Tere, head kuulajad. Valter jahjah. Laager on 100 aasta lauludega jõudnud aastasse 1988, mis kindlasti oli Eesti elus väga murranguline aasta, nii et võib-olla alustame mõningate sündmustega päris kronoloogilises järjestuses. Aprilli algus oli loominguliste liitude juhatuste ühispleenumi päralt. Olid vihased, näed, kus nõuti Karl Vaino ja Bruno Sauli tagasiastumist. Aprillis tegi ka Edgar Savisaar, ETV saates mõtleme veel ettepaneku moodustada legaalne opositsioon rahvarindevormis. Jällegi aprill ja muinsuskaitsepäevad Tartus, kus 10000 osavõtjaga miiting Eesti üliõpilasseltsimaja ees toimus ja välja toodi Eesti rahvusvärvid, sinine must lipp ja valge lipp kõrvuti. Kõik said muidugi aru, mida see tähendab. Ja kui nüüd juba isiklike mälestuste juurde minna, siis maikuus kui Alo Mattiisen tuli Tartu levimuusikapäevadele ütles ta saladuslikult, mis mul sel aastal pakkuda on. Mul on siin viis tee, viis laulu ja need laulud kindlasti said selle laulva revolutsiooni aluspõhjaks. No teeme siis tänase saate hakatuseks nendest viiest kuulsast laulust ühe põimumine. Enne seda veel Lasnamäe. Paasi Läänemaa haarab kui ta haige Sala. Meil on iva ka. Viima aasta. Jaa. Need olid siis viis laulu esitajad Ivo Linna ja ansambel inspee ja tõepoolest, need laulud väljusid võib-olla mingil määral tavalise popmuusika raamidest, sest et siin tuli hoopis teine taustsüsteem ja kogu see laulva revolutsiooni nimetus kindlasti sai algusega nendest lauludest ja võib olla Eesti brände ja märki taga otsides tasuks mõelda muusikale, sellepärast et mõtleme ikkagi ka selle peale, et tol 88. aastal, kui need suured muutused toimusid, siis meie tulime ju tegelikult võrdlemisi rahumeelselt välja sellest endisest süsteemist ja kindlasti paljuski tänu muusikale. Ja kui muusikaga jätkata, siis üks laul, mis samuti oli väga tähendusrikas just tol 88. aastal, kuigi Tõnis Mägi on väitnud, et ta vist tegelikult selle meloodia mõtles välja juba aastal 87 on lugu nimega Koit, millega ühendatakse samuti just seda meie laulvat revolutsiooni. Ja selle Tõnismäe väga hingemineva loo järele veel mõned uudised aastast 88. Mis siis Eestis toimus? 19. juunil tagandati Karl Vaino EKP esimese sekretäri kohalt. Mihhail Gorbatšov soovitas tema asemele Vaino Väljase aga muide, enne seda ju toimusid juba 10.-st 14. juunini Tallinnas need kuulsad öölaulupeod lauluväljakul kus oli hulgaliselt inimesi, kes kuulasid ka neid eelpool kuuldud lugusid. 11. septembril sai teoks aasta suurim poliitiline massiüritus Eestimaa laul 1988 ja kõik kõnelejad nõudsid iseseisva Eesti taasloomist. Ning 16. novembril toimus ENSV ülemnõukogu erakorraline istungjärk, mis võttis Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda peetaksegi ju tegelikult Nõukogude Liidu lagunemise alguseks. Ja 26. novembril tühistas Moskva selle deklaratsiooni. Aga ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Rüütel kutsuti aru andma, sai räiget kriitikat, jäi aga endale siiski kindlaks. Ja nüüd, nagu me kõik teame, oleme iseseisvad. 88. aastal ilmus palju sellisest Iseseisvusvaimust kantud lugusid. Üks neist ansamblilt justament nimega maa, tuleb täita lastega. Autorid Vello Toomemets ja Hando Runnel. No kahjuks see üleskutse vist vajab veel ja veel uuesti järele hüüdmist, sellepärast et Eesti iive ei ole eriti paranenud. Aga loodame kõige paremat. Eesti poliitiliste sündmuste kõrval jäi võib-olla aastal 88 rahvusvahelise muusika jälgimine veidi tahaplaanile, aga üks huvitav sündmus toimus siiski või no mis ta nüüd nii väga huvitav, sest Eurovisiooni lauluvõistluse on alati korraldatud juba aastast 56 nimelt aastal 88 toimusse võistlust tablinis ja võitu dishilisem superstaar selindioon, kes toona oli väga nooruke lauljatar, esindas Šveitsi ja tegi seda Nella Martin Etti ning Attila tugilauluga nimega parteepaszummo. Nii saame aru, et juba aastal 1988 ei olnud nii väga oluline, kas Eurovisiooni esindaja on just selle riigi oma või mitte, sellepärast et see lindioon ju teadupärast ikkagi Kanadast pärit, mitte Šveitsist. Keel küll sama, aga läheme nüüd edasi veel Euroop popmuusikaga ja Nino koore kirjutas tol aastal ühe laulu. Tundub nii, et Rosanna on üks selline naise nimi, mis väga paljudele on inspiratsiooni andnud. Aastal 84 tegi sellenimelise loo ansambel toto. Nino poon koore on oma lauluga hoopis teises meloodias, teises meeleolus ja ma usun, et nende kahe loo vahel ei ole tõesti mitte midagi ühist. Ja veel üks näide Itaalia popmuusikameistritelt aastast 1988. Adelmo mussoja, anna Rustikano laul nimega peramooressaraan. Eesti keelde võiks seda tõlkida võib-olla armastusele ja esitajaks anna arustikano. Ja nüüd, 1988. aasta Saksa DV popmuusika juurde müür veel murtud ei olnud. Günther Fischer kirjutas tango Paulile esitajaks ei olnud küll mitte Paul, vaid Jürgen Valter. Ja see laul pärineb muide Defa filmist nimega murd. 88. aasta Saksa DV popmuusikast leiame ka ühe vana tegija, kelle nimeks Frank sööbele ja tema laulis tol aastal laulu nimega fännid on jõud. No see on teadupärast ikka vist jalgpalliga seotud lugu ja nagu kuulete, on ka fännide kisakoori kuulda selles laulus. Ei oska küll öelda, kui hea jalgpallur võis olla Frank sööbel. Aga seda tean ma kindlasti, et väga hea jalgpallur oli üks teine suur poptäht huuli, Iglesias kes ju väravavahina kaitses vist minu teda isegi Barcelona klubi väravat. Tema sai aastal 1988 Grammy auhinna kui parim Ladina-Ameerika muusika laulja. No mis siis muud kui üks muusika näide temalt ka aastast 1988 pärineb selline laul, mille nime ei ole vist mõtet tõlkima hakatagi, sellepärast et see on auautorid Renis, Guanteni Lorenz ja chaco. Ja nüüd üks 88. aasta edetabeli tippe ameerikamaalt. Taylor Tein laulis kuulsaks Dimi George'i laulu Always laviu. Armastan sind alati ja igavesti. Ja nüüd on aeg nii kaugel, et mängida viimase 100 aasta laulude saata. Viimane lugu. Tõnis Mägi ütles, et aasta 1988 oli tema jaoks just selline loominguliselt väga hea periood. Ta kirjutas valemit, neid laule. Ja üks neist on lugu nimega liivakell. Selle sõnad on kirjutanud Villu Kangur ja ma arvan, et võib-olla jääme siis selle lauluga tänast saadet lõpetama tama kohtumiseni jälle nädala pärast. 100 aasta laulude saates. Elundis kuuski. Seegi jooksis liiva. Saarilyn oli Nisele. Miks sealjuures?