Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 11.-st juulist toimetaja Ann-Mall Mälberg. Eesti riik kaebab Euroopa Komisjoni kohtusse, sest Eestile on oluliselt vähendatud süsihapet gaasi emissiooni mahu saastekvoote. Juhul kui Eesti peaks kohtus kaotama, tähendab majandusele suurt tagasilööki. Näiteks ainuüksi elekter läheb umbes 10 protsenti kallimaks. Saue valla Alliku ja Vanamõisa külaelanikud kaebasid kohtusse keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes kiitis heaks radioaktiivset kiiritust kasutava tehase keskkonnamõju hinnangu. Keskkonnaministeeriumi väitel oli tegemist põhjalike uuringutega, elanikud pole sellega nõus. Väitel on konfliktis süüdi kohalik omavalitsus, kes pole piisavalt elanikke. Ra suhelnud. Tapmiste arv on tänavu eelmise aasta esimese poolega võrreldes märgatavalt kasvanud, selgub politsei statistikast. Justiitsministeerium lähtub hinnangu andmisel eelmise poolaasta andmetest ja see näitab kuritegevuse vähenemist. Eestisse saabudes täna visiidile Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier. Äsja lõppesid tema läbirääkimised, et Eesti välisministri Urmas Paetiga täna algas Saaremaal klassikalise muusika festival helisevad Saaremaa orelil. Ennekõike tahetakse tutvustada saare päritolu heliloojate muusikat ja muusikuid. Projektiga. Kohus mõistis Londoni pommirünnakute kavandaja 40-ks aastaks vangi. Tšehhis tapetakse linnugripiohu tõttu 71000 kodulindu. Haiguskolde ümber on kolme kilomeetri raadiusest kehtestatud. Ja ilmast. Homme on enamasti pilves ilm, paiguti sajab vihma. Sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läheb Euroopa Liiduga süsihappegaasi emissiooni mahu vähendamise kava pärast kohtusse. Indrek Kiisler jätkab. Euroopa Komisjon on varem teatanud, et Eesti peab aastateks 2008 kuni 2012 soovitud tööstuse saastekvoote vähendama 47,8 protsendi võrra küsituga võrreldes ehk siis 12 10,7 miljoni tonnini aastas. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Einari Kisel ütles, et komisjoni arvutused lähtusid täiesti valedest eeldustest. Komisjon eeldas, et Eesti hakkab väga suures mahus, kasutame elektri tootmiseks maagaasi Venemaalt. Seal oli näiteks toodud eelduseks see, et Eesti järgmisel aastal sisuliselt peaks suurendama maagaasist elektri tootmist ligi viis korda, mis ei lähe kuidagi kokku meie energiapoliitikaga ning ei ole nagu kuidagi ka praktiliselt teostatav. Sellest tulenevalt jõudis komisjoni tänu sellele, et me peaksime olema suutelised vähendama oluliselt oma CO2 heitmeid, aga praktikas sellist asja realiseerida ei ole. Kahjuks võimalik. Mis aga juhtub, kui kohus ei muuda Eestile määratud kvoote? Siis me peame hakkama suure tõenäosusega neid saastekvoote juurde ostma turult ning see tähendab ka seda, et meie elektri hind oluliselt tõuseb, tähendabki mingisugune kaks miljardit krooni elektri hinnas, umbes see tähendab siis seda, et noh, elektri hind võib minna kuskil kümmekond protsenti ülesse ning ka teistel tootjatel, mis on seotud CO2 heitmete, hakkavad hinnad tõusma, nende konkurentsivõime väheneb. Kas teised riigid on ka taaskomisjoniga selles küsimuses? Kobisjoni on kohe pannud praeguseks kohtusse juba neli liikmesriiki veel, nii et Eesti saaks olema siis viies liikmesriik ning ka veel paar liikmesriiki, kes on toetanud neid liikmesriik kohtuvaidluses, kes on kohtusse läinud ja need kohvid peaksid kehtima 2008.-st kuni 2012. aastani ning selles suhtes ongi nagu tegelikult vaja nagu väga kiiresti kohtul lükkas veel selle aasta jooksul jõuda mingisugusele ühisele arusaamale, mismoodi siis tegelikult neid kuute jagada. Justiitsministeerium ja politsei andsid oma esialgsed hinnangud kuritegevuse seisule esimesel poolaastal. Tõnu Karjatse tegi võrdluse. Ametid avaldasid esialgset hinnangut kuritegevusele esimesel poolaastal. Politsei lähtub eelmise aasta esimese kuue kuu võrdlusest. Sellest selgub, et tapmiste arv on märgatavalt tõusnud. Kui mullu registreeris politsei esimesel poolaastal 36 tapmist, siis tänavu ulatub see number juba 52-ni. Neist enamus üritati suurima elanike arvuga põhja prefektuuris põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse vanemkomissar Priit Pärkna. Kahjuks peab seda tõdema, et nii ta on. Mis need põhjused sellel võivad olla, et seda on väga raske väga raske praegu hetkel hinnata, sest tapmised üldse isikuvastased kuriteod on vägagi raskesti ennetatavad, kuna ja nad on toimuvad pigem spontaanselt juhtuvalt just nimelt hetkeolukorrast, on see siis mingisugune ühise joomingu käigus on see siis sealt edasi minnes tekkinud tüli, vaidlused, mida lihtsalt lahendatakse siis vastavalt oma vägivaldselt Kuna inimelu nõudvaid kuritegusid aasta lõpul reeglina vähem, võib arvata, et kogu aasta tuleb sarnane eelmistega ehk siis võib rääkida kuritegevuse stabiliseerumisest. Seda näitab ka justiitsministeeriumi hinnang. Kriminaalteabe ja analüüsitalituse nõunik Eerik Hanni. Võrreldes eelmise aasta teise poolaastaga on kuritegude arv mõnevõrra vähenenud. Olulist vähenemist on varguste osas, mis on küll suuresti tervitatav. Seadusemuudatusega nimelt kriminaalkorras karistamisele ei lähe enam vargused, mille tekitatud kahju on alla 1000 krooni. Viimastel aastatel on kuritegevus olnud pidevalt vähenemas, stabiilsus periood saavutati politsei hinnangul juba viis aastat tagasi. Tapmisi tuleb keskmiselt 50 kogu aasta kohta. Enamuse kuritegudest moodustavad aga varavastased kuritööd, nagu märgib justiitsministri, pigem on see omane ka teistele kõrge elatustasemega riikidele. Eerik Hanni hinnangule märgata politsei töö paranemist. Siin saab välja tuua ka selles viimases poolaasta aruandes narkokuritegude registreerimise kasvu, mis tegelikult näitab selgelt politsei töö paranemist. Et narkokuriteod üldiselt on sagedasematest Lääne-Euroopa riikides, kus nende eest karistatud inimesi on rohkem ja, ja aga registreeritakse neid rohkem lihtsalt kui Ida-Euroopas. Rico kokkuvõte esimese poolaasta kuritegevusest avaldab politsei eeloleva nädala alguses. Tallinna külje all saue vallas Alliku külas jätkub kohalike elanike ja aktsiaselts steri. Vastasseis Indrek Kiisler selgitab. Aktsiaselts steri soovib Alliku külas käivitada meditsiinitarvete steriliseerimist tehase, kus aga kasutatakse selleks radioaktiivset kiirgust. Elanikud kaebasid kohtusse keskkonnaministri Jaanus Tamkivi, kes kiitis maikuu lõpus heaks kasteri esitatud keskkonnamõjude uuringu külaelanike esindaja Eha lettermanud. Ma ei usu, et see on õiglane hinnang, see ei ole minu üksinda minu enda arvamus, vaid sellele järeldusele on tulnud meil mitmed juristid ja advokaadid ka, nii et see ei ole ainult külaelanike arvamus. Milline on külaelanike seisukoht, kuidas seda tekkinud konflikti nüüd siis lahendada? Kui siin 70 aastane pensionär tuleb ja ütleb, et ta oma 3000 kroonisest pensionist annab ära 500 krooni. Selleks, et palun viige see hirmus kiirgusallikas siit külast minema. Keskkonnaministeeriumi kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Evelin pesuraga kinnitas, et tehasest ei lähtu inimeste tervisele mingit ohtu. Selline kiirgustase, mis inimeste tervisele ohtlikuks võiks osutuda, ei saa olema kindlasti sellest tehasest väljaspool. Seda allikat ümbritseb selline ruum, kust kiirgusvälja ei pääse ja seega ei saa mõjutada eineid, kiirgustöötajaid ega ka elanikke, kes elavad selles külas, sellepärast et allikas iseenesest on varjestatud selles ruumis ja kiirgus sellest välja ei pääse. Juhul kui juhtub mingi õnnetus, siis on aktsiaseltsist eriskasutusel väga head uued tehnoloog, loogiad, mis tagavad selle, et kiirgusallikas vajub seitsme meetri sügavusele maa alla vee sisse mis on piisavalt sügav ja, ja piisavalt hea varjestus, et allikas ikkagi ka õnnetusjuhtumi puhul ei saaks inimesi kuidagi mõjutada. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tunnistas, et temal ministrina palju valikuid ei olnud. Ja keskkonnamõjude hinnang, mille eest eri on ette valmistanud ja mida ta on ka siis muutnud ja täiendanud vastavalt meie ettepanekutele on tänaseks seaduslikult vormistatud ja ja minister on selle allkirjaga nagu heaks kiitnud. Küll, aga ma mõistan seda muret, mis seal kohalikele elanikele iga uue objekti ehitamisega on kohalikele elanikele mure, et mis tulevikus hakkab saama ja kuidas elu hakkab minema. Küll aga on probleem pigem selles, et mina leian, et kohalike omavalitsuste, nimelt saue vald sellel perioodil, kui oleks pidanud aktiivselt suhtlema kohalike inimestega, on selle töö jätnud tegemata, siis hiljem, kui, kui on asi jõudnud ikkagi väga kaugele, nüüd hiljem tulevad need arusaamatused ja konfliktid siis välja. Külaelanikud on lubanud minna vaidlusega lõpuni, pöördudes vajadusel ka rahvusvahelisse kohtusse. Edasi tänased välisuudised, Meelis Kompus teeb kokkuvõtte. Tšehhi veterinaarid leidsid linnugripi veel kahest alust A viiega nakatunud 71000 kodulindu hukatakse. Viirus tuvastati lindudel vaatluse käigus, enne kui see levima jõudis hakata. Esialgu pole kindlaks tehtud, kas tegemist on ka inimestele ohtliku H5N1 tüüpi viirusega. Oma talu ümber on kolme kilomeetri raadiuses kehtestatud karantiin. Suurbritannia kohus määras Londoni pommirünnakute kavandamises süüdi mõistetud neljale mehele 40 aastat vabadusega Lootust. Kohtuniku sõnul on ilmne, et kavandatud pommirünnak oli osa Al-Qaeda rünnakute suuremast kavast. Aafrikast pärit moslemid plaanisid 2005. aasta juulis lõhata Londoni transpordisüsteemis isevalmistatud lõhkekehi. Kohtuistungil tunnistasid mehed, et pommid tehti protestiks Iraagi sõjas Kavastu. Alžeeria idaosas. Sõjaväe kasarmute lähedal sai täna pommi plahvatuses surma kaheksa inimest. Plahvatus leidis aset 120 kilomeetri kaugusel pealinnast Alsiirist. See oli tõsiseid mässuliste rünnak viimaste kuude jooksul kajastatud vaid mõni tund enne Aafrika mängude, mida peetakse ka Aafrika maade olümpiaks algamist. Liibüa ülemkohus kinnitas surma otsese määrati viiele Bulgaaria tõele ning palestiina arstile tahtliku HI-viiruse levitamise eest. Taarja president Giorgi Baranov loodab siiski, et olukord võib veel teise lahenduse leida. Liibüa kõrgem juriidiline nõukogu otsustab tuleval esmaspäeval, kas surmaotsus jääb jõusse, lükatakse tagasi või muudetakse kergema karistuse vastu. ÜRO tuumavaatlejad saabuvad Põhja-Korea tuumareaktori sulgemist jälgima tõenäoliselt laupäev. Veebruaris sõlmitud kokkuleppe kohaselt Põhja-Korea vastutasuks ligi miljon tonni kütteõli. Esimesed 50000 tonni kütteõli peaks Põhja-Koreasse kohale jõudma juba laupäevaks. Täna pärastlõunal saabus erilennukiga Eestisse Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, kes kohtus kohe ka välisminister Urmas Paetiga. Urmas Paet rääkis kohtumisest ka ajakirjanikele. Ütlesin veelkord ka täna üle Frank-Walter Steinmeier elasele, tänu mida ma olin ka varem väljendanud selle selge toetuse eest, mida Saksamaa Euroopa Liidu eesistujana Euroopa liit tervikuna väljendasid meile, kui meil olid siin mõni kuu tagasi keerulised ajad suhetes Venemaaga. Ja samuti oli väga oluline see, et Euroopa Liidu-Vene tippkohtumisel paras Euroopa liit oma seisukohti ja põhimõtteid väga selgelt ja üksmeelselt väljendas, nii et mul on väga hea meel, et me saame siis meie saksa kolleegi praegu siin Eestis vastu võtta. Nüüd see, millest me selle tunni jooksul rääkisime, me rääkisime Euroopast. Me rääkisime nendest samadest euroop, pangaliidu aluslepingutest ja nende tulevikust. Praegune eesistuja Portugal on pannud maha ajakava, mille eesmärk on siis see, et selle aasta lõpuks oleks uute lepete tekstis kokku lepitud. Ja et järgmisel aastal siis saaksid liikmesriigid ratifitseerimisprotsessid läbi viia, et siis lepped ikkagi 2009. aasta alguseks saax jõusse. Loodame, et see nii läheb. See oli päris keeruline kompromiss sellele tulemusele jõuda, et Portugal praeguse eesistujana saaks edasi minna. Ja, ja mul on hea meel ka, et suur osa sellest lepete tekstist, mida ju ka Eesti parlament on ratifitseerinud, ikkagi säilis. Täna on klassikalise muusika, festivali helisevad Saaremaa orelit, avakontsert Kaarma kirikus. Aare Laine käis kirikus, rääkis korraldajaga. Täpselt 600 aastat tagasi Peeter Pauli päeval, 29. juunil sai valmis selle unikaalse pühakoja torn. See daatum on maakeelsena kuus sajandit tagasi ka kivi raiutud. Siit alguses, A-festival kestab 14. juulini muusikasündmusega korraldaja Rahvusooper Estonia solist Vaike Kiik. Tänasele esinemisele järgnevad kontserdid Mustjala, Karja ja Valjala kirikutes. Mis on teie eesmärk saare Maurereid helisema pannes, kaasates tuntud organistidele sama tuntud muusikuid, nii pillimängijaid kui soliste? Meie eesmärk on tutvustada saarlastele ja Saaremaa arvukatele külalistele just eesti interpreet ja eelkõige just Saaremaa juurtega klassikaliselt muusika interpreet ja me olemegi kutsunud siia esinema saarlasi organist Tiit kiige bariton Aare saali. Siis esineb Kaarma kirikus Kerstin Tomson vioolal ja Andres Köster loor tenor Valjala kirikus ja maris hoide Kivi Kaufmann samuti muhust pärit. Esineb nii Valjalas kui ka Mustjalas. Et teil on nüüd ka eelmiste aastate kogemus, kuigi keskaegsed kirikud on enam-vähem ühesugused, on need vahest siiski akustiliselt erinevad ja ühesugused, ei ole ka orelit. Kas muusikutel on ka oma eelistusi? No kindlasti on nad akustiliselt pisut erinevad ja, ja võib-olla erinevatel muusikutel on ka erinevad eelistused. Kuid siiski ma leian, et, et nende akustika on igal pool väga hea. Et meelsasti kõik esinevad siin. No see oli teel julge samm selline festival ette võtta, kuna teada on, et taolistel kontsertidel võib-olla publik ei ole väga suur, aga arvestades sellega, et Saaremaal käib suvel hästi palju külalisi huvilisi, siis mida ootate ja loodate sellelt festivalilt? Sellel festivalil ma loodan, et publiku huvi ikkagi jätkub nagu eelnevatelgi kordadel. Meil on koostöö Saaremaa spaahotell siga ja, ja loodame ka turismigruppe ja loodame ka inimesi, kes muidu Saaremaal käivad ja ka kindlasti kohalikku rahvast loodame siia. Kas neil muusikutel tuli seda festivali ette valmistades ka midagi juurde õppida, uut repertuaari omandada? Ma mõtlen küll, et spetsiaalselt tuleb ka mõelda, millist muusikat saab esitada nendel vanadel orelitel, et esiteks juba see määrab repertuaari, aga meie repertuaari paar on tõesti väga, väga mitmekesine, siin on vanamuusikat, koguni ooperimuusikat, erinevaid Haave marjasid erinevatelt autoritelt ja kindlasti me tahame propageerida eesti muusikat. Ja jäänud on ilmateade. Öö põhjapoolsetes maakondades vihma pärast keskööd pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub lääne ja edelatuul kolm kuni kaheksa, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on öösel üheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma saada. Mandril puhub edela ja lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, saartel kagutuul kuus kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on homme 18 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16873. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.