Külaline täna on suur pidupäev põhjanaabrite soomlaste õuel, sest lõpuks ometi saab publik külastada uhiuut kultuurikeskust Helsingis mis kannab nime Helsingin musidki TALO. Ja täna õhtul toimub pidulik kontsert, kus esinevad Helsingi filharmoonia orkester ja Soome Raadio Sümfooniaorkester ehk need kestrid, kelle kodumajaks ongi nüüdsest musidki tala. Kontserte juhatavad Sageri Oramo joon, stuur, kaartsija, Jukka-Pekka säraste ja kavas on valdavalt son. Sibeliuse looming. Musike Mul on tegemist uue kultuurikeskusega, mille pindala on 36000 ruutmeetrit. Ja selles asub ka suur 1700 istekohaga kontsertsaal ja sammud. Diviis väiksemat esinemisruumi music idaala loomise idee sündis aga 1992. aastal hoone nurgakivi asetada ja aastal 2008 ja maja valmis tänavu kevadel. Musidki talu asub vägagi soodsa koha peal, nimelt parlamendihoone läheduses, kus asub ka palju teisi muuseume ja mitmeid olulisi kultuurihooneid ja põhjanaabrid loodavad muusikaid alast kujuneb aktiivne kultuurikeskus, jääd sealsest kontserdisaalist saab parima akustikaga paik üle terve Soome. Klassikaraadiol õnnestus teha ka intervjuu Helsingi musidki TALO direktori Helena arhiili virdaga, kes ongi tänase delta saate esimene külaline. Küsisin musidki tala direktorilt Helena hiili virdalt. Milline õhkkond ja meeleolud on praegusel hetkel Helsingis valdavad ja kuidas on inimesed musidki? Talos sünnib vastu võtnud. Muusikidele direktor Helena hiiliverda sõnas, et kõik on praegu Helsingis üsna elevil ja soovivad näha, milline musike TALO ka seestpoolt välja näeb. Esialgu oli hoone mõeldud eelkõige Soome raadio sümfooniaorkestri ja Helsingi filharmoonia orkestri ja Sibeliuse akadeemia jaoks kuid nüüd inimesed küsivad üha rohkem, et kas seal hakkab toimuma ka nii-öelda kergemuusikaüritusi ja kas sellest SAABi ka keskus kõikide jaoks. Küsisin Helena hiiliv virdalt ka seda, kui suur oli vajadus Helsingis just sellise hoone või kultuurikeskuse rajamiseks. Helena iiliverda sõnul oli vajadus sellise kultuurikeskuse jaoks Helsingis väga suur ja maja loomisse arenguprotsess on olnud pikk ja algne idee ulatub juba 20 aasta taha. Helsingis pole tema sõnul tegelikult kunagi olnud korraliku klassikalise muusikasaali ja esimene katse sellist saali luua tehti juba tegelikult aastal 1907. Teine katse kusagil viiekümnendatel aastatel ja alles 1000 seitsmekümnendatel aastatel rajati Finlandia talu, kuid selle saal on Helena Heili virda sõnul siiski pigem sobilik kongresside pidamiseks sest klassikalise muusika jaoks pole seal piisavalt hea akustika. Kuna maailma majandus on viimasel ajal üle elanud ka raskemaid aegu, siis uurisin Helena hiiliv virdalt, et kuidas leiti võimalused sedavõrd suure projekti elluviimiseks. Musike talu rajamist rahastati maksumaksjate rahast ja kui keskuse loomise otsus tuli, siis oli algusest peale selge, et see projekt viiakse ellu. Ja muidugi tuli kulutustele silma peal hoida ja lõpptulemus ei kujunenudki niivõrd kalliks, nagu võib-olla esialgu arvati. Kogusummaks oli ligikaudu 190 miljonit eurot. Ent tegemist on ju ka suure ehitisega. Pool sellest on mõeldud muusika keskuseks ja teine pool on mõeldud orkestrile ja kontserdisaalidele. Küsisin musike TALO direktorilt ka seda, et milliseid võimalusi selline uus ja suurepärase akustikaga saal nüüd Helsingile avab ja milliseid soliste, orkestreid on sel hooajal musike talasse esinema oodata. Helena hiiliverda sõnul on see maja mõeldud muidugi publikule. Saali akustilises kvaliteedis sooviti ehitamisel anda parimat ja isegi Enn arhitektuuriprojektikonkursi konsulteerige jaapani väljapaistvamad akustikutega ja paistab, et hea akustika saavutamine suures kontsertsaalis ka õnnestus. Selle saali kõla on tõesti soliverto sõnul oli ilus ja mahe ja ta loodab, et see saal meelitab Soomega palju välismaiseid muusikuid. Muusikaid alasse tulevad esinema sel hooajal mitmed väliskülalised, nagu näiteks ansamblile The King Singrs aga samuti ka mitmeid Soome artiste nagu Sillan päev ja ka näiteks tuntud tšellogrupp apokalüptiline. Kuid musike tala ei ole mõeldud ainuüksi muusikaüritustele läbiviimiseks, vaid see maja saab mingil määral olema ka seotud teiste kunstivaldkondadega uurisingi, et milline on musike talu, kui hoone täielik potentsiaal. Helena hiilivirta sõnul on musike tala jaoks ikkagi kõige tähtsamal kohal. Muusikahoones on suur 1000 seitsmesajakohaline kontserdisaal ja lisaks sellele ka viis väiksemat saali, mis on oma akustikat ja stiililt väga erinevad. Üks on mõeldud võimendatud muusika jaoks, teine saal aga näiteks vokaal ja ooperimuusika tarvis on olemas ka kammersaal ja lisaks veel orkestri harjutussaal. Samuti on hoones olemas ka ruumid kunstinäitustel korraldamiseks ja praegu on tegelikult üks väljapanek musikid alas esindatud. Lõpetuseks küsisin ka seda, et kas musike talu peaks olema lihtsalt koht, kus korraldada erinevaid kontserte ja näitusi või peaks paik kujunema publiku jaoks ka veel millekski enamaks. Musike tala direktor Helena hiiliv virtuaalloodab, et muusikaid alast saab siiski midagi rohkemat kui lihtsalt üks kohti ürituste ja kontsertide korraldamiseks. Hilli Virta sõnul on kõige olulisem siiski see, et hoone kui selline õnnestus ja õnnestuski luua selline Kustika, millest Soome pikka aega puudust tundis ja uus suur kontsertsaal vastab tõepoolest kõikidele ootustele. Aga milliseks kujuneb musike TALO õhkkond, seda näitavad juba lähikuud.