Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord kokku võtta 13.-st reedest ja 13.-st juulikuupäevast. Toimetaja on Meelis Kompus. Reformierakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioon on hoolimata keerulisest kevadest suutnud säilitada rahva suure poolehoiu. Valitsusel on tänasega täis saanud 100 kriitikavaba päeva. Opositsiooni hinnangul on Reformierakond näidanud muskleid ja koalitsiooni sildi all ellu viinud vaid enda valimislubadusi. Eesti kodanikud on Euroopa liidu suhtes meelestatud üha positiivsemad, selgub värskest eurobaromeetri uuringust. Euroopa liidus nähakse eelkõige tagatist majanduslikule heaolule, aga ka välispoliitilisele julgeolekule. Põhja prefektuuril on tänasest oma veepolitsei kaater. Kui seni on korravalvet Tallinna lahel teostatud koostöös piirivalve ja veeteede ametiga, siis nüüd saab politsei seda teha sõltumatult. Kagu-Eestisse rajatakse Pokumaa külastus ja infokeskus. Täna pandi nurgakivi folkloorifestival, Baltika on alanud 3000 esinejat. Maailma eripaigust pakuvad kireva pildi autentset folkloorist. Ilm on Eestis nii öösel kui päeval peamiselt sajuta. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval 18 kuni 23 kraadi. Reformierakonna Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioon on olnud võimul 100 päeva. Hoolimata keerulisest kevadest naudib valitsus võrdlemisi suurt rahva poolehoidu. Peaminister Andrus Ansipil on põhjust rahuloluks. Me oleme kõige olulisemad valitsusliidu lepingus sisalduvad eelnõud ja lubadused, praeguseks vastuvõtt nad teatavasti üksikisiku tulumaksumäär vastavalt seadusele alaneb üksikisiku tulumaksuvaba miinimum, suureneb. Ansip lisab veel pensionitõusu ja muud koalitsioonileppe eesmärgid, mis tema sõnul on täide viidud või otsustatud. Opositsioonilise keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik nendib, et Ansipi jutt on sulatõsi. Reformierakond on olla tugev oma eesmärkide läbisurumisel. Samal ajal toodi ju lähemale ka aktsiisitõus, mis tähendab seda, et järgmise aasta algusest oluliselt kõik hinnad kasvavad, nii et ma ei saa jagada peaministri optimismi, et kõik läheb hästi Eesti riigis, kui ta tahab Reformierakonnale. Ülejäänud hästi, seda peab küll ütlema, kui peaminister räägib tulumaksu langetamisest, jääb inimestele jällegi ka teisipidi rohkem raha ju ka kätte, nii et siin on ka jälle kaks poolt. Ja ma arvan, et maksutõus tuleb suurem, kui inimestel raha kätte jääb. Mõnisada krooni, mis maksu langetusest kätte jääb, sööb ära. Kasvab hinnatõus, eriti energiakandjatele. No kui rääkida üldse sellest 100-st päevast, mis nüüd tänasega on täis, siis kui palju teile sinna Tommi taha seda kriitikat on kogunenud, mida te olete võib-olla natukene vaka all pidanud hoidma esimese 100 päeva jooksul. Noh, esiteks selline komme, et 100 päeva valitsusele antakse, aga päris ei oleme opositsioon seda saanud järgida, kuna ega me ei arvanud, et valitsus pronksiööd aga alustab minu meelest meie majanduskeskkond on oluliselt halvenemas, meeleolud on majandusmeeste seas halvenemas ja sellele on viidanud ka mitmed autoriteetsed. Väliseksperdid. Valitsus arusaamist ja suhtumist näiteks energeetika teemasse on kritiseerinud ka rohelised, kes kevadel suisa koalitsiooni lävepakul seisid. Üksmeelselt on võimuerakondade poliitikud öelnud, et erakorralist istungjärku see küsimus Riigikogus ei vaja. Keskerakondlane Ain Seppik saab siinkohal vaid nõus olla oma erakonna liidri Edgar savisaarega, kes leiab, et Ansip on diktaatorliku juht, kes vastuvaidlemist ei talu. Reformierakonnast viimasel ajal ei diskuteeri ja õigesti märkis täna vist Äripäev, et teisi koalitsioonipartnereid ei ole ju näha ega kuulda. Aasta on valitsuse esimese 100 päeva jooksul näidanud väga head töövõimet ja üksteisemõistmist ja ma usun, et neid päevi saab olema sellel valitsusel veel kogu järgneva valimisperioodi jooksul, ehk siis neli aastat. Euroopa Komisjoni esindus Eestis tutvustas värsket eurobaromeetri uuringut. Sellest selgub, et Eesti elanikud on euroliidu suhtes üha positiivsemalt meelestatud. Tõnu Karjatse räägib Vähemalt võrreldes sügisega on toetajate arv tõusnud 10 protsendipunkti võrra ulatudes 66 protsendini kodanikest. Tõusnud on usaldus Euroopa Liidu institutsioonide vastu ja optimistlikud ollakse ka liidu tuleviku suhtes, räägib Emori sotsioloog Jaanika hämalt. Ka nendest varasematest uuringutest, mis me oleme teinud, on näha, et eestlased on suhteliselt optimistlikud alati olnud, et tundub, et praegu nagu sinna optimismilaine, neil tuleb eriti hästi esile, et mina saaksin seda küll ennekõike nende aprilli lõpu sündmustega ja siis selle Euroopa Liidu toetusega Eestile. Esiteks on see toonud Euroopa Liidu väga paljude eestlaste jaoks pildile. Võib-olla ka on otseselt nähtud, et jah, tõesti, sellest liitu kuulumisest on nagu see kasu, et meil nagu toetatakse, et meil on mingi seljatagune, kui meil tekib mingeid probleeme. Kõrgelt hindavad Eesti elanikud ka meie majandust ja isikliku finantsolukorda. Samas saavad meie pensionisüsteem ja sotsiaalne heaolu Euroopa keskmisega võrreldes viletsa hinnangu. Usaldus on tõusnud meie riiklike institutsioonide vastu. Kõrge hinnangu saavad raadio ja televisioon. Kõige enam valmistavad Eesti elanikele muret aga kuritegevuse hinnatõus. Aga mis on nüüd siin esimest korda jõudnud, nii-öelda top viide on siis see kaitse välispoliitikat et seda tegelikult muidu mainivad ainult paar protsenti inimestest nüüd 14, et see on kindlasti väga palju seotud nende aprilli lõpu sündmustega. Arvamusuuringust tuleb selgelt välja ka see, et ehkki Euroopa liitu usaldatakse, ei tunta siiski kogu ühendust, haaravad probleemistikku. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar Eestis on arenguruumi just keskkonnateadlikkuse mõttes, selles mõttes, et me annaksime endale aru, kuivõrd kliima, soojenemine ja kliimamuutused, keskkonna muutused mõjutavad meid ja kuivõrd meil on ikkagi vaja seda endale prioriteediks seada. See on teema, millega me siiski paratamatult peame rohkem tegelema. Ajalehe New York Times teatel tapeti Iraagi pealinnas Bagdadis nende iraaklasest reporter, 23 aastane mees lasti maha, Bagdadi lõunaosas olid eeltööle. Eile tapeti Bagdadis aga Reutersi fotograaf ja tema autojuht. Pealtnägijate sõnul said nemad surma USA kopterirünnakus, kuigi armee väitel kukkusid nad vahetuses mässulistega. Venemaa riigiduuma väliskomisjon soovitab parlamendi alamkojal Vene-Läti piirileppe ratifitseerida. Valimis oli välis, väliskomisjoni esimeheks Konstantin Gorbatšovi sõnul tehakse Riigiduuma nõukogule ettepanek esitada see küsimus arutamiseks juba koja esimesele sügisesel istungi istungile, mis toimub viiendal septembril. Gorbatšov lisas, et Venemaa ei loobu mitte mingil juhul pretensioonide eest Läti suhtes seoses rahvusvähemuste olukorraga, kuid on lootust, et piirileppe ratifitseerimise abil toimub suhete teatud normaliseerimine. Läti seim ratifitseeris piirileppe maikuus, lepe jõustub pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist. Tagasi Eestisse põhja prefektuuril on tänasest oma politseikaater ja Tõnu Karjatse räägib taas lähemalt. Politsei oma kaater võimaldab nüüd teostada korravalvet ka sõltumata senistest koostööpartneritest veeteede ametist ja piirivalvest. Politseidirektor Tarmo miilits. Selle kaatriga nüüd politsei pääseb, mis iganes kellaajal nii-öelda kontrollreide tegema, samamoodi on siin vaja lähedal olevatele saartele sõita, kontrollida aluseid, nendel juhtide joovet. See kaater on sellise suurusega, et sellega nagu komplektis on kaasas käru, selle saab panna veel politseisõiduki taha. Saab mööda maad kiiresti sõita siin erinevatesse sadamatesse, mis siin harjumatu on. Näiteks võttasid peale viia lohusallu seal vette lasta ja seal siis tööd teha. Et ei ole jah sellise suurusega, mida saab siis nagu haagise peal nagu transportida. Valmimas on aga veel üks praegusest veelgi võimsam kaater mida praegune siis võimaldab politsei mereliikluse spetsialist Mati Klaus. Noh, ega siin üle kahe meetri lainega sellega palju ei sõida. Lubatud on, aga sõltub inimestest ja kõigest sellest suuremalt jaolt ta noh, keskmiselt läbi ikka kuskil. Kui on hea ilm ja kaks-kolm inimest, siis noh, 30 Salmel kindel, millega saab sõita igasugustele kihutajatele saate siis järgis no õikidele võib-olla veel ei jõua. Aga uuega muidugi jah, sellega vaid püüame kõigini. Politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul hakkab politsei tegema sadamatesse tulevatele alustele kapisterisse narkokontrolle, et vähendada mereteed, pidi Eestisse jõudvad narkootikumide tulva. Patrull Reididega alustab uus kaater juba järgmisel nädalal. Kas kahest alusest põhja politseile viisat? Jah, kui me siin vaatame Pirital ringi, veesõidukid on palju, õnneks on suhteliselt heal tasemel siinse liikluskultuur vee peal ja turvalisusega siiamaani suur ja selliseid probleeme ei ole esinenud, et hetkel ma arvan, lähiaastatel sellest kahest alusest piisab. Aga vee peal liikuvad politseile on vaja, näitab kasvõi eelmisel nädalavahetusel toimunud vahejuhtum, kus politsei keelas merelemineku ühe väike paadijuhil, kellel oli üle kahe promilli joove. Põlva ja Võrumaa piiril pandi nurgakivi Pokumaa külastus ja teabekeskusele Boko kojale Taavi Libe ana. Teadakoja kunstilise lahenduse lõi arhitekt Tiit Hansen pokude looja Edgar Valteri kavandeist. Projekti kunstilise juhi Külli Leppiku sõnul saab pokukoda olema padasoomäe ja hauka talu territooriumile plaanitava Pokumaa avaetapp. Tegelikult on ette nähtud kolm etappi, külastus ja teabekeskusele, kus eksponeeritakse siis ka erinevaid näitusi ja viiakse läbi erinevaid üritusi, on valmis siis luua siia ka veel eraldi pada territooriumile Edgar Valteri, Pokuraamatu peategelase Puuko, eluasetare ait ja suitsusaun ja see oleks siis koht, kus, kus puugaagaks külastajaid tulevikus vastu võtma koos paukudega ja kolmas etapp oleks siis hauka, talukoht, kus saaks olla Ma majutus ja toitlustuskeskus ja kus me tahaksime Hauka talu taastada sellisena, nagu ta oli tema õitseajal kolmekümnendatel aastatel. Pokukoda läheb maksma 10,6 miljonit krooni ning avatakse tuleva aasta jaanipäevaks Eesti Raadio uudistele Tartust. Taavi Libe. Tallinna Raekoja platsil avati täna 20. Rahvusvaheline Baltica folkloorifestival kuulamist ja vaatamist jätkub viieks päevaks üle terve Eesti. Selle folkloorifestivali juhtmõtteks on rind iga seltskond pillimees, saab mõelda, et mida vähem olnud ja aastatega on juhtunud ja mille ring vaikselt kokku tuleb. Festivali kunstiline juht Ingrid Rüütel ja korraldas juht Anne Ojala selgitasid, et Baltikale tuleb kokku eelkõige algupärane folkloor ja mitte niivõrd töötlused. Ja seda teevad teised festivalid niikuinii ja ka välismaalt kutsume võimalikult selliseid rühmi, kes esitlevad oma autentset folkloori. Ja kui palju neid autentse folklooritegijaid veel on, kas kõik toovad esitada muidki töötlusi? Ei, nii ei saa öelda, on ju piirkondi, kus loor on veel täiesti elang ja kus teil võimalik saada veel tõesti selliseid rühmi, kes tulevad, esitlevad teda siin, nagu nad teevad oma kodus külapidudel. On ajaloo poltika festival, te rõhutasite siin ennist seda, et on unikaalne, kuna sain kolme riigi koostöö, kas on see lihtsam selle tõttu esinejaid leida, et meil on hea nimi? Läbi selle Tšehhimaailmaorganisatsiooni on väga lihtne leida esinejaid ehk kutsepäevad alati läbi rahvuskomiteede. Nii et jutud sellest, et kuidagi Baltika oma sellise vaja oleks ära elanud, et 90.-te alguse selline balti riikide kätte ühendamine, et sa ei pea üldse paika. Liitumine kõvemini. Avamisel oli aru saada, et eksootika otsijatele on ees head päevad. Kirevad, kuid esialgu tagasihoidlikud korealased, veidi häälekamad, naaberrahvad lätlased, leedulased, norralased ja karjalased kõik paistsid end raeplatsimelus hästi tundvat. Keskaegse turulettide vahel jalutavaid. Iirimaa tüdrukud meenutavad väljanägemiselt vägagi maailmakuulsat river tantsu-show'd ning särtsakas alt ei jää neile sugugi alla näiteks kreeka tantsupoisid. Kontserte jagub viie päeva jooksul kõikjal üle Eesti tasuvaid reklaami jälgida. Kuna maapäevad toovad kauged ja lähemad külalised koduõuele. Ning ilm peaks Balticat soosima. Öösel on Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega peamiselt kuiv ilm, Ida-Eestis veidi pilvisem ja mitmel pool võib vihma tulla ka äikest olla. Tuul puhub loodest ja läänest viis kuni 10, puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ning sooja 10 kuni 15 kraadi. Päeval on vähese või vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis sajab kohati hoovihma, võib olla äikest. Tuul puhub loodest ja läänest viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ning sooja on 18 kuni 23 kraadi. Selline sai tänane päev päevakajas toimetaile Meelis Kompus. Jääme taas kuulmiseni.