Tere, head kuulajad, Waltaria Jaak Ojakäär jätkavad 100 aasta lauludega aastas 1986, kui kiht tänases saates on meil plaanis õuda juba ka järgmisse aastasse aga üht-teist veel mängimata ja üht-teist veel ka rääkimata. Nimelt 80.-te keskpaik oli selline, kus Aarne Oidi nimeline lauluvõistlus hakkas mingil määral populaarsust kaotama ilmselt ka tänu sellele, et noh, nii-öelda jäme ots oli läinud heliloojate käest ansamblite kätte, kellel loomulikult kõigiga omad heliloojad. Tegelikult tuligi ju väike vahe sisse nende lauluvõistlustega, enne kui siis juba üheksakümnendatel peale taasiseseisvumist sai alguse see eurovisioon, Nonii meiepoolne kaasalöömine, aga loodus teatavasti tühja kohta ei salli. Ja läbi 80.-te täitis seda kohta kindlasti väga hästi ka tark Tartu levimuusikapäevade üritus kus ju samuti jagati preemiaid, auhindu parimatele lauljatele, ansamblitele heliteostele nii edasi ja nii edasi. No suur hulk kõike seda materjali muidugi on sellised eriprojektid, mis kestavad vaatajat veerand tundi või kauemgi veel. Ja neid siin 100 aasta laulude saateformaadis on võib-olla veidi raske mängida. Aga kindlasti oli seal ka selliseid ansambleid, kes lõid läbi oma noh, ütleme selliste popstiilis lugudega. Eelmises saates sai juba mängitud ansamblit Mahavok ja tema toonast solisti Kare Kauksi kes said mitmeid auhindu Tartu muusikapäevadelt ja väga palju korjas neid kindlasti ka heliloojale laulja, kitarrist Henry Laks koos oma ansambliga seitsmes meel. Nii et võib-olla tänase saate hakatuseks üks väike popurrii tema lugudest, mis salvestatud aastal 1986 See oli siis Henry Laks oma leebete lauludega aastast 1986 ja kui seitsmenda meelekoosseisu natukene uurida, siis leiab siit sellised nimed nagu Ilmar Laisaar, Toomas Leemets, kalle Vilbu tarmaatson ja Imre Eenmaa üheskoosseisus ning teises on paar meest vahetunud. Siin on ka Tõnu Väärtnõu ja Toomas Leemets, Kalle Vilbu, Imre Eeemmas samad mehed. Aga kui Henry laksi teemal veidi jätkata, siis ta on kirjutanud tekste mitte ainult enda, vaid ka teistele lauludele teinud ka tõlketekste, näiteks ühele Lewise laulule, mida toona esitas Jaak Joala ja mis siis Henri laksi eestikeelset tõlkijana sai pealkirjaks halli päeva päitsed. Nooruke klahvpillimängija ja helilooja Ivar Must tegutses 86. aastal koos ansambliga neemo ja Anne Veskiga. Ja juba tollest ajast on meil üks lugu teile pakkuda tema sulest, see on siis pealkirjaga kõik juhtub. Teksti autor Valli ojavere ja esitaja Anne Veski. Ja nüüd veel 86. aasta lõpetuseks üle suure lombi Ameerikasse ja teistesse maadesse. Üks selline ansambel nagu see top, kelle imidž on väga tuntud kui mehed pikkade habemetega, kes armastavad sõita nende Harley Davidsoni mootorratastega ja tollest aastast on pärit nende lugu nimega rahv voi ehk kuri poiss, noh, ma ei tea, kas seda eesti keelde tõlkida ka nende heliplaat Artur pöörner oli albumite edetabeli päris kõige tipus. Tuleb tunnistada, et ega see vist päris tüüpiline CZ hopi lugu ei olnudki selline ballaadilik, mis selle pealkirjaga Raphoi eriti kokku ei kõlanudki. Aga igati populaarne lugu aastast 1986. Täpselt nii nagu ansambli Queen pala nimega matšikk. Ja sellest maagilisest palast teile ka väike näide. Freddie Mercury oli ilmselt veel täies elujõus ja ei teadnud midagi sellest, mis juhtub. Mõned aastad hiljem. Ja enne kui jõuame aastasse 1987, tuleme korraks tagasi veel ka Eestimaale, kus oma kuulsuse tipus oli ansambel rock Hotel Dell ja neil tuli tol aastal tõesti niivõrd palju salvestusi, et neistki nagu tänase saate alguses Henry laksi puhul on ma arvan, täiesti omal kohal teha üks väike popurrii mitmest loost hakkame pihta siis Tiit kõrvitsapalaga nimega moevoolude elukool, teksti autor Villu Kangur. Tänavail. Mis ajas kõik ikka tähtpäev, meenub esmane soovi kiired käed. Ent koolipeol sai. Et sa aasta siis oli 65? Uuris välja saetud kitarr ei tundu siis võimalik päikese all, kui makki sees käes käärid ja liim. Kas taipad, aeg peatub siin? Aastas. Vaata väga. Täpselt. Meil. Meelak. Raadio kaudu sai kindlasti 86. aastal paljudele sõpradeks Ansambel rock Hotell ja mitte ainult raadio kaudu, sellepärast et kontsertansamblid olid nad üle Eesti igal pool väga nõutud. Esimese loo autorid said juba öeldud. Kaks ülejäänud, mida selles populis kuulsite, oli Ivo Linna laul 65 Villu Kanguri tekstile ja Heigo Mirka laul, vana raadio. Aga nüüd tõepoolest aastasse 1987. Ja mis siis muud, kui hakkame selle aastaga pihta jälle toonasest Eurovisiooni võidulaulust ja juba teist korda pärjati võitjaks iirlane Johnny Logan, üks Eurovisiooni kõige kuulsamaid tegijaid üldse läbi aastate. See oli siis aastal 87 Brüsselis toimunud Eurovisiooni võistluskontserdi võidulaul autor Šioon, Gérard esitaja Johnny Logan ja Pealkiri should know, ehk hoia mind praegu. Aga nüüd kõigepealt võib-olla siis mõned uudised aastast 87, enne kui läheme järgmiste lugude juurde. Poliitikas toimus nagu alati üht kui teist, rootsi näiteks süüdistas Nõukogude Liidu allveelaevu oma vetes liikumise pärast Nõukogude liit vastas, et midagi säärast pole olnud, aga siis üllatus-üllatus, sõitis üks nõukogude allveelaev Rootsi vetes karile ja see oli see kuulus lugu, mis sai maailma ajakirjanduses nimeks Veski Ander oks sellepärast et allveelaevatüübi nimi oli võiski. Ja kui ta kividele sõitis, siis viiski kividel või viiski jäätükkidega, nii nagu seda paaris on harjutud tellima Nõukogude Liiduga on seotud ka mitmed teised uudised. Tollest aastast. Veebruaris külastas Eestit Mihhail Gorbatšov koos abikaasa Raissa, aga aga üks, ma arvan, kõige kapitaalse muudist tollest aastast on kindlasti see, et 28. mail maandus Moskvas punasel väljakul üheksateistaastane sakslane Matthias Rust oma pisikese eralennukiga. Ja ta oli sõitnud läbi kõigist Nõukogude Liidu õhutõrjeradarite tsoonidest ja muudest võimalikest sellistest takistustest. Noh, peale seda sai muidugi hulk kõrgemaid sõjaväelasi kohe ametist lahti. Rust sai küll neli aastat vanglakaristust sellepärast, et nii kergelt teda ei tahetud ka minema lasta. Kuuldavasti oli ta ka üle Eesti lennanud, võib-olla siin eriti täpselt siis seda jälgitud. Aga kui Matthias Rust maandus Moskva punasel väljakul, siis tuntud prantsuse lauljatar Mireimatjev maandus Moskvas risti igati ontlikult reisilennukiga ja andis kontserdi olümpiaspordikompleksis. Kavas oli vanu laulepi afilt apalt treneelt muidugi ka möödapääsmatu õhtu Moskva lähistel. Aga see, mida praegu teile pakume kuulamiseks, on Marneja Koltsporolaul. Kõik lapsed laulavad minuga. Ülema ajalises perspektiivis oli laste 87. aasta üks tuntumaid artiste võtmi kiustan kel oli esikümnes isegi kaks lugu, üks neist kandis nime I. Kuna Dance võis sammal ihul, laabub nii, ehk tahan tantsida kellelegi ka, kes mind armastab. Kui läänepoolkera popmuusikas valitses aastal 87 Whitney Houston, siis ühel seitsmendikul maailmast ehk toonases Nõukogude liidus oli tol aastal kroonimata kuninganna kahtlemata alla Pugatšova. Aastal 87 andis ta koos ansambliga retsitaal välja albumi päris iga varju ehk tulin ja räägin seda, ta on kõik aastad teinud ka ja ei ole eriti ennast tagasi hoidnud. Nii et nüüd siis üks lugu tollest aastast alla Pugatšova esitades. Siia juurde võiks lugeda veel ka ühe uudise vastast 87 just nimelt toonasest Nõukogude Liidust, nimelt Gorbatšovi uutmispoliitika kritiseerimise pärast tagandati Moskva linnakomitee esimese sekretäri kohalt. Jeltsin Pugatšovat ei tagandanud, küll keegi nii-öelda oli niivõrd populaarne, et seda oleks ka väga raskelt teha olnud. Ta oli üks tolle aja tõesti Nõukogude liidu võimsaim Türgi ja ansambli oskas endale samuti väga hea valida. Ja siis oli ju Nõukogude liidus tee juba lahti rockile, diskole, aroobikale, kõigele, mis alles äsja oli olnud kapitalismi dekadentlik kõnts, nagu seda ajakirjanduses tihti öeldi, Tšassist rääkimata. Aga, aga läheme siis selle dekadentliku kapitalismi juurde tagasi. Üks ansambel aastast 87, õigemini öeldes küll mitte ansambel, vaid solist, ruid, kästli sai väga tuntuks lauluga Never gonna give up. Ehk ei suuda sinust iial lahti öelda. Ja selle autorid, stock, eitgen ja Waterman on selliseid heliloojaid, kes on kirjutanud erinevatele esinejatele väga palju. Hittlugusid. Aeg-ajalt on maailma popmuusikas läbi löönud ka austraalia artistid, näiteks ansambel Olivia Newton-John tulevad kõigepealt meelde. Aastal 87 tegi oma läbilöögi Austraaliast pärit mees nimega John Fulham ja loo nimeks joode pois. Sina oled hääl. Muide, ükski autoritest ei ole John Fulham ise. Aga tervelt neli meest Quintana Thomson roidia Raider. Ja see lugu jääb lõpetama ka tänast 100 aasta laulude saadet. Jaak ja Valter Ojakäär soovivad teile kõike head, kohtume jälle nädala pärast. 100 aasta lauljat.