Kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 15.-st juulist. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Iraagi peaminister Nuri al-Maliki teatas, et USA juhitud koalitsiooni väed võivad igal ajal riigist lahkuda, sest Iraagi üksused suudavad ka ise julgeolekut tagada. Tagaotsitavad al-Qaeda liider Osama bin Laden tegi järjekordse videoavalduse, milles ülistab märtrisurma Pakistani põhjaosas olevat islamistid lõpetasid aga relvarahu. Pärnu 21. filmifestivalil. Auhind läks poola režissöörile Hoyczehkasperskile filmi eest seemned. Eesti rahva auhind läks Iisraeli filmiloojale, joran hoonigile filme. Eeste rahu esimene õppetund. Tartus lõppesid hansapäevad, Ateena keskuses saab aga vaadata fotonäitust Karlova linnaosa arengust. Eesti sportlased Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson said esikoha paaris Rohelistel kahepaatidele sõudmise maailmakarikaetapil lutsernist ja ühtlasi teenisid nad ka maailmakarikasarja üldvõidu. Ilm on vahelduva pilvisusega, tuuline, vihma võimalus on suurem Kirde-Eestis sooja öösel 12 kuni 16, päeval 19 kuni 24 kraadi. Südaööl jagati Pärnu 21. filmifestivali auhindu. Ülle Hallik teab lähemalt rääkida. Tänase päeva esimestel minutitel alanud auhinnarituaalid selgusid 21. Pärnu filmifestivali võitjad. Rahvusvaheline žürii tunnistas pärast pikki vaidlusi parimaks ekraaniteoseks Poola režissööri Vaich Kaspersky dokfilmi seemned. See kujutab Siberis elava tüüpilise vene perekonna masendavat saatust. Pärnu filmifestivali pealik Mark Soosaar võrdles võidufilmi Sulev Keeduse skandaalse filmiga Joonatan Austraaliast. Perekond, kus üks tüdruk on sooritanud juba enesetapunaine, on hull ja mees alkohoolik, aga kust vaatab vastu tegelikult üks, üks laostunud perekond, mis on laostunud ühiskonna produkt ütleme need 70 aastat nõukogude võimuga sõnades inimeses toetati aga tegelikkuses jalge alla tallati on nüüd sellise tulemi andnud, film on väga julge ja väga valus ja ma arvan, et dokumentalistid on siin teinud ära ääretult suure töö, tuues tõe miljonite inimeste silme ette. Kui žürii oli paljude heade filmide seast parima leidmine raske, siis eesti rahvas tunnistas žürii vaateväljast eraldi konkureerinud seitsme Eesti televisioonis linastunud filmi hulgast suure häälteenamusega oma lemmikuks. Iisraelase joramehaanigi rahu esimese õppetunni Mark Soosaare jaoks ei olnud tulemus üllatav. Eesti rahva auhind on varemgi läinud filmile, kus keskmes on lapsed ja kus kõlab positiivne programm ja joram hoonegi film. Esimene rahuõppetund on üks sellistest. Rahvusgrupi vaheline vihkamine Iisraelis on hoopis teistsugustes mõõtmetes kui meil. Ja kui režissöör oma kuueaastase lapse saadab araabia ja juudi segakoole, kus lapsed vahetunni ajal mängivad sõda näiteks aga samal ajal mänguga koos tuleb kaasa ka sõprus ja armastus, siis ma arvan, et Eesti rahast tajus ära, et on, on mingid analoogiat olemas Eesti ja Iisraeli vahel ja sellepärast ülekaalukalt see film ka Eesti rahva auhinna võitis. Ja ara mehaanika on Eestis esmakordselt ning juba märganud enda üllatuseks siingi rahvustevahelisi pingeid. Arvasin, et probleeme on ainult meil Lähis-Idas, aga sain aru, et neid on ka siin, vähemalt ei võidelda teineteisega. Praegu võib-olla tehti seda 60 aastat tagasi ja ärge hakake seda kunagi tegema. Sõda ei too midagi head. On omamoodi sümbol pool need festivali ihaldatud trofeed Lääne-Eesti kirjadega vaiba pälvis just juudi verd joremehaanik sest festival jätkub tänasest juudi filmi nädalaga. Vahelduseks neile näeb festivalilinal ka lasteaiatudengifilme. Homme hommikul kell 11 alustab tööd ka traditsiooniline video- ja filmisuveülikool, aga kus Mati Põldre ja Mark Soosaar õpetavad väikese videokaameraga suurt kunsti tegema. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Tartus lõppesid hansapäevad Vambola Paavo teeb ülevaate. Kolm päeva olid Emajõe kaldal erinevad ajastud ja linnad, tegevust jagus hommikust hiliste õhtutundideni. Ka ilmataat soosid hansa päevade läbiviimist. Hansapäevad ei ole ainult kauplemine ja keskaegsed kostüümid, vaid kohtumine erinevad Tajastutega. Varasemaga võrreldes tõstsid korraldajad tänavu esile ajaloo, oli päevade Motagi ajalugu elada. Lõppenud arvult kolmeteistkümnendad hansapäevad otsisid korraldustoimkonna juhi Toomas Petersoni sõnul vastust küsimusele, kes oleme ja kust tuleme. Tegelikult meie tänane hetk ei ole mitte ainult siin ja praegu, vaid tegelikult, mis on ju ladestunud aastatuhandete tarkusi ja tegevusi ja nüüd tekkis sellega märksa tihedam side, et tõesti näete iga päev peaaegu teeme lahtisel tulel süüa 1000 aastat elanud tegevus, samamoodi laulmised, šokolaad, teadusest, väärtuslikud asjad ja, ja selle pealt saame selleks, kelleks me oleme ühel hetkel tulevikus. Ehkki lõplikud külastusnumbrid selguvad alles mõne aja pärast, tihti vahekokkuvõtteid kogu aeg. Toomas Petersoni kinnitusel oli tartlaste külaliste huvi hansapäevade vastu suur. Meie jõelina juht Tarmo Ladva näiteks teatas meile, et miniloomaaias muinasaja linnas silitati sigu, lambaid ja ponisid tõenäoliselt rohkem kui 300000 korda. Sellised numbrid on meieni juba jõudnud ja teiseks, et tuvastati vaid 15 lünki vihmapilve ta ilmaga. Meil on enam-vähem siiamaani õnneks. Uuenduslik oli tänavu päevade avamine ja lõpetamine Kaarsillal Emajõe kohal. Jõgi on Tartut aastasadu ühendanud. Inka lahutanud Emajõgi vajab Toomas Petersoni arvates tulevikus suuremat väärtustamist. See oli jah, teine suurtest muutustest võrreldes eelmiste aastatega, et just nimelt jõgi, teede ristumiskoht nagu väga selgelt teadvusse tuua, et miks me siin üldse oleme, tundub, et selle valikuga läks õnneks ja ma arvan küll, et, et me järgmisel aastal jätkame samamoodi, et ikkagi teede ristumiskoht on see, me jälle kohtume ja ühel hetkel lahku lähme. Endale oli siis kõige suurem elamus, tundub, et just see tunne meil ongi erinevad ajastud ja ongi mitte ainult keskaja pidu, vaid Me muinasajast tunnemegi vanemate kui ärkamise ajal eriti peale eilset kontserti, kus kõik isamaalised laulud ära lauldud, siis koolirahval oli väga pühendunud tunne sees. Tunne ongi peamine asi, mis jõudis nii minuni kui ka tõenäoliselt kõigi külastajatena. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Läti välisministeerium avaldas kahetsust Venemaa otsusele peatada omaosalus Euroopa tavarelvastusleppes. Välisametkond märgib avalduses, et see samm ei mõjuta otseselt olukorda Balti regioonis ega tekita ka ohtu Läti julgeolekule täielikult tagatud tema kuulumisega Euroopa Liitu ja NATOsse. Sellest hoolimata leiab Rio, et Moskva viimane otsus tavarelvastusleppe osas ei aita kaasa Venemaa ja NATO riikidevahelisele vastastikusele usaldusele. Leedu presidendi Valdas Adamkus hinnangul näitab Venemaa otsus peatada omaosalus Euroopa tavarelvastusleppes riigi hea tahte puudumist ja soovimatust pidada partneritega dialoogi. Ukraina taunib samuti Venemaa otsust. Ukraina välisminister Arseni Jatsenjuk sõnul ei tugevdamist otsus kontinendi julgeolekut. Jatsenjuk tõdes, et Venemaa võib nüüd võtta vastu otsuse relvastuse paigutamisest Vene-Ukraina piirile. Välisminister avaldas aga lootust, et Venemaa seda siiski ei tee. Talibani-meelsed islamistid Pakistani põhjaosa Mässulised siristani provintsis lõpetasid ühepoolselt vaherahu, süüdistades valitsuse vägesid selle rikkumises. Põhja vas helistan, on al-Qaeda peamine tugipunkt Pakistanis. Vaherahuvalitsusvägedega sõlmiti septembris sooritati Pakistani loodeosas ka mitu rünnakut valitsusele ja vägedele. Rünnakutes hukkus 29 inimest. Olukord Pakistanis on muutunud teravamaks alates nädala algusest, kui valitsusväed vallutasid islamistide valduses olnud punase mošee ja tapsid seal olnud võitlejad. Al-Qaeda kutsus seepeale üles kättemaksule. Islamiäärmuslaste netiküljel ilmus läinud videoläkitus Osama bin Ladenit. Gusto ülistab märtrisurma 40 minutilise video, tõepära pole veel tõestatud. Viiteid video lindistamise aja ega koha kohta samuti pole. USA luure on aga kinnitanud, et terrorivõrgustik al-Qaeda on jälle jõudu kogunud ja on sama tugev nagu enne 11. septembri rünnakuid. Iraagi peaminister Nuri Valma liiki teatas, et USA väed võivad igal ajal lahkuda, sest Iraagi üksused suudavad ka ise julgeolekut tagada. Teemat viib edasi Tarmo Maiberg. Iraagi peaministri Nuri al-Maliki avaldus peegeldab ilmekalt iraaklaste üha suurenevat vastuseisukohalviibivatele USA vägedele. Samas kõnnib Maliki noateral. Ta peab lisaks Ühendriikide näpunäidete järgi töötamisele esinema ka sisepoliitiliselt kindlate avaldustega. Just Iraaklastele on aga Maliki väljaütlemine mõeldud, kes ootavadki, millal lahkuvad võõrväed. Iraagi üksused ei ole siiski veel nii tugevad nagu Maliki väidab, et ise hakata võitlema sunniitidest šiitidest mässulistega. Vähemalt nii usuvad Ameerika sõjaväelased, kelle sõnul on umbes 350000 Iraagi sõdurit ja politseinikku väljaõpe küll saanud, kuid kulub, kuid, enne kui nad suudavad ise mässulistega efektiivselt võidelda. Maliki kinnitusel suudetakse võitlused aga igal ajal hakkama saada, kui USA väed peaksid otsustama kas või kohe lahkuda. Bagdadis USA valvatavas rohelises tsoonis valitsust juhtiv peaminister on sellega justkui vastu tulnud Ühendriikide kongressile, kes nõuab vägede kiiret kojutoomist. Esindajatekoda kiitis juba neljapäeval heaks eelnõu, mille järgi peaks president George Bush väed juba kevadeks koju tooma. Seda kindlasti ei juhtu. Esiteks varasematele samasugustele nõuetele hambužbanud kindlalt veto. Teiseks Iraagis viibivate USA vägede ülemjuhataja kindral David Petreals ütles alles eelmisel nädalal, et Iraagi kriisi rahustamiseks võib aega minna lausa dekaad. Viimase väite toetuseks on ka USA staabiülemate komitee esimehe kindral Peter Pace kinnitus, et iraaklased tunnevad sõjaväsimust. Teist lisas, et praegu suudaksid iseseisvalt võidelda vaid kuus Iraagi pataljoni varasema 10 asemel. Ilmselt võib lähi ja loodata vägede lahkumisele suunatud avaldusi veelgi, sest peaminister Maliki peab valitsuses balansseerima sunniitide, šiiitide ja kurdide nõudmiste vahel. Keerulisus tõestab kõhedebašiidist nõuniku süüdistus Hassan also. Neid kinnitas uudisteagentuurile okei, et Iraagi olukord on puhtalt ameeriklaste labor, kus katsetatakse, kas iraaklased saavad hakkama või mitte. Ta ründas teravalt ka USA sõjaväge, öeldes, et pidev inimõiguste rikkumine heidab varju ka Iraagi valitsusele. Inimõiguste rikkumise all pidas ta silmas müüri ehitamist bagdadi sunniitide naabruskonna ümber ning korduvaid ajujahte šiitidest äärmuslastele nende tugipunktis Saadrassidis. Viimaste kuude pingutused mässulisi maha suruda on aga pigem ebaõnnestunud kui õnnestunud aktsioon. Pealegi on tegemist pikemaajalise operatsiooniga, mille edu ei saabu paari kuuga. Seega on rahulolematut kõik Iraagi omavahel kraaklev juhtkond, USA avalikkus pikaleveninud sõja kasvava hukkunute arvu pärast ning Iraagi avalikkus, kes usub, et USA väed lahkuvad, siis lõpeb ka usuvägivald. Siiski ei pruugi koalitsioonivägede lahkumine tuua õnne iraaklaste õuele, sest peaaegu kõik eksperdid on ühel meelel selles, et siis puhkeb kodusõda sunniitide, šiiitide ja kurdide vahel. Lisada siia Iraagi naaberriikide huvid, eelkõige siis sunniitlikud Saudi Araabia ja šiiitliku Iraani omad, siis oleks tulevik kõike muud kui roosiline. Ja veel üks kultuurilugu Tartus Ateena keskuses on väljas fotonäitus Karlova linnaosa arengust viimase 10 aasta jooksul. Vambola Paavo räägib lähemalt. 1995. aastal otsustas Tartu linnaarheoloogia ja muinsuskaitse nõukogu inventeerida linnas ajaloolisi puitasumeid eesmärgiga kaitsta nende piirkondade terviklikult säilinud ajaloolist väärtust. Täna avati Ateena keskuses fotonäituse muutu miljöö Karlova 1996 2006, mis võtab läbi objektiivi kokku Tartu ühe omapärasema puitarhitektuuriga piirkonna arengu, Karlova seltsi liikme ott. Toometi sõnul on Karlova võrreldav heas mõttes suure puust linnaga. Karlova see on suur puust linn, võib jäljega linna jagu, aga minu meelest suur puust linn kõlab paremini niisugusi suuri, suhteliselt hästi säilinud poos linnu ei ole Euroopas väga palju. Enamasti on riikides, kus on olnud rikkad ajal head ajad, on üldiselt selline sajanditagune arhitektuur reeglina lõhutud, asendatud millegi moodsama Jyvaskyla. Minu meelest on hea näide selle koha peal. Kui palju pilte selts linlastele uudistamiseks välja valis, Ott Toomet. Siin on praegu umbes 100 pilti, aga see on küllaltki väike osa sellest, mis üldse on olemas. Kokku on umbes 2000 pilti olemas ja need saavad sügisel ka nähtavaks internetis. Karlova linna jagu jäädvustas läbi fotosilma Kerly Ilves, temale oli see huvitav töökogemus ning valminud fotod soojendavad südant. Tegelikult alguses tundus üldse niimoodi, et masstöö, et ma pean mingid teatud tänavad üles pildistama ja pärast ilmselt valitakse mingid pildid nendest välja, ehk siis teaks, võrdles 96. aastal juba eelnevalt üles pildistatud piltide kõrvale, aga kui ma seda tegin, siis ma püüdsin ikkagi mingi sellist erilist. Ma võin ka pildile saada ja see tegelikult suhteliselt kerge, sest Karlova on juba selline suhteliselt silmale huvitav ja ma pidin lihtsalt natuke oma eelnevaid oskusi kasutama, et saada ma arvan, päris toredaid pilte. Kas harrastusfotograaf leiab sealt ka huvitavaid nüansse, kindlasti fotonäitus muutuv miljöö. Karlova saab Ateena keskuses vaadata suve lõpuni Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Ja jäänud ongi ilma jutt. Öösel on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, Kirde-Eestis on ilm pilvisem ning kohati võib tulla hoovihma. Puhub läänetuul viis kuni 10, puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 16 kraadi. Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm jääb ka püsima. Homseks Kirde-Eestis on ilm muutlikult pilves, kohati võib seal tulla hoovihma. Puhub läänetuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis, õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Sooja tuleb homme 19 kuni 24 kraadi. Selline oli Päevakaja kena õhtu jätku.