Tere päevast, head raadiokuulajad reaalselt kohale kuulama sammu tagaplaanile, kuid maantee. Sõja sellega rahul selle. Tere päevast, räägivad, on eetris neljas november aastal 2011. Seda lääneliku kultuuriruumi, kuhu arvame end kuuluvat, peaksid ehk enim iseloomustama a kõikvõimalikud vabadused, sealhulgas sõna mõtte, arvamus, südametunnistus, koosolek, usu ja nii edasi ja nii edasi vabadused, millega kaasneb mõistagi ka vastutus ning bee vaba konkurents ehk siis kõigile võrdsete võimaluste ja võrdse stardipositsiooni võimaldamine ja seda igasuguste erandite. Paraku on tõsiasi, et vaba konkurents ja selle tagamise kompromissitu omavad tegelikkuses märksa väiksemat tähelepanu heaks või poliitringkonnad endile tunnistavad. Ei kujuta näiteks küll ette, et riik annaks mõnele äriühingule eriseaduse, tavatu maksusoodustuse või lihtlabase pealemaksmisega ja seda mõistagi maksumaksja raha eest mingi tuntava olulise eelise teiste omataoliste ees turul tegutsemiseks. Samas erakondade rahastamisel nii toimitakse seetõttu räägimegi täna erakondade rahastamisest ja poliitilisest kultuurist stuudios nagu ikka kolmekesi. Majandusekspert Ardo Ojasalu, tere. Tere. Poliitik Indrek Grand. Tere. Tere saatejuhina mina arhitekt Ignar Fjuk. Hüva. Alustakski erakondade rahastamisest. Miks peaks maksumaksja erakondi finantseerima? Mina ei oska ühtegi head põhjust tuua, aga ma olen kuulnud, et see tugevdab demokraatiat. Kui Eesti erakonnad saavad riigieelarvest olulist tulu, sest neil on vaja ülal pidada töötajaid kes teevad parteitööd ja ka mõningatel juhtudel, siis on kohustusi võetud kinnisvara suhtes, nii et neete kassikasvatajate ühing või kalameeste selts, need peavad kinnisvara oma liikmete raha eest üleval, aga erakonnad peavad saama. Sa ütlesid, sa oled kuulnud, et see tugevdavat demokraatiat, kas tugevdab sirubelis demokraat? Ei minu arust see lagundab demokraatiat sellepärast et ta just nimelt tekitab sellise põhjendamatu eelise turul või poliitväljal toimimiseks. Ja teiseks, kui me räägime toetustest, sest mina saan nendest aru niimoodi, et toetada tuleb neid, kes ise hakkama ei saa või on väga nõrgad. Ja neid, kes nagu meie süsteemis on, et mida rohkem valimistel kulutad, seda rohkem kohti saad ja seda rohkem tänutäheks ka riigieelarvelist raha, et mu meelest see proportsioon peaks olema vastupidi, juhul kui seda meetodid üldse rakendada. No mina majanduseksperdina ei hakka naguniisugust sügavat demokraatia käsitlust siin nii-öelda võtma teemaks, et et igal juhul on, minul on ülesanne erakondade rahastamise ja järelevalve komisjonis nagu tegeleda kontrollimisega. Kui on juba otsus tehtud, et eelarvest rahastatakse, siis siis me vaatame, et kuidas seda raha kasutatakse, mis sellega tehakse. Ja et oleks kõik läbipaistev, et ei tekiks majandusliku mõjutamise võimalusi ja vahendeid kellelegil, kes tegelikult nagu nagu ei peaks selliseid mõjusid omama küll aga ütleme Indreku repliigile niipalju täienduseks, et kui me vaatame kuidasmoodi, erakondade materiaalne baas kujuneb siis just viimasel komisjoni koosolekul analüüsiti seda infot ja siin on meil üks tabel, kus on siis näha, kui palju erakonnad reaalselt nagu, nagu koguvad raha erinevatest allikatest, näiteks liikmemaks, mis peaks olema ju põhiline erakonna finantseerimisallikas, kuna ta peab oma liikmete huvides ju tegelikult käituma oma liikmete sellist maailmavaadet esindama, siis seal on näha, et, et näiteks parlamendierakondadele jääb see ühe ja kahe protsendi vahele. Ja need erakonnad, kes siis on nagu väljaspool parlamenti, nendele jääb ühe ja kuue protsendi vahele. Et üle üle kuue protsendi ei saa nagu kogu sellest tulubaasist ükski erakond, et see on nüüd kahtlemata väga väike number ja kui nüüd seda riigieelarve niisugust summat käsitleda, siis kindlasti see tee stimuleerib, ehk siis nii-öelda võtab maha igasuguse huvi aktiivselt oma liikmeskonnaga tegeleda, sest et eelarvest raha saamine on nii palju lihtsam, et et ei pea selleks nagu väga palju vaeva nägema. Vaata Hardo selle komisjoni liikmena loomulikult noh, te peate täitma teatud ülesannet, mis selle komisjoni loomisega on sellele komisjonile pantud. Et te peate tunnetama oma rolli, aga samas on ju taolise komisjoni ülesanne ka nagu öeldakse, tulemi pealt teha oma järeldused, nii nagu sa praegu tõid nagu ette selle, et liikmemaksudest erakondi praktiliselt finantseerib tagi on neid asjaolusid veel teisigi, mis häirivad ja mulle meelde haavaest üks pressiteade, kus sa vähemalt sind nii tsiteeriti, et taolisel kujul erakondade finantseerimine riigieelarvest ei peaks edasi jätkuma. Nii et kas sinu meelest selline erakondade rahastamise süsteem on õiglane? See õigluse mõõdupuu on ju meil kõigil sees. Mäletan sind ju riigikogu pärast, sa olid küll kõike muud kui, kui seal kitsalt selline noh, ütleme tehnokraadi positsiooni võtta pigem üks väga võimekas inimene, kes kahetsusväärselt poliitikast lahkus. Ma tänan, aga kõigepealt siis nagu siis see teema, mis seda tsiteerimist puudutab, ma ei ole kindel, et päris õigesti tsiteeriti, et ma usun, et pigem on see ikkagi poliitilise otsuse teema, kui suures ulatuses finantseeritakse, et komisjon on, on kokku tulnud puhtalt erakonnaseaduse alusel ja komisjoni roll on, on lähtuvalt sellest, et me siin paratamatult olema nagu natukese surutud bürokraatlikes raamidesse ja, ja seetõttu nagu komisjon ise ei ei kujundanud mingit seisukohta, et mida, mida ja kuidas peab tegema, et meil on puhtalt kontrolliv roll küll, aga komisjon näeb oma rolli nagu selles, et me teeme teatud selliseid koondeid järeldusi, paneme need oma veebileheküljele ülesse ja siis juba ajakirjandus ja avalikkus ise saavad selle alusel teha järeldusi ja otsuseid, et et meie ei pea olema see, kes hakkab, ütleme, Parlamendi tööd tegema ei pea olema mingisugune veel eraldiseisev nagu Parlamendi nõustamise koda või parlamendile etteütlemise koda. No ma täpselt nagu indrek sinagi ka ei saa aru, miks on vaja erakondi riigieelarvest finantseerida, kuid teiselt poolt ma saan aru küll, kui otsusetegijad on needsamad, kellel see raha siis läheb sel juhul on ju tegemist kõige elementaarsem, ma kartellikokkuleppega kõige rohkem saavad riigieelarvest raha need, kes on otsustajad vastavalt kohtade arvule Riigikokku, pääsenuist, mingisugune väike raha jaotatakse veel neile, kes koguvad valimistel küll teatud protsendi hääli, kuid Riigikogusse pääse aga kõik need, kes sinna ei pääse, riigikogusse ja omandage teatud kogust häälte protsenti või need erakonnad, kes moodustavad valimiste vahel, need on kuni valimisteni sellest nagu öeldakse, pirukast prii. Kas selline süsteem ikkagi tugevdab demokraatiat? Ta võib-olla tugevdab mingisugust stagnatsiooni, mingisuguseid privileege, mingit toodab seisuslikku ühiskonda. Jah, täpselt õige, mina olen isegi kuulnud, teda oled ka kuulnud? Ei, ma olen kuulnud sellist fraasi nii-ütelda mitte oma kõrvaga, aga täiesti usaldusväärse inimese käest, kellele tehti ettepanek liituda ühe riigikogus esindatud erakonnaga sõnadega tule ka aadlike hulka. Et miks sa ei tule. Et see mõtteviis on ilmselt ka, mis keelel see meelel. Aga, aga kui nüüd toetamisest rääkida, siis nagu ma ütlesin, enne toetada tuleb neid, kes ise hakkama ei saa mingil ühel või teisel või kolmandal põhjusel, näiteks kui erakond valimistel tal läheb väga halvasti, siis võib-olla demokraatia huvides on võimaldada tal toetuse abil järgmise valimistsüklini hinges püsida tõesti mingi minimaalse kulutus taseme lubamisega, nagu meil on, eksju tegelikult ka noh, see tinglikult nagu töötu abiraha või et see on ju selleks mõeldud, et inimene või siis mõtleme antud juhul erakond isaks ka. Ma ei tea, kas peaks lõputuseni minema erakonna puhul, et kui ikkagi üldse kodanikele ei meeldi selle erakonna mõtted ja teda ei valita esinduskogudes, et võib-olla siis näiteks pärast teist sellist tsüklit tuleks toetus lõpetada, aga, aga sellise toetamisega ma oleks nõus. Need, kes pääsevad riigikokku ja sealtkaudu veel edasi, moodustades ühe- või teistsuguse koalitsioonivalitsusse, kus vaatamata sõnades kinnitatavale siiski ka saab erakonna kasuks erakonna poliitiliste asjade kasuks maksumaksja raha veelgi lahedamalt kätte ja noh, see ei ole summaarselt ehk nii suur kulu, aga tegelikult praktika on ju selline, et igasugused parteilise nõunikud ja partei toel tekitatavad ametikohad suurendavad samamoodi erakonna nii-ütelda, majanduslikku võimekust, seda toetust minu meelest ei peaks nendele erakondadele maksma. Pealegi nagu me oleme näinud see Res Publica uuendus, sest nemad tõstsid seda toetusraha väga märkimisväärselt pärast oma valimisvõitu 2003. kiusad siis jutt oli ju selles, et see vähendab ja lõpetab ära igasuguse korruptiivse rahastamise surve otsida veel lisaks erinevaid finantsallikaid erakonna tegevuse rahastamiseks mida ei ole kahjuks juhtunud, et tegelikult hoopis muu praktika tulnud, et kogu see riigieelarve toetus on nagu laenugarantii enam-vähem nagu see kreeka lant VFSF. Et kuskil on mingi võimendus ja selle nimel me võtame laen või emiteerime koguni väärtpabereid, nagu siin tegi Keskerakond mõni aeg tagasi üsna pimedalt, keegi ei tea, kes siis on nüüd Keskerakonna omanikud kuulu järgi olla need küll tagasi ostetud. Et tegelikult deklareeritud eesmärki selle riigi toetuse suurendamisega ei saavutatud kübetki. Jah, ma nõustun kahtlemata sellega, et, Praegu on erakondade finantsdistsipliin üsnagi käest ära olukorras mõnedel pisut pisut parem, mõnedel halvem. Ja see, mida Indrek tabavalt ütles, et kasutatakse seda riigieelarvest väljamakstavat raha justkui nagu, nagu käendusena, siis, siis nii ta tihti ongi, et valimiste ajal võetakse suhteliselt suur finantsvõimendus ehk võetakse laenult peale eeldusega, et sellesama nagu laenuraha kampaania rahaga me saame Ennast riigikogusse sisse ja selle tulemusena meil järgmine aasta makstakse seda raha, et me saame siis nagu natukese oma võlgu tagasi maksta. Ja, ja selle pealt on näha, et tegelikult, et suurem osa sellest, et riigi poolt eraldatavat rahast lähebki sisuliselt tänases seisus laenude teenindamisele, mis seal võetud selleks, et sinnasamasse riigikogusse sisse pääseda, ehk on natuke sihuke per, peetub mobile nagu loodud. See laenude teenindamine on ju võimalik ainult siis, kui riigikogu valimised ehk käendusraha on läinud. Aitäh, et sa need kohad saad ja riigikogu riigieelarvest hakkab tiksuma. Kui ei hakka tiksuma, siis sa jääd võlga, see on nii, nagu sa oled hasartmänge mänginud ja pärast käiakse sul nagu öeldakse, haamri ja kirvega seda välja nõudma. Intressidega kasvama pole sellisel juhul, see pank on nagu teinud vale otsuse, kas jaagu laenu annab? Kalaviga, nagu me näeme, ei ole see laenuandja alati pank, need võivad olla ka ta peab olema pank seaduse järgi, okei, aga sellegipoolest, et seda raha kuidagi kätte saada, siis mingisugusel teisel võimul tasandil, kus siis on võimalik võib-olla teistmoodi raha teenida hämaral viisil raha teenida, siis et seda nii-öelda laenuraha ära maksta, siis võib just see, milleks eesmärgistatult oli riigieelarvest mõeldud raha. Et hämarat raha mitte sisse võtta, hakkabki selle laenu teenindamiseks toimuma hämarad tehingud. Nii et kui Res Publica põhjendas riigieelarvest saadava toetuse kasvu just sellega, et vaadake vastasel juhul, Me hakkame sohki tegema vastasel juhul me hakkame teid petma, vastasel juhul Me hakkame erahuvides teid maksumaksjatest sama, andke meile kohe raha kätte. Siis see tegelikult ei tööta, sest see on ainult üks nagu kattevari või või viigileht luues nagu illusiooni, et nüüd on kõik hästi, aga tegelikult ei ole. Paraku jah, et et inimese loomusele on võib-olla omane selline asi, et tahaks korraga kõike head. Et on ju ka palgasüsteemis, ma viimasel ajal olen olnud tegelenud natukene Euroopa Parlamendi ja Euroopa ametnike tasustamise süsteemiga, mis ei ole nagu teada, väga transparentne lihtsalt aru saada. Ja seal on näha, kuidas erinevatel ajastutel on proovitud erinevat meetodit, üks on see, et makstakse nii palju palka et inimene peaks saama oma tööks vajalikke kulutusi ka selle palga raames siiski teha. Ja teine on siis see, et makstakse küll nagu nominaalselt, vähem palka. Ta on leiutatud terve hulk nii-öelda kuul kulukuluhüvitisi, igasuguseid hüvitisi ja kompensatsioone, Nov, kuni eks ole siis Repatriatsiooni tasuni ja et sa pead töötama võõral maal ja niuksed igavlen tasu, no igasuguseid asja maksta. Ja siis tihti tekib Parlamendis siis see niisugune kriitikanool tavaliselt küll avalikkuse survel, mitte niukestest isiklikest süümepiinadest alati lähtuvalt. Ja siis tulemus on nii mitu korda, kui ma nüüd olen vaadanud paar korda on selgelt ilmnerit kritiseeritakse, Ühed kritiseerivad ühte lähenemist, et palgad on liiga kõrged, teised boonuseid on liiga palju. Lõpp kogu tuleb resolutsioonid, mõlemad peavad jääma, sest mõlema toetuseks on tugevamad argumendid kui nende asjade kärpimise või kaotamise toetuseks. Ja probleem on ikkagi see, et otsuseid tegijad on sellesama süsteemi lahutamatuks osaks ja siit edasi tulla nüüd selle musta raha või, või nii-ütelda lobistliku või mis iganes, kuidas, mis sõna me kasutame siis see tuleb jälle sisse mitte ainult siin Eesti tasandil, eks ole, kus me võime tunda sellist hõngu teatud tüüpi hangetes või teatud tüüpi poliitikate seoses ka erakondadele annetanud ettevõte ei tohi annetada ka eraisik, kes omab ettevõtet, võib, kuigi öeldakse, et raha ei haise just ja sama juhtus ju ka Euroopa Parlamendis, kus ka on kasutusel niukene majanduslike huvide deklaratsiooni vorm, aga kuna keegi oli näinud ette, et sinna aktsiaid ei pea kirjutama, siis kaks tšehhi parlamendi liiget loomulikult ei kirjutanud oma aktsiaid sinna, aga hiljem tuli see välja, kuna nad komisjonis mõlemad, olles tervishoiu- ja meditsiinifirma aktsiate omanikud komisjonis tegid enda firmadele kasulike parandusi, nii et jooksis kokku, aga teised jäid hoopis huvitaval moel vahele. Briti ajakirjanikele, kes poseerisid, võimaskeerisid ennast siis lobistideks teatud seadusparanduse nimel ja selgus, et ühe lause sissekirjutamine maksab 100000 eurot. Nii et kuigi noh, minu kindel veendumus on ka see, et Euroopa Parlamendi liige on küllaltki hästi tasustatud ja ütleme, kõige vaesema euro riigi parlament, Euroopa Parlamendi liige veel ka ütleme, ülepea ülemakstud, võrreldes siis tema koduse palgameediaaniga või mistahes sissetuleku. Aga ikkagi sellest ei piisa, inimlik, niisugune lähenemine tahaks korraga kõik. Üks asi on see, et kas seda raha üldse maksta või mitte maksta. Aga teine küsimus on, aga ütleme, et kui nüüd praeguse süsteemi järgi see maksmine toimub on ju europarlamendis minu teada nii et, et seal võib seda raha kasutada ainult teatud sihtotstarbel, aga näiteks valimiskampaaniaks ei või kasutada ehk teisisõnu sai või maksumaksja raha kasutada sellesama maksumaksja moosimiseks, et ta sind jälle neljaks aastaks võimule usaldaks. Niisugune reegel on küll jah, et kuidas on see võimalik, et Eestis see nii ei ole. No ma võin natuke öelda lisaks juurde seda, et ega Eestisse tuli ju seesama riigieelarvest erakondade toetamine teiste riikide eeskujul siin on toodud nagu saksa näidete veel teisi näiteid aga kõikides nendes riikides, kus koha peal see varasemalt olemas seal on jah, need reeglid oluliselt põhjalikumalt lahti kirjutatud, seal on kindlad põhimõtted, et mismoodi seda kasutatakse summad märkimisväärselt tegelikult just nii-öelda proportsioonis väiksemad nii protsenti eelarvesse kui ka ütleme, ulatus, millega, nagu tegelikult erakonna tegevust finantseeritakse, et kui siin Eestis riigieelarvelised vahendid moodustavad, ütleme siin 79 kuni 91 protsenti nagu kogu erakonna poolt kasutatavast rahast, siis, siis teistes riikides on, see maht on ikka märkimisväärselt väiksem, et noh, siin on, on täna näha, tõesti, erakonnad on On reaalselt loonud nagu süsteemi, kus nad ise elavad riigieelarve või siis nii-öelda maksumaksja raha peal olles ise tegelikult selle sellesama nagu rahajagajad eelarve tegemise juures Parlamendis, kuna noh, kõik on ju parlamendierakonnad ja parlamendierakonnad jah, saavad oluliselt rohkem raha kui kui mis tahes teine erakond, kes jääb sinna valimislävi alumisse poolde, nii et ta parlamenti sisse ei saa. Jah, ja üldse on, on minu meelest niimoodi, et Eesti kui väike innovaatiline ja karm selline põhjamaine riik olles nüüd näinud, milleni võib meie oludes viia siis vanemate parlamentaarsete demokraatiate ja nende toetussüsteemide kopeerimine. Peaks tulema kõverpeegli jah, läbi kõverpeegli kahjuks. Aga nüüd võiks sellest kõverpeeglist nagu Alice Imedemaal jällegi tagasi tulla. Ja proovida täiesti tõsimeelselt Niukest rasket ja kindlasti hambaid kiristama ajavat meetodit erakond elatubki liikmete maksudest ja liikmete annetustest, sest kõik teised mittetulunduslikud ühingud, milleks vist on ka seaduse mõttes tegelikult erakonnad, kuigi nad on natukene oma seadusega eristaatusesse tõstetud. Olgu üliõpilasorganisatsioonid võima, mainisin siin loomakaitsjaid või kalamehi minu pärast võib veel nimetada, eks ole, iga rahvatants ju ühinguid kõik nemad elatuvad sellest, et nad saavad liikmete käest teatud panuse kas siis rahalise sissemaksena või siis liikmete vabatahtliku tööna, et nad ei võta oma töö eest palka ja siis õnniks nagu väga konkreetselt majandamisviise parandama ja ka tegelikult möönavad ju helgemad erakondlased ise tegelikult need valimiskampaaniad ja kallid reklaamikampaaniad lendavad tihti noh, kõrgelt üle pea või käest ära, et et see kasutegur kulutatud sendi või krooni v euro kohta jääb küsitavaks ja et kui oleks raha vähem käes, siis ka ei teeks niisuguseid narrasid. Siin on muidugi see asi, mida on korduvalt rõhutatud, on, et et Indrek ütles praegu, et ainult erakonna liikmete liikmemaksud menetlused aga igal pool ja alati on, on olnud ikka nii-öelda rida metseene, kes on tahtnud ühte või teist erakonda ja tema poliitikat toetada ja tavapäraselt on siis olnud niimoodi, et vasakpoolsem poliitika on saanud oma toetuse, ütleme laiema massi käest kuskilt, mis on seotud natukese ametiühingu tegevusega ja parempoolne poliitika on olnud siis toetanud natukese väiksemale hulgale toetajatele, kes on aga siis nii-öelda suurema nagu nagu raha hulga välja käinud. Et Eestis ilmselt see teine variant, ent töötaks päris hästi, aga vasakpoolsed oleksid siis nii-öelda ilmselt need, kes sellele sellele ütleme olulisele jah, riigieelarve raha vähendamisele nagu vastu elatakse, et sest et täna nagu nende tulubaas kindlasti olulisel määral väheneks, et see on nagu loodud teatavas mõttes just nagu ka selleks, et, et nagu stabiliseerida ühiskonna kahte eri poolt. Kuid noh, selge on see, et see loob jah, sellised korporatiivsed erakondlust, kus nii-öelda kujuneb välja üks kitsas ringi ja tõenäoliselt ringe ei suurene, ehk siis nii-öelda neljast erakonnast suuremaks saada, seda saab olema väga raske, et mõni võib-olla murra korraks sisse, nii nagu kunagi on seda teinud siin siin nii-öelda üks erakond ja teine erakond ja nüüd viimati rohelised, aga nad kukuvad uuesti välja, sest et nad ei suuda tegelikult väga sellise ägeda kampaania järel näidata seda, et nad siiski on võimelised neid suhteliselt radikaalseid ideid ellu viima, tuleb nagu valija pettumusi, järgmine kord kukuvad välja. Ütleme nüüd niimoodi, et, et neid põhjusi, miks erakondade rahastamise süsteem on selline, nagu ta on, on palju sellisest kõige lihtsamast tasandis ehk võimuiha tasandis on, on ju asi lihtne, et, et läbi selle raha kindlustatakse endale positsioonid ja praktiliselt igavene valitsemine. Ja kuivõrd uus tulijatel on tulek mitte ainult raha puudumise tõttu tehtud et võimatuks, siis vähemalt raskeks see on nagu üks asi on veel üks, teine liim, mis sellega haakub, on see, et on seatud kohustus, et erakonda ei registreerita ehk 100 või enne kandideerida kui sul 1000 liiget, nii et need kaks asja sümbioosis toodavad olukorra, kus poliitilised ideed ja uued poliitikud ei pääse löögile. Vana süsteem jäigastubjastagneerub ja, ja rotatsiooni ehk ühiskonna värskendamist ei toimu. Mingit Merkantilismi muidugi, sest et oli kaks aastat tagasivõimelisus kohtuda üliõpilasega kes küsis minu käest nõu, et mis ma peaksin tegema, kuna minu õpingukaaslased kõik, kes vähegi tahavad nii-ütelda elus edasi jõuda, on juba ühinenud erakondade noortekogudega. Ja ma küsisin ta käest, et aga et kui sa tahad elus edasi jõuda, et siin teie valik, et meil on praegu veel päris jääd, ei ole ainult üks, vaid on mitu. Ja siis no ma ei tahaks ja et tegelikult küsimus ongi selles, et minu nagu õpingu tulemused ja, ja siis ülikoolis tehtav uurimistöö on tegelikult hinnatud kõrgemini. Aga mulle on ka öeldud, et Sul on siiski väga väike valik tulevaste töökohtade osas ja süsteem on nii, et noorliikmed võetakse siis noortekogu liikmed võetakse, eks ole, siis kas riigi- või munitsipaaltasandil juba ülikooli ajal ajutiste lepingutega mingile väiksemale-kergemale lihtsamale tööle ja sealt need ajutised lepingud siis märkamatult muutuvad püsivateks ja sedakaudu lähed, siis kaob noorel inimesel talle võib-olla bioloogiliselt omane protestivaim soov asju paremini uutmoodi teistmoodi katsetada, tehase kaob, ärasenivelleeritakse sinna, lõppkokkuvõttes oleme me. Ma arvan, üsna lühikese aja jooksul, kui niux süsteem edasi läheksime, pakun dekaadi jooksul 10 aasta pärast oleme seisukohal nagu nõukogude armee kus külma sõja kõrgaegadel kaheksakümnendatel aastatel pruugiti endiselt Saksamaalt trofeede ära toodud tööriistu, tehnikat, sidevahendeid ja muud, nii et see on ohtlik rada. Tere päevast, head raadiokuulajad pisukese siis sealt sa tahaks, ei ole tema jaoks sammu tagasi astuda. Me oleme kast praegu kärist püks. Siiski püüaks natukene seda konteksti avardada. Ma tahtsin öelda humoristliku vaherepliik kuulajate tähelepanu juhtida sellele mina esindan siis luuletajaid ja minu jaoks on poliitika psühholoogiline probleem, võib-olla täpsustus, tahaksime. Võib-olla kõik ei saanud aru, mis sa selle all mõtlesid. Muidugi on olemas veel üks vaatepunkt, see on eestlase vaate, kas siis selle maa laulu reetsed küsimused. Mul on väike saladus, ma vabandan, see tiriaadleks pikale, kas see oli küll väga asjalik materjalid on väga huvitavad, aitäh. Õiguse eest. Vaar räägivad, jätkab täna räägime erakondade rahastamisest, poliitilisest kultuurist, stuudios nagu ikka kolmekesi. Indrek Tarand, Ardo Ojasalu, mina, Ignar Fjuk. Me tõdeme kõik siin, et et see süsteem nagu täna on erakondade rahastamine ei ole õiglane ja, ja tagajärjed, mida siis võime näha ehk dekaadi kahe pärast on kõike muud kui rõõmustavad. Ma kindlalt olen seda meelt, et see süsteem toodab Ühe maakera sisse just nagu teist maakera, et et selle asemel, et tekiks meil üks niisugune elujõuline kodanikuühiskond kasvab ja, ja suureneb pidevalt selle kodanikuühiskonna kõrvale. Või siis omaette selline seisuslike liit poliiteliit, kes siis kõigi vahenditega ühelt poolt ta püüab oma ringi hoida suletuna, et sinna pääsevad ainult vähesed. Samas toimub selline sunderakonnastamise süsteem, mis üha rohkem seob avaliku sektori ameteid ja seega siis ka ametnike hiljem sundusliku osalemisega kaasalöömisega erakondades ehk luuakse selline vertikaalne kuuletumis lojaalsusahel, et, et sa teisiti ei saagi elada, kui sa pead kõrv vastu raadiot kuulama. Nagu öeldakse juhiseid-suuniseid, kuidas elada, kuidas otsustada jumala eest, sa ei teeks seda omapead. Ja kõigele vaatamata see, mida me kirjeldame, on ju legitiimne, see on seadustega määratud. Õiguskantsler Nääs küll, et ei, ei toimu näiteks erakondade rahastamisega seoses võrdset kohtlemist. Ei tee piiksugi. Et mil viisil me siis võiksime hinnata seda poliitilist kultuuri, mis nagu välispidiselt on nagu kõik väga kena, protesti pole üksikud häälega ainult kibestunult öeldakse, nad ei, ei, ei lepi sellega, mis on. Et mismoodi me peaksime hindama siis meie Eesti poliitilist kultuuri nüüd sellest kontekstist. Ma tooks väikse niukse vaherepliigi, et igas asjas, milles on nii-öelda probleeme, võib leida midagi head. Et kindlasti on, on põhjendatud seda rahastamise süsteemiga sellega, et, et see loob teatava stabiilsuse. Et erakonnad, kes on nii-öelda juba saanud valija käest mandaadi on välja kujundanud oma sellise poliitilise liider konna, ehk siis ütleme, poliitika professionaalid. Ja need professionaalid on juba läbi mitme riigikogu koosseisu olles riigikogu liikmed või ministrid ei suutnud nagu, nagu sisse elada poliitika tegemise nagu igapäevarutiinidesse, et et selline teadvus, stabiilsus ja riigi järjepidevus on vajalik, et nüüd, kui oleks kogu aeg niimoodi, et iga järgmine kord tuleksid uued erakonnad ja alustaksid nagu nullist seda riigikogu tööd, siis tõenäoliselt oleks poliitika nagu väga hüplev Eesti vabariigi kahte nii-öelda iseseisvusperioodi, nüüd seda viimast, kus Läheme varasemat ja on öeldud, et meie põhiseadus toimib väga hästi, kuna meil on stabiilsed valitsused suhteliselt stabiilsed koalitsioonid, mis kahtlemata on õige, mis kahtlemata ja mis on andnud ka ütleme, teatud sellise edu ja see on see praktiline pool näiteks ka seesama riigikogu valimistel seatud künnis on samuti sellesama nagu praktilise poole eesmärgiga seatud, et, et välistada nagu väikeste killukeste tekkimist Riigikogus ja nagu selle tõttu konsolideerida nagu natuke seda seda poliitilist mõtet ja leida rohkem selle kaudu võimalust saavutada selline kesktee, need ütleme noh, igal asjal on omad positiivsed negatiivsed küljed. Aga ma olen jah, kaugel sellest, et öelda, et see rahastamise süsteem on nagu ideaalne ja väga hästi toimivaid. Kindlasti siin on vaja muudatusi teha. Ma ütleks, et siin korraks kõlas ka kaks vastandlikku vahel asja saate alguses sa ütlesid Ignar, et vaba konkurents, vabadus ennast teostada on väga suur väärtus, aga samas igasühes meist on ka teatud Soov õigluse ja õiglasema korralduse poole ja, ja minu meelest on nüüd niimoodi, et antud rahastamissüsteem vähe sellest, et ta on ebaõiglane ja nõrgemaid kahjustav seltsina, mina ei aktsepteeri toetust tugevamatele aga ta on ka just nimelt sedasama stabiilsust tootev. Mis mündi teine külg ongi, et aastaga neeru ja kui me võtame ise, väärtus on see, et mingid inimesed on kaua riigikogus olnud ja sellega omandanud mingi kogemuse siis praeguses Eestis mina näen, et need kogenud inimesed ei soovi võtta sisse informatsiooni, mis tuleb näiteks teadusest, mis tuleb ühiskonna uuringutest mis tuleb ka kasvõi lihtsalt teistsugusest arvamusest, et ongi selline kogenud inimeste kast, kes kelle sõnum iga jumala päev on, meie teame, olge mureta. Mis välja tuleb, seda tihti ei tea, sest näiteks ka 2011. aasta valimiste eel ma ei mäleta, et ükski kandideerinud erakond või kandidaat oleks püstitanud lahenduse küsimusele, et mida meie teeme Euroopas möllama finantskriisi tingimustes ja kui palju me oma fiskaalpoliitikast Brüsselisse loovutada kavatseme või kui palju ei kavatse. Näiteks neid küsimusi ei osanud ka väga kogenud poliitikud ette näha. Ja lõpetuseks veel selline ebaõiglust tootev asi on see, et me anname väga vale signaali järeltulevale põlvele kui me lastele näitame, et vot poliitiliselt kogenud inimesed ja poliitilistel ametikohtadel töötamine on kordades tasuvam kui mingil muul, näiteks haritlaste töökohal, olgu selleks siis kooli või lasteaiaõpetaja või, või ka nooremteadur Tehnikaülikoolis ja nii edasi, et kui, kui need on kordades erinevad siis me nagu viime seda ühiskonda mingisuguse nihukese kerge vesipäisuse poole, mitte sinna, kuhu Medeklareerimet ris sööd. Anti Felukment, kuidas eesti keeles ongi arendus ja uurimine või teadustegevus? See öelda poliitikutest professionaalide koolitamine või omamine, see on selline kahe otsaga asi. Ma mäletan, et ehk 90.-te aastate alguses, kui kui kõik tulid, ei tea kust ja poliitikat tehti pigem mingisuguste laatilistel eesmärkidel. Lihtsalt teisiti ei saanud olla, see oli osa nende aastate elust, mida me pidime koos eestega elama siis täna me näeme, et need nii-öelda professionaalsed poliitikud, kes võiks siis olla selle poliitika juures noh, ütleme kas või elu lõpuni, me oleme neile andnud selle võimaluse, siis paraku nad on seda nii-öelda professionaliseeruvad on siis professionaalidena kolm-neli aastat poliitikas ja siis kaovad väga tugeva võimendusega ärisse ära. Kui me hakkaksime vaatama, kes nüüd mingisuguseid suuri ühel või teisel viisil erastatud ettevõtete omanikeks on saanud või saavad või omandavad täiendavaid teistsuguseid äriühinguid pärast suurest poliitikast lahkumist, kui nad olid just saavutanud professionaalsuse, siis tekitab küll kõike muud kui toetus sellele mõttele, et meie eesmärk oleks professionaalsed poliitikud on lihtsalt viis, kuidas läbi teatud Kalamba Bamba võtad omale lihtsalt. Positsiooni positsioonid mitte vabas konkurentsis, vaid läbi teatud eelist. Ja ma nagu ei ole siin Idariga. Mõttes nõus, et nüüd otseselt oleksin seos selle erakondade rahastamisega, et see on nüüd puhtalt hoopis teine teema, mis on, on selgelt nagu ütleme, poliitilise korruptsiooni või siis ametipositsiooni kuritarvitamise nagu teema ja siin nagu nagu ükskõik kuidas erakondi rahastatakse, ma arvan, et see teema on eraldiseisva probleemina niikuinii teema sest on selge, kui sa jah, lahkud nagu poliitikast, olles väga mõjusal ametikohal valitsuse liige ka Parlamendi liige siiski suhteliselt mõjus ametikohta, olles valitsuses kõrgametnik mõne nii-öelda ministeeriumi tippjuhtkonnas ja peale seda jõuad kiiresti nii-öelda äkki ootamatult mõne suure ettevõtte omanikuks on jah, selge, et siin tekib küsimusi aga kahjuks me olime nagu selles perioodis, kus toimus nagu nii-öelda erastamine, kus toimus väga palju ka ütleme, nii-öelda varade ümberjaotust ja paratamatult need, kes olid informatsiooni juures, need omasid eeliseid, see oli teatud periood. Ja, ja, ja ma arvan, et ega see, et tollel ajal väga paljud reeglid ei kehtinud näiteks ametnikud ei pidanud esitama oma oma nii-öelda ameti seisukohase huvide deklaratsioone, mis muidu iseenesest raamatupidamislikult on ka jällegi väga naljakas nii-öelda dokument, mis iseenesest ei näita eriti midagi, nagu nagu puht finantsanalüüsi koha pealt, aga noh, sellegipoolest ei pidanud midagi tegema sellel ajal väga palju selliseid varjatud võimalusi. Kasvasime välja olukorras, kus me osanud ennast veel piisavalt hästi juhtida. Oleme nüüd sellest, kus me oleme, aga jah, me oleme nagu, nagu sellegipoolest ka nüüd, kus me oleme juba targemad, küllalt nii-öelda rumalaid variante leiutanud. Aga harrastusajaloolasena ma ütleksin, et 90.-te alguses, kus kõik tulid, ei tea, kust see määratlus ei võta sisse neid, kes 90. aastate alguses defineeris ennast kui stabiilsust loovad ja professionaalid poliitikas ja pärinesid ühingust nimega NLKP. Ja nii, ja tõesti, neil oli rohkem informatsiooni ja ma ei imestaks, kui eks ole aegade muutudes need 20 aastat hiljem kus on eriti Euroopas, siis tänu kliimapoliitikale niuksed, uued atraktiivsed turud nagu CO2 kaubandus mitmesugused uued tehnoloogiad, energia ja prügi tootmises käitlemises. Nii et ma ei imestaks, kui jällegi informeeritud ja stabiilsust loovate inimeste seast tuleksid sinna väga võimsate turupositsioonidega isikud varsti, et niimoodi võib-olla on see paralleel ka 20 aasta, tänan teid, võib-olla me vajamegi hel heidia, kust tulnud inimesi vahelduseks. No ma arvan, et me neid nii-öelda ei tea, kust tulnud inimesi vajame alati ja kogu aeg, eks need on need inimesed, kes, kes tulevad kas siis õpetajate seast või päästeametnike seast või või teadlaste seast või minugipärast tulgu või teatrist, lauljate sead sportlaste seast, sest igal pool mõtlevaid inimesi on vaja parlamenti, neid inimesi, kes tahavad kuulata, mis neid sinna saatnud inimesed ütlevad, meile öelda on, mitte ei keskendu, ei, ei kapsel oma kitsasse tagatuppa, oma privileegide jaotamisse. Et see on nagu asja üks pool, aga, aga mis puudutab seda nii-öelda stabiilsust, kui eesmärk omaette, siis sel juhul võiks ju hüljata ka demokraatia kui sellise, sest kõige paremad on ju sellised nii-öelda Gaddafi laadsed 40 50 aastat valitsemist täielik stabiilsus. Nii et ma arvan, et, et see stabiilsus ei tohi olla eesmärk omaette nagu ka professionaalsus kui selline, kui me räägime rahva esindamisest. Ega ma ei rõhutanudki seda kui eesmärki omaette, ma ütlesin, et see on lihtsalt üks nii-öelda kaasnev nagu põhjendus, mis, mis võib-olla argument, millega põhjendatakse seda olemasolevat süsteemi ja ma ei ütle ka ise, et see on tingimata selline argument, mille nimel peaks seda süsteemi säilitama, et pigem on seda igal juhul muuta, sest et sellisel kombel nagu ta praegu on ta tõesti pigem kõverpeegel. Ja erakonnad ise peaks selleks, et oma omaenda nii öelda positsiooni pisutki rahvale enam niukseks sõbralikumaks teha võiks teha konkreetseid ettepanekuid, kuidasmoodi see rahastamissüsteem paremini toimib. Aga laiemalt võttes demokraatia on üldse selline valitsemisvorm, mis omab väga palju vigu ja, ja kui me räägime sõnast korruptsioon selle nagu algses tähenduses, et midagi on rikkis või rikutud, siis minu meelest demokraatlik ühiskond oma algse nagu ülesehituse poolest ongi küllaltki palju niimoodi üles ehitatud, et ta ei ole päris paigas, seal on nagu, nagu rikutud nagu kohad sees, sest paratamatult on olemas huvide vastuolud ja, ja kui need huvide vastuolud ühel hetkel jõuavad positsiooni, kus sa pead tegema mingeid otsuseid, siis on on väga raske jääda erapooletuks. Kui on võimalus näha, et ma saan ise millestki mingisugust kasu ja teha siis nii-öelda otsus kellegi teise huvides lähtuvalt, mitte enda huvidest lähtuvalt, on ikkagi väga keeruline ülesanne. Jah, näiteks demokraatia puuduste juures ja, ja praegu, eks ole, Euroopa tasemel räägitakse väga palju just nimelt sellest demokraatia defitsiidist, et institutsioonid toimetavad täiesti nagu omas mahlas tulevad välja mingite asjadega, mis kodanike elu mõjutavad, kuid iialgi mingit keskustelu või soomlastel on hea sõna, vooruvaiguduse vastastikust mõjutamist ei toimu tegelikult, et demokraatia defitsiidi vähendamiseks on pakutud välja nii kodanikualgatust, siis üleeuroopalist ehk üheksa riigi miljon inimest saavad algatada õigusakti. Kas muutmist või uut? No mis oleks justkui üks asi, aga minu meelest on ikkagi ka otsedemokraatia senisest julgem kasutamine üks võimalus just nimelt nende kohtade peal, kus on väga suured huvide konfliktid ikkagi täpsemini kaaluda, mis ühiskond tervikuna tahab, et seda võib-olla esindusdemokraatia ja eriti sellisel viisil maksumaksja rahast finantseeritud, nagu ta kontinentaalset Euroopas enamuses riikides on, ei ole siin mingi mingi erand siis Eestis. Et selline esindusdemokraatia ei, ei julge minna enam välja ja põhjendus on niisugune noh, teatud määral võib-olla plaat on isegi tagasiviidav, et me oleme seda kogenud. Me oleme targemad ja mida teab üks mees tänavalt peenikestest Kreeka võlainstrumentidest jamas temad saare õigust temast, seda õigust võtta, selle suhtes kasvõi oma informeerimatut arvamust väljendada on minu meelest vale ja tekitabki just nimelt seda, mida Ignar ütles, et on mingisugune maakera sees on mingi teine maa kere, kes nagu see vaikse ookeani prügisaar hõljuv aeg-ajalt tuleb veepinnale aeg-ajalt seal läheb sügavamale, kahjustab keskkonda ja keegi teda õieti kätte ka ei saa. Aga siin on kreeklane. See on hea näide selles mõttes, et tegelikult ju Kreeka poliitika on valdavalt olnud selles, et, et, et nii-öelda poliitika toodab selliseid populaarseid hüvesid, mida võib ka teise sõnaga populistlikeks nimetada. Ja kuna nende hüvede tootmine on toimunud kogu aeg aina enam ja enam tulevikuressursi arvelt, mis tähendab, et riik on aina rohkem ja rohkem võtnud nagu laenusid endale, siis on selge, et loomulikult, kui täna öeldakse, et te peate hakkama oluliselt kokkuhoidlikumalt, see tähendab ju ka oluliselt halvemini elama, kui ta siiamaani elasite, siis see kellelegi ei meeldi, see on ju täiesti selge ja nii on ka kogu see demokraatlik poliitika suunatud sellele, et mida rohkem me suudame nii-öelda tulevikuraha täna ära kulutada, seda parem, nagu valitsus on, ehk kokkuvõtteks on demokraatia tegelikult suunatud just sellele, mida, mida Kreeka on teinud ja me võime ainult öelda, et me oleme siin need lollid ja, ja kõige paslikumat, kes püüavad õudsalt täpselt eelarve tasakaalu hoida ja ja kulutada ainult seda raha, mida me tegelikult nii-öelda maksumaksjalt oleme kokku kogunud. Aga kusjuures Euroopa Liidu tingimustes ei pruugi olla kõige targem ellujäämisstrateegia, sest kui sündmused lähevad sellises suunas, et tulevad üleeuroopalised laenuinstrumendid, võlakirjad ja eurotsoon tänu Papandreou eilsele meelemuutusele referendumi ja otsedemokraatia kasutamise osas jätkab selliste rikkamate riikide rahaülejääkide suunamist nende juurde, kes on teistsuguse filosoofiaga ja kulutavad tuleviku arvelt siis Eesti-suguse riigi jaoks on vähemalt minu jaoks on see mõtlemise koht. Et kas ilmtingimata Ta osta ühistranspordis kallis pilet, hambad ristis ja tunda uhkust, et ma kunagi ei sõida jänest. Või siirduda ka siiski näha poissi tagavad Evar. Siin on ka päris lõbus olla, las teised maksavad nii kaua jaksavad. Maa mets on väga hea. Et see on tegelikult nagu väga sügava filosoofia nagu koht, et et mõlemad riigid, nii eesti kui Kreeka on ju demokraatlikud riigid, aga aga üks elab nagu täiesti nii öelda erineva filosoofiaga võrreldes, mida teine teeb. Ja, ja ma arvan, et, et kui me oleme, oleme sellises situatsioonis, et me tegelikult läheme nagu väga sügavale sellise otsedemokraatia juurde välja ja ütleme, et iga kodanik hakkab nüüd otsustama sellega üle, mismoodi riik nagu finantsiliselt peab käituma, siis põhimõtteliselt ma olen üsna veendunud, et suurem osa inimesi soovivad et riik käituks nii nagu Kreeka, sest see tähendab, et ma saan täna rohkem hüvesid kätte ja tegelikult ei ole. Riik teeb 20 või 50 või 100 aasta pärast. Mina panustaksin sellele, et kui inimestele anda seda vastutustest otsedemokraatia erinevad, siis esindusdemokraatiast viib selle vastutuse kodanikule palju lähemale ja sõltumata nüüd inimese, kui palju aastaid keegi on ülikoolis või koolis veetnud. See vastutus on väga personaalne ja, ja tegelikult saab ka vähema vallakooliharidusega inimesele selle valiku koha ära seletada ja mina pakun, et kui Kreekas oleks tulnud referendum, siis ei oleks olnud ühemõtteliselt see, mida väga palju pakuti, et noh, mis sa ka praegu ütlesid, et inimene niikuinii ütleb, andke mulle rohkem raha, kui ta on. See võimalus on olemas, aga ei ole olematu võimalus, et ta mõtleb ka täpselt ütelda, et aga mis siis on need minu laste turjale langeb selline rasv Ei, ta mõtleb ju niimoodi, et siin Saksa pensionärid ja nii palju raha kogunud, et pole probleem, küll nad selle jaksavad välja maksta, siin kreeklased olema tükk maad väiksem rahvas kui sakslased. Ma arvan, et kreeklased hakkaksid tõsiselt kaaluma ja seda vastutust hindama alles siis, kui tõesti pannakse nagu bilansi kaks erinevat polku kokku ja pannakse nii-öelda otsus tervikuna nendeta selliselt et jah, te saate nii-öelda ja selle nii-öelda pakettide sate oma hea elu, aga vastu te peate loovutama suure osa oma rahvuslikust uhkusest, näiteks sel moel, et siin on, on saar nimega see ja teine saar nimega see kuningas Otto või nii-öelda mõni mõni muu rahvuslik kui vara ja te olete kohustatud need panema panti ja kui te olete need panti pannud, siis on teil reaalne oht, et te kaotate need, kui te oma kohustusi tagasi ei maksa. Sellisel juhul ma olen veendunud, et inimene tõesti adub seda vastutust ja mõtleb, kui räägitakse lihtsalt sellest, et et mingisugune moodustis kuskil Euroopas luuakse, sinna võetakse raha ja siis me saame samamoodi edasi elada, siis suure tõenäosusega need inimesed, et otsustavad selle kasuks, et me elame niimoodi edasi, see näitab ju see, seda ka, et nad ära aktiivselt nii-öelda võitlevad, protesteerivad streigivad selle nimel, et oma oma olemasolevat mõnusat elu säilitada. Et, et see on tegelikult nagu rahvameelsus, kui seda, seda reaalset vastutust kõrvale ei panda. Ma olen jälginud seda väikest arvamuste vaheldust ja, ja on kõnelenud Se see mõiste otsedemokraatia, just nagu see oleks nüüd otsustav selles asjus. Ma arvan, et mitte, esiteks minu teada ei ole Kreekas ühtegi otsedemokraatia taolist akti toimunud, kui nad kõiki neid omale nii-öelda aluseta hüvesid on, on kehtestanud, seal on lihtsalt üks esindusdemokraatia väär vorm või lihtsalt lõunamaise temperamendi ja meelelaadne nurisünnitis, mis on seal toimunud natuke põhja poole minna. Sama Eesti süsteemi lõunamaine versioon sellest seal saavad riisi erakonnad toetust, mille arvelt omakorda lubavad võimule saamiseks kõike, mida ametnikele toetust ja inimestele. Aga natuke Kreekast põhja poole minna, Šveits, kus kogu poliitiline elu toimib läbi otsedemokraatia, seal on seda karskust ja, ja kainust ja ratsionaalsust ja jõukust, oi kui palju. Meil Eestis pole ühtegi otsedemokraatiapõhist. Referendumit ei olnud, kui mitte arvestada need, mis käsitlesid meie põhiseadusega seonduvat, need olid nagunii-öelda, ellujäämisstrateegiat, mitte valikud. Hea ja, ja veel parema elu vahel või mingisugused muud sellised nuri sünnituslikud, Tallinna poolt tehtud küsitlused, mis praktiliselt välistasid üldse otsustuse, seal olid nagu antud noh, nii-öelda selline variant sulle otsustada, no laps ei taha näiteks õhtul voodisse minna, siis isa küsib ta käest, kas sa tahad mul süles või kukil voodisse minna, nii et sa pidid igal juhul voodisse sattuma, kui sa olid juba nii-öelda kätte võtnud Keskerakonna küsitluslehe. Aga saate lõpetuseks ma ikkagi nüüd. Ma ei saagi nüüd aru tegelikult, et mis asi see poliitiline kultuur on, kui me proovime seda selles kontekstis, milles tänane saade on olnud öelda, defineerida, kas see on mingisugune vaoshoitus, kui räägitakse poliitilisest kultuurist, siis see on midagi sellist, et vot meie kampaania peab olema selline vaikne, mäleta viimane presidendivalimisteaegne debatt televisiooni, siis väga paljud lipsakalt, ütles Foy, kuidas Indrek tohtist niimoodi esineda, kuidas ta tohtis olemasolevale riigipeale, kes oli kandidaat, midagi just nagu ette heita. Ma arvan, et see oleks olnud poliitiline kultuuritus, kui oleks, on kandidaadid, kellel veel suu oleks vett täis olnud ja nad oleks rääkinud asjadest. See koht on meil Euroopa Parlamendis selline fraas, et ma täielikult nõustun eelkõneleja siis kordan selle üle, aga kui utreerida sinu selle küsimuse pinnalt, siis poliitiline kultuur võiks olla minu jaoks selline asi, et inimesed, kes mängivad bridži ja ei tee seda raha peale et nii, et neil puudub soov rikastuda selle tegevuse abil. Ja teiseks mängima järgmine kord ei kutsuta ju seda, kes mängib mustalt, teeb sohki või heidab liiga sageli pilgu vastasmängija kaartidele. Et see võikski olla nagu poliitiline kultuur, ideaalis loomulikult ideaale alati ei ei saavuta. Ja kui me mõtleme postsovjetlikus ühiskonnast väljatulek 20 aastat võib-olla ei ole piisav isegi pärast esimest ilmasõda, me ei suutnud ju tegelikult veel väga stabiilset ja, ja niisugused hästi toimivat ühiskonda ei poliitilises isegi kultuurilises mõttes lõpuni nagu võimalusi kõiki ära kasutada. Aga et kohati on nagu vanemateni meestel, nagu ka mina alati looduselt tulevad uued noored ja teevad see tähendab, minu keha teevad, teevad aga, aga just nimelt siis ma hakkan üha rohkem vaatama, et tuleks ometi pensionilt mõne vana idealisti. Tagasitulekud ootaks ja sellele põlvkonnale, kes praegu on oma elude alguses, niisugune 20.-te lõpus, 30.-te alguses. Nendele ei julgeks üldse rooli usaldada, vaid ootaks nagu hea vanaisa juba nende lapsi. Need teevad paremini. No kultuur on jah, niisugune väga laiaulatuslik mõiste ja kultuuris on ju ka väga erinevad tahud, et on olemas massikultuuri, on olemas kõrgkultuur ja tavaliselt neid omavahel kiputakse vastanduma ja öeldakse, et üks on nagu hea ja teine halb. Ja eks meil poliitikas on ilmselt sama niimoodi, et on olemas niisugune poliitiline massikultuur, mis siis nagu selgelt toetub sellisele populaarsele inimese ootusele elada paremini, tarbida rohkem ja on siis võib-olla natuke sellise Melitaarsem poliitiline kultuur, kes vaatab, et 10 15 20 aastat ja siis seab oma sihid selle peale, et eestlase nime kandvaid inimesi võiks ka nagu selle ajavahemiku järel kohata kuskil maailmas. Ja võib-olla kõige rohkem veel siin Eestis. Nii et noh, selles selles osas on, on ju väga raske nagu defineerida, mida me selle poliitilise kultuuriga täpselt nagu, nagu tahame, nagu paika panna. Kui seda defineerida sellisena, et austatakse ausaid mängureegleid, ei piiruta nagu vastase nagu kaarte, siis siis loomulikult jah, aga aga paraku on, on need, kes nii-öelda neid neid kaardi piilumise momenti üritavad rakendada, on ise need, kes neid seadusi nagu teevad ja need mängureeglid paika panevad ja see on nagu paratamatu kogu demokraatlikul viisil. Hüva, see oli nüüd tänane räägivad saade, rääkisime erakondade rahastamisest, poliitilisest kultuurist, kusjuures see, millega Hardo sa lõpetasid, on päris hea Teema mingile järgnemisele saatele mõtestada seda poliitilist kultuuri just sellises nii-öelda kaheses või ka mingis kolmeses võtmes. Lahti saates olime kolmekesi Ardo Ojasalu, Indrek Tarand, mina saatejuhina, Ignar Fjuk ja uus saade on eetris uuel nädalal.