Tere päevast, head raadiokuulajad, laupäevane päev ja kellakägu kukkus just äsja 12 siis saade eetris taas päälkirjaga poolt ja vastu. Minu nimi on Urmas Vaino ning uue teema juurde asudes kõigepealt rõõmustan ja tänan kõiki neid, kes on eelmise nädala küsitlusele vastanud meie Facebooki koduleheküljel teadmiseks, kes seda keskkonda külastada ei ole jõudnud, siis eelmise nädala teema, kui me siin vaidlesime poolt ja vastu geiabielude lubamise või keelamise või mittevõimaldamise osas on seal enam-vähem 3000 hääletaja hääled jagunenud praktiliselt pooleks väikese eduga jahile. Täpselt samamoodi. Ka see saade, mis praegu siit teie kõrvadeni jõuab, ootab loomulikult reaktsiooni, seda enam, et vaidlustule elav ja tuline, täpselt sama põhimõtteline nagu ka varasemad saated. Mul on hea meel, et täna on poolt ja vastustuudios külas Valdo Randpere liberaalse maailmavaate esindaja ja siis ütleme sellise sotsiaalse maailmavaate esindaja Indrek Saar. Ja meie tänase debati teema on väga lihtsale küsimusele. Kas rikkad peaksid maksma, kui vaesed vastuse otsimine? Indrek Saar, alustame kõigepealt siis nii-öelda sotsiaaldemokraatliku maailmavaatevinklist. Kas ikka peaks maksma rohkem kui vaesed? See küsimuse püstitus juba on selline, et selle juurde tuleb vaidlema hakata, et kas riik peaks maksma rohkem kui vaesed, sest küsimus on, kust kohast sa mõõdad, et kes millist maksu maksab? Tänase Eesti maksusüsteemi juures on tegelikult küll ühetaoline tulumaks ja saab alati öelda, et rikkad justkui maksavad rohkem, sest nad teenivad rohkem. Kui me vaatame tegelikult siis maksukoormust, siis näiteks see inimene, kes teenib 400 eurot kuus maksab keskmiselt viis protsenti rohkem makse kui see, kes teenib 4000 eurot kuus. Sellel lihtsal põhjusel, et see, kes teenib 400 eurot kuus temal ei ole võimalik säästa, investeerida ja seda raha kulutada kuskil mujal kui oma riigis. Ta võib selle kohe ära, ehk siis kõikidele tema poolt tarbitud teenustele lisandub 20 protsendine käibemaks. Kui me võtame neid inimesi, kelle sissetulek on 4000 eurot kuus ja isegi kui ta tarbib kolm korda rohkem, kui temast siis 10 korda vähem teeniv inimene siis tema maksukoormuseks jääb 25 protsenti, ehk siis me võime täna öelda, et tegelikult proportsionaalselt panustavad need, kes teenivad vähem rohkemgi. Kes teenivad rohkem, see on puhas seljavõit, Valdo Randpere. Te oletegi suutnud oma parempoolse maailmavaate ka valijatele tekitada olukorra, kus nad kokkuvõttes maksavadki makse vähem, nii nagu Indrek Saar hetk tagasi selgitas. Palju õnne. No ei, aga siis võime saate ära lõpetada, et Indrek Saar võitis, mina olen selline. Sellepärast, et teie olete võitnud oma oma valijate, oma elektoraadi ees, kes on rõõmus ja rahul, et nemad peavad vaestest vähe maksma. Kuna see ei ole päris tõsi, vaata see, mida Indrek praegu teeb siin, seal noh, põhimõtteliselt sel juhul võiks öelda, pärast, et kui makse kogutakse millegi jaoks sellest rahast, mis sisse tuleb, riigile makstakse kinni teatud teenuseid, teatud teatud funktsioonid, mida riik peab üleval pidama ja ega riik ei saa neid funktsioone ülal pidada ja maksta protsentidega ta makstud selle konkreetse rahasummaga ja kui sellest lähtuda, siis needsamad niinimetatud rikkad või rohkem teenivad absoluutsummades maksavad ikkagi väga palju rohkem kui sellise lahendini. Sellisel juhul me peaksime panema tulumaksu nii, et, et kõik maksavad ühe kindla summa, mis on selline standartne summa, kõigil kõik ostavad oma litsentsi ära ja rohkem ei maxima, vot see tantra kohe nõus, ma arvan, paneku teeme iseenesest. See oleks selline täiesti niisugune õiglane ja selles mõttes, et kõik maksaks võrdselt, aga nüüd on juba kord kombeks läinud ja, ja üsna levinud on see, et tõepoolest need, kes teenivad rohkem, maksavad ka rohkem, panustavad rohkem ja, ja noh, põhjendusi on erinevad Lähevad kaugetesse aegadesse tagasi, ükskõik et kas nad vajavad rohkem kaitset, kas nad tarbivad rohkem teenuseid mis iganes, aga üks põhimõte on solidaarsus väga paljud meie süsteemid tänapäeval on üles ehitatud solidaarsusele, kaasa arvatud seesama tulumaks sellest üks asi, mida sa jätad nimetamata, on seega, et meil on maksuvaba miinimum ja lisaks sellele siis on meil proportsionaalne tulumaks ehk 21 protsenti sinu sissetulekutest läheb maksudeks ja kui sa teenid rohkem, maksad rohkem, ehk kui sa oled hädapärast tegelikult ei pea tarbima rohkem, see on ka niisugune meelevaldne konstruktsioon siin, et ta tarbib rohkem pärast ja saab selle läbi veel maksusoodustus, sest ta ei pruugi tarbida üldse neid teenuseid, mida ta kinni maksab kaugelt, mitte selles ulatuses, mida saadakse. Ma tahtsin öelda seda, et see ongi solidaarsuse küsimus, täpselt et me olemegi solidaarselt siis vaesed kõik, arvestades seda, et nii-öelda rikkam osa läheb kogu aeg vaikselt rikkamaks selle süsteemi järgi ja vaesem osa püsibki kogu aeg edasi vaesem. See iseenesest kõlab ilusti ja huvitava diskussioonijälgedega, kuidas Eestis on käinud siin aastate kaupa või tavaliselt ta kerkib üles just niimoodi valimiste vahelisel perioodil siin ja peale valimisi, kui on koalitsiooni tegemine, kas sotsid või keskerakond, kes seda propageerivad, esimene asi, mille nad nurka viskavad, on jutt mingist astmelisest tulumaksust asjad. Seepärast et tegelikult nad südamest saavad ka aru, et Eestis praegu astmeline tulumaks on ebamõistlik ta pärsiks majanduskasvu ja meil ei ole midagi eriti jaotada, siis meil on vaesust jaotada. Mina olen valmis, täitsa nõus olen, ma ütlesin seda riigikogu koridoris ka kellegile Ene Ergmale üleeile või millal me põrkasime seal koridoris, ma ütlesin, ma olen valmis alla kirjutama lubadusele, et sel ajal, kui Eesti SKP on kasvanud kolmekordseks võrreldes tänasega, siis võiksime rääkida tulumaksusüsteemi muutmist selles suunas, mida teie panete ette. Aga praegu meil ei ole midagi seal muuta, meile meil ainult vaesust jagada. Ja need inimesed, kes teenivad rohkem, kes suudavad säästa sellest, need on tihti needsamad inimesed, kes nendest säästudest tekitavad uusi töökohti. No mis te enermaga teil on täpselt sama värvitüübid EKP ühe koalitsiooni omad, temaga ei ole seda põhjust rääkida, seda oleks võinud sotsidele lubada rohkem, aga see on päris tõsine kivi ja tõesti, miks te iga kord sellega olete kõrvale jätnud selle nii-öelda õiglase maksuvalitsusse minnes, nüüd on muidugi juba läinud aastal, eks ju, hetked ilusad ainult ajaloo raamatutes, aga, aga, aga tõesti, et miks, miks ei ole? Kunagi kindlaks jäädud, loomulikult tuleb kõigepealt vaadata poliitilist reaalsust, kui sa lähed väikse vennana sellisesse koalitsiooni, kus ilmselgelt jäme ots on liberaalide käes, kelle jaoks ühesugune tulumaks on, on selline väga märgiline asi, mille Küllinal ennast kinni raiunud, nii et isegi sel hetkel, kui nad tahaksid muudatusi teha, nad ei saa neid teha, et et kui me täna räägime nende inimestega, kes paljud neist tunnistavad, et noh, tegelikult võiks ju ka seda tulumaksu täna äkki natukene tõsta, võib-olla oleks mõistlik natuke lisavahendeid saada ja aitaks riigieelarvet tasakaalustada, aga noh, see on meie märgiline asi selles situatsioonis, loomulik, kui sa lähed sinna nii nagu meile ei ütle, nii nagu mina ei ütle, aga nii nagu me vaatame viimast koalitsiooni, kus 60-st kohast 10 oli sotsidel öelda seal, et kuulge, et, et nüüd kehtestama astmelise tulumaksu kui 60-st 50 sellel radikaalselt vastu on täiesti ebakonstruktiivne, et seda ei saa teha. Aga no vaatame järgmisi valimisi, vaatame, mis institutsioon on, kelle käes nii-öelda jäme ots on. Ja vaata, teine versioon on, ma, ma tahaksin tulla tegelikult selle juurde, et nii nagu Valdo Randpere tegelikult isegi ise ka ütles, et ega see ei ole ju nii põhimõtteline vastasseis, sest kõik saavad aru, et, et kui riik ei suuda Ma enam neid teenuseid osutada, mida me, mida me eeldame, osutavad siis kuskilt peab raha tulema ja raha saab tulla seal, kus raha on, selleks raha ei ole, sealt ei saa raha võtta. Kui me nüüd vaatame sedasama inimestele, kellel mis me enne rääkisime, kes teenib 300 või 400 eurot kuus siis siis tema käest on raske midagi võtta. Isegi sellisel juhul, kui me paneme käibemaks otsa, nii nagu parempoolsed siin mõned aastad tagasi panid kaks protsenti juurde, siis sealt enam no midagi ei ole, sest ostab ikka sedasama kilepaki piima. Ta lihtsalt ostab seda natukene vähem. Et vaata sealt, tule enam, aga kui me räägime teenitud tulumaksustamisest, siis sealt on võimalik juurde saada. Loogiline, et seda ei saa teha sellisel Robin Huudlikul moel, et Keskerakond armastab siin välja tulla selliste meeletute nagu sammudega. Mis tõepoolest tähendab seda, et paljud inimesed ligi küsimus, et oot, kas ma ikka pean neid makse maksma, aga kui see mõistlik tasand, mida ühiskond ütleb, et jah, ma võiksin panustada rohkem, kui ma tean, et lõbus selle suure kisa peale õpetajad saavad oma palgatõusu siis, siis on võimalik seda teha, seda on võimalik teha mõistlikul määral, aga, aga mina täna väidan, et ühiskond on valmis selleks, et need, kellel on suuremat sissetulekut ja kellel on võimalus teha ka tarbimismingeid valikuid, panustaksid natukene rohkem. Te olete seda väidad samal ajal sa tunnistada, et te olete olnud koalitsioonis Väikevend Keskerakond samamoodi ja huvitav, millest see tuleb, et Väikevend olete, see näitab seda, et ühiskond ei ole valmis, seda ei saa valimistel oma ideedele toetust. Ühiskond on valmis ja täpselt siis, kui ma käisin siin kuu aega tagasi näiteks Foorumi saates. Vaidlesin seal teilt oli Urve Palo-s, oli Jüri Ratas, oli seal, jutt käis astmelisest tulumaksust ja täitsa ilmselgelt oli mingi Keskerakonna noorte kogukonda helistama sinna foorumi saates, kus tavaliselt 1300 kõnet tuli 1000 seitsmekordne kõnet. Ei no mis vandenõud. Kõnet 75 protsenti olid astmelise tulumaksu poolt, Valdo Randpere, kohe samal õhtul. Lase ma räägin lõpuni, samal õhtul üllitas Keskerakonna noortekogu pressiteate, et 75 protsenti, et eestlasi toetab valimistel ei ole seda näha. Neil valimistel ei ole seda väga lihtsal põhjusel näha, sellepärast et te olete ju tegelikult okupeerinud need teemad parempoolse ja liberaalse maailmavaate esindajatena, mis peaksid olema sotsiaaldemokraatide idee. Emapalk. Milline liberaalne erakond julgeks selle panna oma lipukirjaks, Jeesus võõras, nagu öeldakse, selle peale ei tee, sellepärast et see on sotsiaaldemokraatlik maailmavaade, te võtate ümber, jagad? Põhiline instrument. Kuule, meie eestlaste probleem praegu on see, et meedia kasvab liiga vähe juurde, meie probleem on meid välja, meid on vähe, kes siin tulumaksu hakkavad maksma ja meid läheks veel rohkem välja, kui me paneksime siia astmelise tulumaksu? Ei, inimesed ei lähe mitte meie maksusüsteemi pärast välja, inimesed lähevad praegu ei lähe välja, et need inimesed, kes, kes majandusbuumi ajal said suhteliselt kõrget palka, teenisid kahe-kolmekordset Eesti keskmist ja võtsid selle peale endale kohustused. Laenasid endale selle jaoks, et maja ehitada või, või auto liisida või, või veel mingit kolmandat asja. Need inimesed täna on küll võimelised teenima Eesti keskmist palka, aga sellega teenin tänu oma laenusid, sellepärast peabki minema välismaale tööle, et laen ära teenindada ja paraku osad neist ikka jäävad ühiskonna korrald, valke, mis nad siin teenivad. Tahate veel voori tähelegi, et võta, vaata nüüd, ma pean, nüüd ma pean sulle selgitama meie ideed, kui sa ei ole siiamaani kuulanud, mida me räägime, et meie mõte on see, et alates 1000-st eurost see osa, mis on üle 1000 euro, see läheks maksustamisel 26 protsendiga, nii nagu ta oli kaheksa aastat tagasi, kui ta erakonnal ei ole täpselt esimesed esimesed 1000 eurot jääb su maksukoorile täpselt samaks, ehk siis see on kaugelt üle, kes sama idee, mis ketse kaugelt üle Eesti keskmise. Ei, aga vot võta. Samas jälle viidati ka, teete oma erakonnakaaslane Marju Lauristini on tulnud siin Eesti inimarengu aruandega milles öeldakse, et Eesti jah, väga ilus aruanne, mis annab iga igas punktis tegelikult õigus selle, et Eesti on valinud majanduslikult õige, teeb praegu siiani maksunduslikult, sest muidu ei oleks saavutanud seda kiiret, et kas seda kiiret edu Eestis on olnud astmeline tulumaks aastani 93. Selle kogumine lõpetati sel lihtsal põhjusel, et raha ei laekunud, inimesed hakkasid nihverdama ja tegelikult ei olnud ühiskond üldse. No siis erakond üldse raha selles mõttes, et siis siis laekus üldse nagunii vähe. Ja nii kui see ära kaotati, nii hakkas raha laekumise on ka tihti niimoodi, et üks põhjus veel, miks hoida maksusüsteemid, lihtsad, loogilised ja suhteliselt madalad on see, et lõppkokkuvõttes saabuv rohkem raha riigieelarvele. Tulles inimarengu aruande juurde, et, et seal on Rõõmu autod seal majas, kas eestlased on seal väga positiivselt meelestatud, eestlased on väga positiivselt meelestatud oma riigi suhtes võrreldes meie lõunanaabritega. Aga, aga ma julgeksin kahelda selles, et, et tulumaksu alandamine on see, mis on pannud inimesed niimoodi tööle. See, et riik on hästi hakkama saanud, seal on väga suur kummardus paremerakondade eest, et nad on kogu aeg rääkinud sedasama, mida sotsiaaldemokraadid harva tuleb käituda vastutustundlikult, et me ei saa minna väga suurtesse miinustesse pikemas perspektiivis. Me peame jälgima eelarve tasakaalu. Me oleme teiega nõus, aga meie ütleme seda, et sel hetkel, kui me tunneme, et ühiskonnal ei ole enam vahendeid, et teha neid asju, mida on mõistlik koos teha ühiselt. Sel hetkel tuleb olla valmis ka natukene oma maksusüsteemi muuta. Ajaga tuleb kaasas käia, mitte öelda, et, et üks maksumäär on püha ja sõltumata sellest, et ümberringi maailm muutub, meie seda ei muuda. Kuule ette heita meile seda, et me natukene maksusüsteemi pole muutuda, ei saa, seda, me oleme teinud. Põhib käibemaksu tõsteti üleöö. Aga see põhipostulaat on praegu, sa pead vaatama seda kõik need töötukindlustusmaksud ja asjad sa pead vaatama oma ajas mõistlikuna ja mida, mida oleks vaja tõsta sel hetkel, kui on ikkagi vaja seda raha ei ole, siis sa pead kuidagi seda finantseerima. Aga tõsta praegu tulumaksu panna astmeline tulumaks, tegelikult see tapab inimeste ettevõtlikkuse. Ma tsiteerisin seal riigikogus, ma võin sulle veel korra tsiteerida, sinu erakonnakaaslane Rootsist, tšellulofelt kauaaegne Rootsi rahandusminister, kes kirjutas nüüd peale rahandusministrikarjääri, kirjutas ühe raporti Rootsi valitsusele, kes tellis temalt ka spetsialistid. Ja ta kirjutas seal just seda, et astmelise tulumaksu kõige suuremad negatiivsed tagajärjed on meile nähtamatud. See on see, et mõni töökoht jääb loomata, mõni töökoht teeb otsimata, mõni teadlase karjäär jääb alustamata ja sel juhul, kui need asjad tekivad ja toimuvad kusagil väljaspool Rootsit, siis nad jäävad ka rootslastel nähtamatult, eks. Sest et nende, nende süsteem seda ei adu, et needsamad töökohad luuakse näiteks Eestisse. Eesti võimalus praegu siin põhjamaal põhjariikide kõrval Soome Rootsi kõrval, kus on kõrged maksud, astmeline tulumaks. Eesti võimalus meelitada siia investeeringuid. On on jääda odava tööjõuga riigiks, ei, on see, et olla natukene erinev. Ja seda Marju Lauristin, seda ma olen spetsialistid meisse panna praegu. Astmelist tulumaksu ei saa panna samasugust süsteemi, sest siis ei ole üldse mingit põhjust kellegi Siia ma lugesin, ma lugesin su artiklit täie tähelepanuga ja asendada natukene ka konteksti, et see on selline väga mustvalge maailmapilt, kui, kui sa võtad nüüd rootsi süsteemist näite ja tõstad selle Eesti näitas ümber, kus sealne maksutase kõrgemalt maksustatud inimestele on üle kahe korra kõrgem kui meil. See, kus kontekstis need sõna vaset asetsevad, on väga erinevad. Kui sotsid räägivad sellest, et meie kõrgeim maksumäär seal oleks 26 protsenti, siis seal on kõrgeim maksumäär, kui palju? Üle 50 protsendi. Tegelikult oli, seal tehti reform, mis ütles, et üle 50 ei pea keegi maksma, nüüd on nad sellest natukene taganenud jälle ja teinud oma omaosalust ja sellist asja, et ta tõenäoliselt on kusagil 54, aga see tuleb ka panna teise perspektiivi, et Rootsi kõrgeim tulumaks oli veel mitte väga ammu. Ligi 80 protsenti maksu maksukoormus oli tunduvalt kõrgem kui praegu ja riigivõlg oli väga palju kõrgem kui praegu ja Rootsi on läinud täpselt seda teed tal langetanud maksukoormust, langetanud oma astmelise tulumaksu ülemise piire ja selle läbi tegelikult saavutanud majanduskasvu ja saavutanud riigieelarves palju paremas seisus, kui see oli veel 15 aastat. See tundub, see tundub täiesti jaburalt kõrge, kui inimesed maksavad 90 protsenti maksu, et rootslased ilmselt keerasid vindi üle. Tagasi nädala maksu peale, kuna 26-ga nad alustasid ka, kuna 26-ga, jah, see selle, nende astmelisest tulumaksude süsteemide kõige suurem viga, Te hakkate karistama edasipüüdlikkust. Te hakkate karistama edukust, te hakkate karistama seda, et keegi on valmis rohkem õppima, rohkem panustama, rohkem töötama ja rohkem raha teenima. See on karistus portsionaalse süsteemiga, ta maksab rohkem. Ja kes oled sina või mina, et ma otsustan, et nüüd me panen talle ekstra väikse niisukese karistuse peale, et kurat, sa teenid liiga palju, võtame. Meie sinuga oleme rahva teenrid, peame kuulama, mida rahvas räägib. Ei taha kohe milleski muus. Kus olukorra juurde tagasivaate, mis praegu riigieelarve kokkupanemise juures tegelikult toimub, peaminister peab minema ajakirjanikke ja ajama puhast jama oma uue riigieelarve kontekstis, selgitades, miks on vaja töötuskindlustuse maksu hoida sellel samal tasemel, kus ta täna on ja selle peale ütleb teie enda valijad, kuidas valitsus lapib oma probleeme varjatud maksuga kasutab ära seda baari viite kuute miljardit krooni, mis sinna koguneb selleks, et oma probleeme nii-öelda hajutada. Miks ei tehta seda ausalt nii nagu ette nähtud? Mis jutt, see on alustanud juba selle nii eeldusega, et see on täielik jama protsenti taas langus mis selle maksuga toimi minevikus, nii, ja kas see ei tee sind ettevaatlikuks selle muutumisel, kui sõnade valik Milldeebeezzee makse oli 0,9 protsenti kuni 2000? 10. aastani, siis muudeti väga kiirelt seda kolmele ja kohe paar kuud hiljem, nelja koma kahele, sellepärast et see oli nii sügavas miinuses. See töötuskassa. Tol hetkel oli nii mineraal, aga igaks juhuks tuli seda tõsta, sest muidu oleks võinud minna. Ja, ja seda, seda on täpselt niimoodi langetatud, see on käinud nagu jojo. Langetas 2006. aastal, Andrus Ansip ütles, tule jumal appi, miks meil nii kõrgelt aitäh, et miks te tahate uut, tõmbas selle poole? Seda viga kordama. Aga reservid on piisavad. Meie praegu vaatame, kuulame, mida tööandjad ja töövõtjad räägivad, kes selle, kes, kes selle kassa juures saad öelda, et reserv on piisav ära näinud üldse kokkuleppeline soojusärkamine mis on kahe aasta varu väga suure kriisi puhul peab olema vähemalt kaheaastane varu. Tänases seisus on meil kahe aasta varu tagatud, kui me loome seda sedasama raha sinna edasi samas proportsioonis. Me oleme viimased kaks aastat ladunud, siis varu läheb ebamõistlikult suureks. Valitsus, mida ta täna teeb meie riigieelarve, te räägite vastutustundlikkust, paneme siis meie riigieelarve oleks järgmise aasta prognoosi järgi. Kui vaadata, et see majanduskasvuks roos on kolm protsenti, oleks 3,5 protsenti miinuses ehk allapoole Maastrichti kriteeriume selle trikiga raamatupidamislikult tõstate töötukassa reservid riigieelarvesse vähendada selle 2,1 protsendini. Te teete trikke? Te teate väga hästi, et kui, kui, kui langetada töötuskindlustusmakset 1,2 protsenti ehk siis inimese reaalne panus ka väheneks samal ajal tõsta tulumaksu üks protsent, siis ei oleks vaja seda teha, sest siis laekuks täiendavad 55 miljonit eurot riigieelarvesse selle ühe tulumaksu protsendi pealt. Ja meil läks vahendeid, mida kasutada ja see tasakaalustaks ka tasakaalustaks ka riigieelarvet. Valitsusjuht ei peaks minema pressikonverentsile, räägime, mismoodi Euroopa majandus võib järgmisel aastal 40 protsenti kukkuda. Te olete enda maksupoliitikule? Seda iseenesest hoidke nüüd silmad-kõrvad lahti, vaadake mis maailmas toimub nädal aega tagasi, mina vaatasin jumala tõsiseltvõetavaid majandusprogramme maailma, erinevalt telekanalitelt, kus ennustati, et selleks reedeks tänaseks kukub kokku kogu eurotsoon ja kogu maailma majandus, kogu pangandus. Keegi ei tea, mis juhtub praegu, see on niivõrd ebakindel situatsioon. Miks te prognoosite kolmeprotsendist, majanduskasvu, midagi. Me peame prognoosima. Eestil on tänapäeval kaheksa protsenti majanduskasvu, kui me tõstame tulumaksu korralikult, siis me võime kindlalt prognoosida, miinus kasvõi järgmine aasta, selles võite kindel olla. Protsente korralikult tõsta samal ajal langetama päris hästi, kui me samal ajal langetada töötuskindlustusmakset. Ei ma ausalt keegi ei hakka rohkem maksma, pigem pigem natukene vähem need, kes teenivad alla 700 euro kuus. No aga mis see, mis see point praegu on seal, et tõstame, liigutame kogu aeg. Põhjus on selles, et ärme teeme raamadele, ärme teeme raamatut, Sa pidamislike trikke rahaga, mida tegelikult ei saa kasutada, vaid vaid vaid oleme ausad ja võtame selle raha, paneme selle ühe protsendi tulumaksu juurde selle arvelt, et töötuskindlustusmaksest vabaneb ja me saame seda raha riigieelarves kasutada õpetajate palkadeks või palkadeks, kui sa vaatad, leiad toimimiseks või milleks iganes. Kuule, kulla Indrek, kui sa vaatad eesti kogu maksukoormust, siis me ei ole kõige madalamate killast, me oleme Euroopa liidus OSCD riikides üsna selle keskmise lähedal, 32,4 protsenti on meie kogu maksukoormus. Ja kui me vaatame meie hariduskulutusi eelarvest SKP-s, siis on need maailma ühed kõrgemad eurooplased, kõrgemad miljonilist teisel kohal oleme samal ajal meile jätkus õpetajate palkadeks raha, mis iseenesest näitab seda, et meil on selle eelarve raames, mis meil praegu on ees ja nende rahade raames, mis meil sisse tulevad, nii palju ebaefektiivsust, et sellele puhul rääkida lihtsalt paneme protsendi juurde sinna või kaks sinna-tänna, see on selles mõttes vastutustundetu, et tegelikult on meil nii palju võimalusi kokku hoida. Kui me oleme natukene targemalt, majandame natukene. Läheme, mille peale me kulutanud SKP-st suurte riikidega on selles mõttes natukenene lihtsustada lihtsustatud tegevustest. Väikses riigis ongi omakeelse korraliku hariduse samamoodi nagu omakeelse kultuuri hoidmine ongi proportsionaalselt väga kallis. Aga kui me seda ei tee, siis mis mõte pidada rahvusriiki? See kõlab ka nii ilusti, nii kena loosung, aga ma ei tea, kas on maapiirkondades ringi oled käinud ja vaadanud klopsoolid. Keskerakonda näiteks poole aasta ja käinud üheksas maakonnas visiidil ei, aga me oleme läbi, mina olen kõikidel voole ja ma pean ütlema, mina kandideerisin Kagu-Eestis Riigikogus, mina elan Lääne-Virus. Siin ei käi siin Valga, Võru Põlvamaal ja nägin seal koole, nagu näiteks Puka kool tuleb mulle meelde praegu mis ehitati omal ajal 800 kopikatega õpilase jaoks üle 800 õpilase jaoks. Sinna kooli oli mõeldud ka evakueerida sõja puhul, milleks Nõukogude Liit kogu aeg valmistus sõja puhul Tartu Ülikooli raamatukogu, nüüd käib seal koolis 150 õpilast. Sinna selle koolimajapidamisse läheb suur hulk raha, mis on tegelikult hariduses, läheb väga selgelt mööda õpetajate palkadest läheb mööda nendest asjadest, mida peaks selle rahaga finantseerima. Ja vot see on meie probleem, me peame sellest üle saama ja kõigi meie probleemide taga sa tegelikult võib varem või hiljem, ükskõik kui sügavalt sa kaevude või vähe sa näed seda, et meie probleemid algavad sellest, me oleme 50 aastat olnud okupeeritud. Me oleme olnud täiesti ebamõistlikult majandatud ja me oleme 20 aastaga teinud tohutu edasihüppe selleks, et sellest jamast soost välja tulla. Ja aga see kõik ei saa võrrelda ennast Rootsi Soomega heaolu tasemelt, ma olen nõus, et me ei saa. Anname omale samasuguseid maksutasemeid nagu neil seost, meil ei ole seda raha kusagilt võtta. Sel ajal, kui rootslased teenist sama vähe kui eestlased, siis ei olnud neil mingit 45-ga 54 protsendilist. Ma olen nõus, et koolivõrk on Eestis tarvis reorganiseerida ja see paljudes paljudes kohtades ei toimi nii nagu ta peaks, aga sõbrad ennem ette öelda, et tõstame ühe protsendi, selle jaoks tuleb ennem eelne reform selle jaoks, et oleks võimalik mõistlikul tasandil kooli otsused teha sunnite vallavanemat, vanema panema oma kooli selleks et teha. Mingite haldusreformi teha, see on vastutustunde küsimus, ka ministeeriumi ja kohalike oma. Sa oled koolid korda teha, siis see on väga kallis lõbu. Me peame tegema mingeid valikuid koolide mõttes. Kui me vaatame ka seda haridusreformi, millest me siin pikalt räägime, siis see eeldab mingeid valikuid ja millist haridust Ei, aga neid valikuid tuleb hakata tegema praegusest üks valik on täpselt see, et sa ei saa pidada 100 viitekümmend õpilast 800 õpilase jaoks ehitatud koolis absoluutselt üks kahest, kas sa leiad siin koolile veel rakendust ja täidata millegi lasuga. Vallas, kus on ongi 800 inimest vallasrakendustes 795, mõned tuleb kõrvaltiival. Koolis kokku kuidagi tuleme korraks selle selle ikkagi konkreetselt praeguse olukorra juurde, et mille poolest siis see ei ole maksutõus piltlikult öeldes lappida riigieelarve vajadusi sellesama töötukassa olemasoluga ja olemasolevate vahenditega see, see on, selles mõttes on siin kriitiseerijatel nagu õigus, et maksujustkui ei tõsta. Hoiame sama koha peal, aga saame ootamatust kohast riigieelarve jaoks lisavahendeid. Ei ole justkui ei ole justkui aus mäng. Ei, aga need, need vahendid, ega need ei ole ju ette nähtud, see on aukude lappimine, see on töötukassa reserv ja see on mõeldud selleks puhuks, kui seda läheb vaja selleks, et maksta välja tööd, milleks on, kas seal siis kandideerida ja mis seal siis, mis sa tahad, aga milleks seda on vaja hoida, seal ei lasta mingitel pankadel seda, seda kuidas öelda, hallata, võtta selle eest tasu, kaotada selle väärtust ja nii edasi kaks protsenti. Eelarve riigikassa lubab 0,9 protsenti ja lihtsalt efektiivsuse küsimus, ka riigil ei ole seda raha tegelikult vaja. Riigieelarves seda raha vaja ei ole. Minu arvates praegu mitte, aga ta on vaja selleks, et hoida teda just täpselt reservis sel juhul, kui majandus areneb, nii, et meie töötus hakkab Kas kinnitate, et selle raha nii-öelda ei kasutata riigieelarve mingite probleemide silumiseks, muuhulgas ka näitamiseks milline püsib riigieelarvepuudujääk, seda ei tehta, seda ei tehta sellepärast. Loomulikult ei tehta sellepärast seda tehtaks täpselt sellepärast, et seda ei peaks uuesti tõstma. Jälle sel hetkel, kui töötus hakkab kasvama, palun. Aga ei tehta sellepärast, et riigieelarvet tasakaalustada. Ei, seda ei tehta selleks, et lappida mingeid auke, nagu siin räägitakse. Riik peab lõppkokkuvõttes tagama selle, et ka töötuse puhul inimesed saavad makstud ega esimene, kes tuleb siia stuudiosse karjuma ole, ole, oled sina, sinu parteikaaslased, juhul kui töötus kasvab ja töötukassal ei ole enam raha välja maksta. Mis me siis teeme? Ega teie ettepanek on ju kogu aeg olnud, läheme laenama, kusagil. Lähme laename, istume. Meil on tõstame makse ja töötuskindlustusmeie eesmärk makse, mida me haldame, Leie andjad, töövõtjad ja valitsus, töö, tööandjad, Teil on see rumal mäng, midagi, valitsus on nüüd välja tulnud nii kaugele viinud. Nad astusid välja sellest solidaarsust organisatsioonist. Nad ei ole nälja korjama. Rääkima läbi rääkima ja arutama seda, et, et kuidas ja mis, loomulikult igal huvigrupil on õigus avaldada oma arvamust, avaldada survet mis iganes, aga, aga tõsiasi on see, et, et just see maks on selles mõttes väga hea näide selle kohta, kuidas seda väga kiiresti on muudetud väga kardinaalselt pendel on peksnud ühest seinast teise ja seda viga ei taheta korrata, sest majandusolukord ei ole väga kindel ja on ka lubatud juba praegu, et seesama töötuskindlustuse määr langeb alates 2013.-st aastast. Lihtsalt esiteks huvitav tähelepanek, et, et kui me räägime, et Valdo esindab meil liberaale liberaalset maailmavaadet, liberaalid on meile rääkinud 20 aastat, et riik on halb peremees, mis puudutab töötukassalt, siis nad on veendunud, et töötukassa puhul hea hea peremees ja riik on halb omanik, tavaliselt vot see on see vahe ära vassib, ühesõnaga riik ei saaks minu raha ära võtta, siis ta oleks hea kasutaja, eks ju. Aga aga omanikuks päriselt ei tahagi nimetatud, kui liberaalide valitsus, siis riik, hea peremees, kui keegi teine. Ma tahan küsida. Poolt keelatud. Tanel, mis oleks sellel hetkel häda, kui Indrek Saarekaaslased ja, ja tema ise saaks kehtestada Eestis kõrgema tulumaksu, mis meil juhtuks? Majanduskasv aeglustub kindlasti aitaks kaasa sellele, et üks kui teine investeering, mida siia muidu tehtaks, jääks tegemata. Ja see on täiesti tõsine süüdistus selles mõttes või etteheide Indrek Saar, sest tõepoolest mida me täna näeme, Soome ettevõtted, mille pärast kolivad Eestisse mitte ometi sellepärast, et Tallinn kuidagi ilusam oleks, kui Helsingi ja siin ööklubid põnevamad kui, kui Helsingis kolivad ikkagi sellepärast, et maksusüsteem on neile kasulikum sealt edasi, kuhu me neid sooviks siis ajada Läti Venemaale. Kolivad kahel põhjusel, et üks põhjus on, on see, et meil on siiamaani reinvesteeritud kasumi tulumaksuvaba. See annab võimaluse emaettevõttele või tütarettevõte täielikult raha maksu maksmata, praktiliselt, mis on siin teenitud siit välja viia ja makstakse juba koduriigis maksjaga siin siin suudetakse väga vähese maksukoormusega tegelikult see raha kokku ajada. Meie inimesed näevad, me näeme seda. Kõige äärmuslikumal nendesamade Rootsi pankade peal, kes kes legend, ajad, et me väga ei, aga teine põhjus veel ütle selle teise põhjuse veel ära, siis me võime selle esimese juurde tagasi tulla ja teine põhjus on see, et Eestis on läinud palgad uuesti alla. Me oleme saanud teise ringi odav allhankemaaks, taas kord sest meil on suhteliselt hästi kvalifitseeritud tööjõud. Tänu meie siiski suhteliselt heale haridussüsteemile on meil suhteliselt hästi kvalifitseeritud tööjõud, aga kuna nende palgatase täna allasurutud, siis on kasulik uuesti siia tulla. No oleme ausad, see vahepealne lõngs tegelikult oli ikkagi valitsuse liig optimism sellel ajal, kui ka sotsid olid valitsuses ja kui seda ei oleks olnud, kui riigieelarve ei oleks olnud nii võimsalt üle puhutud nii-öelda ilusatel aastatel, siis see masu oleks olnud piltlikult öeldes väiksem. Ja tegelikult on ju tänu sellele, et meie tööjõumaksud on sellised, nagu nad on, on praegu ikkagi uuesti see taastumine olnud suhteliselt kerge, kui oleks siin olnud need maksutõusud, siis vaevalt see sellisel kombel läinud. 2008. aasta riigieelarve koostamise optimismi eest kindlasti kaasvastutavad sotsiaaldemokraadid on sellega täiesti nõus, aga 28. aastal alanud kärpimises töötasid krokodillid väga vihaselt kõik kolmekesi koos ja kärpisid ära 85 või isegi rohkem protsenti sellest, mis oli vaja kärpida selle jaoks, et riigieelarve tasakaalu saada. Pärast seda lennukit sotsid välja ja Ligi tegi vennale. Kui sotsiaaldemokraatlikul linnukest ei oleks valitsuses siristanud, siis tõenäoliselt nii heldeid, riigieelarveid. Ma loodan, liberaalide südametunnistuse peale ei oleks võib-olla tekkinud liberaalid on olnud valitsuses juhtpositsioonil 2000.-te algusest ja kogubuum on nende tugevalt toetatud, alandades kogu aeg makse ja lastesse riigieelarvel mühinal panna õhutades tarbimishullust ja lastes inimestel kokku laenata, nii et täna me võime öelda, et meil on valitsussektoriga väga hästi, meie laenukoormus on väga madal. Aga kui me vaatame erasektori laenukoormust, siis see on meil sama võrdne kui, kui nendel riikidel, kelle puhul me ütleme, et oi-oi, te käitute halastas ja nüüd riik, see, mis riikijates laenamata investeeringutele asi eraisikutel see ära teha, et teha ja ettevõtjatel ja nüüd parastab, ütleb, et noh, ise olite lollid ei ole. Vaata nüüd nisa vatsid jälle, aga seda ikka juhtub sotsidel. Kuule, ma ei tea, kas sa ei saa aru, mis on toimunud või sa ei taha aru saada, see on õige, et meil on, kui võtad võtta välisvõlga üldse, siis ta on suhteliselt suur meil, aga see viitab väga selgelt ka sellele, et tegemist on ühe riigiga, kes on väga lühikese ajaga pidanud investeerima väga palju täpselt seesama okupatsioonijutt. Me tulime sealt välja lühikese ajaga tehtud tohutu palju investeeringuid, see viib välisvõla suuruse ülesse. See ei pruugi olla negatiivne. Mõeldes just sellele, milleks see raha on kulutatud, kui see raha oleks kulutatud, nii nagu siin tehti majanduskriisi ajal paljudes Euroopa riikides, mis on viinud uue probleemi nüüd, et stimuleerida majandust lihtsalt lühiajaliste ja rahaliste sissemaksetega, näiteks seal, kes ostis uue auto Saksamaal ma ei tea täpselt detaile, aga igaüks, kes vahetas mingi vana auto välja uue vastu sai mingi krediidivalitsuse käest enam-vähem. Vot see on mõttetu vale tegevus. Sest see on tarbimise õhutamine. Kui sa võtad tööstust ja sel hetkel, aga nüüd on neil tänu sellele niisugune võlakoormus omal kääsete, et vaaguvad ka seal piiri peal, aga ei saa väga täie rinnaga midagi. Selles mõttes ma ei pea selle üle ka väga nurisema, sest see tegelikult aitas ka Eesti majandust läbi Rootsi, et me saime ka sellele tänu nagu minema, et nemad oma riiklike laenudega turgutasid oma süsteemi natukene, et me oleme ikkagi Rootsi, Rootsi ei teinud seda Rootsi teinud Rootsi Saksa. Eiei Rootsi kasutas teist trikki. Kui sa nüüd oleks tähele pannud, Rootsil on ju ujuv valuutakurss ja Rootsi kroon on viimase kolme aastaga olnud 40 protsendi sees, liikumises ja Rootsi krooni, rääkis Rootsi keskpank ise väga sihipäraselt alla selle väärtuse. Nii nagu nad varem alati on teinud, et devalveerimisega välja tulnud asjast, kuna on ujuv valuutakurss, siis nad tänu sellele said oma eksporditööstusele ikkagi. Valdo jooksevad siia-sinna, et me oleksime pidanud mitte üle minema eurole, et me oleksime pidanud Eesti krooni, oleks meil ka võimalus sellega reguleerida. Meil ei olnud ja võimekust ja meil ei olnud mingit võimalust, nagunii me Eesti kroon oli seotud saksa margaga ja kui ta seda teinud ei oleks, siis oleks ebakindlus Eesti majandus suhtes veel suurem olnud. Investeeringud veel väiksemad. See Me oleme liberaalidega ühte meelt. Eurole oli meie jaoks ainuke ainuke võimalik valik üldse. Indrek Saar mul nüüd ikkagi teine pool minu mõistusest tõrgub arusaamas seda, et kui me räägime, et inimese laenukoormus on suur, mis ta ongi ja siis nüüd lõppude lõpuks need inimesed, kes on suutnud ja nad on enamasti siis nii-öelda jäävad sellest miinimumpalga saamisest nii-öelda kas kohe-kohe teisele poole piiri või siis natukene rohkem ülespoole piiri. Et olukorras, kus nad no selle riigi väljaaitamise nagu oma õlgadele investeerides ise oma perevahendeid saavad nad nüüd trahviks selle eest, siis suur suurema tulumaksu protsendi. Üldse mitte, et esiteks, ma tuletan veel kord meelde, et meie poolt välja pakutud see ainuke aste oleks alates 1000-st eurost, kõik see 15000 krooni, see, mis sa teenid üle 1000 euro, sinna tuleb täiendavalt juurde viis protsenti, ehk siis seesama seesama Astemis kehtis kogu tuludele 2000.-te alguses. See on tehtud arvestusega, et need inimesed, kes teenivad üle 1000 euro, neid inimesed saavad teha mingisuguseid tarbimisvalikuid. Nendel on, kust arvelt tarbimisvalikuid teha, need inimesed, kes teenivad kolm-nelisada eurot kuus, nendel ei ole enam tarbimisvalikuid. Indrek sinine, siin oli see lihtsalt, kes teenivad vähem. Need inimesed, kes teenivad üle 1000 euro. Need on tihti ka valmis alustama uusi ettevõtteid. Milleks Sa pärsid seda, sest see on sees. Ja paljud neist palga peame tegema kõik selleks, et meie majandusküsimusi. Aga, aga ma tahan öelda, et küsimusele küsimus ei ole mitte sotside meeletust tahtmises maksudest küsimus on selles, et me näeme, et mingid elementaarsed asjad, mida ühiskond eeldab, et tehakse koos, tehakse ära riigi poolt, et need jäävad tegemata, neid ei saa enam mõistlikult teha, siis tuleb kuskilt natukene raha juurde saada selle jaoks, et neid asju koos teha, sest see on tagantjärgi lõpuks näiteks ühele lastega perele, kes peab oma lapsed käivad viima lasteaeda, mille tasud tõusevad praegu meeletu kiirusega või, või saatma koolikoolil on kuhugi raha vähem, siis eeldatakse järjest suuremat panust lapsevanemalt need kulutama, endal jälle vähenevad selle arvelt. Indrek Saar, inimene, kes teenib üle 1000 euro kuus, tema tarbisid, mis valik on täiesti olemas. Ta saab valida, kas ta tarbib kell viis õhtul ära kogu oma raha kuu jooksul või kell kuus õhtul. See on see valik, mida sa tegelikult teha saab. Nõus, nõus, loomulikult tore oleks, kui me saaksime palkasid siis on ju, et siis selle astmelist kehtestada tunduvalt kõrgemalt. Lihtsalt häda häda selles, kui me, kui me kehtestame selle astme kuskilt 3000-lt eurot, siis me ei saa ka märkimisväärset raha, me ei saa ka selle eest mitte midagi teha. Ega lõpuks on küsimus selles, et riigieelarve tuleb vastutustundlikult kokku panna seda mõõdet täis bluffida. No võib-olla siis ongi lihtsalt küsimus selles, et seda ei saa ka täis bluffida nende inimeste arvelt, kes selles olukorras ja keda juba on tekkinud, me samas inimarengu aruandes seda loeme, siis neid selle eest karistada, et nad on aidanud nii-öelda riiki kuidagi nagu soone peale. Seesama inimarengu aruanne, miks neid meie, neid tuleb aidata, no sule hulka. Ikkagi karistus ütleme nii, kui selle pealt, mida sa oled pidanud maksma, hakatakse küsima rohkem, siis noh, seda võib võtta muidugi ka kingitusena õigus maksta suuremat maksu, aga lõppude lõpuks kassas tähendab see ikkagi väiksemat võimalikku arvet. Mulle hakkab see saade järjest rohkem meeldima. No aga tuleme, selle, tuleme tuleme korra tagasi, pole küsimus ja ma loodan, et järjekorda need küsimused. Arengu, inimarengu aruanne. Sellest ka üks punkt oli see keskklassi osa ja keskklassi tähtsus ühele ühiskonnale ja see on täpselt see, mida te praegu teete selle astme kehtestamisega, Te lähete löömata keskklassi lähetada tapma ennem kui ta tekib üldse ja see on nii popp öelda nendele, kes vähem teenivad, et nüüd me lähme võtame, peksame neid rikkaid seal isegi sotsialistid. Mõtle, kui selle keskklassile keskklassi pere lapsed ei saa korralikku haridust, siis me tapame ära nende perspektiivi, nende perspektiivi, kui nende vanemate perspektiividest muretsevad selle pärast, et nende lapsed saaksid korraliku hariduse. Et meie, meie, noored õpetajad ei tule koolisest, sest palgad on nii madalad, siis me peame sinna natukene raha juurdeandmisest, tuututamisest, et haridus on prioriteet, ei ole mitte mingit kasu, kui me kehtestame alates 1000-st eurost 26 protsenti, tulumaksuastme, me saame täpselt nii palju raha, et tõsta õpetajate palka 20 protsenti, see on 35 miljonit eurot, me just jõudsime sinna number ja ma ja ma vean kihla, enamus nendest inimesed, kes selle 26 protsendi läbi panustavad natukene rohkem, enamus nendest inimestest on õnnelikud selle üle, et nad said solidaarselt osaleda selles, et õpetajate palk tõuseb. Loomulikult on see usu küsimus. Kohtusime Harju maavanemaga, kes näitas imehästi ära, mismoodi 10 tabeli ülespoole jäänud kooli. Seal oli gümnaasiumis õpilasi üle vist 50 või 60 allapoole kümmet või nii-öelda allapoole joont jäänud. 10 hulgas oli gümnaasiume, kus peetakse üleval õpetajaid, kus peetakse üleval maja. Seal käis kogu gümnaasiumi kohta 20 25 30 õpilast ja tõsta nüüd õpetajate palka. Ka neil seal koolis ei anna mitte kuidagi paremat haridust. Sellele samale. Ma olen absoluutselt nõus, et riik peab võtma vastutuse riiki küüniliselt haridusministri küüniliselt teatada, et omavalitsusjuhid pange oma koolid kinni, ükski omavalitsusjuht ei pane oma omavalitsuse territooriumil kooli kinni, esiteks ta saab sinna pearaha ja need on töökohad ja teiseks märgiliselt niivõrd valus otsus, et Lintsitaks ära enda kogukonnas, sellepärast peabki seda mõistlikul tasandil otsustama, aga selle jaoks tuleb ennem võtta ette administratiivreform, mitte lihtsalt haldusterritoriaalne reform, et me saaksime rääkida mõistlikest üksustest tasandil ühte või teist teenust, korraldada tahtsin lihtsalt Reformierakond tõstab käpad püsti, räägib 1500 aastat omavalitsusi, nagu vahepeal ei oleks mitte midagi juhtunud. 1500 aastat on möödunud. Tõmmata etteheide on õige, aga põhimõtteliselt ei saa sellega põhjendada tulumaksu kasvu, pumbata veelkord raha sinna süsteemi sisse, mis iseenesest on efektiivne, mingi teisi näiteid oleks vaja, selle juures räägime kas või arstidest või mingitest teistest kolmandatest näidetest, aga mitte haridussüsteem, kus tõepoolest raha riigieelarvest ja sisemajanduse kogutoodangust läheb ikkagi tähendab. Aga ma tulen selle juurde, me tahame head haridust väikses riigis, omakeelset head Hayden oleme, see on paraku kallim, kui seda teha saksa. Ta on päris kallis juba praegu ja vaat see on ka usu küsimus, et sina usud, et riik läheb, võtab kõik omavalitsuse ülesanded endaga. Riik võtab rahva käest raha ära, oota. Las ma räägin, võtab rahvalt raha ära, otsustab, kuhu nad selle saavad tagasi mingite toetuste mingite asjade näol. Meie pooldame teist mudelit, inimesed teenivad, panustavad, investeerivad, teenivad selle eest rohkem, näevad seda tulevikku ja neid ei saa karistada selle eest, et nad on rohkem panustanud, rohkem õppinud, tublimad olnud, edukamad olnud. Miks sa lähed ja lööd neile malakaga pähe selle eest, et ta on kõike seda teinud ainult selleks, et ollagi edukam? Vastupidi, kui me räägime kohalikest omavalitsus ja see sotsiaaldemokraadid räägivad seda, et, et keskvalitsus on praegu Reformierakonna pikaajalisel juhtimisel tsentraliseeritud väga palju otsuseid, need tuleks tegelikult viia regioonide või maakondade tasandile tagasi. Ma saan aru, et teil on parteid, võib juhtuda, et me paneks ei vannipidi, vastupidi, ma tahan Ena nõuad, et ma tahan, läheks ja paneks, ei taha. Sahles ütles, et ma tahan, ma tahan. Ma tahan, ma tahan seda, et riik võtaks vastutuse, mismoodi on korraldatud see tasand, kes otsustab, milline on gümnaasiumiharidus selles regioonis või selles maakonnas. Aga seda vastust. Omavalitsused ise liituvad ja las nad ise vaatavad. Tooteliik on iseenesest andnud väga selged juhised, kuidas, kui suureks kool peaks olema, kui palju peaks ühes koolis käima, milline on põhihariduse kättesaadavus peab kodu lähedal olema. No aga miks siis seda reformi ei ole tehtud, kui neid riike on väga selged juhised andnud, sellepärast et seda tehakse tasa ja targu, aga riik ei saa sisse minna sinna ja öelda. Kooli õpetajad leppige kokku, kes teiste ennast ära koondab ja siis ülejäänud nende arvelt. Kui ma selleks, et mitte kedagi efektiviseerida, mitte midagi efektiviseerida, maksame selle ebaefektiivsuse lihtsalt kinni ja juurutame seda. Meil on uus haridusminister, praegu, Jaak Aaviksoo tegeleb kõrghariduse reformiga, esialgu küll ta jõuab ka. Toeta millegipärast üldjõuab, me toetame seda. Me toetame seda, aga me arvame, et selle reformi eesmärk peab olema kõrghariduse kvaliteeti tõsta. Ja niikaua kui me kõigis punktides ei ole päris veendunud selles, et me oleme kõik, me tahame diskuteerida igati, toetame seda reformi, sest me leiame, et seda on vaja teha ja seda on vaja teha. Ka võimalik. Selle juurde, et, et küsimus on selles, et, et kui odavaks me oma riigi saame viia, täna on kriitiline käes ja sotsiaaldemokraadid ütlevad, et, et sellest ei saa enam riik odavamaks minna, on üksjagu ühiseid asju, mida mõistlik teha koos ja inimesed eeldavad, et neid teeb riik. Seda kohta, kust on võimalik veel seda riiki õhemaks viilida. Me näeme seda, et natukene rohkem oleks vaja panustada ühiselt. Liberaalid ütlevad, et jah, kuskilt saab veel maha võtta. Mina arvan, mina arvan küll, et riik on riigis on väga palju eba ebaefektiivsustel. See ei tähenda, et see ei tähenda, et riiki võiks olla efektiivsem. Ja seda me oleme ka mingeid vahendeid, et midagi teha. Ükskõik mida te räägite, siin astmelisest tulumaksust või mitte. Ma ütlesin seda riigikogus ka sellele Kadri Simsonile, teie relvavennale keskerakonnas, et ükski majandusteadlane mitte ükski maailmas ei ole kunagi suutnud tõestada, et majanduskasv kiireneks, kui sa tõstad makse, võib rääkida igasugust tasakaalustavat, Est, efektidest ja mis iganes diskussioonid käivad. Kuulsid ilmselt peale seda käibemaksu ülespoole tõstnud, kui me ajava juurde tuleb. Muidugi see oli niisugune hädavajalik. Tehes sel hetkel, kui oli Eesti kriisi sattunud, oli vaja täita eurokriteeriumid üle minna eurole. Tulumaksu tõstmine ei ole hädavajalik. Muidugi tulen, selle ei ole momendil vaja tõsta, muidugi see maja on vaja olla efektiivsem, kui majandus teadlasi juba mainisid siis tänapäevasele sellisele majandusmudelile liberaalsele turumajandusele aluse Adams, mis väitis kaks sajandit tagasi et, et jõukamad inimesed peavadki liberaalses turumajanduses panustama rohkem. Jah, ja väga hea, et sa selle teema üles võtsin, ma vaidlesin sellega Kadri Simsoniga ka Riigikogus vaielnud Smithiga ei saa enam vaielda, aga see on, vaata selles mõttes valesti tõlgendatud. Te loete mingeid pealkirju kusagilt ja ütle, et tuleb rohkem võtta. SMIT rääkis põhimõtteliselt eesti kehtivast maksumudelist proportsionaalsest tulumaksust mitte sellest, mida sa alguses nimetasid. Vaata et siis on küsimus, et kas kõik maksavad 500 krooni. Tulumaksuversioon Smistrite ei, see pole õige, rikkamad inimesed peaks panustama rohkem, aga ta ei rääkinud sõnagi silpigi kusagil astmelisest tulumaksust. Tema pidas silmas seda protsendilist, kes hakkas astmelisest tulumaksust rääkima. Oli Karl Marx, kes võttis teatavasti kleidiideed, keeras sinna natuke vinti juurde pea peale ja siis hakkas rääkima ja ma oleks väga ettevaatlik. Sellepärast juba selline oli tänane kõrgena Karl maksumärk minu jaoks väga ette. Kuna sina oled Rootsis elanud, oli meil näiteid tuua, et see on totaalne jama, et aga sa pead ju tunnistama, et Rootsis on elu hea, olgugi et seal on astmeline tulumaks ja seal näiteks tehakse väga tarka tööd, et sa ise sõidad rootsi autoga. Kuule, sa ei saa võrrelda Rootsit ja Eestit juba sellepärast, et esiteks Rootsi ei olnud okupeeritud. Sa ei saa võrrelda sellepärast, et Rootsil on loodusvarade baas, mis kaugelt võrreldav eesti omadega, kübekene sellega meil ei ole, ei metalle, ei ei. Nii. Ja see on ainuke, see on ainukene meie Nokia, see on meid üldse päästnud siin odava energiaga, vana õli tootmine on, aga meil ei ole sellist töösse võtta. Maailmatööstused, no ma ei tea, ma hakkan kohe nimetama sulle Eriksson alfa laval SKF, kes kui sa tead, leiutasid kuullaagrid ja asjad ja, ja siis mine edasi. Seal on kõik, nad on pärit väga kõrge maksukoormusega. See tark töö on tehtud just nimelt. See algas, see algas kunagi, palju on riigile. Tehaksegi. Neil ei ole esiteks loodusvarad ja maavarad, mida nad said kasutada selleks rootsi teras on tuntud. Ja teiseks läks Rootsi riik tõeliselt rikkaks. Maailmas aga siis oleks võinud? Pekstud ja, ja siia tulid suured Ameerika Marshalli plaani rahad, siis sakslased ostsid väga suures osas oma taastamiseks vajaminevaid asju rootsi keelest. See oli see, mis andis Rootsile rikese alguse. Soome haakis ennast. Ja aga aga sellest hoolimata ei pidanud, Soome oli kogu sõja, jäägu see suuremat riiki. Seltsi reserve Rootsile, kus tööjõud valgus sisse, Soome oli ka suhteliselt vaene riik ja, ja kusagil on see ühendatud anumate põhimõte, et me lõppkokkuvõttes me saame kõik sama rikkaks. Aga see ei saa toimuda üleöö, see ei ole kusagil toimunud üleöö. Ka see suure turu lisaväärtusega ja töö siis me võime ju teeselda siin, et meil on jõle kvalifitseeritud, teeme igast vingeid asju, aga kui sa vaatad ka sedasama Ericssoni, kuidas see on alustanud, kuhu ta jõudnud on, siis ta on hea näite ka Eestisse toonud siin selles mõttes, et meil oli, ennem oli siin mingi Helcoteqi tehas kusagil, kus pandi põhimõtteliselt mobiiltelefonidele plastkarpe ümber selleks et minema, sest see töö läks liiga kalliks siin teha asemel tuli Eriksson, kes pani püsti tehase, kus juba monteeritakse kokku kaitsetööstusele vajaminevaid sideseadmeid, tunduvalt keerulisem töö, tunduvalt rohkem lisaväärtust andev töö. Nii see läheb kunagi me jõuame ka sinna, et me ise hakkame laboreid siia, panen püsti ja leiutama neid seadmeid, aga see ei saa toimuda nii, et nullist hüppad ülesse sinnamaale, kus kõik teised on jõudnud 50 100 aastaga, meie jõuame sinna viie aastaga. Eba kompromissi kompromissi vaimus ma tuleks selle juurde. Ma saan aru, et me aeg-ajalt ka vist lõppema, et et kui kuna sa enne rääkisid viitasid sellele, et mida Marju Lauristin rääkis inimarengu aruanded ja paljud teised, et siis üks nendest välja öeldud asjadest, mida sa oma artiklis rõhuta, siis on see, et Eesti peab leidma oma tee ja ma olen sellega absoluutselt nõus, et me võiksime siinkohal kokku leppida, et mina, sotsiaaldemokraadina ei püüa kehtestada Eestis üks-ühele Rootsi maksusüsteemi. Liberaalina lased oma senistest maksudogmadest lahti. Ma arvan, et me saame palju õiglasema ühiskonna ja me leiame väga ilusa kompromissi. See oli küll väga mage kompromiss ei andnud mulle mitte midagi. Mina arvan, et kui me lepime selles kokku, et, Tüüpilist sotsiaaldemokraate, kes oli nõus oma põhimõtetes kohe loobuma Ja peaaegu kunagi paat, me ei ole kunagi öelnud, et me peaksime kopeerima Rootsi maksusüsteemi, mida, milles Valdo Randpere meid kogu aeg süüdistab, et me tahame tõsta ülemise maksuastme kuskil 80 protsendi piiri. Aga te tahate. Meil see tulumaksu, kus tegelikult see karistamise efekt on olemas ükskõik madalalt või kergelt, sa alustad. Aga järjekordne? Sarjas poolt ja vastu, nagu te kuulete, ei jahtu see teema siin veel niipea, täpselt samamoodi, loodetavasti ka teie jaoks omad arvamused. Loomulikult saan oodatud raadio kahe saate poolt ja vastu Facebooki kodulehekülje peale. Pakkuge seal, mida tuleks teha, kas rikkad peaksid Eestis rohkem maksma? Saadet toimetas maris Sander saatejuht Urmas Vaino. Nädala aja pärast kohtume jälle.