Algab saade orelimeistritest kriisadest. Põhjusi selleks jagub, et viia ka klassika raadiokuulajad kurssi Kriisa dünastia oreliehituslooga. Nimelt möödub tänavu 125 aastat sellest mil vennad kriisad alustasid Eestis oreli kütusega. 150 aastat möödub Jacob Kriisa sünnist 100 aastat, Harri Kriisa sünnist 80 aastat vendade kriisade kodu oreli Rõuge kirikus oreli valmimisest. Peamine põhjus on aga need uhked oreleid ise Vastseliinas Võrus, Sangastes, Rõuges, Türil, Paides, Suure-Jaanis, kurvastas plas Rakveres, Jõhvis, Ruhnus ja mujalgi. Viimane aga Pärnus Eliisabeti kirikus. Mõni aasta pärast seda, kui eestlastel kamise aeg leidis väljenduse esimeses laulupeos tekkis ühel Haanjamaa poisil Kukemäe külas vihkla järve ääres muldpõrandaga rehekambris sündinud pere pesamunal. Danielil orelihuvi Enno Piir ja Heino Sikk on vahendanud brošüüris orelimeistrit kriisad kokke mäelt vestluse Dannyl kriisaga, kus ta meenutab orelihuvi algust. Juba pisikese poisina kippunutab perega kirikusse kaasa, et seal kiriku eesruumi trepist üles lipata ja uudistada kappi, kust need ilusad helid tulevad. Teine magnet oli naabrimees Jaak, kes oma aidas pisikesi kodu oreleid meisterdas. Ükski liigutus ja töövõte ei jäänud seal poisil märkamata. Kui neli käe all hakkas orelivilesid valmima, mis järjest kaunimalt helisema hakkasid, nakatusid noorima venna orelipisikust ka vanemad vennad Jakob ja Juhan. Koolis käisid kõik kolm venda, kolm talvehcocke vallakoolis. Tsaari kroonus teenistannil aega orkestris, trompetimängijana vabadel tundidel tegi aga sõjaväetöökojas kõikvõimalikke katseid. Orelivilede häälepidavuse saavutamiseks. Vean leiutaski ta abinõu puidu õhukindlakstegemisel mille sõjaväest vabanemise järel 1800 kaheksakümnendail hakkasid vennad kolmekesi üheskoos kodudele ja koolidele oreleid valmistama. On teada, et kriisade valmistatud oreli tulid pressimissojaani, Sänna kääpa ka ja veel paljudes teistes koolimajades. Mitmed orelit valmistati ka Peterburi eesti asundustele ning koguni Astrahani lähistele kaugele kalmõki stepi Iztoha Kinsque küla koolile Stavropoli kubermangus. Perekond seisu muutudes elasid, töötasid vennad erinevates taludes. Loen brošüürist. Kodu ja koolioreleid tegid kõik kolm venda iseseisvalt. Dannyl kogem, Jakob meelakul, Juhantoutsal kirikutele, suurte kontsert orelite valmistamiseks oli vaja koondada kõikide jõud ja oskustööjaotus oli neil järgmine. Tautsal tehti lõõtsad ja oreliümbriskapp, kulp, prospektid ja metallviled, kokemäel kõik kandvam osa mehhanismid, vilepõhjad, püstviled ja nii edasi. Selline tööjaotus kestis 30.-te aastateni. Hiljem ehitati orelit peaaegu täielikult kogemäel. Igaüks tegi talle ettenähtud osa oma töötoas valmis ja alles sihtpunktis said oreli üksikosad tervikuks on uskumatuid nii lihtsal viisil valmistatud oreliosad. Kenasti kokku sobisid just nii, see oli, mitte kunagi. Ja mitte ühelgi vennal ei esinenud praaki ei jäänud üle juppe ega tulnud ka puudu, kõik oli täpselt arvestatud, mõõdetud ja valmistatud. Niisiis oli orelimeistrite Kariisade esimene põlvkond kolm venda Dannyl, Juhan ja Jakob. Edasi Juhani ja Jakobi pojad olid küll aktiivselt kaastegevad oreliehituses, aga iseseisvaid meistreid neist ei saanud. Seevastu Danieli neli poega Eduard Aksel Rudolf-Harri on orelimeistrite teine põlvkond. Eduardi poeg Hardo. Liisa on aga orelimeistrite kolmanda põlve esindaja, kes jätkab esivanemate tööd ning on ehitanud ja remontinud oreleid Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal ja Ukrainas dema Rakveres asuvasse töökotta Osaühing Kriisa oreli sõitsingi külla, et rääkida pikemalt vendade kriisade tegevusest. Jutuajamist kriisade orelidünastia esiisa Danieli pojapoja Hardo Kriisa aga alustame aga sellest, kuidas maapoistel võistlik kida oreliehitamiskirg ja kuidas see edasi arenes. Ma arvan, et maal kõrvutisele talutööga kui olid ärksamad inimesed, siis neil tekkis mitmesuguseid muid huvisid koliga muusikalisi eeldusi, nagu ma olen kuulnud mul vanaisa oli küllaltki musikaalne inimene, siis tal on iseloomulik, et tal võis tekkida röövlite vastu ja eriti just arvestades seda, et Haanjamaal olid talud rohkem nagu oma äraelamise jaoks, pidi paratamatult mingisuguseid muid töid tegema, nagu tehti seal mööblit ja puidutöid väga palju, nii et tema huvi läks nagu võib-olla orelite peale, kuna see on ka puidutööga väga tihedalt seotud. Vennad kriisad olid kuuldavasti iseõppijad. Aga kas teie peres ongi teadmisi nii-öelda isalt pojale edasi antud või on keegi käinud ka kusagil väljaspool õppimas? Ma olen väga palju vaielnud sellele vastu, mis on üldse õppimine. Paljud inimesed käivad ju koolis ja neile õpetatakse, kui palju sellest neile külge jääb, see oleneb ikka inimesest, palju ta nüüd ise õpib. Ja tol ajal ei olnud mingisuguseid kooli võimalusi nagu mul, vana isegi, kas ta käis kolm või neli aastat seal külakoolis käis, et arvutamine ja lugemine oli selge, ülejäänu pidi kõik ise välja mõtlema. Aga seda ma ei ütleks, et just päris ta on niimoodi oma pead välja mõeldud, sest olid ju põlvest igasuguseid käsitöövõtteid, anti edasi ja nagu puidutöögi alal. Ja kui ma nüüd võrdlen siin hilisemaid tema lapsi juba nagu Harryt ja siis puidutöö tase oli ääretult kõrge. Isegi mööblit, mis tehti, võiks vabalt Ermitaažis viia sinna näitusele. Ja kui ma sattusin Ameerikasse, Harry oreleid seal nägin, siis ma ütleks, et see on täiesti tipptase teha näpu vahel. Muidugi on ka abinõusid ja masinaid kasutatud, aga kodustest tingimustes on tihti suured firmad ei tee nii korralikku ja puhast tööd. No kriisad nagu tegidki orelit kõik algusest lõpuni, kõik detailid ise valmis. Ja päriselt see nii ei olnud. Puidutöö tehti ise metallviled ja keelregistrid, need telliti Saksamaalt ja esialgu ka orelimängupuldid, sest see on küllalt keeruline seade. Ka need telliti Saksamaalt. Ja kui ma olen nüüd Aja jooksul vaadanud neid oreleid, mis siin ehitatud meie poolt on siis kõige esimene orel, mis on, mis su kirikus seal praegu veel olemas. See on täismehaaniline orel. Ja see on ilmselt tingitud sellest, et no seda me loeme küll esimeseks oreliks, aga see on nagu kooritud, enne seda tehti veel terve rida igasuguseid väikseid koduoreleid ja koolidele ja mis tol ajal olid igapäevane asi. Aga kui juba mindi näiteks roosa orel ehitati vanaroosa orel siis 1898, see on hüppab tilise traktuuriga ja miks seda tehti ilmselt mehaaniline traktuur ei õigustanud ennast eriti kirikuoludes niiskuse diatemperatuurid mängivad. Ja siis nagu ma olen märganud, nad jäidki selle pragmaatilise traktuuri juurde. Aga kuigi aja jooksul on selle läbi nagu kolme süsteemi mindud, esialgu oli lihtsamad nii-öelda keegel laade kui saksakeelset terminit kasutada, see on sellise koonus klapikesega videol. Hiljem mindi juba keerulisemate süsteemide peale, kus oli niinimetatud Tashen laade, see on siis iga vile all on väikene membraanikene, see töötab kiiremini täpsemalt ja annab tooni. Kõlaliselt on ta parem. Ja lõpuks viimased variandid juba sellest Ashen ladest, siin on tehtud. See viga oli, et siin oli väga raske suurte saada, kui seal midagi juhtus, pidi terve vileread pealt maha laduma, põhi avanes ainult pealt ja meil siis tehti see konstruktsioon ümber, niiet vilepõhjad on alt avatavad sisepea pealt neid asju ümber laduma. Ja kui hiljem Harry juba Ameerikasse sattus. Seal on niinimetatud Bittmann põhjad, need on üpris keerulised. Oma konstruktsioonid nõuavad ääretult täpset tööd. Vastasel juhul see asi lihtsalt ei tööta. Niimodi hüpnemaatid areng on läinud ja juba muidugi viimased orelit siis on ka juba elektrilise traktuuriga tehtud pragmaatika töötab aeglasemalt kui elektriline süsteem. No ilmselt on oreli ikka vastavalt nõudmistele ja vajadustele tehtud, niimoodi mitut masti ja erinevas suuruses. Jah, eks omad Eesti aeg siin oli väga palju tugevaid organiste. Paljudes kirikutes olid vanad mehaanilised, olid, võib-olla muinsuskaitse vaatab selle peale väga halvasti. Et need on nüüd hävitatud. Aga võib öelda, et nendel mängimine võiks ka kaunis piin olla, sest nad kolisesid, logisesid, jäid hüüdma, olid, jooksid kokku, ühelegi klahvile vajutad tuleb naabertoonia kaasa. Olenes muidugi kiriku klimaatilistes tingimustes. Olenes ka, kes on oreli ehitanud ja tolle aja organistid hakati teistsugust muusikat mängima, vajati suuremaid Pille täpsemaid ja suuremaga, aga üldse, see tähendab registrite Arn juba kasvas ja romantiline muusika, nii nagu ta nõudis. Kriisade valmistatud oreleid on Eestis kusagil 25 ringis aga kõik ei ole, olles. Sest osa ju sõjas hävisid pommitamiste tagajärjel nagu Narva ja Põltsamaa ja ja siin veel mõned Märjamaa näiteks, aga enamus on säilinud. Milline oli võib-olla kõige intensiivsem orelite meisterdamise periood kõige viljakam ja intensiivsem? Võiks öelda, et kõige intensiivsem oli kusagil 20.-test 25.-st aastast peale kuni sõjani välja. Siis tuli meil peaaegu iga aasta üks orel välja. Küllaltki suur, mida võib mingil määral isegi kontsert toreliks nimetada. Ja lõpus, kui aastatel isegi kuni kaks orelit aastas juba pandi püsti. Nii et Eesti kirikud said suures osas orelitega varustatud, võib olla. Mis on sellised suuremat tööd sellest perioodist? Suuremat tööd sellest perioodist, kui hakkaks võtma sellised suurimad pillid. Võtame Rakvere, näiteks Rakvere oli juba kaunis suur pildi, Põltsamaasõjas hävis Petseri Petseri kyll on praegu olemas ja, ja ta on meeldiv ja ilus pill, aga ta on väga korrast ära. Ta on hooldamata ja, aga sellest saaks jälle. Kui seal keegi selle asja ette võtaks, oleks võimalik sellest väga ilusa pildi teha. Kuulge, mis ehitati oma kodukogudusele, seda võib ka täiesti kontsertpilliks pidada ja väga ilusa meeldiva kõlaga. Hilisemad on nagu Türi, Paide, Narva Peetri oli kõige suurem orel, mis meile ehitati, see oli kuni peaaegu 40 registriga. Aga no see sõjas hävis ka ilusad pillid on suurejaan ja Urvaste sellega no niimoodi, et Suure-Jaani ehitati 37. aastal arvele ja siis Urvaste organist tahtis, et väga meeldis ja tehtagu temale täpselt samasugune pill. Dispositsiooni järgi on pill tõesti sama, täpselt, aga aga muidugi arvestades kõlalisi omadusi ruumil ja ja on ka muidugi orelikonstruktsioonil seal erinevused sees, nii et raske öelda, kumb see nüüd parem on, aga täiesti erinevad pillid, mõtleks, antis positsioon on üks ja sama, üks viimaseid oli veel Rapla, siis, mis 30 kaheksandal aastal tehti on ilus, suur suur pill ja võib veel lisada seda, et vanaisa, pojad, üksoni, muusik üks oli kunstnik, üks oli kirikuõpetaja ja üks oli siis puhtorelite peal. Ma mõtlen, Harrid. Ta küll ise ütles, et kui ta orelitega ei oleks tegelenud, siis ta oleks ülikooli matemaatikat läinud õppima. Aga kui nüüd tagasi minna, siis näiteks võtame Narva, Peetri ja Suure-Jaani. Jaa jaa, tuvastaja Rapla ja Rudolfi poolt kujundatud prospektid Stahli Pallases õppis ja kui siin varasemad orelit kasutati sakslaste eeskujusid ja tihtipeale jäetigi oreliprospekt alles siis need viimased on siis päris uued prospektid mis on juba kunstniku poolt kujundatud. SÕDA pillutas ka kriisade orelimeistrid laiali ja praktiliselt Eestisse jäi ainult teie isa Eduard tegutsema. Nii ta välja kukkus, jah. Orelite peale jäi ainult tema. Sellepärast üks onu Raimal kirikuõpetaja oli, see küüditati ära sinna Venemaa poole, sinna tema jäi üks oludest, Rudolf kunstnik oli, temal läks sõja lõpus kadunud Ma ta oli põhimõtteline sõjavastane, nii et tema sõjaväkke kuhugi ei läinud. Ilmselt ta kusagil vahele jäi ja oli kuulda, et las tema lihtsalt kui desertöör. Ja siis üks onu oli kuni sakslaste välja minema kuni Eestis siin, sest oli niisugune asi, inimesed, oskused, töölised näiteks, võtame kas või kes kirjutusmasinaid parandas ja samuti oreli ehitamine ja need sõjaväkke ei võetud. Aga kui sakslane mädanema hakkas, siis ta võttis kõik ära. Ja siis onu saadeti muidugi sinna sinimägedesse seda liini kaitsma. Ja ta kas ta 10 päeva, mis sai seal lahingutes ainult olla siis ta õlga haavata, sakslased viisid ta ära Saksamaale haiglasse. Ja siis hiljem ta jäi sinna põgenikelaagritesse ja Aja jooksul kujunes nii välja, Ameerikast otsiti orelimeistrit. See oli väga huvitav juhtum, seal õnnemäng tal niimoodi vedas. Ja siis ta läks ära Ameerikasse, sinna ta siis oma oreliehituse sisse seadis. Ja tema oligi Harris. Aga teie isa leedu argil oli siis pärast sõda, käed olid tööd täis orelite parandamisega või esialgu mitte. Esialgu olid vist orelimuusika üleüldse siin keelatud. Ütleks niimoodi, esialgu oli see asi palju vabama orelimuusika oli nagu lubatud ja kirikute juures võis tegutseda ja muidugi nüüd oli palju kõik need sõjast vigastatud orelit ja meid siis hooldada ja parandada ja aga raskemaks läks veidi hiljem, kuigi peab ütlema, et see on väga pisteliselt võib-olla, sest mõned inimesed ütlevad, et kiriku juures oli väga raske ja aga huvitaval moel meid eriti puudutatud. Mäletan näiteks isa tegi Pärnu oreli remonti, siis oli juhus, kus me läksime õhtul koju, üks mees kõndis meil järel. Ja kui me jõudsime õppimiskohta, siis küsis meie dokumente, mis ta seal kirikus tegite ja aga rohkem eriti ei ole huvi tuntud selle vastu. Teise sai ka öelda, kus mul poolvend oli, abiks Tallinna toomkiriku oreliremondil, mina olin siis veel, kas ma olin kuueaastane või et ma olin küll ka seal kaasas, isa kasutas, hoidsin klahvi, vajutasin talle. Aga seal muidu tööde juures oli mul vend abiks ja samast õppis Tallinna pedagoogilises instituudis ja siis ühel päeval kutsuti ta sinna teatud osakonda välja. Mingi poliittegelane küsib, et kas sa olid kiriku juures seal tööl? Jah, olin sa raha, said sealt? Jah, sain. Kas seal ei olnud seda haisvat raha vastu võtta, vend kostis selle peale ja teie nimetate nõukogude raha haiseks rahaks sisse, partorg oli näost valgeks läinud ja mitte sõnagi öelnud vend kõndis uksest välja, rohkem sel teemal ei räägita, nii. Need on vast kõik need kaks kõik juhtumid, kus me olime riigiasjadega kokku puutunud. Muidugi, nõukogude korra tekkis periood, kus kirikud töötajatele panigi kõrgendatud tuluma. Ja seda aastaid tagasi mõjuga. Nii et see oli ka kaunis ränk koormus, nii mitmedki kirikuõpetajad ja mul isaga kaotas selle tõttu tervise ja. Aga eks sellest ka välja rabeleda ja siis nõukogude aegne orelitegemine remondid ja kodus korteris sai teha. Nii, et üks elutuba oli meil poolenisti töötoaks muudetud, seal oli kreissaag, seal oli väikene, höövelmasin naabrit, keegi midagi ei öelnud, sest ühelt poolt seal elas üks juudi või seal proua, oli hambaarst, kodus tegutses teisel pool oli üks õmbleja. Õmblusmasin ikka surises keegi kellelegi peale kaevanud ja ei juhtunud midagi. Sai kõik need asjad korda aetud. Aga Kriisa meistrid olid ka Venemaal hinnatud, nii et kuuldavasti ka Moskvas Tšaikovski saali orelit kutsuti just kriisat korda tegema. Õigemini teie isa. Ja minu isa käis seal tegemas, asi oli selles, et kui ma nüüd ei eksi, kas see orel toodi Peterburist või kusagilt kirikust võeti maha ja oli vaja, Tšaikovski kontsert oli püsti panna, siis ta võttis selle töö oma peale, see oli vaja elektrifitseerida elektrilise traktori peale ümber teha. Mul on isegi neid dokumente veel alles, kus selleks, et Moskvasse sõita on Eestist kunstide valitsuse eriluba anti selleks, et sa võid rongipileti osta, Moskvasse sõita ja on ka seda, ta käis seal tegemas. Asi oli selles, et ega Venemaal orelimeistreid ei olnud. Hiljem siis ma käisin juba keskkoolis, siis mitu hooaega hoidsime korras Peterburi Leningradi filharmoonia suure saali orelit ja siis capella orelit ka. Ja huvitav kooli direktorilt küsisin enda nädalaks vabaks, jah, ja tema lahkelt luba. Nädal aega Peterburis olla. Mainisite ennist, et kuueaastasena käisite oreli remontimisel kaasas, nuppu vajutama, aga kuidas teie oreliehitus algas või oli see niisugune tasapisi toimiv protsess isa kõrval? Algul? Mingit erilist huvi oli vaja lihtsalt seda klahvi vajutada ja ja nagu kõikide orelitega kokku puutunud häälestus töö, siis juhtub seda, tead sinna puldi taha magama. Aga sai suuremaks kasvatud siis, kus oreli vastu huvi tekkis, oli, kui isa pani üles Põltsamaale Beltsama kirikusse Viljandi saksa kirikust toodud sovery orelit, mille ta ümber ehitas. Sellepärast et Viljandisse orel oli laia rõdu peal ja madal Põltsamaal on väga kitsas rõdu ja kõrge suurel tuli ümber komplekteerida, siis tuli uus prospekt talle ja, ja seal tekkis mul esimene võrd huvi oreli vastu, nii palju neid detaile oli ja, ja seal sained sortida ja aidata ja ja kõige huvitavam oligi orel häält tegema, professor Leppnurm tuli siis proovima, juba osa vilesid, laulsid siis ma seal üleval orelises vile põhjaotsa peal istusin ja ja siis oli huvitav, need pisikesed väikesed, need olid nagu igaüks nagu omaette isiksus, igav üksus seal mängu juures, see oli kõige huvitavam kuulata siis. Tõepoolest orelis on ju nii palju detaile 1000 detaili, et kui pikka aega nõuab see, et ennast kõige sellega kurssi viia. Detailide arv on suur, kuigi süsteem võib-olla ei olegi keeruline ja selles mõttes ei ole raske kurssi viia, sest paljud asjad nagu dubleerivad, korduvad, aga ma olen siin ka hiljem küsinud välismaal selliste suurte tuntud oreliehitajate käest, et miks sa mindud praegu nende vanade mehaaniliste orelite peale tagasi. On see, et kui me vajutame klahvile otse klahvi all olema klapi või vilede all oleva klapi jõuame siis on see kõige otsesem kontakt, selle kõlaga. Ja sellised orelit kõlavad väga head. Aga teine põhjus ka, mis nad ütlevad, et lihtsalt lepinemaatilised, elektrilised orelit, nende detailide hulk on väga suur mehaanilise oreli juures detaile on palju vähem ja mõnes mõttes töökindlus on nagu suurem loetakse, kuigi ma ise päris seda jutle, sest mehaanilise oreli, kusjuures, kui me kusagil 30 aastat teda ka mängima, siis tekivad loksud ja kolinat ja aga samas on ju kümnepinomaatilise oreleid, mis on 60 70 aastat töötanud ja ka iga asi vajab hooldamist. Ilma hoolduseta ei tööta ükski asi, aga aga suhteliselt kaua. Võit kaasneb nemaatiline orel vastu pidada. Mis materjali läheb, vajasin oreliehituses ja kust neid saadakse ja mis nõuded nendel materjalidel on? Materjalidega on nii, et peavad vajalikud materjalid olema korralik puit, korralikud metallid, korralikud nahad, mis puitpuitu on väga mitmesugust. Mänd, kuusk, tamm, saar, võib ka pähkel olla, võib ka veel vääristada, võite olla maakonniti ja kõik oleneb, mis, mis kuhu neid kasutada. Viljade juures muidugi, puidu valik annab erineva kõla. On vahe, kas me teeme selle ville männist, Videme tammest eriti väikeste vilede puhul, aga kasutute viljade puhul vahe sees ja samuti tallidega, kui need vilede segud võivad väga erinevad olla, nad on tavaliselt ikka inglistena seatinasegu. Seal võib ka mingeid vähe lisandeid muid olla, aga põhiliselt see, aga siis oleneb, kui palju seda seadena ja kui palju inglistina pandud, mida rohkem inglistena, seda säravama tooni saame. Rohkem seadena, seda pehmema kõlaga. Näiteks kunagi käis Tallinnas veidi mängija Prantsusmaalt, tal oli kaasas kullast flööt ja hõbedast flööt. Plaatina flööti ta kaasa ei võtnud, kuna nõukogude liit ei garanteerinud, et kui see kaduma läheb, kes selle kinni maksab. Aga imestasin seda kõlalist vahet. Kui hõbedast flöödil on ülemised toonid väga kirka ja heleda tooniga ja alt jääb ta hõredaks, siis kuldflööt alt annab väga mahlase tooni ja ülevalt ei ole nii kila, vaid on sellise pehmema kõlaga, nii et väga palju oleneb ikka materjalidest. No teie olete lisaks orelimeistritööle ka orelitohter, mis asjad või kes ohustavad orelit? Kõige rohkem teevad orelile kahju. Kõige rohkem mast mõjutab orelit klimaatilised tingimused. Nagu ma siin olen paljudele rääkinud, et meie kirikute olukord on küllaltki kehva. Ma ei mõtle kütmise osa kütmine kütmiseks, aga kui ikkagi akna vahed, uksevahed, irvitavad sol ja õues vihmane ilm, siis koguseni keskus on ka kirikus, talvel samuti tuiskab ja külm, kõik see tuleb kirikusse. Kui jälle väga kuivad kuumad ilmad jälle, see mõjutab kõik. Ja puidul on selline omadus, et ta tõmbab endasse niiskust või kuivab ja ja puit räägib ja selle tõttu on väga palju häireid orelite töös, eriti kevadeti ja sügiseti, kui need suured ilmastikumuutused on ja läheb asi ka hingele, et kui pikalt on niiske, siis puit võib hakata mädanema samuti. Kui varem olid viled liimitud naturaal liimidega nahaliimiga kokku, siis liim kõduneb sealt vahelt ära ja vile kukub lihtsalt neli seina kukuvad laiali. Teine nuhtlus on muidugi, see oleneb jällegi klimaatilistes tingimustes puidukoi. See on eriti saarte peal, meil näiteks võtame Ruhnu ja Saaremaal ja oreli puidu kahjustatud. Ja siis kolmas moment on muidugi Hirekesed, sügisel nad tulevad kirikusse võivad väga puhta töö teha. Kõik vaiksed lahk, lõõtsakesed ja igasugused klapikesed ja need lihtsalt pistetakse nahka, nii et sa tuled on paljas, traadi otsas ripub? Ei ole mitte midagi enam järel. See jällegi sõltub sellest kiriku korrasolekust. Kui tihedad uksed on ja kui ka uksepakku ei ole, siis hiir käib sealt sisse ja välja, nii nagu tema tahab. Nüüd te olete juba palju aastaid olnud siin Rakveres, aga tõrite mõnda aega ka Estonia kontserdisaali orelihooldaja, mis teile sellest ajast kõigepealt meenub? Noh, ühest küljest oli huvitav aeg, nagu need paljud teavad, ma elasin Estonia oreli sees kohe korterit Tallinnas ei olnud võimalik saada, tööl pidi olema ja töö toimus põhiliselt öösiti. Ma mäletan isegi, kui ükskord filharmoonia direktoriga tuli ütlemist ütles, et miks küll ei ole, päeval kõndisin talle vastu. Ma mõtlesin, et aga hästi ma hakkan siis päevalt tööl käima, kui sümfooniaproovid ja laval proovid toimuvad, ma võin selle ajusi maha istuda, aga ja siis, kui tööpäev läbi, lähen ära. Aga kes siis pillikorras hoiab ja siis saime ikka selgeks, et mina kasutan kontsertsaali öösiti või siis vahel tõesti päevad olid vabad siis ka päeval seda tööd teha. Aga mis peab ütlema, mille poolest see aeg oli? Huvitav? Oli väga palju, Välisorganiste käis esinemas ja kuna ma ühtlase olin meile noh, niinimetatud assistent aitasin lehte keerata ja registratsiooni juures seal mängimisel siis sellega väga palju õppis ja nägi erinevaid registreerimise võimalusi ja see oli ka huvitavat eri kanistrid, kas ta on siis Venemaalt või Prantsusmaalt või Inglismaalt või võivad niivõrd erinevalt. Registratsioone kolme teavad pill kõlab nii nagu täiesti teine pill. Siis muidugi mängutehnikaga on, kuidas kellelgi on. Üks prantsuse organist mängis täiesti orelit, no niivõrd prantsusepäraselt, et see pill kõlas täiesti teine, kui meil siin tavaliselt mängitakse. Organistati kohta võib öelda, huvitavat. Nemad on, kuna Venemaal oreleid on vähe ja tema on tavaliselt harjunud ühe oreliga kus tema harjuta ja ja seal mängida saab. Ja siis, kui ta oma kontsertreisile läheb, siis ta kujutab seda enda pilli ainult ette ja püüab täpselt samuti sellise kõlapildi leida nagu pill, mille ta iga päev mänginud. Näiteks üks belgia organist floor Peters isegi tegi mulle ühe väikese oreli tunnikese ja seletas, et kuidas kontsertsaalis peab mängima, kuidas suures katedraalis tavalises kirikus ja see tähendab fraseerima erinevalt sellest, kuidas ruumi akustilised omadused sellega peab. Mitteorganist ei pea kuulama orelit, vaid peab kuulama seda kõlamis, ruumist tuleb. See on ka väga tähtis. Nii et pilli kõla interplaneedist väga palju oleneb. Võrdlusena võin ka selle tuua näiteks ükskord, kui Rakvere kirikus Kalle Randalu käis esinemas. Seal oli üks vana Estonia kontsertklaver kõlaliselt mitte midagi erilist, aga ta oli korras, aga kui Kalle Randalu seal mängis, siis ma ei tundnud seda pilli lihtsalt ära nulli. Hoopis teise kõlaga. Ikka väga palju oleneb interpreedid, kes pilli taga on. Kui tähtis on üldse orelimeistrile kontakt organistiga ja võib-olla tagasiside oma ehitatud või remonditud oreli suhtes? Oreliga on nii, et ega ei saagi öelda, et suurel nüüd minu ehitatud on. Orel on igal juhul kollektiivne töö. Kui sa hakkad teda üksinda tegema, siis sa jäädki teda tegema, see niivõrd suur, sul on vaja abilisi ja kes teevad puidutööd ja aitavad igasuguseid muid töid seal kõik teha. Ja sinna juurde kuulub ka organist tingimata. Näiteks omal ajal meil oli abiks Orolfuus, oli kaugemasse aega minna, kui mul vanaisal oli abiks professor tapman. Hiljem oli meil professor Norma abiks nõuandjana. Ja kui nõukogude aja lõpus siin Rakveres restaureerimisvalitsuse töökoda hakkas meil tööle, siis oli meil abiks Rolf Uusväli. Me mitte ainult ei rääkinud siin puhti tehnilisi probleeme, vaid palju laiemalt musitseerimisest ja üldse, kuidas orel peaks olenema eri stiilidest ja nii et selles mõttes on nõuandeid vaja ka teise pilguga kui ainult ehitaja pilguga. Ja nüüd viimane, no orel, mis sai ehitatud, seal oli meil väga suureks abiks. Jaanus, tornime. Kohalik organist. Viimane suur töö ongi teelse Pärnu Eliisabeti kiriku orel mis kõlab toredasti ja näeb väga imposantne välja, kui pikaaegade selle oreliga töötasite. Selle oreliga sai päris pikalt tehtud, kõigepealt kõigepealt tekkis idee orel teha siis tekkis küsimus, milline peaks tema dispositsioon olemas, on see päris mitmeid variante tehtud? Mina pakkusin välja ja Jaanus Tornimäe poolt oli väljapakkumised ja, ja siis sai konsulteeritud veel Ines Maidre ka. Siis, kui läks juba ehitamiseks lahti, siis tuli kõigepealt appi võtta kunstnik, kes välise kujunduse teeb. Selleks oli klaasikunstnik Rait prääts. Kuna ta oli ka selle suure vitraažakna sinna juba varem teinud, siis oli päris loomulik, et temaga seal oreli sinna ümber akna kujundab. Ja peab ütlema, et kui esialgu see projekt mind mingil määral ehmatas, oli väga võib-olla nagu liialt moodsana tundus, siis praegu ma vaatan teda kris tavalise normaalse orelina. Ja peab ütlema, et see on väga õige jah, et üks orel kujundatakse väga mitme inimese poolt. Helistasin Pärnu Eliisabeti kiriku organistile Jaanus tor Rimile ja palusin iseloomustada Hardo Kriisa poolt ehitatud orelit. Kõigepealt peab ütlema seda, et miks just eestipill, et noh, et meil ikka inimesed armastavad kõike välismaist, et eestlase pilk on suunatud väga kaugele ja väga tihtipeale ei vaadata oma varba otsagi mitte jäi, ei märgata nii-öelda neid väärtusi, mis meil nii-öelda kodus on. Ja kui sünnikodus ei ole oma meistritööd noh, kus siis veel peaks olema. Aga pillist võib-olla nii palju, et pill iseenesest, et tema soov kaks olulist uuendust maailma oreliehituslikus mõttes kõigepealt üks on see, mis puudutab nii-öelda orelivälist nähtavust, ehk siis nimetatakse On maailmas ainulaadne seetõttu, et tavaliselt viled siis asetsevad prospektis gruppidena või siis niitis sektsioonidena siis Pärnus on viled asetatud ümber roosakna, et taolist prospekti pime nii-öelda maailmas ei kohta ja teine mõiste, mille Hardo Kriisa ise leiutas, on siis mängutehniline uuendus, mida nimetatakse siis virtuaalmehaanikaks. Ja virtuaalmehaanika on siis selline asi, mis siis kujutab endast nii-öelda sellist süsteemi. Et kui ütleme orelimängimises või kes ei ole, ütleme, organismid on väga palju maailmas ringi käinud ja võib-olla ei oska nii kohe hinnata, et millise tehnilise süsteemiga on tegu siis ta võib näiteks ära petta, et arvab, et see on nüüd mehhaaniline arel. Paalsus tähendabki seal seal olid meie makkimisega mehaanikat amet, aru saame me, kui me nii-öelda süsteemi lähemalt vaatame, et mehaanika on seal ainult üks osa, aga tegelikult heli liigub siis nii-öelda elektriliselt ja kui kahte pilli omavahel võrrelda nii-öelda vanemat pilli, uuemat pilli, siis vana on selline. Tagasihoidlik veidike selline tüse ja romantiline ja sahiseb ja ja ebamäärane siis uus pill on selline väga säravselge ja sellise väga konkreetse heli karakteristik, aga et, et võib öelda küll, et noh, tegemist on väga barokilaadse instrumendiga ja nii-öelda see instrument ise oma kõla tehnilistele hüpete poolest vastab nii-öelda minu koja organisti või kohaliku organisti sellistele kõla ideaalidele. Millist muusikat meeldib teile mängida just sellel uuel orelil? Noh, kõige rohkem ikkagi Bachi Buxte Huude ütleme koguse barokiajastu sobib ka väga hästi näiteks prantsuse selline klassikalise muusika ka. Et neid võimalusi on tegelikult päris palju, mis, mis selle pilli pääle saab mängida, et võib-olla tõesti ei ole võimalik seal mängida. Igal juhul rikastab see orel väga neid Eestis olevaid pille. Ja kahtlemata ta on, ütleme kõikidest pillidest mis meil Eestis öelda leidub, kus valdavaks on niisugune romantiline ja suur sümfooniline orel, siis see on nagu hoopis teisest ooperist. Püüa. Kui palju te tegite selle oreliehituse käigus koostööd orelimeister kriisaga? No ma pean ütlema, et ma olen väga õnnelik inimene selles mõttes, et targanistina mul oli see võimalus olla orelimeistri kõrval nii-öelda hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni. Et nii-öelda kõik viimase kui kruvi või mingi muu jupini ta pole näinud, kuidas üks nii suur instrument nii-öelda valm otsast lõpuni ja noh, loomulikult mis mind nagu eriti nagu liigutas Hardo Kriisa puhul kuidas ta oma töösse nagu suhtus, et noh, võib öelda küll, et tol ajal, kui ta tuli hästi palav suvi, aga aga see, kui meister võtab oreli sisse minnes kingad jalast ära, siis selle koha pealt tuli mulle meelde piibli sõna kus Pumal ütleb Moosesele, et et võta kingad jalast, Paikus käiga. Püha. Ma arvan, et iga meistri jaoks ükskõik mis instrumenti sa ehitad play loob, et see austus, millega üks inimene suhtub sellesse pilli, see oli minu jaoks täiesti imetlusväärne. Jätkame jutuajamist orelimeister Hardo kriisaga. Millised oreleid on teil veel valminud siin Rakveretöökojas? Rakveretöökojas põhiliselt me teeme remonte, aga Rakveretöökojas on tehtud Ruhnuga kirikule. Väike-orelikene registreid küll palju ei ole, aga sellega oli niimoodi, et Ruhnu see uus kirik, ta olla rootsi koguduse oma ja siis kuna sõja ajal need asjad seal olid hävinud ja osalt oli neil ka endale ära viidud orelit seal ei olnud, siis oli vajadus uue oreli järgi, siis nad tellisid meid uue oreli, jänese sai ka sinna tehtud. Kunagi sai veel tehtud ka Tartu muusikakoolile harjutus, vilja, aga kaugemasse aega. See on veel see aeg, kus palju asju ei olnud meil välismaalt võimalik materjale saada, korralikke ja. Aga rada sai tehtud ja on siiani kasutusele. Teie olete nüüd kriisade kolmanda põlvkonna orelimeister aga teil endal on kolm poega, kas liin jätkub, kas teie pojad tegelevad ka oreli meisterdamisega? No see oleneb kõik, kuidas meil vajadused siin hakkavad olema Eestis aga mulle tundub, et vajaduse puuteorelite järgi peaaegu et täielikult puuduvad. Sest kui me üle 10 aasta korra ühe oreli ehitama, siis võib-olla ei ole mõttekas mingit suurt töökoda selleks pidada. Kas Eesti orel on kõla poolest teistmoodi kui välisMorelid, näiteks? On küll sellepärast ikkagi igal meistril on oma nägu. Kui me võtame prantsuse oreleid, võtame inglise võita Itaalia või Hispaania või need on kardinaalselt täielikult erinevad. Eesti orel võib-olla kõige rohkem sarnaneb saksa oreliga mõnes mõttes ka selle tõttu, et on sinuga rootsi mõjutusi rootsi meistrite poolt on neid orelit siia Eestisse ehitatud. Aga noh, Rootsi ja Saksa on enam-vähem üks ja sama kõlapildi poolest. Aga eesti orelimeistri poolt ehitatud orel on siiski Eesti võrrelda ei ole mitte saks saarel on täpselt sama nagu söögitegemisel kas on eesti kokk või saksa kokk? Toidu maitse on kindlasti erinev. Millist muusikat teie ise armastate kuulata? Mina kuulan hea meelega klassikalist muusikat enne Bachi pohh peale Bachi tänapäevani välja. Kuna ma olen ka muusikalist haridust saanud, siis on see kaunis loomulik, et ma sinnakanti oma muusikaliste kalduvustega olen. See, mis tavaraadiost iga päev tuleb, selle ma üritan üldiselt kinni keerata, seda ma ei kuula. Kus teie olete saanud muusikalist haridust? Kõigepealt laste muusikakool. Mul oli väga hea pedagoog siin, kes klaverit õpetas. Ta oli omal ajal konservatooriumi lõpetanud, aga kuna need saksa ajad ja asjad vahel olid, siis tema haridust ei tunnistatud ja siis ta oli ainult laste muusikakooli õppejõud võis olla. Kus seal see oli Rakveres ja siis edasi Tallinna muusikakool, klaveriga seal edasi ja samal ajal ma hakkasin ka professor Lepnurme juures orelit õppima, nii et ma olen kaks aastat juba sel ajal õppisin orelit siis edasi läksin konservatooriumisse, siis jätkasin juba puhtalt oreliõpinguid, need mind võeti vastu kui oreli eriala õpilane. Aga see oli Eugen Kapi ajal kui tema rektorali. Kuna tema oli ilmselt oreli tega kokku puutunud ja ja siis ta väga hästi suhtus orelimängu ja oreli õppimisse. Aga siis ei läinud palju aega, kui tuli Vladimir Alumäe sena rektoriks. Ja tema oli kaunis kirikuvastane ja siis kutsuti mind välja. Tehti asi selgeks, et meil ei ole vaja inimest, kes läheb hiljem kiriku juurde tööle. Kude oleksite puhkpilliõpik, siis me hoiaks, täitsin pilpa peal nagu seda nimetatud, aga oreliga tehti kiire lõpp. Nii et ma sain konservatooriumis ja kaks aastat olla, siis mind kustutati kui klaveri eriala õpilane, kuigi ma seda ei olnud. Ilmselt organistidega ma mõtlen just Hugo Lepnurme ja Rolf Uusväljaga oli teil tihedam tööprotsess ka seoses plaadisarja Eesti orelit valmimisega kui nende kirikute orelit vajasid kõik korrastamist enne salvestamist. Ja see plaadisari oli väga huvitav nähtus. Võiks öelda, et selle eestvedajaks Simson temani plaadi stuudiosse. Režissöör Tal oli väga häid saavutusi plaadistamisel. Siis ta mingil määral allus otse nagu Moskvale. Sest kui siin oreli plaadistamistega peale hakkasime, eks teda kutsuti mitu korda parteikomiteesse välja ja ka tema sellega eriti arvestanud, sest Moskva oli väga huvitatud sellistest plaatidest. Sest head plaadid, need läksid ju välismaale, müüdi plaadistused edasi ja sealt tuli nõukogude liidule tuli valuutat. Ta hakkas ka sarja tegema, ma ei tea, kas Lätis kaks plaati ainult ja leedukad vist said neli plaati ainult teha, siis tehti selle asjale seal lõpp peale, aga aga meie sari jõudis ju üle 30 plaadi vist on isegi veel rohkem ja see on jah, Enn Tomsoni ettevõtmine täielikul kujul. Ja ilmselt osa oreleid korrastati spetsiaalselt selle sarja jaoks. Ja paratamatult kõik orelit, mis on plaadistatud, need sai enne üle vaadatud. Ja kuna plaadistuudio maksis selle hooldamise korda, siis kogudustel oli ka väga hea meel, olid väga hea meelega, lubasid plaadistada. Nii et siin oli kasu mitmepoolne Kasu oli mitmepoolne ja veel oli see huvitav asi, et madal samal ajal töötasin Estonia kontserdisaali orelihooldajana aga suveperiood oli vaba, nii et suveperioodil oli aega käia mööda kirikuid ja ja neid orelit korda panna. See on jah nagu mingil määral isegi seikluslik või tihti pidi neid kirikuid seal enne kütma ja otsemite kirikut vaid käärkambreid, kus end homsenakas plaadistus tegema, see ruum pidi soe olema ja ja igasuguseid erinevaid mälestusi näiteks. Võtame, kui võru orelit sai plaadistada niivõrd niiskese kirik, seal oli palju velje juures tekkis häireid ja seda tähendas ümbervõtmise järjest jälle uuesti lint seisma, lint käima ja õnnestumise kohta uuesti võtta. Ja lõpuks, kui Enn Tomson Tallinnasse jõudis ja hakkas seal oma linte läbi kuulama, siis tuli välja, et olid mingid raadiohäired, tekkisid aparatuuris, mingi raadiojaam jooksis sinna lindi peale sisse uuesti sõita Võrru ja osa asju ümber võtta. Nendega seiklusi oli küll. Kas te lapsepõlve veetsite ka Haanjamaal seal kukemäe talus? Lapsepõlves suveti olin vanaema juures aga muidu ma olen praktiliselt terve elu Rakveres elanud, asi oli selles, Rakveres ehitati Pauluse kirik ja isa tuli siia organistiks. Sellest alates ongi Rakveresse jäetud ja ei ole midagi teha ja kuigi ma loen ikka ennast lõuna eestlaseks, aga aga nii ta on. Haanja Maal on orelimeister Kriisa puhkemaja. Kas see on kokeme või, või meelako, talu või, või midagi muud? Meelakud aluse on mul vanaisa venna talu, see on ka oreliehitusega päris tihedalt seotud. Seal on isegi praegu veel olemas kaks väikest orelit sees. Kliendil on see maja kapremondis, aga üks orel oli, mida kasutati suuremate orelivilede intoneerimiseks, aga teda võis ka eraldi mänguna kasutada. Ja teine on üks väikene kodu orelikene. Ma arvan, et see on kusagilt mõisast omal ajal sattunud sinna. Ja siis on meil ka rida igasuguseid tööriistu ja nii et selles mõttes on õige teda nimetada orelimeistrite kriisade puhkemajaks. Kui sinna puhkama läheb, siis on näha ka natuke seda orelite ehitamise hõngu. Tänane saade oli orelimeistritest kriisadest dünastia kolmanda põlvkonna meistri Hardo kriisaga, kes tema töökojas Where's vestlemas saate autor Kersti hinnad. Saate mängis kokku operaator Katrin maadik.