Tere head klassikaraadio kuulajad, algab heligaja saade. Suurem osa tänasest heligajast peegeldab möödunud nädala kontserdielu. Muusikaajaloolane Toomas Siitan analüüsib kontserti Jeremija nutulaulud, mis toimus 19. novembril Niguliste kirikus ja kus Eesti filharmoonia kammerkoor Taaniel Royce'i juhatusel esitas renessansiajastu lamentatsioone. Ta käis vaatamas Metropolitan Opera Haadee Laiv etendust Philip Glassi ooperit sate krahh ning jagab heligajale muljeid. Maarja kindel aga kuulas Eesti rahvusmeeskoorikontserti oma uue peadirigendi üleoja käe all, mis toimus 24. novembril metodisti kirikus ja kus muuhulgas oli kavas ka mitu Eesti muusika esiettekannet. Klassikaraadio kontserdisarja areaal laiv toimet. Marge-Ly Rookäär aga kogus kontserdikülastajate muljeid möödunud kolmapäeval, kui Eesti Raadio esimeses stuudios esines pastakas. Saate lõpus kuuleme nelevasteinfeldi muusikauudiseid maailmast. Praegu aga on eetris helilõik eilselt Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdilt Estonia kontserdisaalis. Dirigent Anu Tali juhatusel tulid ettekandele Pärdi kantus pensionini Britteni mälestuseks Edvard Griegi klaverikontsert a-moll, milles soleeris Mihkel Poll ning Sibeliuse teine sümfoonia. Ka täna õhtul esineb orkester sama kavaga Estonia kontserdisaalis. Siis algab orkestri Euroopa turneed. 27. novembril antakse kontsert Budapesti kunstide palees, 29. Maribori juunior hoolis ning 30. novembril Bratislava ajaloolises rahvusteatris. Põhjamaade sümfooniaorkestri mänedžer Kadri Tali tutvustab mõne sõnaga turnee ettevalmistamisprotsessi. Kadri Tali, kuidas on sujunud ettevalmistused Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserttuuriks Euroopasse? Kõik on sujunud suurepäraselt tänu headele koostööpartneritele, siis ma ütlen teile ausalt, et tänases maailmas sõita maailma lavadele suure Sümfooniaorkestriga on pisut keeruline. Ma arvan, et isegi mitte tänases maailmas või üleüldse, nii et tegelikult ühendame selle tuuri ja need kontserdid meie rahvuslennufirmale Estonian Airile, kes saab 20 aastaseks ja, ja nemad meid sinna viivad, nii et selles mõttes palju häid asju korraga. Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, kohtumispaik Tallinn toimub Tallinnas, aga ühtlasi ka Budapestis Bratislavas mari Boris mari on kultuuripealinna aastal 2012. Ja siis on meil suurepärane võimalus see teatepulk koos Estonian Airiga ka üle anda. Millised on olnud need kõige suuremad keerukused, mis on tulnud ületada nüüd sellel organiseerimise teel? No tegelikult keerukused on alati ühed ja samad, et vahel öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole, siis see kõik on õige, aga kui keegi suurepärane muusikas haigestub või, või tekib selline väike konarossis, minule tundub see esmalt küll täiesti ületamatu raskus. Muidugi on toredaid inimesi veel ja asendajaid ja kõik, kõik on võimalik alati. No aga sellised asjad viivad mind tõesti nagu, nagu balansis välja, et ma, ma tahaks ikka minna omadega, aga mul on rõõm öelda, et orkestri kontsertmeister Sergei Kirschenko, kes on Taavi Toys, Draghi viimane õpilane ja Moskva suure sümfooniaorkestri riigi sümfooniaorkestri esimene kontsertmeister, on täna meiega ja palju teisi selliseid vapustavalt häid sõpru ja häid muusikuid kellega lihtsalt nauding koos töötada, nii et tegelikult ma arvangi, et minu töö on ju selles mõttes ainult jäämäe tipp, et, et kogu see, mis laval täna toimub kuue tunni vältel siin harjutades või kontserdil, et see on see, mille nimel me kõik tegutsema ja see on ikka muusikute täht. Kas on olnud ka mingeid suuri ettenägematuid asjaolusid, et mõni ei ole saanud ikkagi tulla ja mingeid selliseid apse? Tegelikult ainult ühe inimesega juhtus tervisest põhjustatud selline väike aps, aga loodame, et järgmine kord on meiega. Nii et selles mõttes midagi sellist väga traagilist küll ei ole olnud, mis, mis tegelikult selle orkestri juures on, fenomenaalne on see, et see hingus, mis muusikute omavaheline side ja Anu ja muusikute omavaheline side, et seda on, on kõigile igale poole alati tunda. Ja nüüd, kui me ka reisile läheme, siis tõesti ma nagu ei muretse üldse, sest ma tean, et need on suurepärased inimesed, kes vastutavad oma oma töö eest nagu tippsportlased, arvutava tunne tunde ja, ja söögikordi ja särkide Revo, et muusika ja sport on selles mõttes väga seotud, et sa pead tõesti mõtlema, mida ja kuidas, mida sa sööd, millal sa magad ja ja kui palju sa värsket õhku hingata, et see on väga oluline, tööprotsess on olnud väga raske, pikad proovid, väga intensiivne aga see on seda väärt, sest nende muusikute koostegemise ja koos musitseerima aura on vägev. Kui kaua see kontsertturnee ettevalmistamise protsess on üldse kestnud? Selle turnee idee sündis Viini kontserdimajas meie kontserdil teisel mail 2010. Nii et iseenesest võib nüüd öelda, et seal ei pea poolteist aastat tagasi ja näiteks Budapestis vastavatud uue kaunite kunstide palee Hallesse. Vaat direktor oli seal kontserdil ja ütles, et mina tahan Te, tulete Budapesti, nii et see 2300 kohaga saal, mõned meie päralt siis juba sellel pühapäeval ja sealt edasi on. Meil on hea koostööpartner Austria Management, kes on meie juba teise kontserdi turne autor. Ja sealt edasi oligi taas kutse Maribari jaga Bratislavas Bratislavas muide avatakse meiega koos Eesti aukonsulaat ja meie kontserdit väisab ka välisminister Urmas Paet, nii et meil on selliseid mõnusaid kaasaelajaid ja kohtumisi seal veelgi. Millised on need hetked, mis kõige enam sulle rõõmu valmistavad kogu selle töö juures? Eks seletamatuid hetki on kontserdil olemise nauding, sest et tegelikult siis enam mina enam asjasse midagi parata ei saa. Ja muidugi on pärast kontserti see tunne, kui vaatad rõõmsate ja rahulolevate muusikute nägusid ja kes teineteist tänavad ja kuidas seda lugupidamist teineteisele välja näitavad, et see on see hetk, mida tahaks oma mällu jäädvustada, sest päev hiljem leiab aset juba selline pisuke tühjus, kui mitte öelda päris suur tühjus. Aga sa oled iga hetk jälle valmis uuesti otsast peale algama. Kui nüüd päris aus olla, siis iga hetk võib-olla mitte aga need korrad aastas, millal Põhjamaade sümfoonikud kogunevad, need on tõsine fenomen ja ma naudin seda tunnet, mis selle kollektiivi ümber käib ja ma leian, et kui midagi sellist unikaalset on Eestis olemas siis tasub seda säilitada ja selle nimel selle tunde nimel, et see elamus saaks eesti publikule osaliseks ja testi muusika läheks maailma selle nimel olema nõus mõned korrad taastas, liiguta mägesid, suur tänu ja palju edu. Aitäh. Möödunud laupäeval esines Niguliste muuseum-kontserdisaalis Eesti filharmoonia kammerkoor Daniel-Royce'i juhatusel. Ettekandele tulid Toomas tallise, Toomas Luis de Victoria ja Orlando di lasso. Jeremija nutulaulud. Kontserdil viibis muusikaajaloolane Toomas Siitan, kes enne kontserti pidas loengu Jeremija nutulaulude teemal. Kuid siin kuuleme, millise mulje jättis talle kontsert. Ma olen päris palju kuulnud kriitikat Daniel-Royce'i haka peale kavade kohta, neid on vaest leitud, et nad on kirjuvõitu ja, ja et neil ei ole alati niisugust selget terviklikku joont. Tänane kontsert oli selles mõttes küll täiesti teistsugune. Ilus terviklikult valitud kava väga selge ühendava joonega Jeremija nutulaulude tekstidest. Ja samuti ei ole filharmoonia kammerkoor enam väga ammu niisugust terviklikku renessansikava laulnud. Nii et ka selles mõttes oli see midagi päris uut. Üks dirigent, kui ta sellise kava ette võtab, seda on päris paljude tõsiste probleemide ees. Sellepärast et ta võiks muidugi valida endale sobivat lauljat, kes vastavad just selle kaob profiilile. Aga paraku on professionaalse koori dirigendile ette antud kollektiiv, ta peab otsima need võimalused suhteliselt väiksemast ringist. Ja Daniel rösti oli väga kenasti toime sellega jaotades koori paljudeks rühmadeks, vahendades neid häälerismi erinevate teoste puhul. Ühe teose puhul oli laval siis 10 15 lauljat, viimase teose puhul enamik koorist, aga ka mitte pärister. Probleem on selles, et renessanssmuusika ei ole mõeldud sellise segakoori koosseisu jaoks ja tehes seda niisuguse klassikalise segakooriga, peaks nagu alati mingeid kompromisse otsima. Kõige parem lahendus ma leian, oli see, mida Daniel rais välja pakkus. Ta segas häälerismi saavutusega ilusaid Ta ämbreid, selle tõttu, selliseid, mis tõesti hästi sobisid sa selle muusikaga. Teine probleem on eriline hääle esteetika, mis vastab sellele muusikale. Filharmoonia kammerkoor on arendanud ennast nii-öelda suurema vokaali suunas ja see ei ole kindlasti see, mis sobib nüüd spetsiifiliselt sellele renessanssmuusikale. Me oleme viimastel aastakümnetel kuulnud ju maailmast nii palju kvaliteetseid salvestusi sellest muusikast, et siin ei, ei saa ju ka latti madalamale lasta. Ja tõepoolest see koori kõla oli midagi enamat kui me oleme siin viimastel aegadel harjunud kuulma filharmoonia kammerkoorist väga stabiilse intonatsiooniga, väga tõsist tööd oli tehtud just nimelt sellele muusikale iseloomulikku intonatsiooni maailmaga. Oli koolitatud tublisti kõrva vana, naturaalse häälestuse suunas ja see hakkas mängima eriti Niguliste akustiks. Võib öeldagi, et see vanade gooti kirikute akustika on spetsiifilised, arvestatud niisuguste päris puhtaks häälestatud intervallide jaoks ja see avaldus tõesti väga head mõjukesele kava puhul. Kas tänapäeval on veel muusikateadlaste hulgas arutelu autentse esituse kohta ja mis selle kohta võiks öelda tänase kontserdi põhjal? See sõna on üsna tabu, täna arutatakse pigem selle üle, kuidas tõepoolest võtta sellest ajaloolisest informatsioonist välja seda, mis vastab meie tänasele muusikamaitsele ja meie tänastele võimalustele. Täna räägitakse mitteautentse, sest vaid nii-öelda ajalooteadlikkust interpretatsioonis ja seda tänane esitus ilma kahtluseta oli. Kavale andis veel väga ilusa värvi Ene Salumäe, kes mängis nende kolme helilooja lamentatsioonide vahele Sirolama fresko valdi oreliteoseid. See muusika on küll natukene hilisem kui see vokaalmuusika, mis täna kõlas aga oma meelelaadilt oma vaimsuselt sobis suurepäraselt. Ja kui ma ütlesin, et koori intonatsiooniga oli niisugust hoolikat ja spetsiifilist tööd tehtud, siis vaimustav oli ka see, et orel oli häälestatud kesktoona häälestus mis panime tegelikult aru saama, mispärast madaldatud kõrgendatud helisid nimetatakse Kromaatilisteks sellepärast et nad annavad tõepoolest erilise värvi sellele muusikale ja, ja fresko Paldis on seda värviküllust tõepoolest palju, nii et see oli suurepärane lisa sellele kavale. Kui nüüd korraks veel tagasi pöörduda koori etteaste juurde ja Daniel-Royce'i interpretatsiooni juurde, siis te olete ise ka ju innukas vanamuusika esitaja. Kas oleksite teinud midagi teistmoodi? See on raske küsimus, iga dirigent ju tegelikult kuuleb midagi omamoodi ja igal oma vererõhk ja oma mingisugune tempotunnetus. Aga ma ei saa küll öelda, et ma oleksin mingis osas tundnud täna, et ma ei ole selle asjaga nõus või et ma tahaksin tingimata teistmoodi seda kuulda. Nii et selles mõttes ma olen rõõmus ja kõrgendatud sellest kontserdist täna küll. Toomas Siitan analüüsis kontserti Jeremija nutulaulud. Kontserti kandis üle ka klassikaraadio ja siinkohal kuulame sellest väikest helilõiku. Pärast mida aga räägib lavastaja Liis kolle oma muljetest Metropolitan Opera etenduselt Filipp klaasi ooperilt. Sadja krahh. Liis kollet küsitleb Mirje Mändla. Metropolitan lai sarjas näidati meile flip klassi oopereid Začek raha ja seda uues lavastuses ja nüüd ongi siin klassikaraadio stuudios laaste Aliis kolla räägib, milliseid mõtteid sinus tekitas klassiooper, et siis teos, mis on sündinud 20. sajandi kontekstis ja räägib Kansi elust ja seda siis nüüd läbi 21. sajandi inimese prisma. Ekraan osa Philip Glassi ooperitriloogiast kuhu kuuluvad ka Anthony ole piits ja Egnaton ja need siis käsitlevad suurmehi ja nende tegusid. Kandi ooperi esiettekanne toimus 1980. aastal Rotterdamis, sest Rotterdam tellis selle teose klaasilt ja tegemist on küllaltki mittetraditsioon tõelise ooperiga, no 20. sajandil niikuinii me enam väga rangetest ooperižanri piiridest ei saa rääkida. Aga ta on juba selles mõttes seetõttu, et Metropolitan läviülekannete jälgijad on ju harjunud, et subtiitrite vahendusel saab ooperi sisu väga hästi selgeks. Sest tegemist on tavaliselt väga hea inglisekeelse tõlkega. Ja kuigi alati ulatatakse leht ooperis sisukokkuvõttega, siis seda tegelikult ei pea lugema. Ja see oli esimene kord, kus ma kahetsesin, et ma siiski ei olnud enne täpselt läbi lugenud, mis parajasti toimub. Sest klassikontseptsiooni järgi, nii nagu ma ka intervjuust temast aru sain, ei peagi vaataja kuulaja igast sõnast täpselt aru saama vaid tema tõlgib siis selle pagavad, kiida sõnumi muusikakeelde ja ka Metropolitan ooperis kohal viibinud publikule Proditseeriti lava tagaseinale lihtsalt nagu selliseid tegevust kokkuvõtvaid lauseid. Muidugi võib ju öelda, et muusika räägib ise enda eest ja ka lauljate mäng ja lavategevus, millest hiljem natuke põhjalikumalt räägin, räägib ise enda eest. Siiski võib-olla oleks olnud hea, aga sissejuhatavas intervjuus võib-olla natuke rohkem anda seda ajaloolist dimensiooni, sest kõik inimesed ei pruugi olla nii põhjalikult tuttavad kandi elulooga. Ooper käsitles kandi elu sellest peale, kui ta saabub Lõuna-Aafrikasse. Ta oli minu meelest, kui ma õigesti mäletan, 23 aastane ja sai sinna töökoha, saabusin Londonist, kus ta oli õppinud ja siis algab selline. No minu jaoks tekkisid kohati paralleelid Valenbergi ooperiga ka selline isiksus kasvamise ja küpsemise lugu ja samuti see üksikisiku ja masside vastandumise teema, selle isiku eneseotsingud, samas, kus ta juba peab tegelikult ageerima ja inimesi millekski üles kutsuma ja neid juhtima ja samas tema enda need sisemised heitlused ja kahtlused kuni siis sellise lõbu valgustumiseni. Samas paralleelselt oli antud veel just seda pagavad kida eepose mütoloogilised mõõdet. Ja nüüd me jõuamegi väga tähtsa elemendina laval ise, nad nimetasid neid inimesi Skils grupp. Tegemist oli siis nagu sellise, ütleme liikumiskooriga, mille liikmetel oli ka väga tugevad akrobaatilised oskused, Nad siis tõlkisid, nagu siis Gildi osatäitja Richard Kraft, väga ilusti ütles. Nad visuaaliseerisid seda, mida tema tegelaskuju mõtles. Et nad ei dubleerinud midagi, vaid just tegid nähtavaks asju, mis selles provotseeritud tekstis niimoodi välja ei tulnud. Ja seal oli minu meelest väga ilusti kasutatud, nagu selliseid ooperi jaoks tavatuid, vahendeid, mida me väga hästi tunneme näiteks offtiaatrist see, et kasutatakse kalleid ja väärtuslikega õilsaid materjale vaid näiteks läbivalt oli kasutatud ajalehte väga erinevates funktsioonides ka ajalehe kui selliseni tänasest kandi andis ka välja ajalehte, aga samuti ka materjalina, millest erinevaid objekte tehti või näiteks ajalehtedest moodustasid need liikumiskoori liikmed. Projektsioonipinna kuusis projekteeriti näiteks tegelaste nimesid. Ja muidugi jättis väga sügava mulje lihtsalt crofti selline väga keskendunud et mitte öelda meditatiivne osatäitmine. Ta ütles ka, et ta väga põhjalikult uuris oma tegelaskuju tausta, et ta küll ei käinud Indias, aga ta luges läbi kõik raamatut, mis ta leidis ja vaatas kõiki filme ja seda ja tegelikult ütleme vokaalselt rohkem kui nõudliku partii juures kus ta praktiliselt kogu aeg laval ja enamasti ka laulab. Lavastaja Selim McDermott, ta nagu on astunud võib-olla natuke tagaplaanile. Ta ei ole nüüd vajutanud sellele süžee-le mingisuguseid oma agressiivseid või jõulisi kontseptuaalseid maatrikseid, et ta tegelikult laseb kandil jutustada oma lugu ja nendel teistel tegelastel osaleda selles loos ja kommenteerida seda. Ja just tänu kunstniku Julian Rootsi, kes on kavalehel ka mainitud kaaslavastajana tänu tema nendele väga jõulistele objektidele, et ajalehest ja korvidest muuhulgas moodustuvad ka hiigelnukud, keda siis need liikumiskoori liikmed juhivad ja kes üksteise vastu võitlevad. Et just need ka nukuteatri elemendid, mis tegelikult ooperi puhul mõjuvad väga ootamatult, olid väga omal kohal. Ja samuti ka noh, ma ütleks väga positiivseid sõnu dirigent Aldansoliini kohta, kes mitte kuidagimoodi ka ei üritanud esile tükkida, kuivõrd tegemist ikkagi on sellise sõnumiga, eks ole, filosoofilise või religioosse sõnumiga teosega, siis mulle tundub, et see õnnestumine tuli tänu sellele, et kõik olidki selle sõnumi teenistuses ja seal ei olnud näha nagu selliseid edevaid kunstniku egosid mis on võib-olla ja noh, mõne teise teose puhul isegi täiesti omal kohal ja nauditavad, eks ole, kui me mõtleme näiteks kas või mõne Rossini ooperi peale, miks mitte, et kui ma nagu enda jaoks pitsi nagu mõelda, et mis on selle teose väärtus või siis, kui küsida, et miks tehakse ette kandma siis ma arvangi, et just see muusika aitab seda sõnumit tänapäeva inimesele lähedale tuua, et see kandi vägivallatu vastupanu idee ja satsia kraami siis tõlkes tähendab tõejõud ja eriti just see isikliku eeskuju kaudu ja isikliku, sellise lihtsa Eluviisi kaudu tegelikult maailma paremaks muutmine selle inimeste elu paremaks muutmine, et see on ju just ka viimasel aastal, ütleme inimestele arusaadavamaks muutunud üha rohkem inimesi, kellel tegelikult oleks võimalus elada egoistlikku maalt ja rohkem tarbida on teinud homme nagu lihtsama elu poole, et selles mõttes jällegi Filip klaasil oli väga õigus, kui ta ütles, et oligi juba aeg uueks lavastuseks uueks tõlgenduseks, sellepärast et aeg on nii palju muutunud. Ja talle tundub, et tema teos on tänapäeval jälle väga aktuaalne. Kõneles lavastaja Liis kolle ja hüprassi saatja Grahata on võimalik näha veel 28. novembril algusega kell 19. Neljapäeval, 24. novembril toimus Tallinna metodisti kirikus kontsert, kus esines Eesti rahvusmeeskoor oma uue peadirigendi Mikk Üleoja juhatusel. Kaasa tegi ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel. Kavas olid Cyrillus Kreegi Taaveti laul, number 137 ning kolm esiettekannet Pärt Uusbergi In Monte Oliveti, Mart Jaansoni kant, daat, issanda armastatu ning Norra helilooja Hendrik ööde Kaarditeos. Sind videviku valguses. Klassikaraadio stuudios on nüüd Maria kindel. Milliste ootustega sa läksid sellele rahvusmeeskoori kontserdile. Kuna kontserdi pealkiri oli sinu käte issand, siis ma läksin sinna kontserdile sellise ootusega, et kui ma sealt lahkun, siis minu vaim, meel ja emotsioonid on saanud turgutust ja nii see ka oli, et ma lahkusin sealt kontserdilt rikkamana. Arvan, et see on väga oluline, et inimene, kui ta läheb kontserdile, tuleb sealt ära mingisuguse teise tundega. Teine asi, mida ma tahaksin esile tuua, oli see, et minu ootused rammile ja Mikk Üleojale olid päris kõrged ja ma lootsin, et tramm on saavutanud uue taseme ja õnneks minu lootused ja ootused täitusid sellel kontserdil. Millest see uus saavutatud tase väljendus, see uus tase väljendus professionaalsuses täpsuses uues kergemas kvaliteetsemas kõlas. Ja ma arvan, et see kõige paremini tuli välja nüüd Cyrillus Kreegi Taaveti laulu puhul esituse juures kus tõesti oli näha sellist uut taset muusikaliselt tehniliselt ja selle laulu ajal olin täiesti isegi hämmingus kohati, et kuidas ikkagi üks 50 pealine meeste mass suudab niivõrd õrna kerget kõla tekitada. Ja mulle meeldis ka selle laulu esituse puhul klaar, väga selge, väga läbimõeldud fraseering. Millise mulje jätsid kontserdil esiettekandele tulnud kahe eesti helilooja Pärt, Uusbergi ja Mart Jaansoni teosed? Pärt Uusbergi teos oli klassikalise-traditsioonilise ülesehitusega teos, mis algas vaikselt, kuldlõikekohas oli kulminatsioon, On ja lõpp oli taas vaiksetes õrnades värvides. Mulle meeldis selle laulu algus, häälte kooskõla dünaamika oli müstilised, vaikne ja õrn. Justkui oleks ramm laulnud mõnele kõige õrnemale olevusele üldse. Et tõesti mul tekkis selline kujutluspilt, et seal saalis on keegi väga õrn olend. Ta võiks kahjustada igagi, vähim suurem jõupuhang või dünaamiline julgus. Aga ramm tõesti laulis nii, et see kaunis õrn habras olend ei saanud mitte kuidagi kahjustatud. Siis mida ma tahaksin selle laulu puhul võib välja tuua, on Pärt Uusbergi väga hea tekstitundlikkus. Et kuidas ta selle dramaatilise teksti, ma mõtlen siinkohal just seda Jeesuse ahastus hetke Õlimäel ja samas jällegi leppimist sellega, et kuidas talisele muusikasse joonistanud. Ja esimese kontserdipoole lõpetas Mart Jaansoni kantaat ja see oli ka põnev teos, mis esitas garammile, võib olla märksa suuremad nõudmised kui kaks eelnevat teost. Ja milles keerulisus siis väljendus, et teoses vaheldusid jutustavad lõigud meloodiliste osadega ja tegelikult sain koorile üsna raske, et see nõuab sellist kiiret ümberorienteerumist. Ja oli ka lõike, kus koor oli saatefunktsioonis. Tavaliselt oli palju vaheldust. Üldiselt oli see ka väga nõudlik teos, sest et seal oli kohti, kus lauljad pidid laulma väga kiiresti üksteisele järgnevaid suuri hüppeid ja mulle tundus, et lauljal seal mingisugust tonaalsed abi ei olnud. Aga kõik see vaheldusrikkus jättis väga, jääb mulje, just eriti need sellised kõlalised erinevad sfäärid, et mul tuli kuidagi silme ette teatud kõla, mosaiik või selline kõlamuseigi taolis. Ja et tõesti kõrval oli see väga põnev ja Mart Jaansoni puhul ka minu arust on tegemist väga tekstitundliku heliloojaga, kellel selle juures on ka tugev kompositsioonitaju. Ja mis mulle veel sümpatiseeri soli teksti valik, et see tekst kuidagi puudutas kuidagi aktuaalne, inimlikult lähedane. Ja ma ei tea, aga mulle tundus, et, et võib olla ja ka helilooja enda jaoks oli selles tekstis mingisugune eriline tähendus, et kuidagi oli see kontakt tugevam kui tavaliselt. Mida ma tahaksin veel öelda, et Mart Jaanson minu arust võiks palju rohkem kirjutada ja tahaks palju rohkem kuulata, tema teoseid tekitas minus huvi heliloojana. Tahaks teda rohkem kuulata. Aga kontserdi teises pooles oli kavas Norra nüüdis. Helilooja Henrik ööde Kaarditeos Sindi videviku valguses, mis oli samuti esiettekanne kaasatigiga Vox Clamantis See oli teos, mis haaras esimesest noodist esimesest hetkest ja suutis oma kummalises ajada tus kütkeis mind hoida viimse noodini. Ja ma tooksin välja selle põneva koosseisu, et siin esitas Vox Clamantis meeskoor ja kaks ööd pillimängijat. Ja löökpille oli helilooja väga diskreetselt ja peenekoelised tanud peamiselt siis kõrgemaid ja heledama kõlaga löökpille. Aga samas oli ka suurel trummil oma kindel koht. Selles teoses oli ühendatud kaks väga erinevat üksust ja olemust, et ühest küljest Vox Clamantis vanade meloodiatega ja ajatunnetusega ja teiselt poolt siis ramm kaasaegse helikeelega Kuusmaailm võiks öelda. Ja nimetatud kahe Meil on maailma vahel tekkis üks väga põnev sünergia, et tõesti selline mulje jäi, nagu oleks need kaks erinevat aegruumi saanud üheks. Et selle teose oksul nad kogu aeg lähenesid ja ühel hetkel nad tõesti muutusid üheks, nad hingasid ja tundsid ühtemoodi. Ja see oli ka selle kontserdi üks võimsamaid momente, kus Vox Clamantis ramm laulsid koos ühte meloodiat ühes tunnetuses hingamises. Kuidas tundus, kas Mikk Üleoja ja Eesti rahvusmeeskoor on üksteisega väga hästi tuttavaks saanud? No mina tahaksin küll mõlemaid kiita, eriti rammi, sest et olgugi et kõik Meil ei tulnud alati välja ja oli teatuid juhtumisi aga ikkagi juba see kõlaline muutus, et ei ole enam sellist pimedat forsseeritud häält, vaid tämber on muutunud palju paindlikumaks, kergemaks. Ja ma tahaksin tänada ka Mikk Üleoja, kes on võtnud endale südameasjaks tähendada rammi professionaalsust ja laiendada ka selle koori repertuaari. Aitäh Maarja, kindel ja kuulaksime selle kontserdianalüüsi lõppu Mart Jaansoni teosest issanda armastatu ühte heli näidet. Oja. Möödunud kolmapäeval esines klassikaraadio kontserdisarjas areaal laiv Eesti Raadio esimeses stuudios pastakas. Kontserdisarja toimetaja Marge-Ly Rookäärkogus pärast kontserti kuulajate muljeid. Kuidas teile meeldis kontsert ja meeldis väga kaasahaarav. Kas tulite teadlikult kuulama praegu pastakad ja täiesti teadlikult, kust te infot saite, edasineb, sõber, levitas ma ise nagu välja. Aga mis te arvate, kas sellised kontserdid siia raadio kahes igatahes? Igatahes aitäh teile, head õhtu jätku. Vabandust, kuidas teile meeldis, kontsertsõnad on liigsed, hetkel oli see, mida tulite, kuulama. Millal avalduv peale võimalus kohtuda? Inimesega, kes teeb muusikat 26.-st sajandist? Valgustatud olek on hetkel, see on väga äge asi, kui selline seisund on. Suur tänu, vaatame siin ringi, kuidas meeldis kontsert, väga hea kontsert oli, jäite rahule ikka, kas on liiga hilja ka, et selline kontsert on täiesti parajal ajal? Me ootame teid järgmine kord ka, kuidas teile meeldis kontsert väga rahule, mis teile meeldis siin kõige rohkem teab osakesed üldse artist, et seda ma käin igal pool kuulamas. Kuidas te täna siia sattusite, kust te saite teada? Ta esineb raadiost, ma olen käinud siin kõikidel kontserditel enam-vähem kui vähegi võimalik on. Et see on väga hea võimalus kuulata häid artiste ja heliga. Kui palju see tähendab või kas see üldse midagi tähendab, et need kontserdid on raadio stuudios, et see on otseülekanne ja et seal midagi natuke teistmoodi. Ja ma arvan küll, et see on selline huvitav lähenemine, et artistidele ka hea võimalus kindlasti palju kuulajaid. Mis te arvate, kas sellised kontserdid peaksid jätkuma ja kindlasti ise tuleksin hea meelega ka, järgmine kord aitäh teile, head õhtut. Nii, vaatame, siin on meil üks püsikuulaja. Kuidas sinule meeldis tänane kontsert, võib-olla esimesed emotsioonid kõigega. Ma ütlen, et ega ma ei oleks jälle siin, kui mulle see vastik oleks esineja kirjutusvahend, eks ole, vastakas on noh, tõesti geniaalne tüüp, et ta oskab nii käe-jala kui suu ja haju töötab ühesõnaga kõigega nagu teha midagi. Sa oled käinud väga mitmetel nendel areaali kontserdisarjadel, need, see on praegu juba kolmas sats, kus me neid kontserte pakume. Kuna sul on pilk peale olnud, kas sellist asja on üldse vaja raadio juurde, et on selline stuudio kontsert? Raadio peab ikka muidugi raadioks jääma, jääbki jänni, aga aga sellist väikest pilti, kes tahab näha, kuidas raadiot tehakse, mina olen seda nagu noh, titest saati näinud. Esivanem töötas siin ja, ja aga enamus ei tea mingist raadiomajast midagi, et ei teata ammugi seda, et kuidas raadiotöö käib, on ju. Et noh, mingil määral siit saab aimu. Ja ei, see on väga lahe, et niimoodi tehakse. Ütle on sulle ettepanekuid, mis võiks olla paremini, millest sa nagu puudust olnud, see ei ole päris tavaline kontsert, siin on mingid teatud reeglid, kellaajaga algab, kellaajaga, lõpeb mida tähendab eeter ja kõik see, et kas Sul on ettepanekuid, mis võiks olla parem, et oleks mugavam kuulata siin kohapeal. Näiteks valgus ma ütlen, ühe sõna kohe, ma ei tea, võib-olla see on selle veebikaamera pärast, aga selle valgusega minul tõsised probleemid, et see valgus minu jaoks vilgub vilkuv laelamp või see päevavalguslamp on minu jaoks elu ostik. Kui saaks selle lambi kuidagi ära kustutada, et eelmine kord, kui ma käisin, siis mul oli lausa müts nagu toas peas, mida ma kunagi ei tee, et aga tal oli nokk. Ja siis ma sain nagu rahulikumalt kuulata, jälgida, et mitte, et peaks olema mingisugune tohutu tuleshow ja värke. Aga no lihtsalt selline kasvõi mingi punktvalgustus või see nagu aitaks seda asjale kaasa, et see on tegelikult nagu teatega saal mõnes mõttes siin, et siis emotsioon oleks veel kõvem, ütleme. Aga see hiline aeg, kas ei sega? Jumal tänatud, ta segab, et siis ei ole need siin, kes peavad hommikul näiteks olema seitsmest või ma ei tea, kaheses tööl või ütleme, pööbel läheb koju ja midagi ei ole parata, et see pole nende saada ja võib-olla ka ei, mind ei sega, et mina elan siin väga ligi, sellepärast ma olen tihti siin ja. Tule siis järgmine kolmapäev, Jan. Proua, kuidas teie jäite rahule? Väga hästi. Kuidas te tulite täna pastakat kuuluma, kas te teadsite, et ta esineb või tulite sõpradega või seal kaasaid a- kuskil midagi toimub? Teadsin ikka, kust te saite teada. Tema enne käest. Tulite selges ootuses, teadsite, mis? Muusikaga on tegu ja olite nagu selles mõttes ette valmistunud. Ja jäid rahule, jäin, see on meile väga tähtis, aitäh ja head õhtut teile. Ja siis ma näen veel ühte inimest, kes on täpselt seda nägu, et ta tahab öelda klassikaraadiole, kas selliseid stuudiokontserti on vaja raadiomajas korraldada? Jah, on väga, nende õhkkond on hästi mõnus, mis, mis tunne senistuda kontserdil Malawis, kolmandal kontserdil juba ja, ja need on kõik sellised omad. Võrratud elamused. Mis te arvate, kas klassikaraadio peaks pakkuma ka mõnda teist muusikažanrit, võib-olla pisut teisel kellaajal, aga just sellise stuudio kontserdi vormis Jah, see võib olla päris hea mõte, sest et võib-olla see kutsub mõned inimesed kontserdile, kes muidu võib-olla ei tuleks ja näha asja sündimist või olla osaline asja sündimisel koha peale, et see on omamoodi elamus. Kindlasti vahetu kogemus. Aitäh, et olite meiega ja tulge jälle. Siin ma veel küsin, kuidas jäi muusikamees ise rahule. Kuidas sa ise tunned, kas publikali sulle meeldiv, täna? Ja muidugi, muidugi ma näen häid muusikuid publiku seas või üleüldse tegelikult olin nii närvis, et mul oleks nii palju sassi, et ta hakkab häirima, miks ma nagu lasen sassi minna sihukesele asjale, kui sa oled närvis nagu see ei ole oma teha, et see on kuidagi ei ole reguleeritud, muidu reguleeriks seal ära, ei läheks kunagi sassi, aga tuleks ikka siuksed nagu. Keegi ei pannud tähele see looming, mis endist siin ja praegu ja tegelikult oli täna niisugune väga vastuvõtlik, hästi pehme publik. Ma loodan, et sa kirjutad selle kontserdi oma kontsertide ajalukku positiivsete tähtedega. Muidugi kindlasti kindlasti publiku ja kõik see orgunn või kuhu see koht siin hästi lahe, kui siin nõukogude ajal natukene niisugune lõhn on see sees siin aga et see kõik on seosed sobiv. Mõisal on kehva. Enesekriitika viib edasi, aitäh sulle. Siin kõneles möödunud kolmapäeval areaal laivis esinenud pastakas ning kontserdikuule Nad rääkisid oma muljeid. Neid kogus Marge-Ly Rookäär. Järgmisel kolmapäeval, 30. novembril kell 22 ja viis minutit toimub areaal LIVE. Sügishooaja viimane kontsertesinejaks on ansambel Mirabiilia. Tol ajal enam hüppan niukene kurjus, põlaboriku. Naiseks. Kombel labori pinalisse. Silonsule. Tuleb. Võtta uuringu tänava. Kuris Põlva Moringu tuleks, paisus silmad sule. Silmad sulekoorimine. Olen natukene kursis pole kunagi see, äkki see laps. Naiseks. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Orkester Tepparii peadirigent Paavo Järvi pälvis oma teenete eest Prantsusmaa muusikaelus prantsuse vabariigi kunstide ja kirjanduse ordenid, mille ametlik nimetas prantsuse keeles on Chevalier interedesaartedeled. Preemiat annab välja prantsuse vabariigi kultuuriministeeriumi ordeni andis üle kultuuriminister Frederick mitterraa prantsuse riik välja juba 1957.-st aastast ja seda antakse tunnustusena prantsuse või teiste riikide esindajatele, kes on kirjandusliku või kunstilise loomingu poolest silma paistnud või soodustanud oma tegevusega Prantsusmaa kultuurialaseid suhteid teiste riikidega. Prantsuse kunstide ja Kirjanduse ordeni on kolm järku, milles Paavo Järvi pälvis rüütlijärgu. Ja sarnase autasu on pälvinud ka näiteks meie kirjanik Arvo Walton ja festivali jazzkaar juht Anne Erm. Paavo Järvi ann orkestri Tepparii peadirigent alates aastast 2010. Ta on juhatanud selle kollektiiviga üle 30 kontserdi ja andnud orkestriga välja kaks CD-plaati. Tänavu esimesel septembril andis ta kollektiiviga kontserdiga Tallinnas Estonia kontserdisaalis. 19. novembril alustas Järvi orkestrite Pariigaga ulatusliku kontsertreisi Aasiasse, mis kestab kuni kolmanda detsembrini. Solistidena esinevad sel turneel pianistid David Frey kun paik. Tank on ja viiuldaja Akiko suvanai. Esimesel nädalal siirdub Järvi aga Berliini, kus esineb koos frankfurdi raadio sümfooniaorkestriga, mille peadirigent on aastast 2006. Mis puudutab aga Prantsusmaa parimaid orkestreid, siis ajakirja Le Figaro koostas hiljuti pingelist ja 26-st Prantsusmaa orkestrist oli Paavo Järvi juhitud orkester Tepparill teisel kohal. Esimesele kohale tuli Pariisi ooperimaja orkester. Kurb uudis on tabanud tervet muusikamaailma ja eelkõige vanamuusikasõpru. 23. novembril lahkus 69 aastaselt vähihaiguse tagajärjel katalaanilt tran Mozart Figueras kes oli tuntud kui mõjuka vanamuusika ansambli he's. Peri on 21 liige ja ansamblijuhi Shardisa palli abikaasa. Ansambli he's. Peri on 21, asutas 1974. aastal Šveitsis. Ei saa välja. Kollektiivne repertuaari kuulub peaasjalikult Euroopa keskaegne ja renessansiajastu muusik. Hiljem salvestati ka palju vahemeremaade loomingut. Maserati Figueras lapselt tütar Arianna ja poeg Feran on samuti nimetatud ansambli liikmed. Teised kollektiivid Ühes Figueras kaasa lõi, oli ta ka, näiteks lakkab Bella räialde Kataloonia ja kontsert emissioon. Mozzera Figueras ärasaatmine toimus reedel, 25. novembril. Järgnevalt midagi rõõmustavat. Euroopa liit andis teada, et kavatseb alates 2014.-st aastast kultuurivaldkonna jaoks käivitada 1,8 miljardi euro suuruse toetusprojekti mille nimeks on aktiivne Euroopa niinimetatud toetus tähendab Euroopa Liidu kultuuriasutuste toetuse kasvu 35 protsendi võrra. Tegemist on Euroopa Liidu ajaloos vast suurima kultuuritoetuse projektiga. Pool nimetatud summast plaanitakse kulutada filmitööstuse peale ja ülejäänud 900-st miljonist eurost peaksid osa saama artistid teistest kultuurivaldkondadest. Euroopa Liidu hariduse ja kultuurikomisjoni esindaja sõnul peaks sellest summast abi olema kümnetele tuhandetele kunsti ja kultuuritegelastele, kelle kunstiline tegevus jõuaks nimetatud toetuse abil laiema publikuni üle Euroopa ja miks mitte ka üle maailma ja mis ilma nimetatud toetuseta praegu kuidagi võimalik ei oleks. Kui muidu võid viimasel ajal kuulda ainult kultuurirahade kärpimisest, siis positiivseid sõnumeid kuuleb ka Saksamaalt. Sealne kultuuriminister Per Neumann andis teada, et Saksa riik plaanib kultuuriasutuste eelarvet tõsta 5,1 protsendi võrra mis tähendab umbes 50 miljoni euro alist kasvu. Varasemalt käibel olnud toetamise asemel nimetas minister Noyman aga seda nüüd hoopis kultuurivaldkonda investeerimiseks, mis kõlab ju igatahes uhkelt ja väärikalt. Ja tema sõnul on tegemist ka olulise investeeringuga ühiskonna tulevikku. Kas siit võtavad eeskuju ka teised Euroopa riigid ja Risi juhid, seda näitab aeg. Mõned lühiuudised Salzburgi festival tellib tulevaks hooajaks neli uut ooperit, teatas festivali uus kunstiline juht Aleksander Pereira kelle sooviks on, et festival oleks suunanäitajaks ka nüüdismuusika vallas. Ooperite loojateks on helilooja Tšerdi kurtak markandre endal pavi tooma saades järg viitmalt. Kurbi sõnumeid kuuleb taas ooperimaailmast, sest 90 aastaselt lahkus Horvaatia päritoluga Viini ooperimaja väljapaistev staar sena Jurnjazz kelle kõrgaeg jäi teise maailmasõjajärgsesse perioodi ja kes oli väga tunnustatud Mozart diaStraussi loomingu interpreenina, olles näiteks esmasalvestajaks Richard Straussi teosele neli viimast laulu. Pianist Steveanhow, kes on esinenud ka muide Eestis festivalil klaver tähistas 22. novembril oma viiekümnendat sünnipäeva ja alustas resideerumist Singapuri sümfooniaorkestri juures. Lisaks võitis ta Schopeni Valtside salvestusega firmale hüpeerijan tänavu maineka prantsuse preemia, milleks on diapasoon, toorprantsuse, ajakiri klassika ja prantsuse klassika vaat ja avaldasid aga tunnustust noorele 23 aastasele pianistile Alice saare otile kelle Deutsche grammofoniplaadimärgi all salvestatud plaat Beethoveni loomingust võitis auhinna nimega Shaktelanne ehk tõlgituna aasta šokk, mõistagi siis positiivses mõttes. Preemiat annab välja tunnustatud prantsuse muusikaajakiri Le maanteele music helilooja leer auer Pahkele. Vene reekviem esitati ülemöödunud aastal menukalt Tallinnas. Võib tunda rõõmu uue ettekande üle. Nimelt toimus Viinis 15. novembril operi koogol maailma esiettekanne, esitajaks Viini Raadio Sümfooniaorkester Vladimir Fedassejevi juhatusel. Teost mängiti Viinis novembri lõpuni, viiel korral. Ameerika muusikaajakiri Musicale. Ameerika valis välja aasta parima instrumentalismi, kelleks sai Iisraeli päritoluga viiuldaja Hamm, kes on varasematel aegadel võitnud ka näiteks maineka Avery Fisher Craisi hollandi viiuldaja ja niin. Jansen alustas aga hiljuti resideerumist Londoni filharmooniaorkestri juures South Banki keskuses esitades esimesel kontserdil juba Osmo vänska juhatusel. Tšaikovski viiulikontserdi Youtube'is on aga välja selgitatud kõige populaarsem klassikaline pianist. Selleks on ukrainlanna Valentina Sitsa, kes ületab miljoni vaatamisklikiga isegi kuulsat hiinlast. Lang Langi. Tema populaarsust kinnitab seegi, et vahetult enne Londoni olümpiamänge on Royal Albert hoolis kavas tema sooloõhtu, kuhu müüakse 5000 piletit. Lõpetuseks midagi heategevuse maailmast väljapaistev Saksamaa viiuldaja Anne-Sophie mutter pälvis hiljuti Gustav Adolfi nimelise preemia, mis on Saksamaal protestantliku kiriku üks vanimaid auhindu ja selle ajalugu ulatub juba aastasse 1832. Meil on oma nime saanud Rootsi kuninga Gustav teise Adolfi järgi ja preemiaga tunnustati tänavu Anne-Sophie mutterit aktiivselt toetanud rahaliselt heategevuslikke kampaaniaid abi vajavate Ida-Euroopa laste jaoks. Annesofja mutel kasutab nimelt ära oma kuulsust, et juhtida tähelepanu tänapäevase ühiskonna meditsiinilistel ja sotsiaalsetele valupunktidele. Ja ta annab regulaarselt heategevuskontsert igal aastal keskmiselt kuus kuni kaheksa taolist kontsert. Näiteks viimati toetas ta oma heategevusfondi abil Jaapani maavärinas ja Fukushima tuumaõnnetuses kannatanuid. Ta paga viiuldaja Anna muusikaelu siis tänavu tähistas Anne-Sophie mutter oma rahvusvahelise lavatee 30 viiendat aastapäeva. Ja plaadifirma Deutsche grammofon andis sel puhul välja 40-st CD-plaadist koosneva kauni kogumikku milles on esindatud kõik mutteri viimase 35 aasta salvestused Deutsche grammofonifirmale. Kogumik Ta on väga erinevaid näiteid viiuldaja salvestuskarjäärist, sellel on juba rokiklassikat, romantilist muusikat kui ka nüüdisloomingut ja kogumiku juurde kuulub ka mahukas brošüür. Põnev fotomaterjal. Selline oli 26. novembri heligaja, millele tegid kaastööd liis kolle, Merje Mändla, Maarja kindel Marge-Ly Rookäär, Toomas Siitan ja nelejevasteinhelt. Saate operaatorid olid Katrin maadik ja Helle Paas. Toimetas Karin kopra aitäh kuulamast ja ilusat laupäeva.