Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku kolmapäeva, 23. novembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Euroopa komisjon soovib laenuturgude rahustamiseks lasta välja ühised eurovõlakirjad. Samuti soovib komisjon kontrolli liikmesriikide eelarvete üle. Rahandusministeeriumi Kantsler Tanel Rossi sõnul on eelarve koostamise jälgimine mõistlik. Ühise laenamise puhul peavad aga kehtima konkreetsed tingimused, et ei tekiks olukorda, kus paremad riigid garanteerivad halvemaid reitinguagentuurist. Standard and Poor's hinnangul on Eesti ja Iirimaa oma rahandust pärast kriisi märkimisväärselt kohandanud. Venemaa president Dmitri Medvedjev teatas, et vastuseks USA raketikilbile paigutatakse Kaliningradi oblastisse raketid. Eesti saab elektrituru avanedes 2013-l aasta alguses meelitama siia investoreid, kes tahaksid paigutada raha elektritootmisesse. Senisest selgemad peaksid olema ka regulaatorite volitused, kes kontrollivad turuosaliste võrdset kohtlemist. Riigile tuleks aga tarbijate huvide kaitseks vaadata üle elektritootjatele makstavate toetuste süsteem. Nii tõdeti tänasel äripäeva energiakonverentsil. Riigikogus läbis teise lugemise eelnõu, mis tõstab alkoholiaktsiisi ja viib haigekassa ning töötukassa reservid rahandusministeeriumi käsutusse. Otepää vallavolikogu võttis täna vastu otsuse pühajärve põhikooli ja Otepää Gümnaasiumi liitmisest. Pühajärve põhikooli eest seisvad inimesed plaanivad otsuse vaidlustada kohtus. Tänavuse Betti Alveri debüüdipreemia laureaat vaata on kunstnik ja disainer Margus Tamm oma lühijutukogumikuga unes nõiduja esitlemis. Valmis on saanud Eesti klaasikunstialbum 1997 kuni 2007. See on üsna märgiline periood eesti klaasikunst saavutas taas rahvusvahelise tunnustuse. Albumis on 30 kunstniku looming koos artiklitega eesti ja inglise keeles. Ilmast. Öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab vähest vihma, puhub tugev edelatuul, hommikupoolikul puhanguti kuni 22 meetrit sekundis, homme õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on üks kuni kaheksa kraadi. Euroopa komisjon käis täna välja kolm ideed eurovõlakirjade loomiseks. Ühes sellega tehti ettepanek, mille järgi sekkuks komisjon senisest enam euroala riikide eelarve protsessi ja Kadri Kukk jätkab. Komisjoni tänane idee paber kätkeb kolme võimalust, kuidas rakendada eurovõlakirju. Neist esimene on kõige otsekohesem. Eurotsooni riikide rahvuslikud võlakirjad asenduvad ühiselt välja antavate euroga kirjadega ning euroriikide võlad liidetakse üheks hiigelvõlgades. Riikide jaoks on mõttel jumet, sest kui näiteks Kreeka võlg küünib sel aastal 163 protsendini siis eurotsooni ühine võlg on vaid 88 protsenti SKT-st. Saksamaa, Soome ja Holland on neurovõlakirjade tuliseimad vastased. Saksamaa kantsler Angela Merkel. Sa siis seda on mõtet arutada kriisi lõppedes, miks ma leian, et seda ei peaks arutama kriisi keskel on põhjusel, et see meede ei peaks olema lahendus kriisile pikas perspektiivis ei ole see lahendus, ütles Merkel. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn jätkab. On selge, et eurovõlakirjad ükskõik missugusel kujul käivad käsikäes oluliselt tugevama eelarve kontrolli ning majanduspoliitilise koordinatsiooniga, kõneles rään. Euroopa Komisjoni tänane ettepanek kätkeb ka kontrolli tõhustamist. Näiteks juba oktoobris peaksid eurotsooni riigid oma tuleva aasta eelarveid Brüsselist tutvustama ning kui need ei ole kooskõlas eurokriteeriumitega, tuleb need ümber teha. Ka soovib komisjon, et liikmesriigid koostaksid eelarved sõltumatute majandusprognooside baasil. Veel kavatseb Euroopa komisjon luua seaduslikku baasi, et Euroopa liidu IMF-i abiprogrammis osalevat riiki saaks senisest oluliselt rohkem Brüsselist administreerida. Eurovõlakirjade ülejäänud kaks varianti näevad, et raskustes liikmesriikide võlakirjade osalist garanteerimist sarnaselt, nagu praegu toimub Euroopa finantsstabiilsusfond EFSF või eurovõlakirjade loomist teatud osas liikmesriikide finantseerimiseks, klausliga, et kui võlg ületab teatud piiri, tuleb liikmesriigil raha hankida oma isiklike võlakirjade emissiooniga. Kõige kiiremini oleks kolmest variandist rakendatav see, kus liikmesriigid tagavad osaliselt võlakirjaemissioone. Kaks ülejäänud versiooni nõuavad Euroopa Liidu aluslepingute muutmist ning see võib võtta aastaid. Euroopa komisjoni. Tänase ettepaneku eurovõlakirju puudutav osa on ennekõike mõeldud konsultatsioonideks. Ametlik sellesisuline ettepanek võib komisjonist välja tulla alles tuleval aastal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel. Jaa, Riina Eentalu küsis sel teemal kommentaari rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Krossilt. Praegune võlakriis on küll kinnitanud seda, et senisest tugevam eelarve poliitikat kooskõlastamine on vajalik komisjoni ettepanekut kindlasti on kamm selles suunas, mida ka Eesti on põhimõtteliselt toetanud, ehk siis riikide fiskaalfinantsdistsipliini parandamine põhimõtet, et riigid oma eelarveplaanid teevad vastutustundlikult ja et need Euroopa liidu partnerid saaksid avaldada ka arvamust selle kohta, kas liikmesriigid on oma eelarve poliitikat vastutustundlikult korraldamas. See põhimõte minu meelest ei saa olla meile vastukarva kindlasti valitsuse, Euroopa Liidu poliitika väga paljuski seda põhimõtteliselt toetab. See teine idee, mis on ka läbi tulnud, et ühised eurovõlakirjad laenuturgude rahustamiseks Põhimõte, et liikmesriigid vastutavad oma eelarvete eest ikka ise, see, see kindlasti praeguse seisukohast lähtudes peab kindlasti jääma, kas tulevikus oleks mõistlik midagi sellist teha, et mitu liikmesriiki või siis Euroopa komisjon või Euroopa liit siis sisuliselt laenaks selle raha siis liikmesriikidele edasi sellel tingimusel, et liikmesriikide eelarved on korras? Päriselt, kohe ei ole sellele ettepanekule vist keegi öelnud, aga see on selline keeruline küsimus. Kui kunagi ühist laenamist arutletakse, siis sellisel juhul peavad kaasnema väga konkreetsed tingimused ühises laienemises osalevad riigid hoiavad oma eelarvet perfektselt korrast, ei tekiks olukorda, kus paremad garanteerivad nii-öelda halvemaid. Nüüd aga tänased olulisemad välissõnumid ja Mall Mälberg teeb kokkuvõtte. Reitinguagentuuri standard ja Poor's hinnangul on Eesti ja Iirimaa oma rahandust pärast kriisi märkimisväärselt kohandanud olnud ja näidanud üles suuremat paindlikkust kui Hispaania, Portugal ja Kreeka. Standard ja Poor's märkis oma raportis, et Eesti ja Iirimaa on viinud oma jooksevkonto ülejääki ja mõlema riigi palgataseme konkurentsivõime on näidanud suurt taastumist. Standard ja Poor's eesmärk oli hinnata, kui kiiresti on üle oma sissetuleku tarbinud majandustel läinud korda, ekspordi toel ja konkurentsivõime taastamise kaudu oma jooksevkonto ülejääki viia. Agentuur hindas, viid euro Alari, ehkki millel on netovälisvõlg peale Eesti ja Iirimaa olid vaatluse all Hispaania, Portugal ja Kreeka. Venemaa president Dmitri Medvedjev ütles, et Venemaa kavatseb vastuseks USA kavandatavale raketikilbile töökorda seada Kaliningradis asuva radari ning võib vajadusel regiooni paigutada Kabalistilised raketid, Iskander. Samuti teatas Medvedev. Armeesse saabuvad uued strateegilised palistilised. Raketid varustatakse kompleksidega, mis võimaldavad raketikilbist jagu saada ja kui veel vaja ja kui sellest ei piisa, paigutab Venemaa riigi lääne- ja lõunaossa kaasaegsed ründesüsteemid, mis kindlustavad raketikilbi Euroopa komponendi tabamise, kuulutas Medvedjev. Venemaa liberaalne opositsioon peab president Medvedjevi tänaseid raketikilbiteemalisi avaldusi valimistest ajendatuks. Medvedjevis eakatel avaldustel on selge valimisel iseloom, ütles Interfaxile solidaarsuse kaasesimees, ekspeaminister Boris Nemtsov. Ühtne Venemaa ja tema liidrid on kiiresti populaarsust kaotamas, seetõttu peavad nad leidma välisvaenlase, et rahvast võimude ümber koondada, leiab ta. Vaenlale leitigi Ameerika. Venemaa rahvademokraatliku liidu liider, ekspeaminister Mihhail Kasjanov avaldas omakorda arvamust, et Medvedjev jätkab talle pandud rolli täitmist. Võtab endale võimalikult palju negatiivset, et valmistada väli ette Putini manöövriks. Nüüd hakkavad kõik ootama Putini liberaalseid reforme, leiab Kasjanov. Venemaal on parlamendivalimised neljandal detsembril. Riigikogus jõudsid täna teisele lugemisele niinimetatud kobareelnõud Uku Toom jätkab eelnõud, mille pealkiri üksi võtab vool. Uudistesaatemahtu said esimesel lugemisel riigikogus tublisti kriitikat. Mõneti õnnestus neid ka kärpida, aga mitte palju. Nii kõlas täna tund aega tagasi arutlusel olnud seaduseparandus. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-tubaka-kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus. Nagu öeldud, oli see alguses veel mahukam, aga sisu oli selline. Kõigepealt siis alkoholi kättesaadavus vähendamiseks riigieelarve laekumiste suurendamiseks tõstetakse siis järgmisel aastal alkoholiaktsiisi viis protsenti. Eks valitsussektor ja valitsussektorisse kuuluvate riigi juriidiliste isikute rahavoo ja võlakohustuste efektiivsemaks juhtimiseks konsulteeritakse siis haigekassa ja töötukassa rahalised vahendid riigikassa reservidega ja ütleme kolmas selline oluline punkt on siis see vähemalt suurenenud riskidest maailma majanduses ja seeläbi kasvanud valitsussektori defitsiidi kontrollimise vajadusest. Piiratakse siis järgmisel aastal kohalike omavalitsuste laenamise võimalusi selliselt, et netovõlakoormus ei tohi suureneda üle 60 protsendi põhitegevuse tuludest. Kritiseeriti seda kobareelnõud kui sellist omavalitsuste laenukeeldu, aga kõige enam on sõna võetud ja võeti ka täna töötukassa ja haigekassa reservide ümbertõstmise osas. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor pidas sel teemal kirgliku kõne. Üks mõte sellest See lähenemine, et nagu rahandusministeerium on kõik õigeks ka ohtlik, nii ei juhtu mingit arengut. Ka rahandusministeerium peab ükskord pakkuma katteallikaid leidma lahendusi ja mitte neid, kus on sihtotstarbed rahale juba ette määratud. Kõik teavad, et selleks teda kogutakse, selleks kasutatakse ja mitte keegi ei võta teda ära. Opositsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada läbi see ei läinud. Praegu Päevakaja ajal on arutlusel teine kobareelnõu, see puudutab ka kõrgemate riigiametnike palkade muutmata jätmist. Haigekassa ja töötukassat puududa vastav seaduseelnõu ajendas Eestit Tööandjate keskliitu kutsuma keskliidu poolt määratud Tööandjate esindajad Eesti haigekassa ja Eesti töötukassa nõukogust tagasi. Kuna eelnõuga piiratakse oluliselt haigekassa ja töötukassa finants noomiat, ei ole tööandjate hinnangul konstruktiivne kolmepoolne dialoog nende organisatsioonide nõukogudes eelnõu jõustumisel enam võimalik. Tööandjad soovitavad edaspidi konsolideerida ka haigekassa ja töötukassa teenuste portfellid. Suurema sünergia ja kokkuhoiu saavutus tamiseks võiks mõlemad kassad riigistada ning anda nende funktsioonid üle sotsiaalministeeriumile, seisab pöördumises. 2013. aasta esimesest jaanuarist avaneb aga täielikult Eesti elektriturg, mida toob kaasa turu avanemine tarbijatele ja tootjatele. Arutati tänasel äripäeva energiakonverentsil ning Liisu Lass käis kohal. Kui praegu lasub elektriturul vastutuse pool suurest elektritootjatel ja müüjatel, siis vananedes suureneb ka tarbijate roll, kes saavad ise valida, millise hinna ja kvaliteediga elektrimüüjat nad soovivad. Avatud turul ei reguleeri elektri hinda enam konkurentsiamet. See aga ei tähenda, et elektri hind võiks vabaturul oluliselt muutuda või tõusta, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel. Kui me vaatame oma elektriarvet, siis konkurents tekib sisuliselt ainult elektri müügil, mis moodustab elektri hinnas umbes kolmandiku ehk ülejäänud kaks kolmandikku sellest elektri hinna komponentidest jäävad paika. Selle ühe kolmandiku osas ongi siis tegelikult tarbijale võimalus vaadata, kas ta saab paremaid pakkumisi kuskilt teiste müüjate käest. Ülejäänud kaks kolmandikku elektri hinna komponentidest moodustavad võrgutasud riiklikud maksud ja taastuvenergia toetused. Just viimaste puhul võiks riik need konkurentsiameti hinnangul ümber vaadata. Einari Kisel sõnul on riigil plaanis toetussüsteem muuta. Kui lahendus, mis on tänavaministeeriumi poolt välja pakutud, on ka ettevõtjatele vastuvõetav, ainuke küsimus, mis sellega täna on, õhus on siis see, mida teha täna juba olemasolevate taastuvelektritootjatega, kas ja kuidas peaks muutma toetusskeemi nende jaoks? Elektritootjate jaoks muutub elektrituru avanedes see, et suurenevad regulaatorite volitused, kes peavad kontrollima turuosaliste võrdset kohtlemist. Eesti energiapoliitika peab turu avanedes aga tegelema senisest rohkem investeeringute siia meelitamisega. Selleks tuleks üle vaadata, millised on regulaatorite pädevused sõltuvusaste, ütles taastuvenergia koja juht Rene Tammist. Praegu on riik tema sõnul andnud signaale, mis ei sisenda investoritesse piisavalt kindlust. Peale seda, kui see investeering on tehtud, seda elektrijaama ei ole võimalik enam koost lahti võtta ja kuskile mujale viia. Sa oled selle investeeringu siinsamas selles riigis ja pead arvestama siis järgmise, 30 40 45 aasta peale ette, et mis juhtuma hakkab. Einari Kisel sõnul annab aga turu avanemine kindlustundega investeerijatele. Tema sõnul on viimase 10 aasta jooksul Eesti elektritootmisse investeeritud umbes kaks miljardit ning kogu energiasektoris umbes viis miljardit eurot. Suur osa investeeringutest on suunatud energia säästule. Väga kiirelt toimunud pühajärve põhikooli teistkordne sulgemiskatse pälvis täna Otepää vallavolikogu heakskiidu. Pühajärve põhikooli lapsevanemad heidavad vallavõimule aga ette salatsemist ja kogukonnaga mittearvestamist. Toomas Kelt käis kohal. Tänane pärastlõuna Otepää raekoja ees oli ärev, ligi sadakond inimest, nende hulgas palju koolilapsi, avaldasid meelt vallavolikogus arutlusele tuleva pühajärve põhikooli ja Otepää gümnaasiumi ühendamise eelnõu vastu. See on pühajärve põhikooli lõpp, ütlesid meeleavaldajad. Kooliga seotud inimeste arvamuse võttis kokku hoolekogu liige ja lapsevanem Teet Reedi. Täna me olemegi siis selles situatsioonis, kui taaskord öeldakse, et me soovime kinni panna pühajärve põhikooli. Taaskord on päevakorras eelnõu pühajärve põhikooli sulgemisest ja taaskord seda sõnagi asjassepuutuvate inimestega läbi arutamata. Rahvahaardesse sattus ka volikogu esimees Aivar Nigol. Isiklikult võin kinnitada, olen osalenud kõikidel välja kuulutatud kohtumistel, ka olen ise initsieerinud, olen aidanud kokku viia, olen kutsunud, missuguseid kõrval on täpselt seesama, mis toimus saalis, kui olid kooli esindajad. See oli peale esimest oktoobrit, kui vidi esitatama kavad, mida edasi teha selle kooliga? Kuskohas on fikseeritud, et pidi esitatama kavad. Ka volikogu saal sai rahvast pungil täis pealtvaatajate suminat, plaksutamise ja pahameele ümina saatel viidi läbi otsuse menetlemine ja otsust oli kindel. Koolid ühendatakse loodetavat kasu vallale, selgitab vallavanem Andres Visnapuu. Ma usun seda, et meil ei jätkusuutlik üks tugev kool püsib edasi sellepärast et lastearutelud Eestimaal ma saan, mitte seal kellelegi võõras teema ei ole eesti vanasse kuule kinni ja selleks, et tagada väga hea haridus kõigile. Samalaadse selgitusega pidi leppima ka volikogu, mille koalitsiooni liikmed ei esitanud mitte ühtegi küsimust. Palju on aga rahaline kasu vallale ei ole vallavanema sõnul veel selge, selge on aga see, et asi pole veel lõppenud. Volikogu opositsioonisaadik kiivika Nõgel. Nii nagu ütles Viimse reliikvia, lõikesin lõpus, mida rahvas klassi, et see ei ole lõpp, meie üritus läheb edasi. Kuna see otsus on vastu võetud igasuguste tavade vastaselt silma dialoogide osapooltega ilma hariduskomisjoni poolt menetlemata, siis loomulikult Läheb kogukond selle vastu kohtusse. Avaldus peab kohtusse jõudma 20 päeva jooksul. Toomas Kelt Otepää. Just praegu antakse Tartus Kirjanduse Majas kätte tänavune Alveri debüüdipreemia laureaat on kunstnik ja disainer Margus Tamm oma lühijutukogumikuga unes nõiduja. Kogumik koosneb viimase viie aasta jooksul peamiselt internetis ja ajakirjas Vikerkaar avaldatud lühivormidest. Debüüdipreemia konkursil osales üle poolesaja raamatu, millest žürii valis nominentideks kaheksa teost. Margus Tamme unes nõiduja paistis žürii esimehe Maia Tammjärve sõnul silma oma suurepärase väljendusoskuse oluliste teemade ja terviklikkusega. Valmis on aga saanud Eesti klaasikunstialbum, mis käsitleb aastaid. 1997 kuni 2007 jätkab Riina Eentalu. Meil on juba album, mis kajastab Eesti klaasikunsti kuutkümmet aastat ja mis lõpeb aastaga 1996. Nii et album 1997 kuni 2007 ongi jätk ja see periood on Eesti klaasikunstis ka üsna märgiline, räägib albumi koostaja klaasikunstnik Eve koha. Esiteks, Eesti klaasikunst sai taas tunnustuse maailmas. Kui eesti professionaalne klaasikunstiõpetus loodi 1936. aastal maks Roosma poolt siis tema suur tunnustus saabus juba aasta hiljem Pariisi maailmanäituselt, kus kaks tema vaasi võitsid kuldauhinna ja neid siis 70 aastat hiljem, on siis eesti klaasikunst saanud tuntuse maailma klaasikunsti. Kas ja paljud meie klaasikunstnikud on võitnud mainekate klaasi konkursside auhindu ja pea igas plase ajakirjas Me võime kohata Eesti klaasikunstnike tööde publitseerimist? Samas muuseumide kitsaste olude tõttu sel perioodil klaasikunstnike töid piisavalt ei ostetud, et seda perioodi kajastada. Niisiis teeb album selle töö ära, aga missugused tuuled puhuvad praegu Eesti klaasikunstis? No meie klaasikunst on tõesti väga omanäoline, viimased tuuled on suunatud just rohkem disaini poole, et võib-olla lähitulevikus tuleb just huvitavaid töid disaini vallast. Aga läheme nüüd selle albumi juurde mustal taustal hoogne hõbedane viir üle üle kaane ja känguru, et kas see on siis känguru hüppe maailma vä? Jah, see on tõesti känguru, hüppe, maailma, see konkreetne album, neid on just mitte tegutsevate, vaid tegusate kunstnike album, siin on siis 30 klaasikunstniku tööd ja see ei ole ainult pildialbum, et, et siin on ka artiklid selle aja kohta. Ma pean seda väga oluliseks, et sellist kroonikat või dokumenteerimist, et sellist kirjalikku materjali lähimineviku kohta on nii vähe. Album on eesti ja inglise keeles ja selle kujundas enna piir. Väga hea meel on, et on nüüd valmis ja, ja näeb ilus välja. Ja ilmast öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab vähest vihma, öösel võib Ida-Eestis ka lörtsi tulla. Edelatuul tugevneb kaheksa kuni 13, hommikupoole ööd puhanguti 20 kuni 22 meetrini sekundis, homme õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on öösel üks kuni viis, rannikul kuni seitse kraadi, homme päeval kaks kuni kaheksa kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.