Ta number on 1962, kuhu Valter ja Jaak Oja kärjaid eelmises saates pidama 100 aasta lauludega. Saksa muusikaga läheme edasi. Kerna džinski oli toonase Saksa DV üks populaarsemaid heliloojaid ja tema sulest on pärit laul nimega. Oleksin meeleldi su kavaler. Plaadistatud on see helilooja enese juhatusel ja lauljaks Günter Hadke. Alati, kui välja ilmus Plutsija ooda teadis publik kohe, et nüüd läheb lõbusaks. Oli ju see laulja spetsialiseerunud rõõmsale humoristlikud repertuaarile nagu on seda ka Alokolli poissmeestelaul. Orkestrit juhatab Günter Kollas. Humoorikas on ka järgmine laule valter Aienbergi, kuid ta nimi oli Leo. Miskipärast peavad sakslased mõnda nimetada naljakaks näiteks e-ja Leo on nende Sheka. Ja siin on üks neiu südamepiinades mees on igapidi tore, ent miks peab ta nimi olema just Leo? Teadupärast Eestis Leodeks vahetevahel nimetatakse neid, kes ei ole võib-olla kõige edukamad. Kuigi Leon ja minu teada lõvi sünonüüme. No nii või teisiti selle laulu lõpuks saab armastus võidu ja nimi ei loe enam midagi. Ja seda laulu laulab teile Helga Prover Laitsegi Ringhäälingu Tantsuorkestri saatel juhatab autor Valter Änberg. Lõpetama jah, 1962. aasta Ida-Saksa lööklaulude valiku Kernaczynski palaga laula mulle bigbändi, juhatab autor ja laulab abielupaar verbel Vaholtz ja Arminud kemps. Tundub, et Ida-Saksa lööklaulu rahval oli lääne ees vähemalt üks eelis. Kuna tegemist oli riikliku propagandaga ka sel juhul, kui laul polnud poliitilise, vaid tavalise tühja-tähja sisuga maksis riik kõik kinni. Ja nii said heliloojad kasutada suuri jazzorkestreid, mis jänes oleks võib-olla firmale liiga kulukaks läinud. See laul, mida kohe kuulete, ongi üks näide, aga võib-olla märkasite sedasama ka eelpool kuuldud laulude juures. Samas tuleb tõdeda, et riiklik toetus ei olnud siiski esmatähtis, sest midagi muud oli veel veidi tähtsam. Ja kuna 62. aastal oli üle Berliini müüri minek juba võimatu kaevasid leidlikud, kuid mitte riigitruud kodanikud 30 kahemeetrise pikkuse tunneli Ida-Berliini suvemajade rajoonist läände. Ja sealtkaudu õnnestus riigist lahkuda tervelt 12-l inimesel. Aga nüüdse Kernaczynski laul. Läheme siis nüüd Ida-Saksamaalt Lääne poole peale, see oli siis aasta 62, mõistagi praegu on ju üks Saksamaa kõik. Aga tol aastal oli Lääne- ja Ida-Saksamaa muusikal väike vahe küll sees lääne poole peal polnud ju mingeid piiranguid välismaisele repertuaari kasutamiseks idas, vastupidi isegi kui ohjad olid juba veidi vabamaks lastud, pidi tantsuorkester mängima ikkagi 60 protsenti omamaist ja vaid 40 protsenti võis olla välismaist muusikat. Läänes oli asi vastupidi, seal kippus välismaine repertuaar ülekaalus olema ja see on ka mõistetav, sest publik tahtis kuulata ju ikkagi neid palumis. Ülemaailmsetes edetabelites olid parajasti just kõige parematel kohtadel ja Lääne-Saksa oma autoritel oli oma lauludega sinna üpris harva asja. Kui võtta näiteks kätte üks juhuslik kompaktplaat Aastast 1962, no õigemini seal küll hiljem tehtud, aga sellel on 20 tolle aasta Lääne-Saksamaal kõige populaarsemat pala, siis ei leia me sealt ainult neli saksa originaali. Ülejäänud on muidugi mõista ka saksa keeles ja enamasti saksa lauljate esitatud, kuid pärit juba mujalt. Kuulame siis kõigepealt ikkagi ühe Lääne-Saksamaa oma autorilaulu ja alustame ains Aališi palast. Karoliina Karoliina, mida laulab Peeter Bail? Järgmises palas on saksa autoreid lamba härja Ober mail võtnud sihikule Brasiilia. Selle palaranseerija on muide hollandlane Jack vultermann ja esitajaks hoopis ingliskeelse nimega ansambel händi kiits. Nii et tõeliselt rahvusvaheline seltskond. Pala pealkirja võib tõlkida umbes nii, et Rio de Janeiro kitsarööpmeline Ma ei tea, kui mitmendat korda juba 100 aasta laulude sarjas tuleb mainida seda, et jalgratast on ikka väga raske leiutada ja et nii mõnigi laul tundub olevat tuntud mõnest eelmisest laulust või vähemalt mõni takt sellest laulust. Nii palju siis äsja kuuldud Lombachiya ooper Mayeri laulu kohta, mille nimeks Rio de Janeiro kitsarööpmeline raudtee. Aga nüüd võib-olla vahelduseks üks väga ehtsas vanas heas saksa lööklaulu vaimus kirjutatud laul. Selle autoriks on Karl körts ja selle nimeks on kas magad juba ja väga täiuslikuks teeb selle muidugi Gerhard Vend landi meeleolukas. Jätkame veel mõne lauluga sellelt 1962. aasta Lääne-Saksa edetabelilaulude CD-plaadilt. Peenopaali laulul mustlane, sõida oma vankriga pole muide tõlkija nime isegi märgitud, järelikult on tegemist ikka siis kohe vist saksa keeles loodud palaga. Mis sellest, et autori nimi on ju väga ungaripärane, seda laulab Frank Bergen. Aga peab ütlema, et tüüpilist mustlasliku hõngu selles laulus ega esituses küll eriti kuulda ei ole. Ülejäänud 16 laulu eespool mainitud 62. aasta Lääne-Saksa lööklaule tutvustaval plaadilt on pärit põhiliselt Ameerikast mõned Prantsusmaalt, Kreekast ja üks ka Hispaaniast. See kannab tõlkes pealkirja mustajuukseline tütarlaps originaalis hii emm Bilbao. Niisiis on tegemist baskima keskuse pauga ja laulab seda teile liis asja. No sedavõrd rõõmus, kui see pala oli, mida praegu kuulsite, ei olnud siiski aasta 1962 tervikuna sest tol aastal juhtus ka palju õnnetusi. Peruus hävis maanihke tõttu 10 küla ja hukkus kokku 4000 inimest. Saksamaa liitvabariigis luisentaalis tappis kaevandusgaasiplahvatus 299 kaevurit. Torm tõstis Põhjamereveepinda 3,77 meetrit. Elbe jõe tulvavesi uputas Hamburgis ja mujal kokku 337 inimest. Vee all oli kokku 12000 hektarit maad. Hukkus 4000 karilooma ja Hamburgis jäi vetevangi 100000 inimest. 75000 põgenes kodust. Päästeoperatsioonides osales 4000 sõdurit ja kahju oli ligi kolme miljardi saksa marga eest. Pariisis Orly lennuväljal hukkus lennuõnnetuses 130 inimest, ellu jäi vaid kaks stjuardessi. Aga nüüd midagi veidi optimistlikumad. Esimesel jaanuaril 62. aastal tegi Londonis deka stuudios proovilindistuse ansambel The Beatles. Üritades kodulinnas Liverpoolis saavutatud melu laiendada. Koosseisus olid tol hetkel kitarristid John Lennoni, George Harrison, basskitarrist Paul McCartney ja trummar biitvest. Selle deka firma asjatundja keeldus lepingust, väites, et kvartetile pole popmuusikas mingit tuleviku. Tema tehtud Turu-uuringute põhjal ei huvita niisuguseid ainult kitarri test ja trummist koosnevad ansamblid, üldse mingisugust kuulajaskond on. Ansambli mänedžer Raymond Epstein läks siiski riskile ja tootis biitlite esimese plaadi iseAga biitlite juurde tulema tagasi mõistagi aastal 63, siis kui nemad said juba maailma kuulsaks. Aga neid veel paar uudist, 62.-st aastast. Prantsusmaa lühendas noormeeste ajateenistuse pikkuse 26-lt kuult 18-le. Kuuldavasti meil praegu nurisetakse ka selle üle, et 10 kuud või palju ta on pidi liiga pikka aega olema. Aga ajad ju muutuvad loomulikult. Ja spordist nii palju, et soomlane Pentti Nigula tegi Kauhava staadionil uut tüüpi klaaskiu teibaga või fiiber teivaks staabist. Praegu nimetatakse maailmarekordi spordineli, meetrit 94 sentimeetrit. Jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalis võitis Brasiilia Tšehhoslovakkialt kolm. Üks ja solist on sai Elukutseliste poksi raskekaalu maailmameistriks, lüües Floyd Pattersoni esimeses ringis nokauti. Mul ei ole andmeid küll selle kohta. Sooniliston oleks kunagi lauljana lavale pürginud, aga väga paljud sportlased on seda teinud ja näiteks meie põhjanaabritel lastel on üks kuulus maadleja omal ajal täiesti koondise tasemel mees, kes muidugi hiljem sai lauljana hoopis palju tuntumaks. Tema nimi on Eino Kreen ja tema ühe esitusega lähemegi edasi järgmise laulu juurde, mis on sedavõrd tuntud, et seda kuuleme koguni kolmes esituses. Eino Grööni siis kõigepealt siis üks õrn naishääl helile. Ja lõpuks Räikonifi koor ja orkester. Tegu on mõistagi väga tuntud lauluga. Et mitritionkkynis sulest ja selle nimeks on Queen, liiv, sov Sammer ehk suverohelised lehed. Nikon, ma. Keeles. See viimati kuuldud Raikkonefi koori ja orkestriversioon Dmitri teonkini laulust kriin Liilsov Sammer ehk suverohelised lehed olid võib-olla isegi kõige tõesem pärit filmist Alamo. Ja seal oli ju see suur lahing kus ühed võitsid, teised kaotasid ja kogu see suupill ja kõik sealjuures oli just täpselt nii nagu tavaliselt, sellist filmimuusikat kirjutatakse. Aga nüüd edasi järgmise laulu juurde ja selle autoriks on kantrilaulja Ongibson. Siin on nüüd jälle aastaarvudega natukene midagi korrast ära, sellepärast et see laul ei ole kirjutatud 62. aastal, vaid tegelikult palju varem. Laulu nimi on I Can't Stop loving you ehk ma ei suuda lakata sind armastamast. Paremat tõlget ma praegu hetkel välja ei mõtle. Ja õigupoolest kirjutas ta selle algselt ühele vist päris eakale kantritähe kiti Velzile, sest et valsi sünniaasta on 1919. Tegi siis ka ise selle lauluga plaadi, see oli aastal 58 ja jõudis edetabelis küll haigestuda olnud 81.-le kohale. Aga neli aastat hiljem, ehk siis 62. aastal, kus praegu 100 aasta laulude saares oleme tuli Ray Charles välja oma versiooniga ja tegi sellest kohe nii siin kui sealpool ookeani number üks hittlaulu. Päris kaua pidi oma tähetundi ootama ka itaalia helilooja reedi laul non dimentikaar, mis kodumaal Itaalias nautis tegelikult soosingut juba 50.-te aastate esimesel poolel. Aga maailmalööklauluks sai ikka alles. Ameerikasse jõudes ja 62. aastal oli üks selle plaadistaja mesikeelne tiin maanteeni. Jäägem veel veidikeseks tahaks väga kuulsate häälte kaunisse seltskonda kuulates nätkenkovli tõlgitsust söömanni laulust, rämblin Raus. Ütlematagi on selge, et see viis on pärit kantrilaulude sahtlist. Kinkowli esitusviis ta tegelikult juba edasi sellistesse kõrgustesse, kuhu iga kantrilaul tavaliselt ei jõudnudki. Aga roosist veel nii palju, et väidetavalt on see lillede, kuninganna ja kõige enam naiseiluga seostatud. Selles pealkirjas rämplin rause rändav roos võib tabada ka tegelikku roosisorti, sest rämbling Raus pidavat olema üks liik. Roni iroose. Usutavasti oli see laul mõeldud mitte ainult neile, kellele meeldivad kaunid roosid vaid kes peavad lugu ka romantikast. Aga nüüd 62. aasta noortepäraste lööklaulude juurde, kus oli Ta ju ka vaba aja nautimisest, tantsust ja kõigest muust sinna juurde kuuluvast. Üsna suure leviku saavutas hänk Hanteri laul nimega puhkus ehk Väication. Ja et pealkiri igaühele pähe kuluks, lauldi seda tähthaaval veerides, vii ei see ja nii edasi, nii edasi, nii edasi. Menukaima esitaja oli kani Francis. Ajakirja Billboard edetabelis pidas 62. aastal kolm nädalat esikohta laulja Džiin Chandleri esimene ja tegelikult ka viimane suurem õnnestumine. Väiksemaid tuli ridamisi vahepeal veel, see oli muidu üpris kummalise nimega laul Joukko körle ehk hõõrley härdsop. Kuna tööl on inglise keeles k aadlitiitel, siis tuleks tegelikult eesti keelde tõlkides sellest pealkirjast üpris jabur ohvi hertsog. Aga no nii palju sellest igal juhul abi oli, et laulja Chandler sai hüüdnime Džiin kiuk. Chandler päris õige nimi oli tal ju Džiin muide ja perekonnanimeks kõigest Dixon naja, see selleks, aga laul kõlas sedaviisi. Ja veel üks tabamus popmuusikarindel päris esimesel katsel. Brush Channel oli laulnud ja kitarri sarmitsenud juba lapse-east, kuid juhtus nii, et isa viis ta ükskord, et laulma populaarse raadioshow saatejuhile Thelma Phoenksile. Pois püsis muide selles saates kuus kuud ja koos sõbratar märguretcopiga kirjutatud laul hei beibi läks 62. aastal USA-s esimesele ja suur britt Tanjas teisele kohale. Kuulates neid vanu lööklaule, tekib vahel isegi küsimus, miks üks või teine laul teenis tõesti nii suurem menu näiteks luuder, Nixoni laul, Saunzerboy ehk sõdurpoiss, mis 62. aastal oli 14 nädalat vaat rütmibluusi edetabeli tipus. No ilmselt aitas siin kaasa ka mustand rahaliste daamide kvartett nimega Shay rels, kes oma nime tuletas soolohääle Schööli Houstoni nimest ja oli eelmisel aastal lasknud turule pool tosinat menukat laulu. Nii tekivadki ansambli fännid, kes igal juhul ka järgmise plaadi osta. Nii seda AK oli 62. aastal samuti endiselt hoos ja tol aastal ilmus temalt selline laul, mille nimeks on Breaking Up-is hard to. USA-s jõudis esikohale ja Suurbritannias seitsmendaks. Lööklaulude saatel alati tantsitud, aga kuuekümnendail aastail tuli koos ristiga esile tõsi küll, üpris lühikeseks tahaks päris mitu uut tantsu, mille nimi oli juba pala pealkirjas sees. Kuulake neist nüüd kaht. Esiteks kingija Kohvini lokkamation laulab üks neist 10-st tähekesest, kelle nimi algas sõnaga Lipl ehk väike. Ja see on siis libi. See oli siis väike Eeva õige nimega Eva nartsissi vaid. Ja see oli siis laul nimega lokkamation. See teine tants, millega tänase saate lõpetame limbo rock on ehk isegi kauem vastu pidanud, sellepärast et limbo harrastusi vist on tänapäevani siin-seal näha olnud. See on ju teadupärast selline tants, kus üritatakse võimalikult madalana asetatud lati alt ennast kuidagi läbi libistada. Selle 62. aastal tõi turule Chabichecker muusika ja sõnad, kirjutasid härrad nimede kastraingja, Sheldon ja nagu öeldud, see jääb tänase 100 aasta laulude viimaseks looks. Aga Waltari kojaga ning produtsent seni Bruznitsin kohtuvad teiega ikka ja jälle nädala pärast.