Sest kell on kuus, 14. juuli Eesti raadio uudistetoimetuses, stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla määrusele, millega peatatakse 1990. aastal sõlmitud Euroopa tavarelvastusleppe täitmine viie kuuga pärast julgeoleku põhjustel. Dialoogi lääneriikidega ei katkestada, küll aga lõpetatakse inspektsioonides osalemine. Eesti välisminister Urmas Paet nimetas Moskva otsust Venemaa viimaste kuude välispoliitika jätkuks, mis loodetavasti ei tähenda uut võidurelvastumist. Täna algas kiru veremuinaslood maakera esimene muinasajaloo taas kehastajate kokkutulek Eestis laagris eratakse ligi 1000 paar aastat tagasi kehtinud tavade järgi, et näidata külalistele muistset laagrielu käsitööd ja võitlust. Tartu linnamuuseumis avati aga keskaegse käsitöönäitus, kus tutvustatakse eri tehnikaid. Ilm on meil vahelduvalt pilves, vaata hoovihma. Sooja on öösel üheksa kuni 14, homme päeval 17 kuni 22 kraadi. Venemaa otsustas siis peatada Euroopa tavarelvastusleppe täitmise viie kuu pärast, juhul kui lääneriikidega jõuta leppe uuendamiseks kompromissile. Vastavale otsusele kirjutas alla president Vladimir Putin. Määruse põhjenduseks on toodud rahvuslik julgeolek. Vene välisministeerium kinnitas lääneriikidega ei katke, kuid ajutiselt lõpetatakse info edastamine inspektorite vastuvõtja enda poolne osalemine inspektsioonides otsuse taga olematus lääneriikidega, kes Kremli väitel ei ratifitseerib leppe uut versiooni. Uue leppe jõustumise esmatingimus on aga see, et Venemaa viib oma väed välja konfliktitsoonidest nagu Gruusia ja Moldova. Alles seejärel saavad NATO uued liikmesriigid, sealhulgas Eesti leppega ühineda tavarelvastusleppes ja piirangud vägedele Tarbole Atlandi ookeani Uuralites vahele, kuid see ei kehti Nato uutele liikmesriikidele. Putini määrus on otsene järg aina kasvavale Venemaale rahulolematusega ja vastasseisu otsimisele lääneriikidega. Näiteks ei ole Venemaa rahul USA raketikilbi osade rajamisega Ida-Euroopasse ning Kosovo iseseisvuse taotlusega. Nii NATO peasekretär Jaap de hoop. Scheffer. Kui euroliidu välispoliitika koordinaator Javier Solana avaldasid kahetsust Venemaa otsese üle, siis tavarelvastusleppe Jane Euroopa julgeoleku nurgakivi. Venemaa sammu kohta palusin kommentaari riigikogu väliskomisjoni liikmelt Venemaa eksperdilt. Marko Mihkelsonilt. Ma arvan, et üks mõte, miks Venemaa on selle kaardi nüüd niiviisi nagu välja käinud, on tõenäoliselt soov siis saavutada mingisugune teine edasiminek või strateegiline edu teatud küsimustes, ükskõik kas me peame silmas siin Kosovo temaatikat avardavad võidurelvastumise küsimusi USA raketikilbi osas, näiteks Ida-Euroopas või ka Iraani temaatikat, nii et ma arvan, et tegelikult rahvusvaheliselt on siin päris mitmed teemasid üleval, kus kohas Venemaa osalus on juba ennekõike läbi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmestaatuse olemas ja taoline samm kahetsusväärne samm, mida Venemaa praegu on astumas aastanud üksnes pingestub kahtlemata Lääne ja Venemaa suhteid. No kas on võimalik, et selle viie kuu jooksul suudetakse kompromissile jõuda? Tõenäoliselt see küsimus tõstatub väga selgelt, nagu päevakorda erinevatel rahvusvahelistel kohtumistel on, on selge, iseasi, kas tõepoolest on võimalik mingeid teemasid selliselt käsitleda, et mõlemad pooled ehk siis lääneriigid ja Venemaa oleks, oleks rahul, aga, aga kindlasti Eesti välispoliitikal tuleb siin silmas väga selgelt lahti hoida, et tõepoolest kuna ka Balti riike ja on väga konkreetselt venelasele küsimusega maininud, siis siin meie huvi kahjuks väga selgelt kaitstud, aga NATO liikmesriigina taatlemata on meie positsioon tugevam kui kui mingis muus situatsioonis. Aga mida saab Eesti praegu ära teha? Meie jaoks leping, mida Venemaa on kritiseerinud, et Eesti näiteks ja teised Balti riigid ei ole liitunud adapteeritud tavarelvastusleppega, siis siin ongi, selles osas meil mitte midagi võimalik teha ei ole, me oleme ju teatanud, et me oleme kõigiti valmis ratifitseerima teda juhul, kui see on avatud uutele liikmetele. Avatuks saab ta alles siis, kui tõepoolest on täidet Istanbuli nõudmised või ütleme, Istanbuli kokkulepped, ehk siis Vene väed välja viidud Moldovast ja Gruusiast. Seega, kas on karta, et Venemaa toob vägesid rohkem Eesti piirile? Külmutades osalus selles leppes jätab Venemaa endale vabad käed tõepoolest liigutada, väeosasid vägesid nii Loode-Venemaapiirkonnas vabamalt kui ka Kaukaasias. Midagi ei ole teha paraku tõepoolest Venemaa on kohati lausa kunstlikult ise pingestama suhteid läänega ja loomulikult, ega siin ei saa olla ka lääne poolt nagu muud vastust kui selline ühtne poliitika jätkamine ja tugevdamine. On see ühtne poliitikaga, reaalne? Ma arvan, et kohati on ta päris reaalne ja näiteks see, mis aprillisündmuste ajal toimus ja Eesti toetus väga solidaarselt ühiselt Euroopa liidu poolt ja meie partnerriikide poolt Läänes näitas tegelikult Venemaale ja pani ka Venemaad võib-olla isegi natuke mõtlema, et tõepoolest lähed, võib ühtselt käituda, kui ta ühtselt käitub, on ta väga efektiivne. Aga mõningates küsimustes olla ka küsimärke üleval kas või näiteks seesama soome-ugri soome-ugri festivali temaatika, mis on ka meie ajakirjanduses leidnud tõeliselt palju kajastust praegu. Jätkame Eestist ning natuke rahulikumal teemal. Täna alanud kahepäevane kiru vere muinaslaager annab võimalikult tõedu tõetruu pildi elust Eestis. Ligi 1000 aastat tagasi jätkab Margitta otsmaa. Kiru vere muinaslaager on esimene muinasajaloo taas kehastajate kokkutulek Eestis. Laagris elatakse igapäevast eluaastatel 850 kuni 1150 kehtinud seaduste ja tavade järgi. Kohal on käsitöölised, sõdalased ja söögitegijad. Kogu laagri tegevus toetub ajaloolaste ja arheoloogide uurimustele. Täna alanud laager on aga tegelikult eeltöö märksa suuremale projektile üks laagri eestvedajatest toomas. Mägi, mis on sellise laagri eesmärk? Tegelikult on tegemist sellise pikema projektiga, et panna toimima, eks muinasküla, kus oleksid eksponeeritud kogu elulaad, mis muinasvõis olla, aga antud laager on siis nagu esimene etapp. Muinaslaager on siis kajastab nii tõetruult, kui me seda siis oskame teha siis viikingiaegset elulaadi, käsitöölist, käsitööd kui võitlust, kui, mis iganes, ka toiduvalmistamist. Ettevõtmisele annavad näolaagris osalejad. Need on siis erinevad viikingiklubid ja siis muidugi kenad inimesed, kellele on siis nagu see ajanud taas kehastamine või hingelähedane töö seltskond on siis nagu võitlusklubid, kes tegelevad siis nagu võistlev võistlustega, aga siis on inimesi, kes siis tegeleb käsitööga muistsel moel, et jõuda tõetruult siis selle tulemuseni, mis nagu muinasajal siis ehted ja ütleme, igapäeva tarberiistad, siis tehti. Kuigi oma panuse annavad laagri õnnestumisega külalised, ei pea selleks siiski spetsiaalselt valmistuma. Autentsuskontrolli ei ole nii, et ei pea tulema linased hammuses. Laagri idee saadi samalaadselt Rootsis toimuval tiga suviselt üritusel. Tuli mõte, kui me käisime siis Rootsis Fotevikeni viikingiüritusel analoogselt laagris ja siis vaikselt hakkasime kohmitsemaga, noh lõpus on jälle kangesti kiireks läinud, nagu ikka. Kiru vere muinaslaagrisse on võimalik minna ka homme, mil valitakse laagri osa vaim, sõdalane ja toimub lahingretk maastikul. Proovida saab muinaskombel valmistatud liha, pajarooga ja keelekastet. Ning muinasajast nüüd keskaega. Tartu linnamuuseumis saab uudistada keskaegseid käsitööd ja selle valmistamise tehnikaid. Lugu Vambola Paavalt. Väljapanek manu, et mente käia mõistusega kuulub projekti History in town raamesse ning on suunatud nendele, keda huvitab sajanditetagune käsitöö ja selle tänapäevani edasiarendamine. Linnamuuseumi teadussekretäri Helve Russak sõnul on näituse sattumine Tartu hansapäevade toimumise aega taotluslik. Peab ikkagi teadvustama endale 21. sajandi Euroopas seda, et selle aluseks, et me saaksime niisugust traditsioonid aastaga, on ikkagi niisugused teaduslikud uuringud ja, ja see, kuidas nüüd teaduslikud uuringud jõuavad rakendusse, neid me selle projekti näitel muuseumipedagoogide ja käsitöömeistrite poolt, et asjal on ikkagi traditsioon ja me oleme seda targemad, paremad ja ilusamad, mida, mida rohkem me seda traditsiooni ikkagi tunneme, sellepärast et mitte midagi ei alga ju kuskilt õhust, vaid vaid, vaid kõigil asjadel on oma põhjus. Näitus tutvustab linna kultuuri, uurimistulemusi ja kasutamisvõimalusi tänases modernistlikus maailmas. Küsisin käsitöömeister Aili palult, kui palju on tänastel meistritel õppida sajanditetagusest ajast väga palju, sest Ta on väga huvitavad ja väga hästi ja korrektselt tehtud, eriti keraamika, sest mina tegelen keraamikaga, ei ole seda vaadanud, väga-väga hästi tehtud, kui keeruline tänapäeval on siis näiteks ühte keskaegset taldrikut või poti valmistada? Väga keeruline, sest kõigepealt tuleb ikka uurida, mis materjalist tehtud ta sarnasus saada on väga keeruline jätta sedasama vana muljet, mis sellel vanal keskaegsel potil. Linnamuuseumi teadusdirektor Helve Russak paneb südamele, et pelgalt poti kildusid pole mõtet uudistama tulla, ehkki neid on ka selleni. Ja seal on, on loomulikult põhiteemaks ikkagi käsitöö keskajal, missugused tehnikad kasutusel oli, missuguseid materjale vanad meistrid kasutad, ütlesid ja mida nad tegid ja siis katkendid või siis tervikesemed. Nendest ja näituse keskpaigas on siis Neljateistkümnenda sajandi flööt, mis on lausa haruldane Euroopas ja loomulikult mitte ainult arheoloogide jaoks, vaid ka muusikute jaoks ja kui, kui kõrgelt muusikuid on seda hinnanud. Sellepärast me panime siia näituse keskmes. Kas üldse arheoloogiline aines, mis keskajast pärineb Tartu kohta, on? Kas sellepärast, et Tartu on Eesti üks paremini arheoloogilised läbi uuritud linnud ja need materjalid ootavad veel suuremas osas läbitöötamist? Näitust käe ja südamega saab linamuuseumis uudistada kuni 16. septembrini Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Ja lõpetuseks veel üks teade. Politsei tabas täna Tallinnas Tõnismäe haljasalal järjekordse Venemaa kremlimeelse noorteühenduse Naši aktivisti, kes tahtis seista teise maailmasõjaaegses punaarmee sõduririietuses pronkssõduri monumendi endises asukohas. Politsei toimetas 1900 kaheksakümnendad sel aastal sündinud vene kodaniku Artjomi keskpäeva paiku Tõnismäelt isikuandmete kontrollimiseks jaoskonda. Noormees ei jõudnud oma aktsiooni alustada, enne seda palus politsei tal endaga kaasa tulla. Ta oli üksi isikuandmete kontroll. Me olime seal. Selgus, et Artjom oli tulnud Eestisse turistiviisaga ning tema viisataotluses märgitud reisi eesmärk ei vastanud tema tegevusele. Politsei tegi kodakondsus- ja migratsiooniametile ettepaneku noormehe viisa tühistada ja saata ta Eestist välja. Praeguseks on tema viisa tühistatud ning ta on teel Eesti piiri poole. Tõenäoliselt saadetakse ta riigist välja veel tänase päevani päeva jooksul. Kodakondsus- ja migratsiooniamet saatis juunikuus Eestist välja üheksa Naši liiget, kes rikkusid oma käitumisega viisarezhiimi. Ja lõpetuseks ilmast. Öösel on meil vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja on öösel üheksa kuni 14 kraadi. Ka homme päeval on ilm vahelduvalt pilves, mitmel pool sajab hoovihma ning võib tulla ka äikest. Puhub lääne edelatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on homme 17 kuni 22 kraadi. Aitäh, et kuulasite ning kuulmiseni.