Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 26.-st novembrist. Stuudios on Kai Vare. Tänan, kodanikupäev. Narvas anti pidulikult kätte kodakondsustunnistused. Uute kodanike sõnul polnud eksam õitse raskem. Linnasekretäri Ants Leemetsa hinnangul oleks aga aeg kodakondsusseadus üle vaadata ja keelenõudeid muuta. Tartu ülikooli eetikakeskuse juht Margit Sutrop ütles kodanikupäeva puhul, et noorte välismaale õppima minek ei ole probleem. Pigem teeb muret see, kas nad suudavad välismaal rahvustunde säilitada. Roheliste erakonna liikmete kinnitusel ei kaalutud tänasel erakorralisel üldkogul tegevuse lõpetamist. Roheliste esimeheks valiti Aleksander laaneerakonna, võlgade tasumiseks otsustati tõsta liikmemaksu. Maareform algatati 20 aastat tagasi, aga 10 protsenti maast on siiani omanikuta. Seda pole siiski unustatud. Viimases järjekorras tegeletaksegi looduskaitsealade ning omavalitsuste, parkide ja teede kalt. Uus rappelt läbiv maanteelõik on pälvinud kriitikat. Autojuhtide hinnangul on teel liiga palju ringristmikke ja ülekäigule. Samuti on maantee kohati liiga kitsas. Maanteeametist selgitati, teed ehitades tuli arvestada ka jalakäijate ohutusega. Tallinna raekoja platsil algas jõululaat. Eile ümber kukkunud jõulupuu on taas püsti ja homme süüdatakse seal esimene advendiküünal. Ilm on vihmane, homseks tõuseb tuule kiirus saartel ja rannikul kuni 27 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel nullist pluss kaheksa kraadini, päeval on kuus kuni üheksa kraadi sooja. Teil on kodanikupäev, Narvas anti pidulikult kätte kodakondsustunnistused, kohal käis Jüri Nikolajev. Niimoodi laulsid Narva linnuses eesti hümni 30 vastset Eesti vabariigi kodaniku. Kodakondsustunnistuste saajate seas oli päris pisikesi lapsi. Jaga keskealisi inimesi, toimuvat, pildistati, filmiti ka telefonikaameratele. Meeleolu oli kui perekonnapeol jõhvist pärit kolleeg on eesti kodakondsust oodanud, nagu ta ise ütleb 18 aastat. Vanemad ei kirjutanud õigel ajal taotlust, aga kodakondsust onu leegil vaja. Et oleks Eesti kodanikuks minna Euroopasse õppima või õppida Eestis, aga see oli väga raske saada kodakondsust, tegin ainult kodakondsuseksami ja oli kõik keeldunud vaja. Ma õppisin nagu eesti koolis kassast juba õppinud, sellepärast ei ole vaja. Kohtla-Järve elanik Liisa ütleb, et kodanik on uhke olla. Rohkem praegu ei taha, et minu mees ka saad kodakondsust saada, aga milleks on vaja kodakondsust? Ma ei tea, kuidas Eestis on väga palju inimesi ilma kodakondsuseta marjad teha selleks, et nendel oleks ka kodakondsust. Ma mõtlen, et nad peavad ka soridele, nad kardavad, nad mõtlevad, et see on midagi härradki. Mida te ütleksite inimestele, kellel ei ole veel kodakondsust, aga kes võiks saada kodakondsuse tulija? Proovin. Nii lihtne ongi. Narva linnasekretäri Ants Liimetsa sõnul on Narvas Eesti kodanikke 27000 ehk veidi allapoole piirilinna elanikest ja vaevalt et teiste kodakondsete hulk Narvas ja ka mujal Eestis märgatavalt suureneb, kuna halli passi omanikel kaalukat huvi kodakondsuse vastu pole. Riigimetsa arvates oleks aeg mõelda kodakondsusseaduse muutmisele. Enne sõda kehtinud kodakondsusseaduses oli kord sees, et kui 10 aastat tuleb inimene elanud siin, siis ta sai kodakondsuse ilma keeleeksamita, ma arvan, selle normi võiks nagu uuesti taastada. Narvas uusi kodanikke õnnitlemas käinud riigikogu aseesimehe Laine Randjärve kommentaar. Muudatusi teha, mis puudutavad kodakondsuse andmist, selleks on vaja ikkagi väga laiapõhjalist konsensust ja samas oleme pakkunud võimaluse päris paljudele inimestele põhjalikult tundma õppima meie kultuurilugu, mis võib-olla muidu jääks ehk tundmata. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Aasta-aastalt suureneb välismaal õppivate Eesti koolinoorte arv. Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi arvates sõltub nende noortejäämine südames eestlaseks esmalt sellest, kuidas nad välismaal suudavad säilitada eesti keele oma identiteedil. Mirko ojakivi jätkab. Hiljuti teatas haridus- ja teadusministeerium, et ligi 3000 õpilast pole asunud nende andmetel koolikohustust sel sügisel täitma. Mainitud õpilastest suur osa on tegelikult ka Soome või mõne välisriigi õppeasutuse hingekirjas. Tartu ülikooli eetikakeskuse juhi Margit Sutropi sõnul on hea see, et meie noored üha enam kas gümnaasiumiastmes või ülikooliõpingute käigus enda aasta-paar välismaal täiendavad. Ka tänavaküsitlus Tartus näitas, et noored tahavad välismaale õppima minna. Kas teil on plaanis välismaale õppima minna ja võimalik küll, jah, aga kuidas te ette kujutada, kui te olete välismaal, kuidas teil on võimalik jääda Eesti kodanikuks? Tulen tagasi Eestisse, seostata oma tulevikku Eestiga ja kindlasti olete te mõelnud välismaale õppima minemisele? Kohati küll, jah, välismaal on võimalik jääda Eesti kodanikuks Annika. Hästi suhelda, siis jääb ikka Eestis. Kuid nii nagu teise maailmasõja järel on ka praegu eestlaseks olemine ja Eesti kodanikuks jäämine välismaal suure küsimärgi all, jätkab Margit Sutrop. No kui vaadata seda, kuidas pärast sõda väga paljud eestlased nägid välismaal vaeva, et oma eestlust hoida, siis see läks ikkagi paljude põlvkondade pingutuse tulemusena korda, et meil on päris suur väliseesti kogukond, aga on ka mitmete põlvkondade järel eesti keel hakanud kaduma. Olin just Torontos paar nädalat tagasi, kus ma käisin eesti majas ühte eesti keele tundi vaatamas ja oli päris tore vaadata, et lapsed tahavad eesti keelt õppida aga neil oli ikkagi ka gümnaasiumiosas päris suuri raskusi ennast eesti keeles väljendada. Ja kõige šokeerivam oli seal nende lastekeele kadumine, kes olid alles üsna hiljuti Eestist lahkunud. Maailma ajaloos on küllalt näiteid, kus inimesed on hakanud häbenema oma riiki maha salanud oma rahvust. Kuivõrd teie olete kohanud seda suhtumist või neid ohte, et noored ei seosta ennast Eesti riigiga ja pigem nagu varjatakse isegi seda, et nad on pärit Eestist. Ma olen isegi pigem nagu meeldivalt üllatatud olnud, et välismaal kohanud venekeelseid noori, kes väga uhkelt räägivad, et nad on Eestist pärit ja on suuremad eestlased kui eestikeelsed. Eestlased. Mirko Ojakivi, Tartu. Tallinnas oli koos erakonna Eestimaa rohelised erakorraline üldkogu. Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Rohelised on pärast kaotas parlamendivalimistel teatud ummikseisus, erakonda on saatnud sisemised lahkhelid ja mitmed nende erakonnast taandanud. Ära tuleb maksta ka valimiskampaaniast tekkinud võlg, mis ulatub vähemalt 40000 euroni. Tänasel korduskoosolekul, mida peeti kvoorumit, valiti uus juhatus ja arutati edasist tegevust. Eeloleval aastal hakkab roheliste tegevust juhatama Aleksander Laane. Erakonna tegevuse lõpetamist isegi ei kaalutud. Valdur Lahtvee. Seda küsimust pole kordagi üles tõstatatud, roheline ideoloogia on ja jääb vajadus ühiskonda suunata ühiskonna tegevus kavandada pikema perioodiga kui neli aastat. Kas ja kuivõrd me saame valitud jälle ja võimu juures olnud jälle, et see ei ole meie erakonna jaoks küsimus? Rohelised näevad oma nishi ühistulise majandustegevuse propageerimisel. Praegu oleks tulundusühistutel perspektiivi, arvestades energiaturu avanemist ja võlakriisis kukkuvaid. Pensionifonde. Valdur Lahtvee sõnul võiks luua mudeli ühistu kas või erakonna endi liikmete osalusel. Peaks looma selliseid seadusemehhanismid, kus ühistusse investeeritud rahale, riik panustab juurde see ühistuline tegevus, selle organiseerimine, et see on uus meil täna ja see nõuab ka eelkõige usaldust ja riik võiks olla see usalduse looja taoliste ühistutele algkapitali või tegevusvõimaluste loomisele läbi rahalise panusena. Erakonna võla likvideerimisel toetavad rohelised senisest kõrgemale liikmemaksule. Aastas peaks erakonna liige tasuma 120 eurot oma tõekspidamiste ja erakonna tuleviku nimel. Praegu on erakonna 1400-st liikmest maksu tasumata jätnud kolmandik. Rohelised loodavad võlausaldajate kannatlikkusele. Marek Strandberg rõhutab, et liikmemaksu tasumine on partei põhikirja kohaselt soovituslik. See ongi erakonna liikmete jaoks proovikivi, me ise loodame, et kolmandik erakonna liikmetest vasteka seda liikmemaksu maksta jaksavad, sellepärast et see on ka majanduslikult ainuke tee, millega tundub täna erakond, saab oma võlad makstud ja noh, nii-öelda oma tegevusplaanidele jalad alla. Maareformi seaduse jõustumisest on möödunud 20 aastat, kuid Eestis on ikka veel ligi 10 protsenti sellist maad, mis ei kuulu kellelegi, jätkab Piret päevist. Selle 10 protsendi sisse mahub lahendamata maareformi nõudeid nii tagastamise kui erastamise osas, seal võib-olla neid maid, mis tuleks jätta munitsipaalomandisse ja ka neid maid, mis jäävad riigi omandisse. Riigi omandisse jäävad näiteks looduskaitse alased maad. Need, kes meie raadiouudistele maa-ameti peadirektori kohusetäitja Anne Toom, see tähendab Looduskaitsealused maad, maardlate alused maad ja see moodustab üle poole sellest reformimata maast. Lahendamata maareformi nõuetega tegelevad küll kohalikud omavalitsused, kuid sealgi võib olla näiteks lahendamata kohtuvaidlusi, aga suurem probleem on pärimistega seotud. Need inimesed, kellel on õigus maad tagasi saada, on tänaseks surnud, aga pärijad ei ole kas siis oma toiminguid teinud või ei ole nad oma pabereid esitanud. Omavalitsusse. Vormistamata on ka kohalike omavalitsuste maa ja see jääbki maareformi lõppjärku. Pargid haljasalad üldkasutatavad teed, et neid alles praegu nagu hakatakse intensiivsemalt nagu nendega tegelema. Ettevalmistamisel on maareformi seaduse muutmise eelnõu, mille järgi tahetakse kehtestada tähtajad nendele, kes ei ole seni maid erastanud või oma pärimisõigust vormistanud, siis. Nagu kohustada neid toiminguid tegema nii neid, kes on erastamisel jätnud hooletusse või kes ei ole tagastamise käigus huvi tundnud ja ka kohalikele omavalitsustele Nad toimetaksid oma maadega kiiremini. Riik nüüd omalt poolt on küll teinud seda, et vähemalt keskkonnaministeeriumi haldusalas on riigi omandis jäetavate ate vormistamise hulk suurenenud. Autojuhtide arvates on äsja liikluseks avatud Rapla linna läbiva maantee lõigul liiga palju ringristmikke ja ülekäiguradu. Samuti on maantee kohati liiga kitsas. Lähemalt uuris Olev Kenk. Äsja remonditud teelõik avati liikluseks juba 15. novembril. Remont häiris tublisti kohalike inimeste elu, kuid liiklejaid on uue teega valdavalt rahul, kuigi mõndagi oleks nende hinnangul tulnud teha teisiti. Ringteed on ägedad, aga need ohutussaared Viljandi maantee pole palju sellest, ma arvan, et need jäävad ette kindlasti lume lükkajatele. Kuidas on sõita dring teinud ja natuke liiga palju, aga muidu pole ju juss orantivad. Rattaline võiks liigelda näoga vanast tööst, on nagu tunnusidson. Sügavad kraavid, tundub nagu ohtlik natuke. Rapla abivallavanem Indrek Kullam ütleb, et kiirustamisest ja ilmastikust tingitud pisipuudusi on palju. Kõige suurem probleem on Kullamäe arvates, aga teed ääristavad sügavad kraavid, mis linnapilti ei sobi. Teedeprojekteerija väidab, et need peaksid olema nagu sobilikud, aga linnamiljöösse, nagu kraav ei ole kohanud, oleks võinud olla kinnine drenaaž. Praegu ei ole ju veel ka täies mahus teekattemärgistust, mistõttu on siin liigelda, mis segane. Tihti ajutine teekatte märgistus, kuna plastikuga ei ole võimalik külmade märgade ilmadega. See paigaldus ei ole kvaliteetne ja kindlasti liiklusolud paranevad kevadel, kui tuleb korralik teekattemärgistust. Maanteeameti põhja regiooni direktori asetäitja Aivo Salum ütleb, et ehitaja tuli tööga rahuldavalt toime. Pisut enam kui kolme kilomeetrisel lõigul on 23 ohutussaart ja neljal kilomeetril on viis ringristmiku. Miks neid ometi peab nii palju olema? No eelkõige, me peame mõtlema jalakäijate ohutusele. Normide järgi peaks liiklussort planeerima, kui on ületuskohas, istub tikandi seitse meetrit, siin on üheksa meetri laiune, katkenud ületuskohad on täiesti õigustatud. Tallinna Raekoja platsil algas tavakohane jõululaat eile tuules ümber kukkunud nelja ja poole tunnine jõulupuu on taas püsti kuuse püstitamist töid juhtinud Rein põld ütles Tõnu Karjatse, need puu enam ümber kukkuda ei tohiks. Suurusega on selline olukord, et täna tulime, taastame toite ja siis hakkame kurvastama neid küttevaatamine, nii et homseks on siis kõik korras ja esimene advent nagu planeeritud. Selleks ajaks on kindlasti turvaline. Aga kas kuuske väga palju kannatada, mida tuli teha? Uus mõned oksad on ka, aga mitte eriti. Selles suhtes oli ka õnnelik õnnetus. Aga kas võib praegu öelda, et mis põhjusel ta niimoodi alla kukkus? Mina arvan, et selle otsaettevalmistamisel kogemata lõigati ühte nurka sisse sügavalt Lutsari kandiliseks tehtud ja siis püsti panemisel ei taibatud. Nad võisid saada, mitte märgata. Teie müügikiosk on siin otse kuuse kõrval. Kas te ei karda, et see, kus võib uuesti alla kukkuda? Ma ei usu, ma usaldan seda firmat tõesti praegust paneb ülesse ja ma millegipärast kahtlen, et ei olnud firma lugu. Ta kukkus, ma nägin algusest peale seda protsessi, kuidas ta kukkuma hakkas ja ma nii mõnedki tõmbasin sealt eest ära, nii et see oli tohutult õnnelik õnnetus, et keegi hoidis tervelt seda platsi täitsa kahe käega. Betti Alveri luulepäevade peaauhinna sai Miina härma gümnaasiumi näitetrupp, kes esitas luuletuse elusse armunud hinged. Jaan Lukas palus valikut põhjendada žürii esimehel Jaak Allikule. Žüriil oli raske valik, 22 luulekava puhul oli selge jagunemine nendeks, kus oli tehtud väga huvitavat teatraalselt lavastused ja nende vahel, kus loeti lihtsalt hingestatult Betti Alver ja Heiti Talviku luulet. Peaauhind langes seekord tõesti Miina Härma Gümnaasiumi kaval elusse armunud hinged, kus oli seenepuhas mõtestatud, arusaadav ja hingeminev, luule lugemine aga seest kolm järgmist preemiad said väga huvitavad just lavastuslikult kavad, need olid siis Kuusalu keskkooli härjad on Rakvere gümnaasiumi teatriansamblis ilmanile ja Saaremaa ühisgümnaasiumikõvera otsitakse, nii et kaks sellist, ütleme lähenemise liini olid võrdväärsed. Mille poolest jäävad seekordset Betti Alveri luuletabelist silma, tore traditsioon, kestab tore, et tuleb juurde trupp, aga ka see, et nii-öelda põhikoosseis nii-öelda kõrgliiga on alati sama õpetajad toovad oma uued õpilased ja mõtestatuse tase ja vaimsuse tase jääb kestma ja armastus Betti Alveri vastu toob igal sügisel kümnete Eesti koolide ja ma tahan öelda ka seda, et võib-olla just väike vähemategooride, nendega ta nüüd suletud aetakse nende koolide õpilasi siia ja, ja selles mõttes on väga kurb. Nende suurgümnaasiumite tegemise puhul läheb kaduma väga palju ilusat ja head, mis on just väikestes keskkoolides ja gümnaasiumides, kes kooliteatrite lippu alati kõrgel hoidnud. Ilmast öösel pilvisus tiheneb, pärast keskööd hakkab alates läänest uuesti vihma sadama ja sadu levib kiirelt üle Eesti. Puhub edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul 13 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Ida-Eestis nullist pluss nelja kraadini, Lääne-Eestis on sooja kolm kuni kaheksa kraadi. Homme on ilm pilves ja vihmane, puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 18 meetrit sekundis, saartel ja rannikul on tuule kiirus 15 kuni 20, puhanguti kuni 27 meetrit sekundis. Sooja on homseks oodata kuus kuni üheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.