Novembrikuises kunstiministeeriumis on tähelepanu all kaks küll need antud hetkeks äsja lõppenud festivali millel on väga sarnane kõlapilt ja viidatavalt siis sarnane tähendus kõigepealt andes härmiga, vestleme nuu performans festivalist, mis toimus neljandat korda sel aastal. Ja lisaks on kunstiministeeriumis külas Paula toomel, kellega me räägime festivalis. No ei, no mis siis samuti äsja toimus ja tõi omavahel kokku siis erinevatest valdkondadest loovisikud. Lisaks siis Tartu möliseb Indrek Grigori juhtimisel, mina olen saatejuht Maarja mürk, head kuulamist. Kunstiministeeriumis on nüüd Anders Härm äkki ta üsna äsja lõppenud Muu perfomance festivalist, mis toimus seitse kuni 10 november ja oli siis külaliskuraatoritena selle kokku pannud silke page ja Peeter staamer. Ja toimus, sest emal on hospitality, ehk siis püüdis tegeleda külalislahkuse mõistega Anders MUU performans festival tegelema natuke ajalooga meenutustega, kuidas see alguse sai, mida see nuusial tähendab ja miks selline asi toimub? Minu jaoks see algus on üsna isiklikku laadi, et kuskil 2002. aastal ma tegin ühe ühe perfomance, mis sai kohutavalt populaarseks ja ma pidin seda tegema igal pool Euroopas, erinevatel festivalidel. Ja tegelikult perfomance kunstiajalooga ma olin nagu isegi ka tegelenud varasemalt, eks ole, see oli üks neid teemasid, millele ma pidasin loenguid ja põhimõtteliselt see, mis mulle tundus nagu tol ajal aegses kontekstis Eestis oli see, et performance'i mõistet käsitleti väga kitsalt romansi kunsti mõiste oli nagu defineeritud selliste nii-öelda eesti kunsti klassikute nagu rühm, T eks ole, Raul Kurvits eelkõige ja teiselt poolt siis Siim-Tanel Annuse poolt, sinna võib ka Jaan Toomiku liitu täiesti rahulikult. Sedasama traditsiooni kandis nii Toomiku poolt juhitud ITK seeder kui ka tegelikult vaata et ma nagu väga suuri ideoloogilisi lahknevusi seal ei näinud. Noh, minu arvates see oli ikkagi väga, suuresti selliste vananenud esteetiliste koodide taastootmine. Selles mõttes, et täpselt niimoodi nagu abstraktset kunsti on võimalik teha jätkuvalt huvitavalt, onju aeg-ajalt see õnnestub ja täpselt samamoodi olin selle perfomance keelega ka, aga mulle tundus, et tegelikult on perfomance on ammu ära liikunud nagu teistesse suundadesse. Ja see mind, mis mind huvitas, oli eelkõige siis nagu kolm teemat. Esiteks perfomance liikumine nagu tänavaaktsialismi poliitilisse kultuuri ja oli siis perfomansi seosed teatriga eelkõige nagu perfomance, teatri mõiste. Ja kolmas on noh, ütleme siis selline nagu argielulisuse mõõde performatiivsetes praktikates ütleme siis mingit sorti nagu fluksuslikud edasi arendused, noh ja pidevalt nagu käies mööda neid festivale ja kogedes väga erinevaid asju, tekkis paratamatult soov nagu midagi artikuleerida sarnast ka nagu Eestis tollel hetkel. Et see mõte hakkas kuskilt kooruma mingi 2003. aasta paiku 2004 ja siis esimese Nuuberfomansi realitsioni me jõudsime siis 2005. aastal, vahepeal mul oli tegelikult ma tahtsin konsulteerida Priit rauaga, et kas ma saaks äkki Kanuti Gildi saali kasutada selleks esimeseks festivaliks ja siis ja siis ta küsis, keda sa tahad näidata seal üldse, mida sa tahad. Ja siis ma rääkisin talle, et noh, keda ma tahan, eks ole. Ja mis see nagu idee on. Ma olen kogu aeg sedasama asja tahtnud teha. Siis me panime leivad ühte kappi ja siis me tegimegi koos esimesed kolm festivali, et ma arvan, et me näitasime võrdlemisi suurt osa nagu performance'i kunstipraktikates mida Eestis tollel hetkel kindlasti ei eksisteerinud ja ma arvan, et me näitasime ära teatud arenguid 80.-test aastatest, edasi, mis on toimunud, ütleme, kui selline klassikaline perfomance kultuur, ütleme siis, mida kehastavad mõnes ütleme, Marina Abramovitši ja teised Vito Council ja, ja nii edasi. Kui noh, ütleme see põlvkond lõppeb, võtab ja perfomance kaheksakümnendatel aastatel, eks ole, liigub nagu edasi teistesse seostesse tekivad nagu teist tüüpi rühmitused ja nii edasi. Et ma arvan, et pakt, Robben kes on niisugused kaheksakümnendatel tekkinud, selline Norra perfomance rühmitus, kes praeguseks aretanud kopsquad oli veel meie fookuses Schibop, keda meil nuu perfomance selle tuua ei õnnestunud, aga kes siis tuli Rakvere valda skandaalile ja mitmed siis erinevate elualade esindajad, noh aga paraku noh, ma lõpetasin mingil hetkel oma joomis perfomance tegemise ära ja siis ma ei sattunud enam endale festivalidele noh, ja iseseisvalt sinna minna oli suhteliselt keeruline, eks ole. Mis tähendas siis kaks esimest aastat sai nagu ilusti teha selle, nagu oma kogemuse põhiselt on ja nende esinejad ega keda ma olin siis avastanud nendel retkedel või siis kuidagi teistmoodi nagu leidnud. Ja noh, 2009 oli üldse üks säästufestival ja selles mõttes, et varasemalt meil oli ta nagu kahe nädala peale nagu laiali venitatud, eks ole, toimus üks etendus päevas ja noh, mul on niisugune nagu traditsiooniline teatrifestivali formaat. See oli ka tegelikult oluline minu jaoks, sest just nimelt nagu rõhuda sellele asjale, mis tavalise performance festivali puhul ära kaob, eksis fookus mind tõsiselt häirisid nagu absoluutselt fokusseerimatut tegevus, ajakavadest mitte kinnipidamine ja nii edasi ja nii edasi ja kogu see nagu logistiline nurjumine, mis mis alati perfomance kunsti millegipärast saatma peadeks. Ja mul oli tõsiselt nagu nördinud ja solvunud isegi nende tegijate peale, et, et kutsute nagu inimesed kohal, eks ole, ja siis suurem osa neist nagu purjo suhteliselt kiiresti sellepärast teha ei ole mitte midagi. See on esinejate suhtes ebaõiglane vaatajate suhtes samamoodi, eks see oli ka nagu üks üks aspekt, mida ma kindlasti tahtsin nagu rõhutada, selle puhul Aga nüüd te olete Priit rauaga taandunud seekord esimest korda selliste esiisade või algatajate rolli. Kuidas te leidsite need kuraatorid, kes nüüd selle sisuga kokku panid ja kas te plaanite seda jätkata? Silge ja Peteri me leidsime tegelikult niimoodi, et silke tahtis teha ise midagi koostöös meiega ja pakkus välja mingit sorti esimese nagu kava mis tööprotsessi käigus tegelikult muutus, tahtis alguses teha nii-öelda koostööprojekti Nuuberfomantsiga, aga terve festival kahe, aga me andsime neile terve festivali ja et see tundus nagu mingis mõttes õige. Esiteks ei olnud meil füüsiliselt aega seda teha hõivatud igasuguste teiste asjadega, millega ma siin selle aasta jooksul tegelesin. Ja Priidul samamoodi olid nagu ka natuke teised fookused, draamafestivalid ja muud asjad, eks ole, omad asjad ajada ja teiseks tundus, et meil ei leia nagu mingit uut käiku, et vaja mingit välist imbuda selle festivali nagu ree Vitaliseerimiseks, kuigi ma arvan, et noh, tegelikult 2009 sellise säästufestivalil õnnestus väga hästi. Aga noh, see oli jumalast kui noh, uute performance'i kunstnike leiutamine mingis mõttes ettepaneku kellelegi teha perfomance, kes ei ole varem perfomance teinud, on ja, ja siis ta tuleb ja teeb ja aga see ei olnud päris meie idee ja noh, seal oli ka hästi palju nagu selliseid uus produktsioonel, mida me siis produtseerisime nagu hästi lõufay, väga väikse raha eest tehtud asjad. Ja nii edasi, et see ei olnud päris see, mida me tahtsime, et kuigi osaliselt see võiks olla agendas sees siiski, eks ja siis kuidagi kujunes väga hästi niimoodi, et noh, kultuuripealinna projekti veel kirjutasime meie aga üsna selge olijat, et meil oli vaja leida kuraatorit, silk juhtus parasjagu ise soovima midagi teha ja silke kaudu tuli majapidamisse ka Peeter ja minu meelest tegid täiesti hiilgava festivali, et absoluutselt rahul kogu selle korraldusliku poolega ja kogu selle programmiga Ma sinu neid muljeid nii-öelda mõnes mõttes sellised huvitavad peaaegu kõrvaltvaataja positsioon siin natuke hiljem aga kui millestki just selle konkreetse kontsepti juurde meil on need välja pakkusid, siis oma, selles testis need kulutavad väga pidulikult jätavad teatri selja taha ja sisenevad argielu lavalaudadele ja see on selline üsna moodne retoorika alates, ma ei tea 90.-test juba, mis käib käsikäes siis kogu sellise suhestuma esteetika, ka diskursuse ka, mida on saadud söögi alla ja söögi peale, aga ilmselt mitte nii palju Eestis. Ja kogu see külalislahkuse teema mängiti väga huvitavalt välja siis täies mahus Viru hotellis. Aga kuidas sulle tundub, et just, kas selline nimetame seda kunstiks, teatriks, perfomance milleks iganes selle muutumine õhtusöökidega, hotelli kinoks, liftis toimuvaks ja nii edasi ja nii edasi, et kui palju siin oli, seda just, et seda ei ole selles mahus, mulle tundub Eestis tehtud või, või sellise ulatusega või kui palju see on midagi, milles mujal on nagu võib-olla juba edasi liigutud näiteks saksa enda kultuuriruumis, kus kuraatorid tulevad, kui palju siin on seda importi nii-öelda või? No, ma arvan, importi kindlasti on omal moel, eks et noh, mingis mõttes sellise nagu suhestu esteetika raamides, eks ole, igasuguste sotsiaalsete olukordade loomine iseenesest ongi juba radikaalne ja noh, seda on tõepoolest olnud, ma ütleks, et pigem memm nullindate alguse esimese poole kunstis perfomance kultuuris päris palju ja noh, sellessamas saksa perfomance kultuuris, mida nad kahtlemata kõige paremini ütleme siis germaani. Et sinna võib ka nagu Austria Šveits tegelikult liita, et seal on päris palju neid tegijaid, kes mulle endale õudselt meeldisid. Barbara Krause näiteks ja mingis mõttes võib seda tõepoolest öelda jah, kell on juba natukene nagu vananemas või. Aga noh, küsimus on ikkagi minu arvates ikkagi teatud kohtades ja kohas ja ma arvan, et nukk, performance'i meedia oli nagu ja, ja see, mismoodi meil õnnestus seda nagu sinna suruda oli tänu sellele, et ta toimus justkui ebaharilikus kohas, eks ole, hotellis mis kohutavalt meeldis nagu meediale ja siis meedia haaras sellest kinni. Aga see absoluutselt ei tähendanud seda, et, et laiali nagu publikumassid oleksid hakanud seda Viru hotellikünnist ületama, kuigi tegelikult oleks võinud, eks ole, et see külastatavus oleks võinud kordades olla parem. Järelikult see samane väär nagu astuda mingisse sugusesse nagu ebatraditsioonilisse ruumi minna, sinna vaatama, ma ei tea, mingit etendust osalema mingites, nagu mängudes ikka ei ole kahtlane, tundub jätkuvalt nagu publikule ja noh, ja siis on seal kogu see hotelli nii-öelda hall argipäev, eks ole, segamini mingisuguste nagu kunstnikega asjadega, eks ole, lifti piinatakse, liikmesi see kõik on ikkagi nagu justkui kontekstis kinni. Ma tahan öelda, et see, mida nagu Simon sheik, ütleme siis suhestu esteetika puhul radikaalsena defineerib, on, on see siis counter Pabliks ehk siis see, et sa võtad mingit sorti argise või noh, ütleme teatud tüüpi käitumisega ruumi, eks ole, nagu hotell on ja siis sisendanud sinna mingit teist tüüpi käitumismudeli. Ja ma julgen nagu väita, et, et seda festivali ikkagi tegid. Ta pööras nagu mingeid suhteid seal sees ümber, eks ole, loomulikult see ei olnud nagu mingi revolutsioon ei teinud seda luba küsimata meie okupeerinud seda hotelli midagi muud, eks ole, aga aga me tegime seda nagu koostöös ja kokkuleppel hotelliga ja aktsepteeris teatud käitumisi, mida ta muidu ei aktsepteeri. Ja ma arvan, et meil õnnestus ka nagu seda hotelli enda argipäeva rutiini natukene nagu lõhkuda, eks. Aga kas see küsimus ongi see, et seda suhestuvatest eetikat just ongi need hiljem nagu väga palju ütleme, mida nullindatel jätkunud on kritiseeritud selle pärast, et kui ergitilevania jagab suppi kuskil muuseumis. Et mis mõte sellel on või tähendab, et ta loob selle sotsiaalse situatsiooni, aga sellesama supi jagamise puhul, kui sinna näiteks hakkasid tulema kodutud, kellel oli tõeliselt vaja seda suppi, siis nad visati sealt ikkagi välja nii-öelda see suhestuma esteetika kunstiprojekt lõpetati, et et just küsimus on, selles, toome selle sotsiaalse situatsiooni, aga et mis on selle väärtus, mida on ka Clair Bishop, eks ole küsinud, et mis on nende Encounterite või kohtumiste väärtus ja et ma tahtsin küsida selle kaasamise kohta, kui palju see kuidagi sekkus sellesse nii-öelda hotelli argipäeva ja teiselt poolt, kui palju sa arvad, et näiteks okupeerisid umbes korruse ja siis veel mingeid selliseid tükke sellest kui palju näiteks suvalisele turistile, võib-olla te jätsite mulje nagu järjekordne natuke rohkem pöördes konverentsi toimkond või, või noh, ühesõnaga saad aru, et kas see vahe tuli välja, kas oli eesmärk, kas sellest piisas? Selle raames toimus ka selline nii-öelda diskussiooni performans viie tonnine, kus erinevad inimesed rääkisid ja selles mõttes kriitikakoht ongi, et nafta on ju, et kas me tegime nagu küllalt või et ma arvan, et noh, ilmselt ei teinud ilmselt see ei olnud piisav enne, et seal on ikkagi see piletikünnis ka veel, kuigi osadel asjadel ei olnud piletit, tasuta üritused, astu tänavalt sisse ja tule, eks ole, noh hotellis satub peale hotelli fuajees keegi teeb midagi, eks ole, seda oli praktiliselt võimatu vältida tavakülastajale. Et noh, üldiselt ma arvan, et, et see samane nagu muuseumiruum peaks ikkagi ka olema avalik ruum, noh, ta on ikkagi sellise avaliku ruumina loodud. Ta ongi nagu kunsti avalikuks saamise koht mingis mõttes, eks ja ma arvan, et sellisena ta peakski toimima just nimelt et kui sa juba midagi sellist teed, noh siis on eriti silmakirjalik hakata sealt nagu inimesi minema peksma, eks ole. Teisest küljest, eks oli see ju teatud noh, osalemine ikkagi omal moel nagu elamustööstuses. Et see on ka põhjus, miks meediale meeldis, sest et loodi mingit teist Moody elamusi, näed mis ei olnud tavapäraselt, nagu et kedagi oleks huvitanud järjekordne festival Kanuti Gildi saalis, eks aga huvitas, sellepärast, et toimus Viru hotelli. Just samas Viru hotell, eks ole, kohale on, on ikkagi väga märgilise tähendusega ja tal nagu väga spetsiifilised ajalooga hotell. Ma arvan, et teist sellist nagu mütoloogiseeritud hotelli Eestis ei ole, eks Kungla hotell, võib-olla ka Kuulat, teil võib-olla natuke teistel põhjustel. Aga ma tahtsin küsida selle kohta, et alati nende selliste jällegi kasutades suhestub esteetika projektidega, torkab silma nende positiivsus ja minu meelest ka nendes juhtumiste kirjeldustes või ka sellest hajumises. Ka torkas aga silma selline helge, mõnevõrra naiivne selline meeleolu, et loome selle koha, anname võimaluse arutada, Lähme, toome kokku, siin on väga suur selline kollektiivse osaduse aspekt, et ühesõnaga selline tohutu positiivne, helge, peaaegu selline hipilik osaduse loomine ja mulle tundub see alati problemaatiline, sellepärast et tegelikult osaluse ei pruugi olla alati olla positiivne ja samal ajal ma olen sedasorti praktikad nagu väga palju. Neil on väga kindel arusaam, milline osalus peab olema või et see on nagu ettemääratud, et sa pead olema huvitatud, sa pead olema avatud, suutma suhestuda, eks ole. Ja nii edasi ja kui sa ei suuda, siis sa ei saa sellest midagi, sest et midagi muud seal ei ole kui see, et sa nagu osaleksid, et ühesõnaga mul on tunne, et see selline positiivsus on nagu praegu kohati juba diskrimineeriv. Noh, tegelikult ega see külalislahkuse mõiste ju iseenesest, et kui me mõtleme nagu kasvõi Potlachi peale, mis on selle üks aspekt kindlasti selle külalislahkuse teema käsitlemise juures et seal on kindlasti võrdlemisi pimedaid soone ja tegelikult hotellis kohana on nii-öelda külalislahkuse asendamine kapitalistlike suhetega, eks ole, et sa totaalne võõrandumine hädale võõraldavile, sest nimelt noh, see on nagu mingis mõttes ebaisikustamine, eks ole, sa ei pea nagu noh, oma privaatses ruumis välja tulema, eks ole, sa oled võõras kohas hotelliga ruum on piisavalt anonüümne, piisavalt nagu ükskõik, näen, ja kindlasti nendele aspektidele Sai aga seal nende vestluste käigus tähelepanu juhitud ja ka sellele kohtumiste nagu problemaatilisusele või täpselt samamoodi, aga minu arvates on selle kas või Eesti perfomance traditsiooni, mida noh, eelkõige sellisel kujul on viljelenud nagu non grataks ole sinuga suur uurimisobjekt, mis ihkab seda publikut justkui ja siis lõikab selle publiku nagu iseendast tähendab ta mingit sorti nagu negatsiooniga mingit sorti nagu väljajätmiste kõrvaletõukamist kaudu, eks ole. Agressiooniga selle publiku suhtes. Et selles mõttes noh, sellisele nagu positiivsele alusele üles ehitatud platvorme, kus vaatajal on võimalik nii-öelda ise otsustada, aga ära minna jääma sinna, tähendab, kui sa ikkagi kedagi kutsuda on ju siis sa oled millekski valmis, eks ole, teiselt poolt ka külastaja peab ikkagi nagu noh, millekski valmis olema, alles kutse vastu võttis kutse vastu võtnud, oleks kohale tulnud. See, mis edasi juhtub, on, on juba nagu suhtlemise enda noh, see ongi protsess, eks. Ja, ja selle kaudu peaks siis jõudmana mingit sorti teisele tasemele, et seal oli üks etendus tyyplu igale vaatajale ja kõik, kes selle nagu läbi tegid, olid täiesti nagu endast väljas tükk aega, et see oli mingit sorti, noh, väga võimas kogemus, on ju. Kui sa oled seal siis pool tundi kahestut, et kaasa mängid, osalejad mingisuguses protsessis, eks ole ja ja noh, see oli, ma arvan, et elamus nagu kõigile, et noh, 33-le inimesele, kes said kogeda Millised sinu isiklikud suhestumise kergpunktid olid ülesse ise said selle rabatuse või intensiivse kogemuse? Selles mõttes mul õnnestus käia võrdlemisi vähestel etendustel see aasta sellepärast, et tõepoolest ma olin nagu hõivatud teiste asjadega ja minu suhestumine jäi mõnevõrra. Mis on ka väga iseloomulik kogu soetavale esteetikale, tihti elu võtab oma Aga ma ikkagi jõudsin lõpuks läbi käia kõik need toad, mis olid siis vaba sissepääsuga kõigile külastajatele ja kus siis kõik need päevad toimus, mingit sorti tegevus. Ma arvan, et see oli võrdlemisi põnev avastamisruumi, mulle õudselt meeldis see, mida tegid Peeter staamer koos Iisraeli lavastajaga, kelle nimi mul meelde ei tule, et praegu parasjagu ühes hotellitoas nii-öelda Pimedas teatud filmilik ja lugude jutustamine, see oli hästi intensiivne, mismoodi nad suutsid nagu sinu kujutluses neid filme esile manada, et minu meelest oli hästi äge kogemus, see oli üldse esimene tuba, kuhu ma sattusin. Mulle meeldis väga Paide Messiss perfomance just nimelt seal hotellitoas. Tähendab mingis mõttes juba noh, niisugune nagu nullindate alguse perfomance keel, mida nad nagu pruugivad, aga sellises vahetus kontaktis hästi intiimses olukorras väga väikeses hotellitoas minu meelest intensiivistunud nagu, mis oli seda väga keeruline kirjeldada, et see koosnes nagu erinevatest sketšidest ja paide Messis nagu mõlemad siis mitte Messijad, aga aga segased, mõlemad segased kogu see tuba oli täis mingit erinevat atribuutikat ja siis nad nad parasjagu leiutasid koha peal, mängid sketše, eks ole. Esitasid mingeid lugusid väikeseid erinevate pillidega, noh üks oli siis nagu professionaalne tšellomängija suhtes, nagu sa oled seal imesid teha ja üldse kõigi pillidega ja teine oli siis professionaalne tantsija. Ja noh, see oli siuke intensiivne nagu viietunnine asi, et mina istusin seal nagu Luumatult mingi tunnikese vist. Et inimesed jäid sinna võrdlemisi kauaks püsima. Aga edasi perfomance siis veel küsimus ka, et näiteks nuu perfomance Baltoscandal, miks need on eraldi, mõnes mõttes ei või mitte edasi teete järgmised. Jah, vot see koosolek on meil veel pidamata aga minu jaoks see oli piisavalt inspireeriv küll, et seda festivali nüüd kuidagi edasi pushida ja ma arvan, et võin juba praegu öelda, et 2013 kindlasti tuleb festival. Et me peamegi nüüd otsustama, et noh, see on viies kord seda festivali teha ja ma arvan, et ta on selle koha nagu õigustanud sellel maastikul, mis tal on ja Baltoscandali liita, meil ei ole seda kunagi plaanis olnud, selles mõttes Baltoscandal on ikkagi see lähtekoht on teine, see lähtekoht on teater ja teatris toimuvad arengud, eks ole, ja see loogika on, on natuke teises kohas, minuarvates. Ja samuti ka Kanuti selline igapäevane. Just just et see ongi mingit sorti asi, mis sündis seal meie vahepeal Priidule midagi ja siis kui me alustasime seda festivali, et meile suures plaanis samad asjad, vette huvid on sarnased nii-öelda. Aga jah, eks me mõtleme, et kuidas me teeme seda juubelifestivali nii-öelda. Tehke siis koosolek ära ja me jääme siis ootama. Aastat 2013 käin tähendas. Nõnda, ja nüüd on kunstiministeeriumis külast Paula toomel, kellega me räägime samuti äsja lõppenud festivalist noina ja Paula, mida need sõnad tähendavad, kuidas selline algatus alguse sai, Tallinnasse jõudis? Naine festival on üleeuroopaline kunstifestival koodi nüüd kolm aastat tagasi. Selle kõige taga on Euroopa kunstikõrgkoolide liit Amsterdamis. Ressile nii noi näo seisab selle eest, et noi saksapäraselt nagu uus ja näo inglise keelepäraselt nagu nüüd ehk siis uus ja nüüd, mis tutvustab laiemale avalikkusele noori uusi talente, kes tulevikus hakkavad meie kunstimaailma kujundama. Kas oskad ka öelda, et kui see on seeme, Euroopa kunstikoolide võrgustik, ellu kutsutud festival samas toetuv saksa ja inglise keelele, kas selles võrgustikus on ka neid keeli kõnelevate kunstikoolide ülekaal, kuhu jääb itaalia ja prantsuse ja ja kõik muud? No konkreetselt tegelikult ongi see, et Eli ja, ja selle naine oleks põhipartnerid, on Undschesteri ülikool kelle dekaan on ka naine, au kunstiline juht. Ning teine kunstiline juht on samuti. Aga on Bergeni Ülikooli lektor Pavlograd jäänud liin siis kahekesi. Seega ilmselt see inglise keele pool tulebki sealt saksa keele pool tõenäoliselt, kuna see noi. Ma ise hollandi keelt ei räägi, ta tõenäoliselt umbes sõnana kõlab, et, et ma arvan, et eks ta sealt on tulnud. Mis on selle festivali mõttefestivali mõte? Festivali eesmärk ongi anda nendele noortele värskelt karjääri ellu astuvate le kunstnik võimalus professionaalsel tasandil näidata oma kunsti. Selle jaoks on siis toodud, et kogu see festivali formaat koorides võimalikult kaugele, ehk siis toimub professionaalses keskkonnas tavalistes esinemispaikades võimalikult professionaalsel tasandil kogu see festival. See on ühtlasi ka nagu foorum, kus need kunstnikud saavad kohtuda uute produtsentidega, luua uusi kontakte, kohtadega teiste kunstnikega tulevikus luua midagi enamat. Nende uute inimestega koos ja põhiliselt just soodustada seda valdkondadevahelist suhtlust, et kohtuks omavahel nii muusikud ja tantsukunstnikud, kohtuks omavahel muusikud ja visuaalkunstnikud ja disainerid, et tekiks suhtelised, tekiksid mingid uued kunstiformaadid. Ja ma saan aru, et lisaks Tallinnale see on toimunud ka teistes linnades ja toimub edasi ka teistes linnades, et kuidas selline maade vaheline jaotus on ja need, kes Eestist siis välja valiti, kas nad liiguvad nüüd edasi või milline on see festivali toimimise loogika? Loogika on nüüd see, et see liigub mööda kultuuripealinna, peamiselt ta 2009 oli Vilniuses, 2010 oli natis Prantsusmaal sel aastal siis Tallinnas ja järgmine aasta on Portugalis aga mitteametlikus kultuuripealinnas vaid portos. Kuna Portugal ameti kultuuri peale on lihtsalt üpriski pisikene siis otsustati see nagu ümber viia. Ning Eestis on asja taga põhiliselt, et Eesti muusika ja teatriakadeemia osaliselt ka Eesti kunstiakadeemia nende kahe koostööfestival siia sai. Kuna nad mõlemad on ka Elia liikmed ja väga aktiivsed liikmed ja kes Eestist osalesid, sest ma saan aru, et siin oli ka selline nii-öelda valikuprotsess, et kes selle valiku tegi, mis olid valiku alused. Eestis osales Laifestivalile viis projekti. Neid olid siis kunstiakadeemiast ja muusikaakadeemiast. Need valikud, keda nomineeriti tehti ülikooli sees ja nende osakondade juhid otsustasid, millised on need parimat projekti, mida nomineerida. Nomineeritud projektide seast valisin välja nüüd onlain festivalile omakorda rahvusvaheline žürii. Internetikeskkonnas ning lai festivalile toimus valik juuli alguses Amsterdamis koos kunstiliste juhtidega ning Eesti poolt osales seal ka Anu Liivak kumu direktor. Valik oli päris tihe, päris karm, kahjuks ühtegi teatri tantsuprojekti lai festivali pääsenud millest on siiralt väga kahju. Aga samas disainist, kunstist, filmist, muusikast oli oli väga häid projekte, väga häid töid ja mul on rõõm öelda, et festivalil tagantjärgi võib öelda, et juba muusikute ja kunstnike vahel on siin tekkinud juba uued sidemed ja mõlguvad mõttes uued projektid, mida esitada järgmiste aastate festivalile, mis ongi kogu meie eesmärk, et tekiks suhtlus, ega on hea meel. Aga kas see festival pakub siis nendele projektidele, mis siis välja valiti, pakub ka mingit sellist nii-öelda teostamist toetust või, või et luua, ma saan aru mingis mõttes sellist platvormi isegi infrastruktuuri sellisele noorele alustaval loovisikule, et siis viia ta kokku teiste kolleegidega rahvusvaheliselt. Et ühesõnaga, kas komm, mis selles osalemise eest nende pakutakse, ongi see, et sa saad oma projekti nii-öelda teostada või kuidas see toimib. Täpselt nõnda ongi, et kuna tegu on üleeuroopalise festivaliga, siis kõik need transpordikulud ja kõik kohapealsed majutuskulud on ikkagi festivali enda kata ja kanda samuti hoiatatakse, selle projekt saaks siin üles, et oleks olemas näiteks tantsuteatrile vajalik valgustus, vajalikud rekvisiidid. Et kõik see on ikkagi korraldusmeeskonna vastutuse valdkonnas. Eesti brändidest me neid aitas selles osas väga palju Eesti kunstiakadeemia nii oma teadmiste kui ka oma varaga otseselt, et see ongi jah meie eesmärk, et need kunstnikud saaks oma asja panna püsti mõnes muus riigis, kui oma kodumaal Eestist on, ma olen käinud, naine on ka, projekt läheb järgmisele aastale, see on väga hea võimalus eesti kunstnikele tegelikult oma oma tööd laiemalt tutvustada. Ja eriti hea võimalus selleks on tegeleda Online festival mis haarab selle võimaluse päris lihtsasti päris väikeste vahenditega oma töö viia väga suurele avalikkusele. Ja see on tõesti saab väga suurt tähelepanu üle euro. Ahjaa, või isegi tegelikult öelda, et üle maailma. Ehk siis see oleks nagu see koht, mis võiks olla mõne noore kunstniku eesmärgiks, kuhu nõu jõuda. Aga kas te ootate nii-öelda uusi projekte või te võtate vastu ka nii-öelda juba toimunud projektide taasesitust, siis kuskil mujal nii üht kui teist kokkuvõtlikud või võib tegelikult öelda, et sinna festivalile, kui Ivanomineerida peab olema valmis produkt ehk siis kuna valik toimub tegelikult online'is, siis nad vaatavad heligi, nad vaatavad videofaili pilte, nad tahavad ikkagi näha, mis asi see on. Et selles taustsüsteemis võib tõesti öelda, et pigem valmis produkte, aga ka kõiksugused, uued käsitlused, kui see idee on juba väga selgelt välja kujunenud, mis olema saab siis ka siukseid projekte oli meil näiteks sel aastal festivalil kellel oli visioon, tal olid mõned pildid, mõned mõned failid, aga asi lõpus nagu arenes, kujunes ja kokku tuli sisuliselt sama, aga teostus võib-olla veidike varieerus. Ehk siis peab lihtsalt olema kunstnikule endale väga hea visioon, mida ta teha tahab ja kuidas seda teostab. Aga rääkides veel sellise festivali sihtgrupist, et et see mõnes mõttes tuletab natuke meelde sellised näiteks ka siin kohalikus elus kunstiakadeemia näiteks lõputööde näituseid, kus pannakse lihtsalt välja kõik, et ma saan aru, et sellel festivalil otsest sellist nii-öelda kuraatori kontseptsiooni, et kui me oleme harjunud näiteks kas mingid teemad, mis igal aastal antakse, et see ongi lihtsalt selline, et ükskõik mida, ükskõik kelle poolt või noh, selles mõttes professionaalsel tasemel või noorte professionaalsel tasemel, aga et mingit sellist teema või sellist kontserti reaalselt piirangud, ma saan aru, ei ole otseselt jah, keskset teemat, et kas me nüüd ainult loodus temal näituse, et siukest tõesti meil ei ole. Aga see valik ikkagi toimub lähtudes sellest, et tööd moodustaks ühtse terviku kõik, mis pandi näiteks kas või ühte galeriisse kokku projektid mingis osas ikkagi kõnetasid 11. Et nad sobiks kokku, et nad meeldiks üksteisele nagu kunstilises mõttes ja tekiks mingi diskussioon nende tööde vahel tekiks diskussioon kunstnike vahel ja see annaks kõik kokkuvõttes külastajale midagi erakordset, midagi uut. Mis ma võin näiteks tuua välja, et disaini arhitektuurigaleriis Pärnu maanteel olid koos vähemalt 11 nagu kõnetavad disainiprojektid mis on mõlemad väga praktilise väärtusega. Üks aasta oli Eesti töölauri Hela sääre elektriline pakkiv mopeed ja teine oli siis Slovakkiast lõõgastusaksessuaaride kollektsioon, mis on inspireeritud kotid toolidest. Mõlemad üritavad nagu elukeskkonna paremaks muuta, lihtsamaks ja mugavamaks muuta. Et selles mõttes väga väga põnevat tööd olid räime nende sihtgruppide juurde, et ma tahtsingi küsida, et eesmärk on siis just nimelt tutvustada seda uut põlvkonda, kes just praegu astub kiiremasse kunstiellu, kes hakkab just järjest rohkem seda pilti määrama. Et eesmärk on tutvustada seda muidugi nii-öelda laiemale publikule. Aga kas ühelt poolt võiks olla sellise festivali eesmärk tutvustada näiteks ka kas potentsiaalsele ostjale tellijale, muuseumitele, institutsioonidele ja nii edasi? Kuidas mäletate selle festivali sihtgruppi, me ei saa päris olla kõigile. Teistele sihtgrupp ongi nii-öelda väikestes valdkondades ükshaaval. Kuidas ma neile lähenesime? Et ühelt poolt tõesti ongi see tavaline kunsti tarbija, kes käib ka muidu galeriis, kes käituvad ka muidu tantsuetendusel ja kes on võib-olla ka ise tantsija, võib-olla ise muusik teise külje pealt, et jällegi tõesti need produtsendid, kuraatorid, muuseumijuhatajad ja kõiksugused, muud tegelased, kellel on mingisugune muu professionaalne ja nii-öelda või võib-olla isegi äriline huvi nendest kunstnikest. Samas jah, kaustade potentsiaalsed kliendid tulevikus, kes võiks hakata neid lõõgastuda aksessuaar või neid lampe endale ostma, aga jah, ostjad pigem eeldasimegi, siis võib veel tavakülastaja hulgas, et me lähenesime konkreetsemalt kunstihuvilistele ka kultuurituristidele kui ka siis nendele prodotsentidele ja kunstimuuseumite juhtidele. Aga kuidas sa ise hindad, et noored kunstnikud on minu meelest üldse noored, loovisikud on tänapäeval väga aktiivsed ja tegelikult Jäär on paljuski lootma sellele süsteemile ja lootma nii-öelda nendele institutsioonidele, vaid mul on tunne, et ikkagi väga palju võetakse see enesepildile toomine endaga, et ja samal ajal tegelikult ka selline rahvusvaheline koostöö ka näiteks koolide kaudu toimub kõrvaltvaates mul on tunne, et väga intensiivselt, pidevalt on selliseid pakkumisi osaleda igasugustel workshop idel see liiklus toimub, on võimalik taodelda toetuseid, et osaleda sümboodiumitel, näitustel, teha koostööprojekte ja nii edasi ja nii edasi, et ühesõnaga selline liiklus toimub väga intensiivselt ja maastik on üsna tihe, et kuidas festival, kas ta pakub midagi uut või jah, et miks just peaks sellel festivalil osalema see noor või tahta osaleda? Sellel festivalil on teisest küljest jällegi samuti selline innustav pool ka, et näiteks sel aastal meil oligi ettevõtlussümpoosion kus siis noored loomemajanduses juba praegu tegijaid inimesed rääkisid oma tööst, kuidas nad on seni jõudnud selle selle jaoks teinud, kui sul on raha saanud, et innustada ka neid kunstnikke ennast ise ise promoma ja isa asju tegema. Tihtipeale ei saagi jääda lootma nende produtsentide kuraatorite peale, et pahatihti Neil on väga palju tööd ja need on väga kiire lihtsalt ja kõigi jaoks ei jätku ruumi. Ja tihti sellepärast jääb mõni väga hea kunstnik välja, et ongi kasulik kunstnikel endal võtta härjal sarvist ja teha ise. Ja selle jaoks me ka pakkusime seda võimalust, kuidas seda teha, meid veidike juhtnööre ja, ja nii-öelda innustavad juttu juba omal alal tegijatelt Eestist, rääkis, et näiteks lilli, Jahilo ja rääkis ka kultuurikatla üks esindajatest, et mis asi see kultuurikatel on ja kuidas ta toimib. Mul on tunne, et projekti või selle festivali näol on tegemist natuke sellise nii-öelda euro kultuuriprojektiga, kuna ta liigub ka kaaslase kultuuripealinnaga, mis on selline ühtse Euroopa kurje elu innustamine, taganttõukamine, et ühelt poolt tundub ka, et et mõnes mõttes siin ei ole sellist konkreetset fookust, et on väga laialt asi ette võetud muid Aasia toonud sellise kuraatorifestivalid teema festivalid, et siin on selline laiem avatud platvorm ja samal ajal oli see festival linnapildis väga. Ta oli päris palju reklaami ja mis tähendab, et sellel olemas ilmselt ka selline tagatud rahastus. Et kui palju ta ongi selline nii-öelda ametlikke euro kultuuriprojekt, mis siis liigub just nimelt nende kultuuripealinna aastatega kaasas kas on selline ülaltpoolt alla suunatud algatus või kuidagi selline algatus ise on tulnud Euroopa kunstikõrgkoolide hiirt endalt ja nende juhtkonnalt nende kunstilised juhidelt kokku pandud, et idee jah, kuidas üldse euroop pas luua mingit siukest platvormi rahastus tuleb Euroopa Liidult suures osas küll, et selles mõttes võib tõesti sinna nagu selle asja taandada. Euroopa Liit seda toetab ja nende huvides on seal samuti. Ja kultuuripealinnaga koos liikudes on see ju päris hea formaat ja mis ka töötab ja tekitab huvi inimestes. Aga nüüd, kas päris ülevalt alla selles asi suunatud on, siis me ei usu, üritatakse hoida nagu tasapinnalised ja nagu vahetut suhtlust nende kunstnikega ja ka korraldusmeeskonna enda vahel, et ei tekiks nagu väga suurt siukest diferentsi. Aga kuidas nüüd Tallinna festival läks, kuidas oli vastukaja ja tagasiside ja see osalus Tallinna börsil oleks hästi? Tänan küsimast. Kõige menukamaid võib nimetada tantsuprogrammi, kus siis suvissaitsiks Saksa projekt sai kõige rohkem publikut, nende etendusest oli pilt plakatil, see võis nagu seda tagada ka. Aga ka kõik muud tantsuetendused olid väga menukad ja galeriid olid, olid väga menukad, külastatavus oli päris suur ning mida võib öelda ka nüüd teise külje pealt, et tekiks uusi sidemeid, uusi kontakte juba tekkisid esinejate enda vahel suhtlused ja kontaktid, kes keda aga kusagile viima, kes kellega koos midagi teeb. Ja just rahvusvaheliselt. Teie eestlased teistega, teised näiteks Holland Saksamaaga, et et tekkis diskussioon, tekkis huvi üksteise vastu, mis on oina üks eesmärkidest ja selle üle võib väga-väga rõõmus olla. Juba on teada, et järgmisel aastal port Oz annab teatepulga, ei oleks Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperis stuudio ooper, mis seal lavastatakse, mine sellasega, kahjuks polnud võimalik lavastada. Meile andis siin teatepulga üle tantsuetendus nimega do Geosmoukasse kirjutasite Secans, mis oli väga-väga põnev ja samuti osales eelmise aasta festivalil. Tagantjärgi võib täiesti rahule jääda, külastajatel tuli positiivset tagasisidet. Öeldi, et TÖÖD galeriides olid väga professionaalsed, väga põnevad, samuti tantsuetenduste kvaliteeti, aga muusika kvaliteeti filmid täpselt samamoodi siiamaani, kusjuures karmi kriitikat ei ole nagu kõlanud ei ole nagu kõrva jäänud võib-olla tulemas. Aga tänase päeva kokkuvõttes võib öelda, et läks hästi ja kunstnikud jäid ise rahule. Ka korraldajaid jäid rahule ja edasi läheb see asi siis nõnda, et nüüd on Eesti kunstnikel ja kõigil noortel loojat Hotel võimalik osaleda järgmistel festivalidel, mis toimuvad juba järgmistes kohtades, aga kas see mingil hetkel jõuab näiteks ka Tallinnasse või kuhugi Eestis tagasi? Vot seda tulevikuprognoosi, kas naine on nüüd tagasi, Eestisse tuleb, et hetkel nii palju, kui kuulnud olen, siis pole seda plaanis. Aga järgmiselt festival portos, siis selle nomineerimiseks on juba kohad kõik lahti ja juba oodatakse neid nominatsioone ülikoolidelt siis et kunstnikel endale võib ainult öelda lennukaid, ideid ja head suhtlust osakondade juhtidega, et neid nomineeritakse. Ja tasub pingutada, sest et see on väga hea võimalus, et lisaks sellele, et on hea võimalus, ta enda kihvt projekte, saab palju uusi sõpru või tuttavaid, et kui ma siin kunstnik, mina tahaksin kindlasti minna ka käe selle optimistliku noodiga tõmbamegi kokku. Aitäh, Paula toomel ja festival noina. Tere, te kuulute saada Tartu möliseb, mina olen Indrek Grigor. Kui ma ei eksi, siis kunstiministeeriumi kolumni kontekstis teeb Tartu möliseb esimest korda saadeta otse galeriist. Kariis on meil seekord Sigrid Viir, Karel Koplimets ja Taaniel Raudsepp. Ehk siis osaühistu Visible Solutions. Ja seepärast olen siia mikrofoni ette palunud seoses sellega, et neil avatakse siis reedel, 25. novembril Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis näitus Adam Smithi, nähtamatu käsi puuris. Ja olgu kuulajaile kohe nagu taustaks öeldud, et ei tekiks sellist kahtlust, justkui oleks saate Tartu möliseb, objektiivne või erapooletu siis lisaks sellele, et ma olen saatejuht, olen ma ka kunstimaja galerist ja saame uhkustada ajaloolise faktiga, et olen viibinud osaühistu Visible Solutions teostamise juures ehke, midagi juhuslikku. Selles, et ma siin täna osaühistuga küsimus Solutions räägin, ei ole siis tere. Te andsite Anneli porrile väga põhjaliku intervjuu, mis seletab teie tegevuse loogikat ja tagamaid, isal tuleb aga ka viiteid sellele, et teie tekstid on osa teie loomingust. Et kas Anneli porri antud intervjuu on nagu osa šanssi tegevusest, noh, põhimõtteliselt pehmile, küsitlused asjast isegi osa mesilastegevusest üht või teistpidi. Muidugi eristada, eks ju, erinevate eksju, mida me toodame näiteks siis toodete juurde kuuluvad tekstid ja intervjuud natukene kaks erinevat asja kirjeldavad mõlemad siiski osa selle osaühingu tegevusest. Küsin seda sellepärast, et oma selles retoorikas viitate sellele, kuidas Solutions-i tegevus on, on selline piiripealne tegevus lihtsalt tegemist on tõepoolest osaühistuga registreeritud firmaga kes justkui toodab kunstiteoseid ja teeb sealjuures rõhutas seda, et ta on selline kapitalismi ja kunsti piirialal tegutsevat tõlgita nende keelte vahel, aga mulle ennekõike siiski näib, et kuivõrd te olete kõik ise kunstnikud ja teil on näiteks näitus, eks ole eksponeeritud Tooteid näitusepinna peal, siis te ennekõike siiski tõlgita seda nii-öelda kapitalistlikku tootmiskeelt kunstikeelde, aga mitte vastupidi, sest tekib kohe küsimus, et kui edukad te olete olnud oma toodete nagu turustamisel nagu reaalsel müügiturul. Uus näitus tegelikult tegelebki mingi soontes selle toodete turustamisega praegu veeretan ja see on nagu mingit sorti reklaamikampaania tegelikult. Aga noh, me oleme kunstnikud, jah. Nagu siilid ütles, siis me vaatame, kuidas areneda uhkelt või seda ühtelugu siis praeguseks oleme jõudnud oma asjadega nii kaugele, siis olen tegelenud tootearendusega ja meil on olemas, olgu selleks siis hulk tooteid ja see, mida nüüd siis Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis näha saab, on tegelikult põhimõtteliselt esitas Louisis reklaamikampaania, mis on suunatud spetsiifilistele inimestele, ehk siis ütleme siis praegu oleme asunud siis eesti keelt tõlkima, majanduskäiakse seal ka piirialas opereerima, eks me üritame jõuda mingite tehinguteni nende toodete osas, mis meil olemas on ja see ongi siis see, mida me vestimas demonstreerima. Pluss siis veel üks uus toode. Kas võib küsida, kuidas turule tähendab, selles mõttes, et üritada tõesti mõnena produktid anda nii-öelda tootmisesse. Me üritame oma produkt ja siis ma ei tea, kas seda saab müümiseks nimetada, ilmselt ei saa hästi, aga me üritame siis sõlmida erinevaid tehinguid 49 inimesega maailmas. Siis meie poolt valitud kliendid, vabandust, ma eksisin, kirjeldatakse inimest vaid 48 inimest, eks koer sealhulgas tegelikult kellega me üritame siis teha mingisugust stiili. Ja siis selle reklaami kampaania nii-öelda arhiivimaterjale lisaks siis tegelikult galeriis näha. Mu kriitika lähtubki sellest, et see selline 49 rahvusvahelist kontakti, et noh, et see tõenäosus seal midagi müüa on nagu väike, et see oli see punkt, millest mu kriitika lähtused. Pigem nõustun, et olete kõike kunstnikud, tulles nüüd korra tiiruga veel sellele ja Annelile antud intervjuu juurde tagasi. Et kui me vaatame seda nüüd nagu osana tegevusest, siis teie jutust ka tuleb ja tegelikult väikestel on tunda, et sellel näitustel on üsna suurelt selline reklaamikampaania nagu funktsioon või noh, see, kuidas te oma näituse üles ehitate kuidas te neid asju esitate, et seal minu prototüüp ja toimub nagu selline noh, pisut nagu messi esitused, täitsa saal kui messiboks või aga see intervjuu mulle nagu selles mõttes meeldis, see, tõstis tegevus natuke uuele tasandile, et see on nagu see koht, kus ma näen, et väga tugevalt nagu kunstivälja enese mingeid mehhanisme liigutada suhteliselt, sest see intervjuu on väga pikk ja väga põhjalik, nagu omab perfektses prestiiž retoorikat. Kas kogu Visible Solutions tegevuse, et ükski kunstiteadlane ei oleks suutnud teile nagu paremat analüüsi teha sellistes kaasaegse kunsti kirjutise kontekstis kui see intervjuu nagu tegi? Et mingis mõttes nagu seletasid väga hästi ära, et kui seda teksti võtta kui sellise kunstimaailma reklaamteksti kontekstis, ma arvan, et noh, et nagu sellist selgemat ärimudeli lahti kirjutatust annab nagu otsida. Ühesõnaga, mulle tundub, et see tekst on nagu see koht, kus ma olen pisut suhteliselt seal väga hästi kunsti välja hakkab turundusloogikat tooma. Seetõttu tahakski nagu umbes tagasi pöörduda selle juurde, et kõlab nagu hästi üldise küsimusena, hästi rumala küsimusena võib-olla, aga ma kahtlustan, et vastata mulle nendesamade Stampidega, aga ma siiski üritan, et mida ja miks te teete. Mis sellele küsimusele vastamise keerukaks muudab, võib-olla ongi seesama pisikesel usjas see niukene mäleti kahetine iseloom võib olla et kui me üritame opereerida neil kahel välja läks ja meie tegevust tegelikult, eks see sisaldab ka mingisuguseid seisukohavõtte erinevate aspektide suhtes nendel väljadel. Seda, et Meie käest siirast vastust selle kohta, et mida teha ja ei taha seda retoorikat, nagu ma aru saan, sellest küsimusest, siis muudab asja keeruliseks, et noh, selles mõttes on see lahti seletatud võib-olla päris hästi. Minu meelest on see intervjuu sissejuhatuses tekst olemas. Ma ütleks, et vesi pääsu Louisianas kasvas välja tegelikult ühest kursusest, mille viisid läbi Indrek Eesti kunstiakadeemias, tegelesime siis mõne seltsi meiega veel Kultuuriministeeriumi tegevuse uurimisega tuvastasime seda, et äkki on oluline prioriteet on loomemajanduse, mida toetatakse, mille eest hoolitsetakse. Meil on kunstlikud, leidsime siis selleks, et tegutseda Eesti kontekstis siin praegu tuleks astuda loomemajanduse rongile, otsustasime teha siis selle, teatavad seal oma viisil ehk siis tegeleda majanduse loomemajanduse kui sellisega oma projekti käigus siis noh, oli teatud mõttes motivatsioon, mis seal konteksti võib olla ja meie suhtumist natukene väljendab, on see pisikeses Louisianas ametlikult tegelikult ettevõte 2010. aastal kas see on siis niimoodi, et oli vormistatud ette, võtaks lõplikult ennukese totaadi osaliselt registreeritud juriidilised nüansid väikeselt täidab selle registreerimisel pikalt lõpliku stamisega peale 2010 siis see või olla seitsmes veebruar 2011 või oli 2011 arvas tõepoolest aeglane. Igal aastal muutusid reeglid, mistõttu me saime osaühingu kasutada mõnevõrra odavamalt kuna me teadnud investeeritud omakapitali oma prototüüpidest. Ja selle jaoks ei ole enam lihtsalt raha. Okei, et siis sama 2010. aasta, kus me tegutsesime, oli nii mõnus. Mõnus ütles, et majanduskriisiaasta siis 2019 alguses sai meie finantsministe järele avast finantsministri tiitli selliselt ajakirja nagu debanker mägesi sellises kontekstis võib-olla kui füüsika Solutions aastas nagu tegevust. Aga ma küsin natuke teistmoodi. Tsiklitele suunatajate puudutab ka teie ülejäänud loomingut. Trassi nominent küljest, tähendab see viis, kuidas oma fotose installeerisid ja nende fotode sisu mingil määral nagu mängis sarnase retoorikaga, nagu sellise seal oli see noh, nagu toote esitus, retoorika, kui nad, nad olid visuaalselt lahendatud sarnaselt haljast puidust, ilusad vitriinikesed, eks olevat, aga nende sisu oli, oli veel oluliselt nagu mängulisem, kui enda, nagu tooted, mis kohati isegi omavad nagu mingit triaalselt. Noh olemast, eks ole, aga need sinu fotodel esitatud objektid olid sellised asson, plaasid põhimõtteliselt või fotodosson plaažidesse kuivõrd näiteks tegevust sinuga kogu ülejäänud loomingut nagu mõjutab sealt tuli see minu küsimus, et mida ja miks te teete? Ei, no ega ma ei saa sellest välja astuda või need, sest üks mõjutab teist sellepärast. Ma olen sama palju osa, Visible Solutions siis, kui ma olen osa nagu mingisugusest oma isiklikust projektist enne, et need ongi sarnased. Mingisugused asjad, mis mulle mingit pidi siis need meeldivad ka või pakuvad huvi, on ju? See sinu oma projekt oli puht, ütleme esteetiliselt või visuaalselt palju mängulisemalt ja siit tulebki see, et kui seda nagu vaadata, siis seal see tooteloogika ja retoorika on hästi tugev, eks ole, ta on hästi niisugune üles ehitada, formaliseerida. Piirid nagu rohkem, siis nagu paika pandud, nii et me oleme ikkagi endale nagu lahti kirjutanud, ei seletanud, et kus see algus, me nagu täpselt tegutseme ja mis see keel nagu on, mida me veidi nagu räägime. Me üritamegi neid kunstiteoseid teha, aga kui nagu tooteid on ju, et seal on, need piirid ongi rohkem paigas, võib-olla see võtab nagu mingit mängulisust natuke ära. Kuigi mulle tundub, et need teos tooted on ikkagi ka suhteliselt mängust. See mäng on nagu natuke teistsugune mäng, lihtsalt pole rohkem formaliseeritud isiklikku spektrit. Olemegi juba kolmekesi, tsi käib läbi kolme filtri. Need, kui ma ei eksi, siis seal on lihtsalt nagu mina. Tuleks nüüd ka samamoodi nagu Anneli üritas oma intervjuu lõpetada sellega, et et hakkas küsima teie toodet ja ütleme kogu seal ussi nagu selle visuaalse lahendi järele siis de osavasti keskendusid Adam Smithi käele. Ja lõpetuseks viitasite ka natuke teie esimest kahte sellist kontori avamist saatnud sellisele revolutsioonilisele esteetikale, kus toimivad ilusti lipu heiskamata vastavalt siis Eesti ja Läti lipu. Et Ma üritan ka jõuda siiski teie visuaalse keele juurde. Näiteks millest selline rühm detailiviimistlusele näiteks seal kumab hästi läbi sellise põhjamaise disaini puhas vorm ja kas see on juhuslik valik või on seal taga ka mingi selline isiklik suhe sellisesse viimistletud vormi, selge see, miks ma sibliti käest küsisin selle, seda oma projektide nagu sisuliste paralleeli järele. Seal on, seal on nagu mõlemad, et ühelt poolt on seal mahu kombinatsioon siis mingi kolme inimese isiklikest eelistustest, huvitest, isiklikest esteetilistest valikutest, teiseks annab siis siin on mingisuguse vindiga niidi peale seesama ettevõte, loogika ja tooteloogika. Selles mõttes, et võib-olla seda visuaalset keelt veelgi sellisele, nagu sa ütlesid siis mingit sorti põhjamaisele, disainile või Vesajast õppisises tehnikale, igele maitseained. Ma arvan, et need on need kaks asja, mis seal kokku saavad, siis annavad sellist tulemusena komme. Ei, ma pigem nagu ma ütlesin, ka seda, et hakkasite noogutada osa ühistunoomsesse, tegelikult oleks võinud ka minna hoopis teist teed teha, ütleks, ma ei tea, väga kitsi asju, väga värvilisi ümmargusi absoluutselt oleks, lennutas ta ilmselt sellel põhjal annavad ikkagi meie enda eest seda. Et ja siis teatavaliseks lifti annab see ettevõte loojuka peale Nad teevad, ootad nagu on võrdlemisi töömahukad või kui oluline teie jaoks. Viimistletus on selles mõttes, et ta töötab näiteks halja puiduga, et, et kas see, kelle poolt viimistletud on väga oluline, need ütleme kas näiteks materjalivalikut ja mingit viimistlust, detailide lahendused, et kuivõrd need sõltuvad sellest, millised on hetkel nagu need nii-öelda rahalised võimalused või et kui oleks nagu rohkem vahendeid, kas te teeksite, siis ma ütlen kallimaid tooteid vä? Selles suhtes see raha ikkagi nagu piirab veidi, nagu küll materjal see näeksid nagu viimistletud välja või et nad näeksid välja midagi, mis tundub, et sa võiksid poest nagu osta on ja millest see viimane Tšanro riidambeta integretid memory olla. Mulle tundub, et see on mingi asi, mida ma lähen, umbes tehnikapoodi võiks sinna riiulile. See moment. Kolm tähendab seda, et see viimistletud on väga oluline ja siis tulebki nagu mõelnud selle peale, et meil on mingi summa nagu raha, millega me saame mängida. Et need kaks asja siis kokku saaksite, et seal on mingisugune materjale, me ei saa teha seda mingit. Ma ei tea, millest. Siiamaani on kõik lahendatud saanud, et töödeldud materjalivalik on pool, teiselt poolt me loomulikult mõtleme, kuidas praktilises natukene välja näeb, on see keegi, tuleb mingisuguse ideega, jõuame üheskoos arutelu käigus mingisuguse, mõtlen, et millal võiks siis vormistada mingit sorti tooteks võtab üsna kaua. Ja siis edasi järgneki tihtipeale see, et millised tavalised võimalused vormistada see idee nii-öelda tooteks sellisel viisil, et oleks meile vastuvõetav see küsimus, et kas mõni asi on jäänud tegemata? Praegu on vist kõik asjad õnnestunud. Tegemata ei ole või noh, võib-olla need võivad erineda, siis võib-olla mingisugusest algsest tähestik ei ole nagu esimene asi. Kohe mõtleme vineerist ja haljaspuidust. Plaanis ei olegi. Et see tähendab nagu päris kaua aega vahel jõuda selle nagu lõpliku vormine, et me jõuaksime seda lõplikku vormini seal nagu kindlasti kohtakse, kas me arvestama reaalsete võimalustega, eks, et muidu vastasel korral lihtsalt peabki ära jätma, et agarasti neid ei leidunud olnud olnud, realiseeritavad Kareli kolleegid ei andnud sulle üldse sõna, äkki sa ütled midagi lõpetuseks. Lõpetuseks kutsuks äkki kella meile siis alates reedest olen avad Tartu monument algeneris välja paneksin uus toode esmakordselt Eestis. Maailmas maailma esiette midagi. Väga erilist. Tulge vaadake, te kuulasite saadet Tartu möliseb kuulmiseni. Kunstiministeerium. Selline oli novembrikuine Kunstiministeerium. Tegeles nuu Performance festivali ja Nuin aufestivaliga. Lisaks siis uudised Tartust. Maarja mürk, kohtumiseni detsembris. Kunstiministeerium.