Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 16.-st detsembrist, stuudios on Vallo Kelmsaar. Eesti Rahvuskultuuri fond andis kunstnik Jürjo vasakule, akadeemik Endel Lippmaale. Laulja Teo Maiste läheb fotograaf Kalju Suurele elutöö tänuauhinna. Neli riigikogu fraktsiooni teatasid, et teevad homme ettepaneku jätta hääletamine presidendi poolt õiguskantsleri kandidaadiks esitatud Allar Jõksi ametisse nimetamise üle algava töönädala päevakorrast välja ning langetada otsus jaanuaris. Suurbritannia andis Basra üle Iraagi vägede kontrolli alla seni Iraagi üksustele üle antud maakondade Stampasla. Strateegiliselt kõige tähtsamad lennukid pommitasid kurdide alasid Iraagi põhjaosas kuni 100 kilomeetri kaugusel Türgi piirist. Surma sai üks ja haavata kaks inimest. Kõrgõzstani parlamendivalimistel olid valimisnimekirjad halvasti, ette valmistatud, paljud isikud olid nimekirjadest välja jäänud. Keskvalimiskomisjon tunnistas puudusi, kuid süüdistab kohalike ametnike rahvusvahelise kliimakonverentsil. Kaarel lepiti kokku läbirääkimiste alustamises uue kliimakokkuleppe sõlmimiseks. Eestil on oma kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamiseks tohutud võimalused, leiab roheliste erakonna eestkõneleja Marek Strandberg. Ja ilmast ka homme ilm oluliste sademeteta õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Tallinnas Mustpeade majas anti täna pärastlõunal kätte Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinnad. Need said kunstnik Jüri Arrak, akadeemik Endel Lippmaa, laulja Teo Maiste ja fotograaf Kalju. Suurtseremoonial käis Mall Mälberg. Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu otsustas anda stipendiumide ja toetuste maksmiseks ligi viis miljonit krooni. Taotlusi tuli 690 neid nelja, kes said fondi traditsioonilised elutöö tänupreemiad koos 50000 krooni suuruse stipendiumiga. Kuidas fondi nõukogu juht Eri Klas väga väärikateks. Need on erilised inimesed sõna otseses mõttes, seekord kõik omavahel ehk võib-olla see, et kõik nad on alustanud väga rasketes tingimustes, ütleksin kohutavates tingimustes inimene, kellele Me võiks siis olema põllu kõik, et meil on taas Eesti vabariigis. Ma mõtlesin meie teaduse korüfeed Endel Lippmaad, see, mida ta on teinud selleks, et tuua päevavalgele kogu see salapakt, Molotov-Ribbentropi pakt ja kui rääkida Dio maistest, kes on ütleksin pärast meie suurlauljaid, mõtlesin, kuusik ots, Krumm on olnud rivis kuni tänase päevani 75 aastasena veel laulnud kõiki suuri tähtsaid õlleJüri Arrak on juba nii-öelda eluaegne legend kunstnikuna ka tema kogu eluteel nii kirju Leningradis taksojuhist, kuni suur kunstnik oli välja Kalju suur, kes on, ütleksin, legendaarne fotograaf, kes on jäädvustanud oma aparaadiga kogu meie selle põlvkonna olemised ja tegemised, nii et ma ütleksin vägagi auväärne seltskond, kes ei ole mitte palunud, vaid suuresti ära teeninud selle tänu mida me sellisel kujul nendele täna üle anname. Jüri Arrak ja Kalju suur ütlesid kindlalt, et nemad jätkavad tööd. Jüri Arraku sõnul on ta 40 aastat mitmes žanris töötanud. Ta nimetas maali, graafikat, joonisfilmi, raamatu, illustratsioone. Ma arvan, et see on üks väga, väga tore ja kena vaheetapp, et see noh, töö jätkub, ma ei tea, kui kaua, aga jätkub väga kaua ja Kalev suur. Mul on õnnestunud teha selle 13 aasta jooksul. Nüüd kepime insuldis 17 raamat. 18-ga mulle on tegelikult tihti geovalmis, võib-olla mul üks kümmekond pilti või vähem oleks veel mõtet. Muuli loolisem, teise tants läbi sigi naljaraamatuid, reportaaži, raamatut ühesõnaga iga ma, muidu peab midagi tegema. Tänu lahketele annetajatele ütles Eri Klas on Rahvuskultuuri fond saanud 17 aasta jooksul eraldada stipendiumid ekstoetusteks kokku üle 51 miljoni krooni. Sel aastal jagati stipendiume 104-st allfondist, kusjuures esmakordselt osales jagamisel ka 12 uut allfondi. Neli riigikogu fraktsiooni tegid taas ühisavalduse, milles märgivad, et peavad põhiseaduse mõttevastaseks soovi dikteerida vabariigi presidendile kandidaatide nimesid, keda ta peaks ametisse nimetamiseks esitama. Samuti märgivad Isamaa ja Res Publica Liidu, sotsiaaldemokraatide rahvaliidu ja roheliste fraktsioon, et Eesti parlamentaarses demokraatia tootjale on kohatu tormakus, mille eesmärk on kukutada avalikkuse jaoks märkamatult läbi Allar Jõksi kandidatuur õiguskantsleri kohale. Allar Jõks olnud väga hea õiguskantsler, kel on õnnestunud vähendada kodanike võõrandumist oma riigist, leiavad nimetatu, fraktsioonid seepärast teeveeemmat homsel riigikogu istungil ettepaneku jätta õiguskantsleri küsimus töönädala päevakorrast välja ning langetada otsus jaanuaris. Rahva tugevat toetust omava õiguskantsleri läbikukutamine Riigikogus võib tekitada usalduskriisi riigikogu ja rahva vahel, märkisid Jõksi toetavad fraktsioonid. Ühtlasi kutsusid nad Reformierakonda ja Keskerakonda leidma tekkinud kriisile üksmeelset lahendust. Hane advendiaja leppimise vaimule. Reformierakond ja Keskerakond on teatanud, et peavad paremaks õiguskantsleri kandidaadiks riigikontrollis töötavat Ülle Madiset. Nende fraktsioonide saadikute toel tegi riigikogu põhiseaduskomisjon ettepaneku panna presidendi esitatud õiguskantsleri kandidaadi Allar Jõksi ametisse nimetamine hääletusele eeloleval teisipäevaleht ülehomme. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde on öelnud. Üks on ametis olnud juba seitse aastat ja seetõttu oleks tema kandidatuuri hääletamisega venitamine ebaotstarbekas. Sama on öelnud ka keskerakonda, seda välismaalt. Suurbritannia andis Basra maakonna üle Iraagi julgeolekuüksuste kontrolli alla. Basvas asub riigi suurim naftasadam ja seda regiooni peetakse seni üle antud maakondade strateegiliselt kõige olulisemaks. Briti väed kontrollisid Iraagi lõunaosa. Peaaegu viis aastat oli viimane neljast Iraagi maakonnast, mille Suurbritannia üksusel kohalike võimude kontrolli alla tagastasid. Seal piirkonnas on praegu umbes 30000 Iraagi politseinikku ja julgeolekuüksuste sõdurit. Iraagi 18-st provintsist kaheksa on nüüd üle antud Iraagi üksustele. Türgi sõjalennukid pommitasid riigi põhjaosas asuvaid külasid, üks inimene sai surma ja kaks haavata. Türgi armee kindralstaabi teatel ründasid lennukeid Kurdistani Töö parteiobjekte. Kahe Põhja-Iraagis asuva kurdide linnaametnike sõnul algas rünnak kohaliku aja järgi kell kaks öösel ja kestis mitu tundi. Türgi sõjalennukid pommitasid objekte, mis asuvad kuni 100 kilomeetri kaugusel Türgi piirist, mitmed hooned purustatud. Samuti hävis õhurünnaku tagajärjel üks koolimaja viimastena. Tänavatel on Türgi korduvalt rünnanud Iraagis asuvaid kurdide alasid. Tänane rünnak oli esimene, mis lõppes inimohvritega. Kõrgõstanis olid täna erakorralised parlamendivalimised. Kohalikud vaatlejad registreerisid seal mitmeid rikkumisi, mis mõjutavad valimisprotsessi, näiteks hääletussedelitega avaldamist korduvalt hääletamist ja puudulikult koostatud valimisnimekirju. Paljud valimisõigust omavad isikud olid nimekirjadest välja jäänud. Keskvalimiskomisjon tunnistas puudusi nimekirjade koostamisel, kuid märkis, et vastutus selle eest kannavad kohalikud võimuorganid. Et nimekirjadest välja jäänu siiski hääletada saaks, pidi ta pöörduma kohtu poole. Seetõttu tekkisid tutte juurde suured järjekorrad. Ühe kohtu juures läks järjekorras seisate ja miilitsat vahel kähmluseks. Tegemist oli ennetähtaegsete parlamendivalimistega. Koloriit on president Gorman Peck Bakijevi poolt hiljuti asutatud aksoli partei. Rahvusvaheliselt kliimakonverentsil Bali saarel lepiti kokku läbirääkimiste alustamises uue kasvuhoonegaaside levikut tõkestama lepingu vastuvõtmiseks Mall Mälberg vahendusel kuulata lähemalt. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes saabus paarilt Tallinna tunni aja eest, arvas, et antud hetkel oli selline otsus alustada uue leppe kõnelusi. Ainus otsus, mida võimalik teha oli. Samas on paali lõppdokumendi juba kõvasti kritiseeritud ennekõike seetõttu, et seal pole kirjas kasvuhoonegaaside vähendamise selgeid siduvaid piire härrasid Tamkivi on kriitikaga nõus. Ja sellise projektis olemas ei võeta sealt välja tegelikult USA vastuseisu tõttu, kes ei tahtnud ühtegi numbrit fikseerida selles esimeses kokkuleppes ja üks teema, mille üle USA muidugi kõvasti ka vaidlused, tema tahtis, et see oleks võrdne kõigile nii arenenud riikidele kui ka arenguriikidele. Kaks teemat oli ja, ja tegelikult mõlemad võeti sealt esialgsest deklaratsioonist välja. Jah, sõnastus on selline, et lepitakse kokku edaspidi. Aga lõpuks USA ikkagi nõustus läbirääkimistel osalema. Jah, selles mõttes on positiivne, et kõiki neid laua taha ja USA nõustus osalema ja USA on ka nõus sellega, et hiljemalt aastaks 2009 peaks olema siis uus kokkulepe. Kas uued läbirääkimised lähevad kergemini, kui nad siiamaani on läinud või lähevad aina keerulisemaks? Ma arvan, et lähevad aina keerulisemaks selles mõttes, et seoses selle CO2 emissiooni vähendamisega seal seal otseselt seotud majandustegevusega arengumaade arengumaadega on, on täpselt samasugune probleem. Arengumaad väidavad seda, et nemad tahaks kõigepealt saada ka arenenud riikides ja alles siis hakata seda CO2 emissiooni vähendama. Mis muidugi ei ole, ei ole üldiselt nagu arenenud riikidele vastu võetud, pigem on see suund selline, et ollakse valmis abistama arenguriike kasutama uusi kaasaegseid tehnoloogiaid, kus oleks siis tagatud see CO2 emissioon oleks nii väike kui võimalik. Mis Eesti seisukoht siin kõige keskel on? Eesti seisukoht on ka täpselt see, et ikkagi tuleks luua vastav fond arenguriikides, et aidata ja ikkagi see, et konkreetselt tuleks paika panna need piirmäärad. Roheliste Marek Strandberg arvab, et paali lõppdokumendi tuleb kriitiliselt suhtuda. Kui seal on kirjas, et kasvuhoonegaase tuleb märkimisväärselt vähendada, siis ei ole see tema sõnul muudkui ebamäärasus. See, mis kliimaprotsesside jaoks on ebaoluline, on majanduse jaoks juba märkimisväärne selles mõttes, et noh, kui vähendada viis protsenti, siis paljude riikide majandamise jaoks tähendab see tõepoolest suhteliselt karmi tagasilööki ja teistpidi ütleme kliima jaoks olulised muutused on jah, seal vahemikus 20 kuni 40 protsenti kasvuhoonegaaside vähendamist, mida kõneles siis Euroopa Liit, tegelikult see vastuolu on selline kummaline kompromiss mõnes mõttes kummaline, sellepärast et see kompromiss sündis nagu selle hinnaga, et Ameerika ühendriigid kaasati, lõppdokument tehti. No siin ongi üks huvitav nagu vastuolu, sellepärast et täna reaalselt on maailmas üks riik, milline on tehnoloogiliselt suuteline selliseid muutuseid läbi viima ja need on Ameerika Ühendriigid ja see lahke riik, milline tänasel päeval ei soovi ennast siduda ühelgi moel fossiilsete kütuste kasutamise vähendamise lepetega. Ja teistpidi on olemas üks noh, nii-öelda siis riikide ühendus, milleks on Euroopa liit, milline teeb väga palju nii-öelda väljaütlemisi sõnades, need on vaja vähendada kasvuhoonemissioon gaaside emissioone, kuid samas võib öelda, et poliidu tehnoloogiline võimekus seda läbi viia kindlasti ei küüni Ameerika Ühendriikide tasemel. Eesti on üks riikidest, kus nii-öelda süsihappegaasi emissiooni vähendamise potentsiaal on tohutu, me võiksime selle sammu teha. Aga see on juba tahte ja valmisoleku küsimus, mis kahjuks Eestis on küllaltki napp. Eeloleval ööl on pilves ilm, kuid oluliste sademeteta. Mitmel pool on udu. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Päeval on samuti oluliste sademeteta ilm, puhub loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja päeval on õhutemperatuur miinus ühest kuni pluss nelja kraadini. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17031 kuulmiseni.