Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 13.-st juulist, stuudios on Kai Vare. Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioon on hoolimata keerulisest kevadest suutnud säilitada rahva suure poolehoiu. Valitsusel on tänasega täis saanud 100 kriitikavaba päeva. Opositsiooni hinnangul on muskleid näidanud vaid Reformierakond, kes on selle koalitsiooni sildi all ellu viinud vaid enda valimislubadusi. Eesti kodanikud on Euroopa liidu suhtes meelestatud üha positiivsemalt, selgub värskest eurobaromeetri uuringust. Järvamaal avati sakreti kuise samas, mis on suurim Lätti juhitud tööstusinvesteering Eestisse. Ruhnu saarel avati ringsu sadam, mis võimaldab saarel senisest palju rohkem turiste vastu võtta. Vene riigiduuma väliskomisjon soovitab ratifitseerida piirilepingu Lätiga. USA esindajatekoda võttis vastu seaduseelnõu, mis näeb ette USA vägede väljatoomise Iraagis tuleva aasta aprilliks, kus on lubanud panna seaduseelnõule veto. Eesti kaitseväelased osalevad esmakordselt Pariisis Bastille vallutamise aastapäev päevale pühendatud sõjaväeparaadil. Tartu toomkiriku varemetes esietendub Victor Hugo ainetel valminud lavastus jumalaema kiriku kellamees. Piletid on sama hästi kui välja müüdud. Tallinnas avati Baltika folkloorifestival, kuhu tuleb kokku eelkõige algupärane folkloor ja mitte niivõrd töötlused. Ilmateade lubab Lääne-Eestis peamiselt sademeteta ilm. Hästi sajab hoovihma, võib tulla ka äikest. Öösel on sooja 10 kuni 15, homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Valitsusele on tänasega täis saanud 100 kriitikavaba päeva, Meelis Kompus teeb kokkuvõtte arvamustest ühelt ja teiselt poolt. Märtsis läbi raskuste sündinud Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioon on hoolimata keerulisest kevadest suutnud säilitada rahva suure toetuse. Peaminister Andrus Ansipil on põhjust rahuloluks. Me oleme kõige olulisemad valitsusliidu lepingus sisalduvad eelnõud ja lubadused praeguseks vastu võtnud teatavasti üksikisiku tulumaksumäär vastavalt seadusele alaneb üksikisiku tulumaksuvaba miinimum, suureneb. Ansip lisab veel pensionitõusu ja muud koalitsioonileppe eesmärgid, mis tema sõnul on täide viidud või otsustatud. Opositsioonilise keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik nendib, et Ansipi jutt on sulatõsi. Reformierakond on olla tugev oma eesmärkide läbisurumisel. Samal ajal toodi ju lähemale ka aktsiisitõus, mis tähendab seda, et järgmise aasta algusest oluliselt kõik hinnad kasvavad, nii et ma ei saa jagada peaministri optimismi, et kõik läheb nii hästi Eesti riigis, kui ta tahab. Reformierakonnal on küll. Seda peab küll ütlema, kui peaminister räägib tulumaksu langetamisest, jääb inimestele jällegi ka teisipidi rohkem raha ju ka kätte, nii et siin on ka jälle kaks poolt. Ja ma arvan, et maksutõus tuleb suurem, kui inimestel raha kätte jääb. Mõnisada krooni, mis maksu langetusest kätte jääb, sööb ära. Kasvab hinnatõus, eriti energiakandjatele. No kui rääkida üldse sellest 100-st päevast, mis nüüd tänasega on täis, siis kui palju teile sinna Tommi taha seda kriitikat on kogunenud, mida te olete võib-olla natukene vokal pidanud hoidma esimese 100 päeva jooksul. Noh, esiteks selline komme, et 100 päeva valitsusele antakse, aga päris ei oleme opositsioon seda saanud järgida, kuna ega me ei arvanud, et valitsus pronksiööd aga alustab minu meelest meie majanduskeskkond on oluliselt halvenemas, meeleolud on majandusmeeste seas halvenemas ja sellele on viidanud ka mitmed autoriteetsed. Väliseksperdid. Valitsus arusaamist ja suhtumist näiteks energeetika teemasse on kritiseerinud rohelised, kes kevadel suisa koalitsiooni lävepakul seisid. Üksmeelselt on võimuerakondade poliitikud öelnud, et erakorralist istungjärku see küsimus Riigikogus ei vaja. Keskerakondlane Ain Seppik saab siinkohal vaid nõus olla oma erakonna liidri Edgar savisaarega, kes leiab, et Ansip on diktaatorliku juhtkes. Vastuvaidlemist ei talu. Reformierakond on viimasel ajal ei diskuteeri ja õigesti märkis täna vist Äripäev, et teisi koalitsioonipartnereid ei ole ju näha ega kuulda. Aasta on valitsuse esimese 100 päeva jooksul näidanud väga head töövõimet ja üksteisemõistmist ja ma usun, et neid päevi saab olema sellel valitsusel veel kogu järgneva valimisperioodi jooksul, ehk siis neli aastat. Komisjoni esindus Eestis tutvustas värsket eurobaromeetri uuringut, millest selgub ka Eesti elanike suhtumine Euroopa liitu. Tõnu Karjatse käis kuulamas. Eesti kodanikud on Euroopa liidu suhtes üha positiivsemalt meelestatud, nii selgub värskest eurobaromeetri uuringust. Võrreldes sügisega on toetajate arv tõusnud 10 protsendipunkti võrra, ulatudes 66 protsendini kodanikest. Tõusnud on usaldus Euroopa Liidu institutsioonide vastu ja optimistlikud ollakse ka liidu tuleviku suhtes, räägib Emori sotsioloog Jaanika hämmalt. Ka nendest varasematest uuringutest, mis me oleme teinud, on näha, et eestlased on suhteliselt optimistlikud alati, et tundub, et praegu nagu sinna optimismilaine, neil tuleb eriti hästi esile, et mina saaksin seda küll ennekõike nende aprilli lõpu sündmustega ja siis selle Euroopa Liidu toetusega Eestile. Esiteks on see toonud Euroopa Liidu väga paljude eestlaste jaoks pildile. Võib-olla ka on otseselt nähtud, et jah, tõesti, sellest liitu kuulumisest on nagu see kasu, et meil nagu toetatakse, et meil on mingi seljatagune, kui meil tekib mingeid probleeme, teeme, et, et see kindlasti on aidanud sellele positiivsuse kasvule kaasa oluliselt. Kõrgelt hindavad Eesti elanikud ka meie majandust ja isikliku finantsolukorda. Samas saavad meie pensionisüsteem ja sotsiaalne heaolu Euroopa keskmisega võrreldes viletsa hinnangu. Usaldus on tõusnud meie riiklike institutsioonide vastu. Kõrge hinnangu saavad raadio ja televisioon. Kõige enam valmistavad Eestile elanikele muret aga kuritegevuse hinnatõus. Veel kord Jaanika Härmale. No see hinnatõus, tervishoiusüsteem, majandus, need on sellised teemad, mis alati sinna esiviisikusse kuuluvad, aga mis on nüüd siin esimest korda jõudnud nii-öelda top viide on siis see kaitse välispoliitikat et seda tegelikult muidu mainivad ainult paar protsenti inimestest nüüd 14, et see on kindlasti väga palju seotud nende aprilli lõpu sündmustega. Arvamusuuringust tuleb selgelt välja ka see, et ehkki Euroopa liitu usaldatakse, ei tunta siiski kogu ühendust, haaravad probleemistikku. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar Eestis on arenguruumi just keskkonnateadlikkuse mõttes, selles mõttes, et me annaksime endale aru, kuivõrd kliima soojenemine ja kliimamuutused, keskkonna muutused mõjutavad meid ja kuivõrd meil on ikkagi ja seda endale prioriteediks seada, kuigi Eestis ei ole need kliimamuutuse niivõrd nähtavad nagu võib-olla Lõuna-Euroopas ja sellest tulenevalt me ei pea seda väga oluliseks, aga et see on teema, millega me siiski paratamatult peame rohkem tegelema. Järvamaal Mäo ristis avati sakreti kuivsegude tehase ehitus läks maksma ligi 100 miljonit krooni ja see on suurim Läti tööstusinvesteering. Eestisse. Tehase avasid Eesti peaminister Andrus Ansipi. Läti peaminister Aigars Kalvitis Olev Kenk teeb ülevaate. Tihaseaasta võimsus on 150000 tonni ehituslikke kuivsegusid, mis on kolm korda rohkem kui praegu Eestis. Neid toodetakse tootmiseks vajalik põhitoore. Liivia tsement hangitakse Eestist. Tehase kahes vahetuses töötab 40 inimest, kes said väljaõppe Riias. Kui aastal 2006 oli sakreti toodete osa Eesti ehituslike kuivsegude turul 12 protsenti siis lähiaastate plaan on võtta Turust kuni 40 protsenti. Palusin Osaühingu sakraid kommertsdirektoril Ursula Pavelil kommenteerida, kuivõrd reaalne on see eesmärk? Meie nägemuses on see reaalne, aga eks see sõltub kõik turu olukorrast ja turu arengutest. Kas erinevate tehaste vahel toimib ka mingisugune tööjaotus, loomulikult katsume teha odavamaid tooteid Eestis kallimad tooted nagu krundid ja lisandid, mis tehakse ja sa pead, pluss tehased, Riia astume me loomulikult edaspidi ikka KV Lätist. Toodete arv ma täna isegi teile täpselt ei ütleks, kuna me pidevalt juurutame uusi tooteid ja me teeme siin müürisegusid, me teeme siin fassaaditooteid, krohvime, teeme siin plaadiliime, plaadisegusid, nii, et ikka kõike, mida turg soovib. Konkurenti tervitama tulnud ehituslikke, Väike-paneele tootva aktsiaseltsi Aeroc nõukogu liige Joosep paplavskis käis oma tervituskõnes välja mõtlemapanevad numbrid. Kui Lätis tegutseb umbes 1200 Eesti firmad, siis Eestis vaid paarkümmend Läti ettevõtet. No see on tingitud sellest. No Eestis arenes tööstus veel kiiremini kõlazz ja sellepärast mitmeid ettevõtet kasvatada seda võimalusi, oma eeskuju, tehnoloogiad, aktsiad investeerima, lääts, praegu situatsioon on veel tasakaalustunud, Khaled investeerijad on leidnud võimalust moodsate loogile investeerimiseks Lätis. Mis aga puutub Läti erimeeste investeeringutesse Eestisse, see tõepoolest on olnud väga madalal tasemel pead ainult mõnikümmend ettevõtet, teatavasti põhjuseks võib olla võib-olla see, et suhteliselt väike turg, mis on Eesti tootjad kuid juhul, kui tegemist mida saab kasutada, mida Eesti turul vaid ka saaga eksportida, et naaberriigid sealsamas näiteks, kas tagasi Lätti, Skandinaaviamaad, Venemaal lihas. Asjardaksegspektee siin Olev Kenk rahvusringhäälingule paidest Ruhnus avati pidulikult ringsu sadam. Meelis Kompus uuris lähemalt. Täiesti uuesti üles ehitatud sadam asub seal, kus saarel ennegi on sadam paiknenud. Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammeleht usub, et Uus-Mere värav annab rõhnastele hea arengutõuke. Praktiliselt sadam tuli saarte liinidel üle aastal 2000, siis me oleme teda natukene korrastanud ja 2005. aasta jaanuaritorm sadama praktiliselt lõhkus ja sellest ajast kuni tänase päevani sadam uuesti üles ehitatud. Selleks kasutasime 47 ja pool miljonit krooni sellest rahast, 15 miljonit tuli Euroopa Liidult sadamas. Süvendatud on ehitatud kaks uut kaid on ehitatud jahisadam, on leidunud sadama hoole uued navigatsioonimärgistuse. Nii et praegu sadam peakski olema küll niimoodi igati valmis vastu võtma laevusesse. Ruhnu saar on ju selline eelposti Eestimaal keset Riia lahte ja sellel saarel elab inimesi alalisi kuus 70, kus suvel on väga palju turiste. Seal peab olema korralik sadam. Ruhnu elanikud on siin natukene kartust või muret avaldanud ka just samal teemal, et äkki hakkab liiga palju neid turiste voorima, kui see merevärav niivõrd hästi on arenenud. Tähendab, kui me tahame Ruhnu saart arendada, kui Ruhnu majandus tahab areneda, inimesed tahavad teenida, siis peab olema kedagi seal, kellele teenuseid pakkuda ja need on ikkagi turistid. Roomlased on öelnud ka seda, et võib-olla see sadamakoht ei ole ikkagi päriselt õnnestunud, kuna väidetavalt pidi sinna palju liiva kuhjuma ka siis hoovuste või selle laine suuna tõttu kuidagi, et kas need jutt peavad üldse paika? Jah, need jutud peavad paika. Praegu on küll niimoodi, et tormid on täitnud ära sadamas luu õnneks on saarte liinidel olemas, endal ujus süvendaja selleks, et see probleem maha võtta. Läks jah, oleks vaja veel täiendavaid ehitus. Ja millal need võiksid siis sinna valmis saada? Kui me oleme oma taotlused esitanud, et saada selleks Euroopa Liidu tugiraha ja meie oleme ise kavandanud seda kusagil aastal 2010 2011. Vene riigiduuma väliskomisjon soovitab parlamendi alamkojal Vene-Läti piirileppe ratifitseerida. Väliskomisjoni esimehe Konstantin Kasatšovi sõnul tehakse Riigiduuma nõukogule ettepanek esitada see küsimus arutamiseks juba koja esimesele sügisesele istungile viiendal septembril. Ka Sotši lisas, et Ma ei loobu mingil juhul pretensioonidest Läti suhtes seoses rahvusvähemuste olukorraga selles riigis, ent on lootust, et piirileppe ratifitseerimise kaudu toimub suhete teatud normaliseerimine. Läti seim ratifitseeris piirileppe maikuus, lepe jõustub pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist. Muud välissõnumid võtab nüüd kokku Reene Leas. USA esindajatekoda kiitis heaks eelnõu vägede väljatoomiseks paagist tuleva aasta esimeseks aprilliks. Valge maja vardanud otsusele panna vetodemokraatide kontrollitav. Esindajatekoda võttis eelnõu vastu 223 poolthäälega 201 vastu. Eelnõu kohaselt peaks Pentagon alustama vägede väljaviimist nelja kuu jooksul ja viimasele lõpule tuleva aasta aprilliks. Iraaki võiks jääda määramata arv USA sõjaväelasi, kes õpetaksid Iraagi sõdureid, viiksid läbi terrorismivastaseid operatsioone ja kaitseksid USA diplomaate. Eile ilmunud valge maja koostatud Iraagi vaheraport andis kongressile põhjust kriitikaks, sest selle põhjal ei ole Iraagi valitsus saavutanud vajalikke poliitilisi ja julgeolekueesmärke. Välisminister Condoleezza Rice kaitses president George Bushi kriitika eest, öeldes, et administratsioon vajab veel kaht kuud, et leida selge tee Iraagis edasiminekuks. Moskva ei kavatse osaleda Prantsusmaa ja Suurbritannia välja pakutud Kosovo resolutsiooni tuttamises, kui sellesse ei tehta Venemaa jaoks põhimõttelise tähtsusega muudatusi. Nii teatas täna Venemaa asevälisminister Vladimir Titov. Vene diplomaadi sõnul ei ole praeguses dokumendis kirjas automaatselt Kosovo iseseisvuse tunnistamist, ent dokumendi sisu jätab ühemõttelise mulje Kosovo iseseisvusest, mitte määratusest neljakuulise kõneluste tulemusel. Vene pool on vastu mis tahes ajaliste raamide kehtestamisele Kosovo probleemi lahendamisel, kinnitas Titov. Kosovo albaanlased soovitasid lääneriikidel lõpetada aja raiskamine, katsudes Venemaa meelt muuta. Nende sõnul võib peagi valmis olla ühepoolseks Iseseisvusdeklaratsiooniks. Rahvusvaheline aatomienergia agentuur ja Iraan jõudsid kokkuleppele plutooniumi katsetustega seotud küsimustes. Kokkulepiti ÜRO tuumajärelevalveinspektorite külastus Iraani raske veeuuringu reaktorisse arakis juuli lõpus, järgmisel kohtumisel augusti alguses Viinis plaanitakse arutada nad tantsi uraanirikastamisjaama turvameetmeid. Homme tähistatakse Pariisis rahvusvahelise sõjaväeparaadiga Prantsusmaa kõige olulisemat riigipüha Bastille vallutamise aastapäeva paraadist võtavad esmakordselt osa kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide relvajõud, sealhulgas ka Eesti kaitseväe 16 liikmeline esindus. Katrin väga käis peaproovi vaatamas. Juba enne kella kuute varahommikul kogunesid Eesti noored kaitseväelased šamseliseele homse suursündmuse peaproovi. Delegatsiooni moodustavad enamuses kõrgema sõjakooli üheksanda ja 10. põhikursuse kadetid. Neid juhendab major Jaanus Ainsalu. Saabusime neljandal juulil Pariisi. Nende päevade jooksul oleme paraadi treeningud teinud hommiku tavaliselt kella viie paiku, alustanud esimese treeninguga teise treeningu, oleme teinud sõjabaasis. See tavaliselt lõpeb kella 11 paiku. No kui suur ause nüüd Eesti kaitseväel on osaleda sellisel prantslaste jaoks kõige olulisemal päeval toimuval. Praegu ma arvan, et see on suur au ja ajalooline hetk, et Eesti kaitsevägi marsib ka sellisel kusjuures seal tänaval koos teiste Euroopa ühenduse üksik. Kuidas sa näed neid valikuid? Valisime meeskonna vabatahtliku alusel, kuna kõrgemas sõjakoolis on brauserite puhkus meili rohkem, kui oli kohti. Major Ainsalu ütleb, et 10 Pariisis veedetud päeva on andnud noortele kaitseväelastele korraliku rivilise väljaõppe. Prantslaste jaoks tänaseni kõige olulisemat riigipüha tähistati esimest korda 217 aasta eest, märkides kurikuulsa vangla Bastii vallutamist 1789. aastal. Sellele järgnes konstitutsioonilise monarhia lõpp, esimese vabariigi algus. Katrin maga, Paris. Tallinna Raekoja platsil avati täna 20. Baltica folkloorifestival Meelis Kompus. Käis avamisel. Festivali avaakordi jäi rahvast täis raeplatsil võõrustajatele Eesti noortele rahvamuusikutele. Tegemist on 20. Baltica folkloorifestivaliga. Selle folkloorifestivali juhtmõtteks on ring. Iga seltskond pillimees, mõelda, et mida lähemal nende andmetega on juhtunud ja mille kokku tuleb. Festivali kunstiline juht Ingrid Rüütel ja korraldusjuht Anne Ojala selgitasid. Baltikale tuleb kokku eelkõige algupärane folkloor ja mitte niivõrd töötlused. Ja seda teevad teised festivalid niikuinii ja ka välismaalt kutsume võimalikult selliseid rühmi, kes esitlevad oma autentset folkloori. Kui palju neid autentse folklooritegijaid veel on, kas lõikavad esitada? Muutke töötlusi. Ei, nii ei saa öelda, on ju piirkondi, kus loor on veel täiesti elav ja kus teil võimalik saada veel tõesti selliseid rühmi, kes tulevad, esitavad seda siin, nagu nad teevad oma kodus külapidudel see on ju täiesti eesti kultuuri ime, rehi veel 2000 aasta vanune laulutraditsioon siiski lähedal, me võime öelda, elav. On ajaloo Baltica festival, te rõhutasite siin ennist seda, et ta on unikaalne, kuna see on kolme riigi koostöö, kas on see lihtsam selle tõttu esinejaid leida, et meil on hea nimi? Läbi selle Tšehhimaailmaorganisatsiooni on väga lihtne leida esinejaid ehk kutsepäevad alati läbi rahvuskomiteede. Nii et jutud sellest, et kuidagi Baltika oma sellise aja oleks ära elanud, et 90.-te alguse selline balti riikide kätte ühendamine, et sa ei pea üldse paika. Liitumine. Avamisel oli aru saada, et eksootika otsijatele on ees head päevad. Kirevad, kuid esialgu tagasihoidlikud korealased veidi häälekamad, naaberrahvad, lätlased, leedulased, norralased ja karjalased kõik paistsid end raeplatsi on elus hästi tundvad. Keskaegse turulettide vahel jalutavaid, Iirimaa tüdrukud meenutavad väljanägemiselt ikkagi maailmakuulsat river tantsu-show'd ning särtsakas alt ei jää neile sugugi alla näiteks kreeka tantsupoisid. Üldises saginas tulid Õpetajate Maja fuajees olnud Peterburi Eesti kultuuriseltsinaised. Väga mitmekülgsed oleme Peterburis, meie Eesti mehed tegid isegi kangasteljed ja need on olemas, töötavata kangakudumiskursused, aga ega me ei ütle ära ka nende koostööst, kes on venekeelsed ja tunnevad Eesti vastu huvi. Kontserte jagub viie päeva jooksul kõikjal üle Eesti tasuvaid reklaami jälgida. Kuna maapäevad toovad kauged ja lähemad külalised koduõuele kätte. Emajõe suveteater toob vaatajate ette jumalaema kiriku kellamehe. Lambale Paave Emajõe suveteater on publikule elamusi pakkunud 10 aastat. Täna õhtul jõuab vaatajate kuuainetele valminud jumalaema kiriku kellamees Emajõe suveteatrijuhi ning tüki lavastajaga. Andres Dvinjaninov sõnul on toomkiriku varemeid silma jäänud paljudele teatritegijatele, kes mõtteid mõlgutanud, et siin võiks midagi teha. Emajõe suveteater jõudis lihtsalt ette ja Dvinjaninov kinnitusel Tartus jumalaema kiriku kellamehe jaoks parimat paika, kus vastu õhkab ajalugu lihtsalt pole. On jõudnud restauraatorid sinnamaani, et see pea lööb, on nüüd kindlustatud ja siin võib-olla see oli nagu esimene põhjus, ülemöödunud talvel, kui Frankensteini tegin anatoomikumis siin suhteliselt lähedal, siis juhtusin ma siin tihti jalutama. Ma avastasin, et see renoveerimine on edenenud siin tõesti suurepärase tempoga, neid on võimalik midagi teha. Jumalaema kiriku kellamehes on laval kokku 60 tegelast, vanade tegijate kõrval lööb aktiivselt kaasa suveteatri noortestuudio ning see valmistab lavastajale rõõmu. Hannes Kaljujärv, eks ma küll ei vasta nii palju aastakümneid koos teinud, et see garanteeritud kvaliteet on, on alati teada ja see on seal hea, aga et noored on suutnud nii hästi ennast kokku võtta ja nii hästi pakku tabavat, see oli minu jaoks nagu tegelikult päris suureks üllatuseks energiapall, mille me siin veerema laseme minu jaoks meeldivalt üllatas. Kui seni on Eestis etendusi lavastatud laiuti, siis Toome varemed andsid vinnani innovi sõnul sootuks uue kogemuse. Tartus tuli pürgida kõrgusesse. Tavateatris public sellist kõrgust ei näe, kus näitleja siis ja ligi 30 meetri kõrgusel. Esietendus on täna, reedel ja 13. kuupäeval. Dvinjaninov kinnitas, et ebausutunnet tal pole, küll on tükk ise ajastu vaimust kantud ebausuga, igavust vaataja tundma ei pea, põnevust jagub algusest lõpuni. Jumalaema kiriku kellamees on niivõrd populaarne, et etendus on nädalateks välja müüdud ja loota, et ehk näkkab. Täna võimaksa. Tänase päeva seisuga kahjuks tuleb tõdeda, et need, kes on tahtnud tulla ja sellele vastavalt ka tegutsenud, on saalis ja need, kes täna mõtlevad, et võiks tulla, siis nendel on tõsine probleem sisse saada, siis saalid on praktiliselt välja müüdud. Jumalaema kiriku kellamehes löövad kaasa Ott Aardam, Jüri Lumiste, Hannes Kaljujärv, Veiko Täär ja Laura Peterson, kunstiliselt on kujundanud Iir Hermeliin. Tantsud seadis Claudia Ševtšenko. Võitluskunstid õpetas selgeks Indrek Sammul Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Ja nüüd veel ilmast. Öösel on Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, Ida-Eestis on pilvisem, mitmel pool sajab vihma, võib olla äikest. Puhub loode ja läänetuul viis kuni 10, puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 15 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis sajab kohati hoovihma, võib olla äikest. Puhub loode ja läänetuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on homseks oodata 18 kuni 23 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.