Tere taas kuulama 100 aasta laule, ütlevad Valter ja, ja Kaja ker. Eelmises saates jäime peatuma aastasse 1966. Nende laulude juurde, mis olid tol aastal välja antud Saksamaa plaadifirmade poolt. Jätkame siis sealtsamast. Kui lõpetasime ühe Norra päritolu kuuletariga, kelle nimeks venke müüre siis temast sugugi vähem populaarne polnud ka tema kodumaa naaberriigist Rootsist imporditud siig maakist. Christian pruuni laulus seitse pisarat kinnitas ta, et täpselt nii palju pisaraid mõõdab ta ühe luhtunud suhte pärast. Läheme nüüd edasi 1926. aastal sündinud laulja ja näitleja Peeter Alexanderi juurde kelle õige nimi on Peeter nõima aier oma 40 eluaastaga või seda 66. aastal olla mõnelegi uustulnukale suisa isaks. Aga tema populaarsus oli täiesti võrdväärne nooremate konkurentidega. Ja nüüd pakume tema esituses ühe marssell peetärssi laulu nimega, kas peavad naised olema üksi? Teerajal. Hans laasti laulu tahan elada, plaadistas suhteliselt lühikest aega popmuusikataevas säranud lauljatar nimega Loliita. Vastamata jäänud armastus on muidugi mõnegi eluküünla kustutanud ja kui seda teksti väga hoolega kuulata, siis noh, siin asi päris nii hulluks ei lähe. Aga ridade vahelt paistab siiski, et ega see elu suuremas Ma pole, kui ikka vastuarmastust ei leia. No Raimond Valgre ütles kunagi selle kohta ühes oma laulus väga lihtsalt. Ma loodan, et saan sellest üle. Ja just nagu vastuseks äsja kuuldud laulutekstile kõlab järgmine laul Vicky Leon troosi esituses. See on Mario Paanase kirjutatud ja kannab nime. Kui tahad minna siis minema. Minnalaskmisest räägib ka järgmine laul nimelt helilooja Werner shafenbergeri ja Itaalia päritolu Ameerika lauljanna Franz, siis see koostöö jätkus ka 1966. aastal. Ja neilt ilmus üks laul nimega. Lase mul minna. Kommi friends, siis polnud sugugi ainuke laulja, kes tuli USA-st Saksamaale karje Ri jätkama. 35 aastane ameeriklane Milrem sein õppis sama hästi saksa keeles laulma ja tegi kaasa ka 20. filmis. Ühes neist, mille pealkiri oli kirju Hollywoodi kiik kõlas tema esituses häinski c. Hollywoodi kiigelaul. Aastal 1966 toimusid ju ka jalgpalli maailmameistrivõistlused Inglismaal kus Saksamaa liitvabariigi koondis sai õige napilt finaalis kaotuse Inglismaa käest. Aga sellegipoolest tuli ilmselt kõigi jalgpallisõprade teadvusse üks selline nimi nagu Franspeken Power, kes oli tol aastal siis saksa meeskonna poolkaitsja ja tuli hiljem maailmameistriks kõigepealt mängijana Saksa meeskonnas, samas ja veel hiljem ka saksa meeskonna treenerina. Üpris haruldane asi. Tol 66. aastal õnnestus aga kellelgi meelitada Franspeken power ka stuudiosse mikrofoni, et laulis ta seal siis Rolfaarlandi laulu nimega häid sõpru ei saa keegi lahutada. Aga võib-olla on põhjust minna 66. aastal korraks ka Saksamaa ida poole peale? Saksa DV-s korraldati ju 66. aastal. Mine tea, võib-olla ka poolakate sopoti laulufestivali eeskujul üks rahvusvaheline laulufestival kus oli osavõtjaid küll üksnes niinimetatud sotsialismileerist. Kui nüüd üks näide sealt tuua, siis kuulakem Chest Ombonist Hubert katsen Väysseri laulu nimega, ka võid sa teada, mis teed on armastusel ja laulis seda laulu Errhard Iiusa. Tiide reeglis. Samal üritusel kõlas ka Jürgen Hermanni laul nimega kaunis päev ja selle esitas Regina toos koos ansambliga kooli pris. Berliini rahvusvahelisel laulufestivalil esindasid Nõukogude Liitu Tamara Myanzzarova ja praegu kuuldavasti vist ärialal suuri asju korda saatev Jossif skoopisoon. Viimane laulis tookord Kernaczynski sõjavastast, lauluroos oli punane. Aga lauludega, milles kinnitati, et enam ei pea keegi kuskil enam sõdima lõigati endale üldiselt ikka sõrme. Võtame kasvõi kaks aastat hiljem 68. aastal Tšehhimaale Prahasse sisse sõitnud Nõukogude tankid, mis vist ei olnud eriti rahumeelsed. Aga poliitika on üldse üks väga keeruline asi. Ma arvan, et nii mõnedki heliloojad ja tekstitegijad tagantjärele mõtlevad, kas nad ikka õieti kirjutasid või mitte. Vähemasti see Kernaczynski meloodia on jäänud ikka väga tuntuks ja nüüd kuulame seda Georg Otsa esituses. Ja 100 aastat Saps sellest nüüd. Linn öös seal hirmus lahing. Väike küngas ja riis temast ja järgi jäid siis. Ta sängiks saiti. Lui Seli. Oot, sa siia ei üks ehk eni, no suur, ainult teistak palk. O. O s. S. Sõber ja. Nii ida kui Lääne-Saksamaal olid kindlasti 66. aastal veel väga tugevasti meeles need teise maailmasõjaaegsed sündmused. Võib-olla Ameerikas olid nad juba kiiremini mälust kustunud, mine tea. Aga seal olid tol ajal väga populaarsed mitmed muusikalid, mis on tegelikult alati. D Ameerika lööklauluturud toitjad, muusika, heliloojad on olnud ju tegelikult kõik vilunud lööklaulumeistreid, nagu näiteks ring Berlin, George kösshwin, koolbort. HeitCharles Straussi võitšeri hõõrmaid tuntaksegi just nimelt ainult nende loodud muusikalide kaudu kust on pärit siis ka nende populaarsed viisid. Ja kui alustada 66. aasta Ameerika laulude meenutamist, võtame siis esmalt käsile just nimelt muusikalid. Suhteliselt vähetuntud helilooja Saika Ulman kirjutas muusikali nimega Sweet Charity millest 69. aastal tehti ka film. Nimiosalist. Charity mängis Shelly McCain. Muusikalifilmi populaarseim piis oli viiks Bender ehk suur pilla ja, ja siinkohal laulab seda söörli mässi. Muusikalidega oli tihtipeale nii, et nad said tõesti kuulsamaks veel siis hiljem, kui oli neist ka mingi film tehtud. Täpselt samamoodi John känderi muusikaliga kabaree, mis filmiversioonina jõudis siis ekraanidele 1972. aastal muide seda peetigi tegelikult paremaks kui seda algset Broadway lavastust. Film sai kokku üheksa Oscari auhinda. Ühe neist lavastaja Popp fosse, aga ühega seal Paulsi osatäitja laisaminelli ja tema esitabki selle laulu, mida kohe kuulete John känderi kabaree. Kas on siis tõesti kogu elu üks kabaree, mine tea, võib-olla tõesti. Aga, ja veel 66.-st aastast üks menukas muusik kal, mille autoriks Jerry Herman. Selle nimi on Meim mamma, võib seda vast ehk tõlkida eesti keelde. See lavastus kaks aastat pärast tema väga menukat muusikali nimega Hello Dolly. Ja ega ta nüüd seda eelmise edu päris ei korranud, aga oli ikkagi üpris populaarne. Louis Armstrong oli muide selline mees, kes armastas repertuaari võtta ikaga populaarseid muusikaliviise ja ega ta seda Cheri hõõrmani meloodiat kaera ei põlanud. No seda lugu kuulates võib-olla tuli nii mõnelegi pähe, et helilooja Cherry hõõrmann siiski peale seda Helodollid. Kas ei osanud midagi uut paremat välja mõelda või kasutas natuke seda vana materjali, aga kuidagi väga tuttav tuli ette see selleks, aga nüüd läheme muusikalimaailmast edasi filmimaailma. Ja, ja 66. aastal linastus film nimega Krahvinna Hongkongist, kus nimiosas oli Sophia Loren. Aga söör Charles Spencer Chaplini ehk siis kõigile tuntud Charlie Chaplini kirjutatud laulu laulis maailma kuulsaks piss lauljatar nimega Petshlakvaar. Ja see on Vess is may song, see on minu laul. Aastal 1966 jõudis filmilinale veel üks väga tuntud film mees, naine ja selle. Noh, ma arvan, et üks väga suuri võlusid oli kindlasti helilooja Francis lei kirjutatud laul nimega mees ja naine täpselt nagu filmi nimi. No kindlasti väga suurepärane meloodia, sellepärast et sellest on tehtud väga palju töötlusi ja pakume teile siin kolme, ma ei tea, kas see esimene võiks olla originaal, vähemasti siin esinevad prantsuse lauljad Nikol Greci ja Pier paru. Aga peale seda kuuleme variante veel ka Ella Fitzgeraldi ja Engel Bert Hamperdinki esituses. Ka 66. aastal ei pääse me muidugi üle ega ümber ansamblist The Beatles. Tollal küll hakkasid nad kuidagi juba nagu natuke tagasi tõmbuma, vähemalt selles mõttes, et kontserttuure ei tahtnud enam eriti palju teha ja sellest tuleb ka täiesti aru saada, sellepärast et need olid kindlasti väga väsitavad, arvestades seda kohutavat publikum, tänu mis neil oli. Aga tollest aastast võiks noppida ühe Lennoni ja McCartney ja mis oli jällegi edetabeli tipus nii Inglismaal kui Ameerikas. Inglismaal number üks, USA-s number kaks. Ja selle laulu nimi on Eleanor. Biitlite suur konkurent Ameerika mandril oli endiselt ansambel Page rois kelle Liider Brian Wilson oli muide ju isegi ühest kõrvast kurt, aga see ei seganud sugugi mitte tal kirjutamast ja seadmast väga palju huvitavaid lugusid. 66. ilmus näiteks selline pala, mille nimeks kuudvibracenz ja seda peetakse tegelikult popmuusika vanus üheks kõige põhja panevamaks looks, sellepärast et on kasutatud väga palju neid helitehnilisi uuendusi ja mitmehäälset laulu ja mida kõike veel. Nii et ansambel The Beach Boys ja eelpool mainitud pala nimega kuud vibrations. Ansambli The Mamas and papas kohta on öeldud, et see oli üks selline ansambel, mis oli õigele rajal õiges kohas. Pluss kindlasti ka muidugi väga head laulud, hea esitus ja hea salvestus. Siitpoolt võib öelda veel nii palju, et ansamblil pidi vahest olema isegi mõni austaja mõnes kõrges nõukogudes võimukoridoris sellepärast et 69. aastal ilmus nende lauludest topeltalbum, Nõukogude liidus aga ansambli The Mamas papas tuntuim pala 66.-st aastast on kahtlemata see kuulus California räimi California unistus. Muide, kui neid aja raamatuid väga täpselt lapata, siis leiame, et 1966. aasta esimene jaanuarikuu number üks lugu Ameerika edetabelis on duo Simon ja Garfunkeli. Ja see kannab nime sounds of Silence ehk vaikuse helid. Poolsaimun ja Art Garfunkeli olid ju ennemgi juba koos tegutsenud nime all, Tommy ja Jerry aga siis vahepeal ka lahku läinud, sellepärast et esialgne edu ei tulnudki nähtavasti nii kiiresti, nagu oli oodatud. Lõpuks ta ikkagi tuli ja 66.-st aastast tõepoolest see laul nimega vaikuse helid oli vast see, mis ladus aluse just sellele hilisemale edule. Kolm mustanahalist noormeest, vennad ailid nautisid populaarsust 50.-te aastate lõpust seitsmekümnendaisse välja. Tegelikult alustasid nad ju kvartetina. Ent noorim vend hukkus kahjuks autoõnnetusel ja järele jäi vaid trio. Neilt ilmus aastal kolm kuni neli menulaulu. 66.-st aastast võiks aga välja noppida sellise, mille nimeks. See on minu vana süda. Täisault Haato main ja loo autorid on väga tuntud heliloojad, vennad Hollandit ja tausier. Ma arvan, et kõigile, kes on sajaaastane Mauruse sarja siiani kõlanud on meelde jäänud ka üks nüanss kujundusest, nimelt laul, kus Frank Sinatra laulab seda kuulsat tuubi tuubi tuud pidu, pidu on teatavasti pärit Kemferti laulust nimega straingers indemmaet. Tänase saate lõpuks kuulame seda veidi pikemalt, kui selles kujunduses aga Valter ja Jaak Ojakäär ning produtsent sendi Bruznyydsin kohtuvad teiega jälle järgmises, 100 aasta laulude saates nädala pärast kõike head.