väga hea käekirjaga mängitud. Üks lugu aastast 77 mahub ehk tänasesse aasta laulude saatesse veel, olgu see siis liosseieri kiumeetmi, file, Dance hinge ehk sa lausa sunnib mind tantsima. Valter ja Jaak Oja kerei tantsi kinnitavad teljed. Kohtuvad teiega jälle nädala pärast, ikka 100 aasta laulude sarjas.