Algamas on 12. novembri heliga ning täna on meil juttu pikemalt järgmistel teemadel. Igor Karsnek kõneleb kaheksandal novembril toimunud kontserdist Jüri Arrak 75, kus sa võid esiettekandele Rene eespere mõni ja Peeter Vähi uued teosed. Helilooja Liisa Hirsch ja klassikaraadiokuulaja Jako kull kõnelevad ja Erdal, Allija, Vox Clamantis ja kontserdist, mis toimus 10. novembril Niguliste kirikus festivali Ariel raames. Nelevast Eiffelt vahendab meile muusikauudiseid laiast maailmast. Ja teemaks on ka see, et Tartus organiseeritakse koolivõrku ja õhus on Karlova gümnaasiumi muutmine põhikooli liks. Sellel teemal kõnelevad Karlova Gümnaasiumi direktor undel Kokk, Tartu linnavolikogu liige ja Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ning Tartumaa rahvakultuuriseltsi juhataja Liina Vainumetsa ning teemat vahendab Hedvig Lätt ja muusikateave. Märg kõneleb looja vabaduse ja tellimuse vahelistest suhetest läbi aegade. Teda küsitles Meelis Kompus. Sel teisipäeval toimus Niguliste kirikus ainulaadne Hortus Musicus kontsert pealkirjaga Jüri kaks, 75. Laane oli juba seegi, et Eesti kunsti grand old man pälvis just niisuguse muusikalise tähelepanu avalduse. Kuid täiesti eriliseks tegi kõneluse kontserdi hoopis see asjaolu, et Hortus Musicus esituses sai kuulda kolme eesti helilooja verivärsket ja esmaettekandes teost, mis kõik olid inspireeritud Jüri Arrak loomingust ja kirjutatud spetsiaalselt just selle kontserdi jaoks ning nendeks uudisteost autoriteks olid René Eespere, Tõnis Kauman ja Peeter Vähi. Kuid enne veel, kui neid uusi teoseid lähemalt vaadelda, võiks pisut mõtiskleda teemal Jüri Arrak ja muusika. Sest mõtteline Kolmnurk, Arrak Hortus ja Arrakule on tehtud. Eesti uudisteosed on ju iseenesest üsnagi intrigeeriv. Ja intrigeerivaks teeb selle asjaolu, et Jüri Arraku maalides on mitmeid selliseid kvaliteete, mis sobivad hästi kokku Hortus musicus kui vanamuusika ansambliga. Näiteks kasutab arrak oma maalides tihti müütidega seotud arhailisi motiive ning Hortus esitab ju enamjaolt arhailist muusikat. Teine mõte, paralleel, kui vaadelda Jüri Arraku maale, on tema Joona käsitlus. Ei pea olema just kunstiteadlane märgata kui jõuliste, aga samas ka lakooniliste kontuuridega on valitud ima figuurid. Seegi asjaolu seostub vana muusikaga siis ka näiteks hiliskeskaja meloodilisus näiteks rani koraalis. Kui orgaanumides on kõlaliselt askeetlik aga keskaja minast riide ilmalikus, muusikas on see lakoonilisus samaaegselt tihti ühendatud üsna jõulise energiaga. Nii et vanamuusika ja Jüri rakufiguuride vahel paistab olevat päris mitmeid kokkupuutepunkte. Nüüd võib tekkida ootuspärane küsimus, et kuidas eesti heliloojate uudisteosed sellise mõttemaailmaga haakuvad? Niisukese jõulise arhaiusega? Vastus võiks peituda veel ühes Jüri Arraku maalide kvaliteedis. Mänguline algaja. Tavaliselt on see mäng mingi groteskne piirimail. Teate ju küll, neid tema sakilise täid, näiteks ka postmodernistlik helikunst on tihti mänguline. Kas võix tsivilisatsioonide puhul on küsimus siiski jääb, kuidas ühendada kontserdil vaimumaailma eesti nüüdismuusikat? Andres Mustonen leidis orduse juhina sellele väga õige lahendusena. Läbi vanamuusika muidugi, mis tähendab, et vanamuusika kõlas nii kõnealuse kontserdi alguses lõpus kui uute liitujate vahel. Kõik kolm Eesti heliloojad kasutasid oma uudisteostes küll vanamuusika instrumentaariumi kuid otseselt vanamuusikastiilide sanktsiooni teed ei läinud neist ükski. Kui strilisatsioonist üldse rääkida sisega René Eespere teoses IZ mõtteterad oli mingeid momente tunda näiteks askeetlikes häälte juhtimises nii vokaalis kui ansambli, seades ka mingis kootilikus karmi kõlalisuses ja laadilises modaalsuses mis on ka hiliskeskaja muusikale omased. Kuid ees pered, modulatsioonid harmoonias võid küll tänapäevased, samuti koguse Minorne HEA kõlalisus. Tõnis Kaufman on ise Hortus Musicus liige ja tema esiettekandes tabad Materi kõlaline raamistik viitas küll määral vanamuusikale, kuid muusikalised arengujooned ja harmoonia lahendused siiski mitte. Vokaalselt oli siin huvitavalt lahendatud kolme meeshääle vokaalansambel seda just laadilistesse üleminek võttes ja külalistest suhetes. Kaumani muusika üldine tekstuur oli ootuspäraselt polüfoonia, kuid samas rütmipildis põnevust pakkuvate ebaregulaarsete taktimõõtudega. Muuseas, teose lõpupoole mõjus ootamatu kontrastina ja värskelt üks helgetes toonides motoorne episood muidu leinameeleoludes tabatud materjal Dolorosa tõlkes kurbima seisis tekst, sellist muusikalist pööret ju isegi võimaldab, on ju selles tekstis nii palvet kui lootust ja Peeter Vähi tõuseb, valgus jättis mitmes mõttes erilise mulje. Kõigepealt loo tekst. Selle aluseks on tiibeti budismi traditsioonides pika elu ja palve mille vähi palvel kirjutas üks kõrge Tiibeti budistlik vaimulikest spetsiaalsed Jüri Arrakule tiibetikeelsed värsid algavadki sõnadega jüri valgus tõuseb, taevasse läheb. Samas muusikas jättis erilise mulje monumentaalne crossover, kus põimusid väga mitmed stiilitasandid orientaarsetest arhailisest kuni impressionistliku nii välja. Siin võis kuulda rituaalset korduste maagiat, askeetlik monoodiat ja tiibeti sakraalmuusikast tuttavat puhk ja löökpillide intensiivsust. Aga kõik see kokku mõjus samas väga terviklikult ja kõlaliselt hästi põnevalt. Lõpetuseks tuleb märkida, et kõik kolm Eesti uudisteost nii eespere, Kaumaniku tähi oopus oli stiili mõttes kirjutatud muidugi erinevalt kuid ühendavaks jooneks oli neil mingi vaimne side. Kas oli see vaimne side Jüri Arraku loominguga otsesem või kaudsem? Eks seda tunne ju iga kompaniist ise paremini, peaasi et see side oli olemas ja kuulajaile ka hästi tajutav. Igor Karsnek kõneles kontserdist, mis toimus kaheksandal novembril Niguliste kirikus ja mängis seal ansambel Hortus Musicus ja kuna klassikaraadio kontserdi salvestas, siis võite neid teoseid, millest Igor nii põnevalt rääkis ka klassikaraadio koduleheküljel järelkuulata. Klassikaraadiotelefoniliinil on helilooja Liisa Hirsch ja palun vahendama muljeid kontserdist, mis toimub Arieli festivali raames ja kus esimesed ja Erdal, Allija Vox Clamantis Minu jaoks oli see väga ilus kontsert, akustika pani mind imestama sellepärast et ma olen sattunud just paar viimast nädalavahetust Khani kulistesse kontserditel ja, ja kui on selline tiheda orkestratsiooniga asi, siis seda hägusemaks ja, ja kuidagi tumisemaks, need teosed muutuvad ja selles suhtes kontsert oli hästi nauditav, just selle kõla poolest pikad noodid kandsid ja samuti tulid välja sellised vaevukuuldavad. On helid Vox Clamantis poolt ja, ja kui ma ei eksi, siis vist Daniel kirikal laulis ka seal natukene ülemhelide peal ja see andis kõik sellele maailmale hästi ilusa värvingu. Esimeseks looks oli rahupalve ja mind on alati võlunud, kuidas üks pill võib ning kõlada kui lääne klassikalises traditsioonis, et et see, kuidas Jerdalal viiulit mängis, mikropolüfoonia need ornamendid, mis seal välja tulid, mõjub ääretult ekstaatilisena, kuigi tegemist on vaimuliku muusikaga, siis vaimulik staažina. Ja sellel hetkel oli Vox Clamantis teisel pool kirikut. Nii et seal tekkis selline ääretult ilus ruum, lõõtspillid, mis mõjuvad sellise tausta elemendina, kuidas nad ei ole lihtsalt rütmiinstrumendid, vaid vaid kas selles akustikas, aga no lihtsalt see, et, et on võimalik niivõrd palju erinevaid kõla, tämbrid nendest pillidest kätte saada, et ta moodustab sellise muusikalise ümbruses. Huvitav oli see, et kava oli üles ehitatud väga terviklikult muusikaga traditsioonid sulandusid üksteisega, Clamantis olid väga-väga-väga lähedale tulnud sellele traditsioonile, mida bänd esindas, pole kunagi kuulnud Kadri Hunti sellises teises laulmistraditsioonis laulmas ja, ja see oli minu jaoks üllatav. Üks tähelepanek, mis mul veel oli, on, et tihti just nii vähe kui ma olen sattunud neid kontserte kuulama, kus Jaan-Eik Tulve on kutsunud oma artistid, et et isegi kui on need lood on lihtsamad ja tantsuliselt ja, ja kus tunned, et uus hakkab kaasa lõksumaga. Kordagi ei ole see muusika muutunud mingil kombel argiseks. Alati jäänud, kes tõi hoitud muusikaks? Arvas helilooja Liisa Hirsch ja nüüd saab sõna ka raadiokuulaja Jako kull, kes samuti viibis sellel kontserdil. Jah, oli tõesti väga hea võimalus ja ise mõtlesin alguses, et ei tea mikspärast kaheksa peale hakkab sellega seoses, et äkki kuidagi hilisema sel ajal, et see esimene mõte minekul, aga ega need muljed olidki sellised, mida ma lootsin võib-olla saada seda sõnades kirjeldada? Muidugi väga-väga huvitav. Ühest küljest on see lugu, et araabia keel on selline huvitav keel, mis sõnalises osas hästi mõtet meloodiliselt välja toob teised keeled teps mitte ei ole, sellepärast koraan selline, mida araablased loevad hoopis teisiti, mõistetav siis kui lugeda araabia keeles ja ja kui ta lugeda muus keeles. Ja eks eilne muusikaga oli selline, et ju oli see keel selline keel, mis eestlasele võib-olla mitte igapäevane ei ole ja mõnda inimest ka eemale ajab. Aga seesama juutluse järjekorras siis kristluse ja kolmandaks islami kokkusaamine järjekordselt Niguliste võlvide all nime all Jeruusalemm on kahtlemata sümboolne ja kogu sellele niinimetatud kolmele kooslusele kindlasti väga. Juure leidmise mõtet avaldav, aga konkreetselt, mis seal siis mulle niimoodi hinge jäi hinge, jäise rütmilisust rütm koos meloodiaga võib-olla selle rütmilisust kõigile mõistetav, aga ei osata seda leida või otsidagi. Kunagi oli selline ühine keel nagu lindude keel seda otsitud igatepidi, nii üht, teist ja kolmandat moodi, aga eks ta läheb võib-olla selliseks müstiliseks ja maagiliseks mõnele ka lihtsalt mõistetamatuks, aga aga niisugune keel ikka olemas oli, selline kontsert ilmselt ühise keele leidmiseks jällegi väga hea oli ja mis ka sellist vastavat tunnetust vähemalt minus tekitas ja siis veel selline teine nüanss. Kontserdid teisel poolel kuulsin mina väga selgesti ülemhelisid, ei tea, kas nende üle välisi oli seal kogu aeg või olime ainult teatud hetkel. Aga see lugu vististi oli, kui ma hästi mäletan, albiim saiamgaara, ehk siis maakeeli mu süda nagu kael ja, ja siis istusin ja vaatasin, kas keegi mingit pidi suud liigutab seda pidisest ülemeli tekkis instrumentaal sel hetkel muidugi saab pillidega seda ilusasse teha. Tore kogemus, jällegi äratundmisrõõm, sest üle neli minu jaoks selline fenomen, mis minu hingega mängib ja minu hinges mängib ja mida oskan ka edasi anda teatud hetkedel. Sellised olid raadiokuulaja, Jako kulli arvamused ja seda kontserti ja neid ülemhelisid võite otsida ka klassikaraadio kodulehe järelkuulamise kataloogist. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. New York City Opera koori ja orkestri liikmed on väga ebakindlad oma tuleviku suhtes. Nimelt plaanib ooperikompanii lähitulevikus ilmselt kärpida eelarvet 31-lt miljonilt dollarilt 13-le miljonile dollarile ja kolida välja Lincolni keskuses ratast ruumidest. Ooperi kompanjon kokkuhoiu mõttes vallandanud praeguseks üle tosina administratiivtöötaja ja samuti muusikalise juhi. Ametiühingute sõnul ähvardab kompanii orkestri ja koori liikmetele makstavaid kümnendiku sellest, mida muusikud eelmisel aastal teenisid mis muudab sisuliselt senised palgalised muusikud. Vabakutseliseks. Läbirääkimisel pakkusid New York City Opera muusikuid toetavad ametiühingud välja, et muusikud saaksid küll tasu proovide eest, kuid esineksid tasuta tasuta esinemisi, korvaksid omakorda tervisekindlustus ja võimalus ise esinemispaiku valida. Nimetatud plaan aga läbi ei läinud, sest kui New York City Opera muusikud tenniseid eelmise hooaja jooksul 40000 dollarit siis uue plaani kohaselt oleks iga muusiku aastane tasuvaid 4000 dollarit ja ka tervisekindlustus jääks puudulikuks. Ooperikompanii sõnul ametiühingute pakkumine aga täielikus vastuolus töö seadusega. Samuti ei soovi ooperi juhtkond käest anda kunstilisi ohja, kui muusikud hakkaksid ise esinemispaiku valima. Soni firmast plaanitakse kujundada maailma suurim plaadifirma. 15 Universal Music Groupi juhatanud taak Morris on tänavu juulist firma Sony Music Entertainment esimees ja plaanid kujundada sonist maailma juhtiva muusikatööstuse muusikatööstus, mis kogusoni korporatsioonist moodustab siiski praegu suhteliselt väikese osa, on seni olnud tulus ettevõtmine ja viimasel ajal pole soni muusikatööstus õnneks kahjumis olnud. Seda ei saa ka väita kahjuks Sony korporatsiooni teiste tootmisharude kohta, mille tulu oli tänavu 1,2 miljardi dollari jagu oodatust väiksem. Ametisse määratud esimees taak Morris sõnab, et ükskõik mis viisil muusikat kai vahendataks peavad plaadifirmad pakkuma just seda, mida publik soovib ikka ja jälle kuulata. Ameerika tippviiuldaja Hilary Haan on otsustanud tellida nüüdisheliloojatelt lühipalu, mis laiendaksid tema repertuaari kontserdi lisapalade osas ja see projekt kannab nime Hillary Haani 27. Lisapala. Nimetatud palade tsükliga plaanib Haan anda kontserte ja kavas on ka kõik teosed salvestada kunagi. Haan arvab tavaliselt viiuldajate poolt esitatud lisapalad on liiga ühetaolised ja nende valik on praegusel hetkel ka tema meelest liiga väike. Lisaks soovib Haan saada lisaplaadi abil helinäiteid erinevatelt nüüdisheliloojatelt, et hea sobivuse korral neilt edaspidi ka suuremaid teoseid tellida. Sylari Haani repertuaaris on nüüdismuusika väga olulisel kohal ja näiteks läinud aastal võitis helilooja Jennifer Ta on oma viiulikontserdiga Pulitzeri preemia ja selle kontserdi esitajaks oli just nimelt Hillary Haan. Praeguseks on Haan tellinud lisapalad 26-lt heliloojalt, kelle seas on näiteks sellised autorid nagu eraover Bach samuti Jennifer Higton, Christoph Penderetski, Heino Johani rauda vaara, Valentin Silvestrav, Mark Antony turnitš ja Julian Vaither. Projekti viimase pala leidmiseks 27. pala jaoks algab aga 15. novembril konkurss, kus võivad osaleda kõik heliloojad vanusest ja rahvusest olenemata. Teos peab olema kirjutatud akustilisele viiulile, klaverisaatega ja maksimaalseks pikkuseks on viis minutit, et konkurss kestab tuleva aasta 15. märtsini ja võitja tehakse teatavaks 15. juunil. Siinkohal meeldetuletus ka kõikidele eesti heliloojatele, kes võiksid ju tunnustatud viiuldaja-le väikese lisapala kirjutada. Täpsem info on saadaval heina Rihani koduleheküljel. Nüüd uudiseid Eestist käimas on teine rahvusvaheline pianistide konkurss, mis kuulub Tallinn 2011 programmi ja kuhu on registreerunud 52 muusikut 16-st riigist. Konkurss toimub kolmes voorus ja kestab 18. novembrini. Finalistid saavad võimaluse soleerida Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees Estonia kontserdisaalis ja konkursi kohustusliku repertuaari hulka kuulub ka Eesti klaverimuusika. Esitada tuleb Mart Saare, Arvo Pärdi ja Lepo Sumera teoseid. Võitjaid hindab žürii koosseisus Tingran, Alhanen Venemaalt, Yang mingi Hiinast, Johanna Iirimaalt, Erik tavas Serna Soomest ja Peep Lassmann Eestist. Rahvusvaheline pianistide konkurss toimus Tallinnas aastal 2006, sellest võttis osa 28 pianisti 11-st riigist ja konkursi võitja disMihkel Poll. Sven Tüüri teos flamma kõlas viiendal novembril maailma esiettekandes skan Verras. Teost esitatakse Austraaliast kuni 19. novembrini kokku seitsmel korral. Esitajaks teose tellija Austraalia kammerorkester, mida juhatab Richard tonieti. Erkki-Sven Tüüri flamma ehk ladina keeli tuleleek loob rohkelt muusikalisi allusioone tuli kui vaatemäng, kui hävitav Ta ja kui puhastav jõud. Teos on pühendatud Austraalia kammerorkestrile ja teose tellimust toetas Austraalia kammerorkestri patroon Barbara Blackmann. Nüüd mõned lühiuudised äsja Reykjavikis asuvasse uude Harpa kontserdimajja kolinud Islandi sümfooniaorkestri muusikud ähvardavad streigiga. Ses soovivad Islandi hiljutisele majandus Krahile vaatamata 30 kuueprotsendilist palgatõusu. Maestro Tseemsle vain teatas, et ta ei kavatse oma seljahädade tuutu juhatada tuleva aasta jaanuaris Metropolitan Opera laval Richard Wagneri ooperit jumalate hukk. Küll on aga jumalate huku etenduse plaanitud koostseemslevainiga esialgu aprilli ja maikuuks. BBC plaanib järgneva aasta jooksul avada internetis suure digiarhiivi BBC raadiosaadetest. Arhiiv hakkaks kandma nime audiopeedia ja seal saaks teha otsinguid, kuulata saateid ja jagada programme sõpradega. Helilooja filantroop Andrew Lloyd Weber annetas Londoni kunstide koolile kolm ja pool miljonit naela, mille ta sai möödunud aastal Pablo Picasso maali müügist. London aatsed koolitab lauljaid, näitlejaid ja teletöötajaid ja tegemist on seni suurima annetusega kooli ajaloost. Picasso maali müügi kogutulu oli Weberi jaoks aga ligi 32 miljonit naela. Saksamaal trans kuradi minister amatöörpianist Peter Ram Sauer soovitab kõikidel autojuhtidel kuulata roolis Mozarti teoste aeglaseid. Asisesse tähendavat stressist lähtuvaid autoõnnetusi kiirteedel. Välja on antud ka plaat nimega jonn automobiil ja sellel mängib muuhulgas Mozarti klaverikontserdi number 21 aeglast osa. Saksamaa transpordiminister isiklikult. Näib, et plaat on Saksamaal üsnagi vajalik, sest mullu registreeriti seal üle 2,4 miljoni liiklusõnnetuse. Londoni Kuninglik peremaja on aga lagedale tulnud Operi teemalise mänguga, mida on võimalik laadida i ossi platvormi kasutada vastavatele toodetele, nagu aip, Aifownia Aipotatš. Mäng kannab nimede show, must go on ja mäng võimaldab mängijal olla lavastaja rollis sellistes kuulsatest teostes nagu Luikede järv, Karmen Figaro pulm ja pähklipureja. Nüüd midagi ärevat kõikidele sotsialistidele. Skandinaavia suuruselt teine lennufirma Norwegian Air Shell plaanib keelustada tšellode transportimise lennuki kabiinis sest see on juhtkonna arvates ohtlik. Seda, mis täpselt ohtu põhjustab, ei täpsustatud. Seadus pidi jõustuma juba tänavu esimesel novembril, kuid see lükati siiski edasisest. Norra kuulus muusik ja maailma üks juhtivaid tšellist Truls Merk tõstis valjult häält ja lubas seaduse jõustudes Norrast lahkuda. Lennufirma meelest on see erakordne muljetavaldav, et üks kuulus kodanik riigist lahkuda kavatseb, kui ei saa kodumaise lennufirmaga enam lennata. Seni on enamus lennufirmasid maailmas lubanud sellasid kabiinis transportida juhul, kui tšello teleostetakse eraldi pilet. Norras Andrejs märgiga ühinenud ka mitmed orkestrid ja nende mänedžeride, sest uue seaduse jõustumine tekitaks suuri probleeme erinevatele orkestritele. Lõpetuseks midagi neile, kes on mures oma hääleseisundi pärast. Nimelt on haavad ülikooli arstiteadlased Stevens, Aitlus, Bob langer leiutanud viisi, kuidas ravida geeli abil inimeste häälepaelu, mis on näiteks opereerimise käigus kahjustada saanud. Häälepaelte süstitakse keeli, millel on võime vibreerida ühes sekundis kuni 200 korda ja see imiteeriks kahjustada saanud häälepaelade vibreerimist. Uurimust on toetanud mitmed kuulsad lauljad, kel endal on nimetatud probleeme esinenud. Keeli plaanitakse testida inimeste peal esmakordselt tuleval aastal. Jaa. Tartu linnavalitsus on lähiaastatel kaotamas mitmeid gümnaasiume, nende hulgas on ka Tartu Karlova Gümnaasium. Tänu muusika kallakule on Karlova Gümnaasium olnud taas kooli sellistele Eesti tipptasemel noortekooridele nagu Tartu poistekoor, neidudekoor Kurekell ja lastekoor Maarjalill. Pikaajaliste muusika traditsioonidega gümnaasiumi kaotamine on aga vastuvõetamatu paljudele ja nüüd saab sõna Tartu Karlova Gümnaasiumi direktor, undel kokk. Ma saan aru sellest asjast niimoodi, et linnas tahetakse reorganiseerida kogu koolivõrk, tähendab, et koolid, kes seni olid gümnaasiumiosa, siis jätkavad gümnaasiumidele osa ei jätka gümnaasiumitel. Karlova gümnaasium on sattunud õnnetuseks nende koolide hulka, keda tahetakse ka põhikooliks reorganiseerida, aga see on, seab meie ette terve rea probleeme, mis vajavad tegelikult lahendamist ja ma tuleksin eelkõige just selle muusika osa juurde, praegust tagasi. Aastast 1980 töötanud sellist süsteemi järgi, miks võiks küsida. Tartu poistekoor tähistas teatavasti sellel kevadel viiekümnendat sünnipäevakoor loodi 1961 ja loodigi niimoodi, et Unoiga koondas Tartu linna koolidest poisid kultuurihoonesse kokku aga kaks korda nädalas proovi ja esines kontsertidel ja sai väga tuntuks Tartu linnas ja mitte ainult Tartu linnas. Elu näitas seda, et, et sellised stiiliga ja selliste meetoditega väga kaugele jõuda võimalik ei ole. Sest et maailmas on ikka väga palju häid eeskujusid olnud, vildi järgi poistekooris on töötanud ja eks suunaga käis neidki vaatamas Euroopas, Dresdenis ja Viinis, kus ta jõudiski sellele arusaamisele, et poiss on vaja laulmiseks ette valmistada. Et see ei ole mitte lihtsalt nii, et kutsunud üle linna kokku. Kui õpetame nendel laulud selgeks ja läheme laulavad kontserdilaval maha, tegelikult ühe laulja ettevalmistamine on väga pikk protsess, poiste puhul, eriti näiteks, mis puudutab, nüüd jäid suuri eeskujusid ja varsti tuleb ka meile siia külla Viini poistekoor lausa internaatkool, kuhu kogutakse kokku praktiliselt üle Austria väljapaistvad vokaalsete võimetega poisid. Nad õpetaks internaatkoolis, kus muusikaainete kõrval õpetataksegi üldaineid, neid on seal väga mitu koosseisu ja töötavad selles mõttes väga edukalt. Samuti on koorikoolid loodud Leipzigis paljudesse teistesse linnadesse. Siit tuli ka meile idee, et kui me tahame ikkagi näiteks poistekooriga laulda suurvorme, kui me tahame poistekooriga või poistekoorilauljatega laulda näiteks ooperietendustes või lausa koos sümfooniaorkestriga siis sellisest stiilist, kus me korjame üle linna poisid kokku ja teeme kaks korda nädalas proovi, sellega mitte iialgi nii kaugele ei jõua. Ja Karlova gümnaasiumis ongi see eelis praegustel. Me oleme püüdnud lauljaid hakata ette valmistama. Meil oli enne muusika süvaõppe seal koolis sees, aga, aga põhimõtteliselt hakkasime siis 80.-st aastast õpetaja faasis ka muusika eri aineid, solfedžo, hääleseade, instrumendi, õpetustöö, solistide ja nii edasi. Ja kui me 80. aastal alustasime, siis 85. aastal tuli juba esimene rahvusvahelise konkursi võit seal Bulgaarias 25. aastal, kus siis Tartu poistekoor tuli tagasi siis konkursi võitjana on väga hästi meeles suvine õhtu, kui me tagasi jõudsime, kus võeti meid vastu lilledega ja pärgadega vaatamata suure vihmasel ajal isegi linnapea isiklikult oli kohale tulnud. See oli Tartu jaoks tegelikult sündmus ja niimoodi hakkaski minema. Ja pärast seda on Tartu poistekoor võtnud osa kümnetest konkurssidest ja on esinenud konkursse väga edukalt. Meie poisid on laulnud ooperietendustes Vanemuises, meie poisid on esinenud koos mitmete sümfooniaorkestritele ja see kõik on andnud tegelikult sellise tunde, et me oleme praegu nagu õigel teel ja otseselt nagu suuri muudatusi oma töökorralduseks ei vaja. Ja selles mõttes praegust meil ongi nagu natuke arusaamatu, et tahetakse Meidri organiseerida. See toob tegelikult meile kahju. Selles mõttes kahju, et, et kui me põhikooliks jääksime, meil meil tekivad kindlasti probleemid gümnaasiumiosa õpilastega. Poistekooris on tenorid ja bassid ja kurekellas on siis juba rohkem naishäälega lauljad. Lisame siia, et Karlova gümnaasiumi juures on ka neidudekoor, Kurekell, lastekoor, maarjalill ja veel päris väikeste mudilaste koor, kes kõik esindavad linna on osalenud Vanemuise teatriprojektides ja paljudes teistes projektides ja veel Karlova minu teada käib igal kevadel kõikides Tartu linna lasteaedades lapsi kuulamas. Absoluutselt see on tõesti niimoodi ja, ja siin, ega ma olen selles veendunud, mida suuremate paremate võimetega lapsed tulevad meie kooli, seda enam on neid võimalik edasi arendada ja neid viia kaugemale võib-olla nendest, kellel need võimed alguses nii palju ei ole ja see on samuti ennast õigustanud praktika ja tänu sellele me oleme suutnud komplekteerida klassid ja täna tagama selle ülelinnalises just selle komplekteerimise kaudu, mitte nii, et ei korja neid lapsi kokku ja kutsuva kooli laulma, kes teistes koolides õpivad juba enne seda teeme seal selektsiooni ja paluma tulla erinevatest piirkondadest lapsi meie kooli õppima ja praegune põhikooli gümnaasiumiseadus lubab vastu võtta väljaspool piirkonda, kui on vabu kohti. Ja praegu vaata, kes õnneks nii on olnud, et meil on vabu kohti olnud. Karlova koolist on välja kasvanud väga tuntud ooperisoliste, näiteks rahvusooperis. Jah, nii on, meil on silmapaistvalt esinenud seal Rauno Ilp, Helen Lokuta, praegu hetkel siis part, Tartu Postimees käis läbi Ivo Posti kontratenor ka eriti haruldane hääl meie õpilasi laulab Helsingi rahvusooperis Stockholmi kuninglikus ooperis vindi Volksooperis, maailm on neid tegelikult täis, praegu hetkel on meil jah, täistsükli gümnaasium ja tõsi küll, meil on kaks paralleeli. Vastavalt tuule põhikooli gümnaasiumiseadusele olemegi meie avanud ka seal kolm õppesuunda ja muuseas seal ongi teiste õppesuunaga kõrvaga selline suund, nagu on kultuur ja meedia ja kultuuri osas on just praktiline muusika, mis sisaldab endas siis koorilaulu ja hääleseadet. Samas muidugi gümnaasium kui tervik on töötanud ju Karlovas tulemuslikult aastaid ja meil on samas ka väga head reaalained, aga head keeled, mis tegelikult annavad õpilastele võimaluse astuda pärast lõpetamist mis tahes kõrgkooli ei ole mitte ainult kontsentreerida oma tegevust muusika õppele, vaid peame silma, sest et inimene areneks ja saaks oma oma oma tarkused meie majas väga paljudes valdkondades. Aga mis saab, kui linnavolikogus läheb ikkagi see poolitamine läbi? Noh, eks me oleme selle üle mõtelnud ka praegu juba ja, ja praegust nagu on tehtud ettepanek, et äkki oleks võimalik luua Karlova kooli juurde siis huvikool, kuid nii palju, kui ma ütlen, et maailma praktika näitab seda, et pool on ikka tegelikult see õige õppeasutuse vorm sellise töö tegemisest, nagu on koorilauljat väljaõpetamine ja, ja ringitööd tasemele teda taandada, mitte kuidagi ei tohiks, sest et see tegelikult ei taga meile lauljate ettevalmistamist ja see on tegelikult meie kooli põhiülesanne. Mida on öelnud, et eile, kui koolijuhile linnavolikogu liikmed, linnavalitsus? Kas me oleme ikka vestelnud ja pidanud plaani, mis sel puhul teha ja see huvikooli mõte on ka mõnel korral läbi käinud aruteludest? Tõenäoliselt seisab see arutelu, asjad kõik veel ees. Oma kommentaari annab Tartu linnavolikogu liige Toivo Maimets. Minu kommentaar on ikkagi palju üldisem, kindlasti Tartu linn on juba paar aastat üritanud süsteemselt mõelda selle peale, milline hakkab meie koolivõrku ja meie põhikooli ja gümnaasiumi Haldetus tulevikus välja nägema. Miks see küsimus üleval on, see on kõigile selge, on laste arvu vähenemine, on muudatused, õppekavades, on palju suuremad nõudmised hariduse kvaliteedile ja kõik muud. Nüüd selle arvutamiseks pandi kokku komisjon Tartus, kus olid tõepoolest kõik volikogu erakonnad esindatud ja samuti õpetajate ametiliidud koolijuhtide organisatsioonid ja muud asjad. Ja see komisjon töötas päris tublisti. Põhiosa ta töötas professor Aadu Musta juhtimisel ja kui pärast kevadisi valimisi Ado Must läks riigikokku, siis tegi linnavalitsus mulle ülesandeks selle juhtimise, aga siis olid juba kõik tegelikult meie otsesed tehtud, nii et minu au ja õnn oli ainult kokkuvõte teha ja inimeste allkirjad allkirjad alla võtta ja meie töö eesmärk oligi täpselt see, nagu ma ütlesin, et poeteerida Tartu koolivõrk, mismoodi ta võiks ideaalis välja näha aastal 2020. Me kutsusime terve hulga spetsialiste seda tegema. Margus Pedaste, Tartu Ülikooli pedagoogikumi direktor, oli eelkõige see, kes seda tekstiilist osa ja arvutuste osa vedas. Ja ma arvan, et me saime väga mõistliku plaani kokku, mis lähtub nendest teadmistest nendest numbritest, tendentsidest, mida meil täna teada on minu suureks rõõmuks ikka asjaosalised pooled ehk kõik komisjoni liikmed olid sellise dokumendiga nõus, ainult üks erakond oli, kes ütles. Ma kahtlen, kas teil selleks raha on, aga rahaga teadagi on nii, et kui seda ei küsita, siis ei saada mitte kunagi. Nii et see on see üldisem taust sellele dokumendile ja tõepoolest, kui me nüüd räägime konkreetse Karlova koolist, siis Karlova kooli puhul oli deeberit argument, aitäh, miks ei peaks seal gümnaasiumiaste jääma. Nüüd päris selge on see, et koolides toimub lisaks riikliku õppekava täitmisele veel palju muid asju, toimuvad erikallakuga tegevused, sportimine, kunst, muusika, riigikaitse ja kõik paljud sellised tegevused ja täiesti selge, et me peame edasi vaatama konkreetsel juhul, mis saab Tartu linna väga headest esindusskoopidest ja kuidas me saame tagada nende tegevuse järjepidevuse ja kuidas me oma häid koore saaksime hoida, aga ma rõhutan, see küsimus on kindlasti lahus koolivõrgu üldise kavandamise arendamise küsimustest. Neid kahte ei ole lihtsalt mõistlik ühte punti siduda. Aga siiski, Karlova koolist on tulnud ja on praegugi mitu Tartu linna esinduskoori. Ma olen ise Tartu akadeemilise mees koeraga kauaaegne laulja, ma tunnen, tunnen neid inimesi palju ja nime- ja nägupidi ma ütlen, et seal ainult au ja kiitus Karlova koolile. Ja kui nüüd tõesti öeldakse, et ei ole vaja, et mõtleme mingi uue süsteemi välja, kuidas siis neid esinduskoore käes hoida? Karlova koolis on nüüd juba pikka aega selline traditsioon struktuur, kuidas see koorisüsteem töötab seal, kas on mõtet seda lõhkuda? Ja ajaloolist asjadega ongi nii, et väga tihti on ajanud, sest asjad väga kasulikud ja väga tihti on ka vastupidi, et ajalugu, kammitsemeid mingites asjades ja võib olla, kui me nüüd laiemalt mõtlen mitte ainult Karlova kooli koorilaulu, vaid ka laiemas mõttes, siis võib-olla meil kõiki nõukogude aegseid asju ei tasu ka ainuüksi ajaloolise printsiibi pärast üle võtta, sest paratamatult meie ümbruskond on muutunud ja kui me sellele muutunud ümbruskonna ei reageeri, siis me võime jääda väga halba olukorda. Ehk teisisõnu, minu arust oleks just õige küsida täna niimoodi lahus koolivõrguarendusest, kuidas me saaksime Tartu linna häid googe veelgi enam toetada, nii et nad saaksid veel paremates tingimustes töötada. Ütleme niimoodi, et see on raske tee küll, aga kui me pelgalt kui me paneme kõik küsimused ühte punti, siis meie elu läheb nii raskeks, et me kunagi ei jõuagi vastuseni. Selle tõttu tuleb tegeleda. Minu elukutse on teadlase elukutse, Ühed, keerulised teadvus, probleemid, lahutame nii väikesteks tükkideks kui võimalik ja üritame neile lahendusi ja vastuseid leida tükkhaaval. Ja just seda me täna tartus teemegi. Et äkki seal liiga laialivalguv, et on hea, kui on ühes koolis selline suurem rõhupanek ühele asjale. Aga need hajutamine ei ole hea, aga samas ma mäletan, kui minu jaoks noor päike, poiss olin Tartus, siis oli Uno Uiga üle linnale ja poistekoor oli, kus olid ikka iga kõikides koolides poisid laulsid selle tõttu ma nüüd ei näe, et peaks nüüd nagu ühe koolilapsed, ma ei näe seda põhjust, miks peaks kõik need laulvad poisid ühte kooli kokku tooma, ehk ma ei ütle, et see on nüüd õige, aga ma ütlen, et on olemas alternatiivseid mudeleid ja me peaksime lihtsalt silmad avama ja läbi kaaluma, kõik võimalused, mitte oleme ainult ühes kinni ainuüksi argumendiga, et see on alati niimoodi olnud, meil on tõepoolest, ega linnavoliniku elu ongi see, et inimesed on sulle ülesande andnud probleeme lahendada ja, ja tõepoolest, ega otsuseid ei ole ju tehtud ja diskussioonid täna käivad ja, ja sellega me tegeleme. MTÜ Tartumaa rahvakultuuri keskselts kutsus kokku ümarlaua, kus üheks arutluse teemaks oli ka Tartu Karlova Gümnaasiumi ümberkorraldusega seonduv. Ümarlaua tulemusena saadeti Tartu linnavolikogule avalik kiri ümarlaual. Räägitust annab ülevaate, et oma rahvakultuuri keskseltsi juht Liina Vainumetsa Tartumaa rahvakultuuri keskselts kutsub üsna regulaarselt kokku Tartu rahvakultuuri ümarlauda ja selline ümarlaud oli meil ka neljandal novembril. Selle ümarlaua põhiteema oli tegelikult tark arengukavasse oma ettepanekute lisamine, aga meie tähelepanu tõmbas ka see Karlova kooli. Hoolekogu ja lapsevanemad pöördusid avalikkuse poole murega oma kooli pärast ja selle koolikooride pärast ja meil lihtsalt, kui kultuuriinimestel tekkis huvi, et mis seal siis nüüd ikkagi on ja kas me peaksime oma seisukoha võtma. Ja kui me hakkasime seda vaikselt uurima, siis saigi kokku lepitud, et ümarlauale tulid külaliseks kooli direktor Ungel kokk ja muusikajuht Anneli Traks. Me arutasime Karlova gümnaasiumi ümberkorraldustega. Tunduvad päris tõsiselt, meil oli palju erinevaid sõnavõtte, arvamusi, aga arutelu tulemusena jõudsime oma ümarlaual, kus siis oli 18 tark erinevate kultuurivaldkondade spetsialisti koos jõudsime ühisele arusaamisele, et nüüd meie tõesti toetame Karlova kooli taotlust, et selle kooli gümnaasiumiosa jäägu siiski alles sarnaselt Miina härma gümnaasiumile ja põhjuseks see, et põhjus oli kõige mitu. Esiteks, siis see Karlova Põhikool ühendatuna gümnaasiumiga on tugistruktuuriks kahele koori kollektiivile ja selle struktuuri läbi töötamata muutmine tekitaks sellise olukorra, et need koorid ei oleks enam need, mis nad on praegu need kaks koorian Tartu poistekoor ja neidudekoor Kurekell. On teada, et kooli muusikaõpetajad teevad iga koolipoisiga individuaalset tööd, mis on praeguse süsteemi järgi korraldatud siis nii see, et õpilased on oma koolis ja väärib märkimist, et Karlova kool on ka majanduslikult rasketel perioodidel suutnud hoida stabiilset kõrgtaset oma koorikollektiivide juures. Ja teine oluline punkt on siis see, et näeme Karlova koolil ka tulevikus suurt potentsiaali, sest muusika ei ole pelgalt kunst, see arendab lapse kommunikeerimis võimet. Koolis on võimalik muusika süva õppe kõrval arendada sotsiaalseid kallakuid, samuti loovmajanduse kallakut, sest looming on seal koolis olemas. Samuti teeb muret, et aeg läheb ruttu mõne aasta pärast juba gümnaasiumiõpilasi on rohkem raadiumi jääb siis puudu praeguse selle reformikava järgi, aga samas me ei või üldse olla kindlad, et me siis oleme majanduslikult nii võimekad, et suudaksime jälle jälle uusi koole rajada. Karlova koolil ei ole midagi ette heita. Ta riigieksamite edetabelis ja väga kaunisti ütles üks Tartu seltside grand old man Valter Haamer, et igal koolil on oma hing. Ma usun, et kes on Karlova kooliga kokku puutunud, võivad tõesti tunnistada, et hing on seal olemas, meie siis toetame Karlova kooli hinge ja selle kõige kokkuvõtteks võiks öelda, et haridus ja kultuur peavad käima käsikäes. Haridus annab kultuurile jätkusuutlikkuse. Tuur lisab haridusele hinge juured. Et selline oleks siis kokkuvõtvalt see meie seisukoht, millele me jõudsime neljandal novembril Tartumaa Rahvakultuuri ümarlaual ja meie seda kirja on näiteks võimalik lugeda ka aadressil www. Traks. Kas kutsusite sinna ümarlauale ka kedagi linnavalitsusest, volikogust või haridusministeeriumist? Tähendab, me arutasime küll enne seal Tartu arengukava, Meiega vestles kultuuriosakonna juhataja Katriin Fish, Uibo puu, aga kui me hakkasime arutama seda Karlova Gümnaasiumi teemat, siis tema pidi juba ära minema, tal oli hästi tihe ajagraafik ja selle tõttu me ka kasutasime meediumine siis kirja selle teema edastamiseks. Aga muidu olete suhelnud väljaspool seda ümarlauda siis kas volikogu liikmete või teiste asjaosalistega, kellest sõltub näiteks ka see Karlova gümnaasiumi saatuse otsustamine. Praegu ma olen saanud nii palju tagasisidet, et volikogu liige Urmas Aunin lubas arutada seda teemat oma fraktsioonis, ta oli saatnud selle kirja kolmapäeva hommikul ja siis ma vaatasin järgi, et ta on Isamaa ja Res Publica liidu liige, nii et ütleme nii, et, et antud kirjaga väljendasime lihtsalt oma seisukohta. Mõte on selles, et me kasutasime seda situatsiooni, et palju rahvakultuuriga seotud inimesi oli koos. Me saime seda teemat arutada ja olla sellesse teemasse kaasatud niimoodi, et me tõesti seda selle üle koos seal mõtisklesime. Ja kahtlemata meie need seltsi liikmed on ju ka seotud paljud linnavalitsusega erinevate linnavalitsusega seotud projektidega, nii et need põhimõtteliselt suhtleme linnaga ju kogu aeg. Tartu linnavolikogus ei ole veel Tartu koolide reorganiseerimise küsimuses lõplikku otsust tehtud. Meie tänast sooviksin lõpetada mõnede mõtetega, nimelt korraldasite Tartu Karlova kooli vilistlased kooli toetuseks allkirjade kogumise ja sealt loeksin ette mõned kommentaarid. Kristel kirjutab, see on selline kool, kuhu oma tulevikus paneksin õppima oma lapsed, kurekell ja poistekoor kannavad endas suuremat vaimsust, kui ükski teine koor seda teha suudab. Lapsed, kes laulavad ja teevad muud muusikat just enda koolis, on kuidagi paremad, avatumad ja säravamad inimesed. Muusika ja kõrge õppetöö tase on see, mida selle maja seinte vahelt lahkudes ei unustata ja seetõttu õige mitmed seal juba mitmendat põlve koolipinki nühivad. Üks õpilane kommenteerib, nii. Õpin praegu viiendas klassis, tahan väga selles koolis gümnaasiumi lõpetada, käin poistekooris, mulle on väga toredad klassikaaslased ja õpetajad, soovin, et saaksin oma sõpradega kooli lõpetada ja käia ka gümnaasiumi ajal poistekooris. Veel üks kommentaar ühe õpilase vanema poolt. Kindlasti peaks jääma kool gümnaasiumiks ainulaadne muusikakallakuga kool, lisaks veel ka traditsioonid, intervjuud ja mõtted, vahendas Hedvig Lätt Tartust. Nüüd see oktoobrirevolutsiooni aastapäevajärgne aeg paneb mõtlema ka tolleaegsetele lauludele ehk siis lugudele, mida me enam ei esita, ja lauludele, mida me enam ei laula. Ja need on sellised üldises meie teadvuses nõukogude aegset suure kodumaa ja tolleaegse riigikorralduse ülistuslaulud. Ja me oleme palunud stuudiosse muusikateadlase Tiia Järgi, tere teile. Kas võite öelda, et suur osa väärtuslikku muusikat on jäänud nüüd viimase paarikümne aastaga siiski riiulit petele seisma, kui me ei vaata tekste, vaid lihtsalt? No kõigepealt teose puhul üks komponent vägivaldselt eraldada ja seda mitte märgata seal natuke juba nagu kirurgiline operatsioon, eks ole, teos sünnib ikkagi kõikide komponentide koostoimel, nii on autor mõelnud, et kui me ei vaata teksti mida me siis vaatame, siis me ei vaata midagi, siis me kuulame, et kas me praegu peaksime seda muusikat uuesti kuulama. No kui me võtaksime näiteks ENSV hümni Ernesaksa viis minu meelest väga kena meloodia, kui me siin uue teksti peale mõtleksime, kas me võiksime seda, missugused tekstid siis peale mõtlete? Meile ollakse suurest nõukogude kodumaast näiteks enam. Aga seal ei olegi juttu suurest Nõukogude kodumast jää kestma, kalevite kange rahvas, see pole ju suur Nõukogude. Aga lõpus on ikkagi rida, et sa Eestis ammu sotsialistlike riikide peres esimeste rõõmsas reas või kuidas selleni? Kui keegi viitsiks uurida, siis ta saaks teada, et Semper pidi mitte väga vabatahtlikult teatud Salme ja teatud ridu kõvasti ümber tegema, et see pilu, kus need lood läbi lähevad, et see pilu ei takistaks. See oli ikka üsna kitsuke ja nõudmised olid vürst otsustajate jaoks üsna täpsed. See ei ole sündinud nii väga laulva südamega ja suurest sisemisest rõõmust. See on pikem allumine olukorrale. Ellu tuleb jääda. Ja see, mida need mehed, kes olid sattunud lõppude lõpuks Jaroslav oli, mis oli meie kunstiinimestele, ma arvan, see oli praktiliselt üks väheseid ellujäämise võimalus. Neid ei viidud eesliinile ja neid üldjuhul ei tapetud maha. Ei surnud ka nälga. Aga selle eest pidid midagi tegema. Neil oli võimalus teha seda, mis ei olnud eluohtlike, mis ei olnud seotud püssiga. Aga mis hind on, nad veel maksid seda me. Me teame vähe ja sellest ei räägita sageli. Mihindamaksis Ernesaks nende asjade eest ilma niisuguste sisemiste pressides survet, et ta ei saa sündida midagi, mis kunagi hiljem paneb terve lauluväljakutäie inimesi püsti tõusma. Kunstnik ei ole ju iialgi vabakunstnik. Toodab oma kunsti, ükskõik, kas ta ehitab Touch Mahali või teeb ta mingit tellitud heliteost tandellija meelevallas, tellija esitab omad tingimused, on suur asi, kui sa saad nii haritud tellija, et ta on sinu plaanidega nõus, aga niisugust rõõmu on kunstnikel läbi aegade olnud ju, mitte väga sageli. Kas nõukogude süsteem teistmoodi ei tööta? Need kunstnikud, kes kirjutasid ühe või teise katedraali teenistuses olles jumala kiituseks osaliselt meile tundub, et nad olid vabamad, aga küllap oli ka nende kaasaegsetel ütlejatel võimalus oma maitset neile kuidagi teatavaks teha. Ja nii edasi. No ma käisin just hiljuti Ugalas ootamas Mozartist rääkivat uuslavastust pealkirjaga Amadeus ja seal tuli väga ilusti välja, mismoodi ka osa Mozarti teoseid on sündinud ikka tellimus tellija keskele. Ja see oli rahakott täitsa loomulik, nii rikas ei ole isegi Mozart, et ta saaks kirjutada oma lõbuks või õieti, ta on kirjutanud teoseid, mida tema eluajal nii palju kui meieni on ulatunud ja mida ei ole millegipärast ette kantud. Aga ma ei arva, et see teda õnnelikuks tegi. Ma arvan, et see võis teda kurvastada, aga ühesõnaga, kunstnik peab arvestama kaasaegseid nõudmisi. Ja seetõttu, kui me hakkame neid asju tagantjärgi hindama, siis kui me neid tingimusi enda jaoks kuidagipidi rekonstrueeri, siis me hakkame loojale liiga tegema, siis me võime visata tal tagantjärgi etteheidet ja, ja kõike muud sihukest, mida inimene ei ole väärt. Meie ei tea, mis tingimustes asi on sündinud. Mul on siin paar näidet mis mul esimese valuga meelde tulid kahest heliloojast, keda ma oma meelest olen Eluff suhtlemise teel tundma saanud. Üks on Veljo Tormis kelle tutvus, millega me ei vaeva ennast, sest me arvame, et me teame temast üsna palju ja kõik oleks nagu tore. Aga mis hinnaga sündinud need lood, mis on maailmale korda läinud, sedda inimesed reeglina ei vaevu üldse ütlema. Ja ma katkun Tormise loomingust praegu välja ühe perioodi pisikese perioodi ja sellega seoses ühe teose, 1980. Tormis sai 50 tuli testiballaadid, tulid jõulud Vigalas ja tulid oktoobris tema juubelikontserdid Estonia kontsertsaalis ja 81. aastal kirjutas tormis reas ühe suure. Võiks öelda ka peotäie laule, mis mõned on väikestes tsüklites lojaalsed laulukesed, eestlase laulukesed, vindilised laulukesed mõtisklusi, Hando Runnel ikka ja nii edasi. Kui need lood lõpuks ette Kantellil loojate liidus siis oli selge, et et kõik on äkki noatera peal püsti. Paljajalu nagu ütles üks kuulus luuletaja. Julgeolek tundis nende teoste käsikirjade vastu järgmisel hommikul väga suurt huvi ja said need käsikirjad ka heliloojate liidu esimehe lauasahtlist kätte, et ei olnud küll originaalid tormis tol ajal oli vist piisavalt tark, et ta esitas koopiad Originally, muidu oleks dist ilma jäädud ja peale seda Tormise loomingut lihtsalt ei kasutatud. Ostetud tähendab teatud varasemad salvestused, raadios käisid edasi ja inimesed üldiselt väga tähelegi. Umbes kaks aastat ühtegi Tormise teost ei ostetud. Tormis oli 69.-st vabakutseline. Kui kultuuriministeerium omandas teosed, siis ta oma norra ris sai ja kui nad ei omandanud, siis kolm punkti. Ja siis tehakse heliloojale Veljo Riho vitš tormisele ettepanek, mina ei tea, seda, võiks Veljo käest üle küsida, kes talle konkreetselt selle ettepaneku tegi, ikka sellistati valgest majast otse põeli seal mingi vahemees. Seal olid igasugused osakonnad seoses Nõukogude Liidu moodustamise aastapäevaga ja ümmarguse aastapäevaga kirjutada riiklikule akadeemilisele meeskoorile. Üks teos, mis väljendaks rahvaste sõprust, sündis. Ja muusikateadlase Tiia järgiga vestles Meelis Kompus ning seda lõiku pikemalt võite kuulata veel klassikaraadio koduleheküljel. Selliseks kujuneski tänane heliga ja ja tänasele saatele tegelikult koostajad Igor Karsnek, Liisa Hirsch, Jako Kull nelevastenfelt, Hedvig Lätt ja Meelis Kompus. Ta mängisid kokku Katrin maadike, Helle pääse. Saadet toimetas Mirje Mändla. Liiga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.