Kino kinosaade filmidest filmikunstis. Tere, head saated, kino, kino, kuulajad, kes te kindlasti juba olete sukeldumas PÖFFi maailma tänases saates küll PÖFFil pikemate peatusestad leiab laiemat kajastamist klassikale. Ma ei tea, kas ikka hommikutes ja Deltades. Aga tänases saates on siis järgmised teemad. 14. novembril esitleti kinos Artis nelja uut filmisarjast. Eesti lood. Ja kohal olid neli režissööri Kätlin Kaganovitš, Valentin Kuik, Riho Västrik ja Liivo Niglas, kes siis oma filmidest rääkisid ning kuulame ka väikesi helikatkendeid filmidest ning kohal oli seda õhtut juhtimas ka eesti lugude projektijuht Marje juurtšenko. Pikemalt peatame filmil, mis on siis tekitanud viimase nädalavahetuse jooksul väga kõrgeid vaatajanumbreid, ehk siis Mikk Ranna rahvafilm, täitsa lõpp. Kuulame intervjuud, režissöör Vik rannaga ning Tõnu Karjatse tra klassikaraadio stuudiosse ja jagab ka selliseid kommentaare ja muljeid sellest sünnist. Ja siis kuulame ka helikatkendeid õhtust, mis toimus 13. novembril Kinos Sõprus sarjas, räägi mälu. See õhtu oli pühendatud näitlejale ja lavastajale Kaljo Kiisale. Samal õhtul esitleti ka Andres laasiku Kaljo Kiisast kõnelevat raamatut, mis kannab pealkirja Kaljo Kiisk ikka hea pärast ja Kaljo Kiisast siis tänases saates kõnelevad veel ka lisaks Andres laasikule, Tiina Lokk ja Arvo Kruusement. Sellised teemad siis tänases saates kino, kino. 11. novembril esitleti kinos Artis nelja uut filmisarjast Eesti lood. Eesti lugude sarjas valmib igal aastal 12 pooletunnise dokumentaalfilmi, mis keskenduvad inimestele aktuaalsetele teemadele Eesti ühiskonnas. Ja need neli uut filmi on siis järgmised Valentin, kuigi reis, Riho Västrik kui elulainetel ja Liivo Niglase puhkus Siberis ning Kätliniga kaanovitši kartulivabariik mis kõneles loom tarmas, kes püüab ühte väikesesse Eestimaa piiriäärsesse külasse eluvaimu sisse puhuda. See film ühe inimese unistustest ja hääbuvast, maaelust ja filmiõhtraid kohal kõik režissöörid ning õhtut juhtis Marie urtšenkojade kuuletega väikseid katkendeid erinevatest filmidest. Esimese filmitegijad on meil uustulnukad sellest ajast peale siis produtsendi ees, kes veel eelmisel aastal oma filmiga siin jah, neile kahele tahaksime teha kummarduse, tunned ära. Et ainuke lugu rääkida ja tõepoolest oli ka selle siis teha, kummardus eelmistele igal pool juba äärealadel, kes ongi kartulid. See film räägib ka koostöös. Ma tahaksin nagu eriti tänada inimesi, kes andsid läbiviljaga koostöö selle filmi lõpule viia siis teine film on meil nüüd küll täiesti kogenud ja väärikad tegijad, et filmi nimeks reis ja autoriks Valentin Koik ja produtsendiks Reitsakas Filmume üldoranz tõhuste seotud nüüd milline suund? Aitäh neile, kes aitasid. Siinkohal siis katkend filmist. Sotsiaalmeedia kohal töötavad inimesed ainult need, kes on, töötad, sa oled sa üldse kunagi käinud niisuguse haridustasemega nahal ära tööd leida, oleme ausad, no ma olen töötukassas ei kordu. Ja bussireiside saadet üldse peaks salongis olema. Olete te tähelepanu kursa kõige rohkem reisijaid? Oleneb oma identiteeti, selline ilus võõrkeelne sõna ei pruugi just nagu minagi inimesele sügavalt öelda, küll aga ilmselt kõik te olete seda sõna kuulnud ja tõlkida eesti keelde või siis selle identiteet on see, mida ma ise ise rääkida. Ma arvan, et kui ta nüüd niimoodi sa selle tööle lähete, võite panna, aga ega ma ei keela, aga seal võib lihtsalt igasuguseid niukse. Keegi võib juba vale valel ajal vales kohas tulla, teil abi paluma, kuidas. Ja hakkab ehitama endale asi, et. Kolmas film on neelulainetel autorisse produtsendiks Riho Västrik. Mul on suur hea meel, et mul oli võimalus ja seda filmi, millele mõtlesin elulainetel, aga ta oleks võinud ka räimevabariik olla ilme silmas pidada. Kahjuks Meie Raimo, vabariigi kodanikud ei saanud täna siia esilinastusele tulla ise. Aga ma lähen nende juurde pikema versiooniga või see, mida täna siin näidatakse, õige pea elemerile. Televisioonis jõuab ära käia. Uudsuse võlu. Kõneles Riho Västrik ja kuulame siinkohal katkendit filmist. Tähendab, kuidas hakkab käima ka vastu võtnud vastu võtma, ka käima, aga samamoodi on käinud. Kas kalurid võivad otsida teisi kliente ja pumbata seda kuubalane teistele? Ala tuua, ma ei pruugi sinna ka. Lugesime lepingu läbi, seal lepingus on, on öeldud, et me kohustuvad võtma absoluutselt puuga. Ja lõpetame siis filmiga puhkus Siberis autoriks Liivo Niglas, kes muidu tuntud antropoloog sedda filmide tegijana, kuigi, mis teiegi muundan, eks. Aga selles sarjas vist siiski teist korda ja, ja produtsendiks Kaie-Ene Rääk paar sõna räägiks sellest luu või tiimi sünniloost, et see idee seda filmi Siberisse tegema minna tuli vestlusest etnoloog Jüri Tensoniga, kes on uurinud Siberis ja mujal laias maailmas elavaid eestlasi ja, ja, ja ka minul tuli see üllatuseks, et tegelikult et siin, meie endi keskel elab hästi palju inimesi, kelle juured on Siberist pärit, ma ise kasvasin üles kiilas ja, ja tuleb välja, et see selle filmi tegemise käigus ma avastasin, et väga suur kogukond, nii-öelda Siberi päritoluga inimesi, eriti just Suetuki külas pärit olevaid inimesi saavadki seal Keila ümbruses Riisiperes. Nii et noh, võib-olla see, see film, ta näitab seda tahku, mida kõik eestlased ei pruugi teada omaenda nii öelda ühiskonnast. Paljud Siberi eestlased tulid Eestisse tagasi, eriti seitsmenda aastate keskpaiku. Mul on hea meel selle üle, et, et need inimesed, kellega ma seal Siberis käisin need on peaaegu terves koosseisus ka siin saalis. Ma äkki tõusete püsti ja, ja näitate ennast rahvale suuretanuid inimestelegi ka siin täna meiega seda filmi vaadata, nimelt sel põhjusel nad elavad endiselt seal kauges Lõuna-Siberi külas Ülem-Suetukis. Aga, aga eks ka nemad teagi seda peagi seda filmi näinud, kui nüüd juba näinud ei ole, ma ei tea, kas, kas, kas on juba saadetud neile teeveedi. Kõneles Liivo Niglase siin kõlab katkend filmis Puhkus Siberis. Hiiglase. Linnupesaga, ja meil oli siin suur saun, et seda enam ei ole. Laudaga. Jah, kui, kui te läksite sinna Olid on niivõrd erinevad, et need filmid on kõik väga eripalgelised ja kindlasti saate nagu väga huvitavaid emotsioone nautida. Head vaatamist. Kõneles Marie juurtšenko Eesti lugudest ja te kuulsite siin rääkima siis režissöör Kätlin Kaganovitši, Valentin Kuik, Riho Västrik ning liiva nigrast, kes kõnelesid oma filmidest, mida esitleti 14. novembril kinos Artis ja mida on võimalik siis siin, novembri ja detsembrikuu jooksul näha ka Eesti televisiooni ja ETV teise programmi eetrist. Tere hommikust, käes on 20. detsember ja alustame uudistega. Globaalne kliima. Pea peale pööratud, kogub viimaseid tuure. Täna hommikul külmus Amazonase jõgi täielikult. Peruu ja Brasiilia võimud teevad ühisel rindel metsikuid ponnistusi, et päästa kohalikku rikkalikku Faulat. Käsite Eestisse erakordselt soe polaarpäev jätkub. Järgmine 2012. aasta on ametlikult Eesti filmiaasta ja selleks puhuks on valminud Eestis esmakordselt filmi proffide juhendamisel ja eestvedamisel ning rahva kaasalöömisel talgute vormis. Täispikk mänguline ulme dokumentaalfilm, täitsa lõpp. Ja klassikaraadio stuudios on filmitalgute pealik Mikk Rand, tere. Äkki alustuseks kõigepealt räägiksid filmitalgutest, et mis asi see üldse oli? Kui me kinobussiga me oleme nüüd 10 aastat ringi sõitnud Eestimaa peal ja igasuguseid filmikoolitusi teinud filminäitamisi ja, ja see on kogu aeg enam-vähem olnud, justkui meie initsiatiiv lihtsalt sellepärast teadmist ei ole piisavalt palju. Kuidas filmi just nimelt õpetada, siis ühel hetkel tekkis mõte, et, et noh, mis me siis nihukeste väikeste sutsudega nii-öelda jätkame, et tüdimus tuli peale, eks ole, et mõtlesime, et kui juba 10000 inimest arvestasime välja, oli meie käe alt nii-öelda läbi käinud lapsi, noori vanemaid keeraks nii-öelda teistpidi asja ja teeks siis nende 10000 inimesega ühte suuremat nii-öelda asja, siis eesmärgiks oli siis mängufilm täispikk koos ära teha. See oli niisugune, paar aastat tagasi hakkas tekkima selline idee ja siis oli kultuuripealinn Tallinn 2011 otsis omale programmi ja me läksime selle jutuga, et võiks ju panna kõik inimesed koos ühte filmi tegema, et noh, et hea sihuke meelelahutus ja ja õpetlik ja liigub Eestimaa peal ringi ja nagu ikka, eks ole. Ja siis kolmas asi on see, et just nimelt 2012 on Eesti film 100 et jõle hästi nagu niimoodi haakuvad need asjad. Kui mõelda selle peale, et 100 aastat saab täis ja esimesed filmid olid alati tehtud ühe inimese poolt ja, ja teatavasti film on hästi autorit Kaarne kunst, siis võiks ju seda paradigma muuta ja jällegi anda võimalus kõigile kaasa lüüa ja ei ole ühe autori asi ja, ja et eesti rahvas saab ise endale juubelikingituse teha, jamad hajamõtted hakkasid koonduma, tekkis mõte, et film ja talgud paneme kaks asjad kokku, saame ühe juubelikingituse ja saame koos midagi teha ja ja saame nii-öelda õpetuse rohkem laiali kantud. Nii täis. Filmitalgud ise hakkasid pihta juba möödunud aasta sügisel vist jah? Septembri teisest poolest olen ma eelmisest aastast nagu noh, sisuliselt midagi muud ei ole enam jõudnud teha, aga, aga ma ütlen, et nende asjade ajamine kas veel varem natuke pihta ütles, et et kuidas programmis olla ja kellega koos mida teha ja inimesi juba ära rääkinud. Seal on väga tülis olla, kuid. Susega tundub, et siia imelisele panga servale on tulnud need inimesed, kes soovivad maailmalõpu eest pääseda vabasurma minekut. Nonii härra, mis tunne siis on siin maailma lõppu oodata? Pärast nelja aastat number seitse trollis, kus ma olen siis balti jaama vahet sõites maailma lõppu kuulutanud, võime öelda, et näete, mul oli õigus. Miks ta mind kuulda ei võtnud, aga tõsiselt, ma arvan, et mina olen praegu ainukene, kes tõeliselt teada, kas sellises olukorras käituda. Film, isa, mis need valmis? Täitsa lõpp. See stsenaarium on kirjutatud, kelle poolt. Stsenaarium on kirjutatud inimeste poolt läbi meie niisuguse töökeskkonna, mis ongi filmitalgud, poee sai täiesti spetsiaalselt selle jaoks loodud. Ja me käisime välja ühe idee ideealge ja lisaks sellele, et me käisime välja ideealge, me töötasime välja stsenaariumi kirjutamise koolitusele ja see tähendab seda, et, et kui me olime filmitalgud välja kuulutanud noh, et nüüd me hakkame tegema, siis võib ju arvata, et inimesed, kes ei ole filmi noh, niimoodi suurt filmi teinud noh ega nad ei saagi sellest protsessist kohe aimu, või mis seal siis kõik kokku on. Aga et alustame stsenaarium, mis tähendab seda, et üks lugu tuleb valmis kirjutada, mis see stsenaarium on ja kutsusime inimesi nii-öelda koolitama sellel teemal, see tähendab seda, et liikusime läbi kõik 15 maakonda ja 15. maakonnas siis kokku me arvestasime, et oli meil seal nii-öelda nende koolitustel mingi alla 400 inimese, aga noh, niimoodi inimesed tulid ja siis me rääkisime, mis karm, rääkisime selle struktuuri lahti, mida meie nii-öelda tahame kasutada stsenaariumeid erineval moel kirjutada. Ja siis me rääkisime oma ideest, et noh, et mis film võiks olla, aga ei olnud jutt, et nii peab olema ja siis sealt edasi läks, et inimesed pakkusid oma ideid välja, kes arendas meie mõtet, kes arendas täiesti oma mõtet. Ja hakkas niisugune nagu pingpong on ju ma ei tea, siis mitmed 100-sse erinevasse arvutisse see pingpong meie professionaalide poolt, kes siis on stsenaristid PPd, Mansoni aina Järvine ja Margit Keerdo, sest nemad pidid kogu aeg seda toimetama ja siis kõik need inimesed kirjutasid lihtsalt noh, niimoodi kaasa Tõid oma ideid ja pidid arvestama siis seda nagunii-öelda, stsenaariumi struktuur, noh ütleme seal kolm vaatust, kaheksa rulli seal omaette nii-öelda, mis seal kõik peaksid nagu ette nähtud olema ühes siukses filmistsenaariumis, mis on võib-olla isegi sihuke Hollywoodi lik, võib kuidagi sinnakanti, aga noh, mitte nii otseselt, et nüüd nii ongi. Lihtsalt see on üks teatud stsenaariumi kirjutamise moodus, mida meie kasutada. Ja sa ütlesid, et andsite ette mingisuguse idee või mõtte. Idee oli umbes niimoodi, et jällegi kutseda filmitalgute kogu ideed sai veeretatud, siis siis oli üsna selge, et me ei saa nagu minna küsima. Tulge, kirjutage meile midagi, kui me ei ole ise mitte ühtegi näidet. Ja see on väga lihtsalt sellel põhjusel, et, et noh, et midagi on küsinud, tulge kirjutage, siis on nii umbmäärane see inspireeri kuidagi meil oli vaja lihtsalt seda. Et noh, mingistki allikast hakkaks inspireerima inimesi, et Eesti terve Eestit nii-öelda hõlmaval moel see asi saaks kokku pandud. Ja selleks üks variant oleks olnud ja võib-olla kalevipoega teha, eks ole. Noh et igas maakonnas on oma kalevipoja legend ja siis võib-olla see lihtsalt tänasesse päeva tuua. Aga just enne seda oli, tegelikult ei tulnud see Kalevipoeg kaks punkt null. Et siis ei tahtnud nagu seda teemat ta oleks võib-olla läinud Viiast kohe sealt nii-öelda inspiratsiooni edasi ammutanud, enne mõtlesin, et ei, seda teemat me ei kasuta. No see on natuke nagu eepose kirjutamine või noh, sinna kanti endale kõike hõlmama ja siis mõtlesime järgmise asjad, et 2012 on Eesti filmi sünnipäev 2012 on justkui nagu selline aeg ka, mis on maailmalõpu kuidagi siin vanade nii-öelda kalendrite arvestuse järgus seotud, noh, see on ka niisugune müstiline teemalast olla, aga noh, et hea kuidagi siduda mingisugune niisugune üldteadmine võiks kohe nagu sellel lool all olla, et ta ei ole mitte ainult siis nii-öelda maarjamaa pinnalt, vaid on midagi nagu nii-öelda maailmast, ka keskkond on alati niisugune tegelikult tõsiselt noh, meid kõiki puudutav teema niikuinii, eks ole. Nii et see, see maailmalõputeema hakkas sinna sisse lihtsalt niimoodi tulema ja meie enda idee, algselt, mida meie välja pakkusime, oli lihtsalt see, et, et maailma lõpp tuleb, et meie filmi tegevustik toimub peale maailma lõppu, aga maailma tuleb inimesed on kõik alles, ainult nendel ei ole lihtsalt mälu ja siis mälu tuleb nagu taastada ja see oli nii-öelda meie väljapakutud idee. Noh, ja siis me räägime nii-öelda Eesti lugusid, et noh, et kes, kuidas ja mismoodi siis üle Eesti oma neid mälukatkeid üles korjab, eks ole. Sellest oleks tasandil teatud määral nagu sihukese narratiivi üle terve Eesti, keegi liigub, äkitsi leiab terve mingisuguse nagu rahvuse loolasse, eks ole. Meil oli niipidi, nüüd on ta teistmoodi, aga see ongi ju asja iva, et me ei surumite ühte ideed peale, me ei võtnud ka inimeste poolt välja pakutud ideedest mitte ainult ühte, vaid sai otsustatud, et paneme nii palju, kui vähegi erinevaid ideid sobib kokku panna, siis vot niimoodi me neid masina kokku paneme ja eks ta selles mõttes see film on mõnusalt eklektiline. Ma arvan tõesti pakkuda Arusaam ei karda kaunis neiu. Hõiguvad mind ootavad. Kõik, keda ma kunagisi sõidutanud olen. 50 60 100 aastat tagasi on jälle kohale tulnud. 100 aastat tagasi. Ma olen alati sama noor kui minu neiu. Jää minuga. Elame siin paaris, mahume ju küll. Tänu sinule olen jälle noor, segast paned, ei kuula minu armuhüüdu. Sa mainisid legende Eestiga seotud Ma mainisin, legend jah, no seal ei mõtle, et meie enda kõigepealt selle idee aluseks olid see, et äkki tulevad niimoodi rohkem, tuleb legende kasutusele meil ka praegu selles filmis on, on nii-öelda legende või mingisuguseid asju, mis viitavad erinevatele sellistele legendidele. Kas või võiksid korraks tuua näite sellest praegusest filmist, kus meil laanes stseen Haapsalus nii-öelda tuhvlialuste meeste kokkutulek, Haapsalu on valge daami fenomeni kohta, eks ole, me teame ja valge daami legendipõhiselt ja lihtsalt see, et, et on koht, kuhu ei tohi nagu naised sisse minna, eks ole, ja sellepärast valge daam sai seal karistada ja noh, kuidagi niimoodi hakkas arenema ja nüüd oli sealsamas tuhvlialuste meeste kokkutulek on ka koht, kuhu naised ei peaks justkui nagu sisse üldse nagu siseneda saama ja nii edasi. Vot niimoodi hakkas nii-öelda tekkima üks mingisugune koht selles filmis, mis meil praegu on tegelikult valge daamile tekib, viidi ainult sellepärast, et mina praegu räägin seda siin mitte mingit muud moodi, aga see on ka võib-olla hea näide sellest, et legendid ju niiehknaa ajas nagu muunduvad muutuvad ja paigutame neid kaasaega hoopis teisel moel või isegi mitte ära tundma. Tavat nimega rändab Marvaid. Mihkel. Kus sa tuleka, Brenda. Pullerits, kus kohas Põllumäe Snap põgenes? Põgenes, mis, mis sa seal tegid? Filminäitlejad on ju kõik tegelikult täiesti tavalised inimesed peaaegu kõik. Kõik filminäitlejad on suhteliselt tavalised inimesed isegi siis, kui nad on rohkem tuntud, tavalised inimesed. Aga jah, kui me räägime sellest, et meie filmi põhinäitlejad on tulnud või ei taha kasutada sõna amatöörid amatöörina, sest nad on tulnud huvilistena ja osad nendest nüüd õpivad isegi just nimelt filminäitlemist, siis nad on tulnud selle projekti protsessi juurde täpselt niimoodi, et kes tahavad ja kuidas tahaksid kaasa lüüa panna oma suvisel alla, et tegeleda selle, selle filmi tegemisega siis näitlemise poole pealt puudust ei olnud nendest huvilistest ja teistpidi oli see väga hea, sellepärast et see andis meile võimalust ka ikkagi head valikut teha ja see valik on nagu, nagu mitte niimoodi, et nüüd need, kes mängivad, pääsesid, oleksid olnud kõige-kõige paremad justkui näitlejad või noh, mis üldse kõige parem näitlejannad on, aga, aga see on pigem niimoodi, et me ühel hetkel kujutame teatud tüpaaži, et kes võiks kusagil rollis olla ja siis mõni võis olla nii-öelda mingil hetkel parem karakternäitleja, aga, aga meie jaoks sobis konkreetne tüpaaž mingisse rolli. Et selles mõttes valik oli, oli suur ja lai ja, ja selle koha pealt isegi raske niimoodi valikut teha. Aga me oleme ikka väga rahul, ma arvan, noh, me nii-öelda siis nende juhendajate poole pealt kolm peategelast tulid meil kevadise telesaate kaudu selleks et asi kohe viia võimalikult palju nõnda inimesteni. Filmitalgud on avalik protsess, eks ole, mis Eka avalikule, et kui keegi ei tea sinust ja sellepärast tegime kanal2 kaudu telesaate Kinotehas Kinotehas oli siis väga konkreetselt kahel põhjusel just nimelt see, et, et ta teavitatakse inimesi sellest valmivast või, või tehtama hakkavast filmist ja et leida siis need näitlejad, aga need näitlejad oli vaja samal ajal ka koolitada, kohe veel kord. Mingisugune koolitus on, sellepärast on oluline, et saada kätte elementaarseid mingites niplid nipid oskas käituda ja teaks, kuidas omaenda andeid ära kasutada. Ja siis kinotehase saade väga konkreetset rolli täitis. Et Märt Koik, Ester korke saar ja Tõnu õllek kolm põhi, põhinäitlejad ongi, siis nad olid selles kinotehase saates Nad olid kõik need näitlejad, inimesed, kes viimasesse saatesse pääsesid lõppfinaalis osalesid ja võitsid. Nad tõestasid seda ilmselt nii iseendale kui ka meile kõigile, et nad on väga hea ellusuhtumisega väga head näitlejad. Ma arvan, et nendest näitlejatest veel kuuleb ka ühte ja ühteteist. Märt Koik on nüüd Viljandi kultuuriakadeemiasse asunud ka näitlemist õppima. Ma usun, et ta ülbeks ei lähe ja karakternäitlejana on ta suurepärane. Lisaks stsenaariumile ju muusika suures osas on ka nii-öelda saadetud teile. Jah, kui niimoodi võtta, siis kõik need filmiosad ja osakonnad töötasid sellisel põhimõtteliselt. Et rahvas vabatahtlikul moel talgu korras tooks meile seda materjali, millest saab filmi valmistada lisaks muusikale veel rekvisiidid ja võttepaigad seal valitud niimoodi ja nii edasi, aga muusika on selles mõttes masin, mis hästi hästi hästi kõvasti kõrva hakkab. Ja me oleme seda filmis ikka parajal määral ka kasutanud, ikka ei saanud kõik ära kasutatud, loomulikult Navik. Kuulutasime välja, et film vajab emotsiooni. Emotsioon tähendasid juba seda, et kirjutasime ka, millisel määral või kuhu me nagu mingeid suundasid, ootame. Ja inimesed said siis meile saata. Me lasime neid muusikalid läbi Raadio kahe eetri läbi Facebooki konto, jagasime seda, nimetad seda infot niimoodi, et lõpuks inimesed valisid endale nii-öelda sobiva, nagu ikka autorid kirjutavad, nendele meeldib mingi teema ja siis kui nendele ilmselt kõlas, et ah, see võiks olla minu teema, siis nad pakkusid seda ka välja ja niimoodi tekkis meil päris päris korralik muusikapank, sest noh, tingimus oli see, et, et inimesed annavad selle filmi jaoks kasutusse ilma omalt poolt hirmsasti midagi nõudmata, sest muidu ikkagi režissöör, produtsent, siin kujundajad otsivad endale selle ostavad selle teenusena sisse, sisuliselt me tegime, talgusid siis iga inimese ise pakkuda. Ja niimoodi tuli päris päris mõnus muusikaline kompott minuarvates. Mis juhtus, ma ei teinud ju midagi? Midagi teinud. Aga siit edasi, ma ei tea. Miks siit edasi ei tohi, isa, ei luba. Ei tohi. Beumaale kiusupunn ära mineerinud. Ma arvan, et põder vastas miini. Mis plaanid selle filmiga veel on, kas on mingisuguseid? Välismaa plaanudki kindlasti on selles mõttes, et ütleme niimoodi, et filmitalgute Filmse täitsa lõpp kogu oma protsessi või tegemise suhtes on, on ikkagi unikaalne protsess. Et loomulikult on talgu korras ennegi filme tehtud, peame silmas isegi üks üliõpilasfilm kusagil kõrgkoolis, BFM-is võiks olla mingil hetkel nagu talgu korras tehtud on, et kutsuda ainult sõbrad. Oluline on sinu sõbrad, tuleksid kaasa sugulased ja kõik aitaksite mingis protsessis nii-öelda seda, seda režissööri, aga see on nüüd siis ikkagi selle koha pealt lähtuda. Autor ütleb väga konkreetselt, mida ta soovib nüüd mee, nagu ma ütlesin, keerasime selle nii palju pea peale, et me nagu soov oligi, et igaüks saaks kaasa öelda igas protsessis võimalikult palju. Ja selleks, et ei läheks päris rappa, siis on need juhendajad ja noh, need juhendajad siis aitavad lihtsalt seda oma eriala hoida mingisuguses kindlas perspektiivis. Ja vot sellises mastaabis ei ole nüüd seda maailmas mitte kunagi tehtud ja et meil on ta ikkagi tegemist täispika filmiga ja ja see täispikk film välja näeb ju ikkagi nagu päris film, et noh, et kui võib-olla ei tea, et see protsess on pea peale pööratud, siis ei, ei pruugigi aru saada. Aga seda nii-öelda protsessi ja projekti kui sellist me igal juhul tahame Eesti film 100 raames maailmas tutvustada. Kindlasti loodame, et valitakse filmi headele festivalidele ja seal saame teda ka teistpidi rääkida. Kindlasti ei räägi ainult filmifestivalidest, kindlasti tahaks seda hoopiski viia mingisugusesse, ma ei tea sotsiaalteemadel või kodanikuühiskonna teemadel kõnelevatele konverentsidele noh nagu sest siis kui laetakse protsess just nimelt tead, kuidas asjad võiksid toimuda. Noh, inimesi nagu meeskonnatööle suunamisel, nii et selle filmiga on päris mitmel maastikul veel võimalik. No suur aitäh stuudiosse tulemast Silmi täitsa lõpp, kommenteerib ka Tõnu Karjatse. Ajalugu on see, mille sees elame, kuid millest ülevaate saamiseks vajame paradoksina teatud ajalist distantsi. Ainulaadse, ilmselt kordumatu projektina on kodumaistel filmientusiastidele kinobussi eestvedamisel valmis saanud Eesti filmiajaloo esimene rahvafilm keset küla kõrguva pealkirjaga täitsa lõpp. Žanrilt võib seda nimetada romantiliseks ulmeliste või õigemini apokalüptiliste elementidega seiklusfilmiks. Filmi valmimise juures lõid kaasa 1500 inimest, neist enamik asjaarmastajad, kes siis proffide esimest korda ühe filmi valmimise protsessiga kokku puutusid. Ja sellisena tulekski aastaga valminud linatööd vaadata ja sellena ta ka meie pea sajaaastaseks saava kodumaise filmitööstuse ajalukku. Ilmselt jääb ühe teatud tähisena Eesti filmis, mis näitab, et hea pealehakkamise ja energia korral Pole vaja suuri rahasummasid ega tuntud ekraani nägusid. Talente ja kauneid võttepaiku Eestimaal jagub. Ning nagu näha, filmist on ka Eesti enda inimestest piisavalt potentsiaali omapärasteks lugudeks karakteriteks. Filmitalgute tulemus ei saagi olla muud kui kompromiss, seda on tõdenud ka eestvedajad juba algusest peale. Kompromissina valmis ekraaniloo aluseks olev stsenaarium, milles võib ära tunda viiteid nii välismaistele kui ka kodumaistele nii-öelda bee filmi legendidele nagu näiteks tulnukas ehk vatise päästmine või isegi Jan Uuspõld läheb Tartusse aga mitte ainult e-filmid välja võib sealt lugeda ka otsese viite sellisele kassatükile nägu Tähesõjad. Täitsa lõpp žanriks on korraldajad samuti nimetanud üle ekspluateeritud road movie ehk teeloleku. Filmi tegevus viib vaataja Tallinnast Tartusse, lõunast läände ja lõpuks maaliliselt kaunitele tuhamägedele. Kompromiss oli ka rahvahääletus, mille põhjal valiti filmi osatäitjad. Nende osa filmi üldmulje kujundamisel ei saa samuti alahinnata. Dialoogide või näitlejate teatud kohmakust. Et siinjuures filmile ette heita. Esile tasub tuua hoopis see, et vaimukusest puudu ei tule ja leidlikke ning isegi ootamatuid lahendusi tuleb ette rohkem, kui seda eelarvamustega vaata, võib oodata. Üldiselt meeleolud on filme optimistlik, lõbus ja suvine ning kui arvestades seda, et juba oma geograafiliselt haardelt võib film meeldida suhteliselt laiale vaatajate hulgale siis kindlasti täitis film oma eesmärgi levitada filmi tegemise alast kirjaoskust. Vaadates aga, kas sedasama kogu Eestit katvat võrgustikku, kus filmivõtted toimusid, jäi kummitama tahtmine näha rohkem mingile paikkonnale iseloomuliku. Tartu oli markeeritud vaid silla ja Ida-Virumaa Kiviõli tuhamägedega kuid ülejäänud Eesti jäi suures osas animeeritud maakaardi ja muusika saatel mööda joonistatud teed kihutavate papist kujude taha. Võib-olla olekski reaalselt teel oldud kaadrit lisanud toimuvale just selle äratundmise ja kohanemise mõõtme, mida praegu veidi vajaka jäi. Teel olemise efekti andis hästi edasi ka filmi alguses korraks kasutatud nii-öelda klassikaline võte, kus liikumist, imiteeriv sõidurida, tausta kuvatakse liikuvat maastikku, aga seda kasutati ainult korra. Kokkuvõttes on see tegelikult tühiasi, mis lõppmuljet ju suures plaanis ei varjuta. Rahvatalgute korras valminud täitsa lõpp näitab seda Tahtmine filmi teha ja filmis kaasa lüüa on igatahes Eestimaal olemas. Kui arvestada veel digitehnika kättesaadavust ja suhtelist odavust siis võiks isegi mängida mõttega, et täitsa lõpp annab innustust luua. Samasuguseid võib paremaidki lugusid, olgu need siis suuremad või väiksemad. Ja julgen arvata, et see mõjuks kodumaisel filmimaastikul värske. 13. novembril esitleti sarjas räägi mälu, mil toimus sõpruse kinos Kaljo Kiisale pühendatud filmi- ja vestlusõhtu ka temast kirjutatud raamatut, mis kannab pealkirja Kaljo Kiisk ikka hea pärast. Selle raamatu on kirjutanud Andres Laasik ja sel õhtul vestlesid, et nii selle raamatu kui Kaljo Kiisa teemadel lisaks Andres Laasik olla Tiina Lokk ja Arvo Kruusement ning Tõnis Kask pakume teilegi kuulamiseks väikest vestlusringi just selle uue raamatu ja Kaljo Kiisa teemadel. Siin alustab vestlust Tiina Lokk. Mees. Tõeliselt ägeda pinna nii eesti keele silma kinni-lahti viimasel ajal ja ma pean ütlema, et ükski neist ei hiilga sellise põhjalikkusega. No ja kes mitukümmend aastat on elanud, töötanud selles ajas, et aeg on kujundanud ja kes lahutada stuudios enda, kes on kulutanud seda puudelt edega kujundanud stuudio imeline raamat, ma mõtlen, et Heino Kiige kõigile nendele noortele inimestele, kes ei oma kokku puutunud Nikolai liinide kinnine, ma täpselt ei kajasta eriti miski paljuta ja veel vähem võib-olla teab mis asi kunagi Dannyle. Seda kõike, kui sa saad aidata selle raamatu kätte, siis talle teadma ja tundma, tunnetama, oluline on, kui te olete selle raamatu läbi lugenud. Aga tänasel päeval on emaka kõiki neid filme näha. Et igal juhul vaadake Ärace kaljukiga filmid. Ja kellele võib-olla tavaline tapab, maanduda jõudma Peeter Simm ja Pille mängida muidugi kriiskas. Kes on leidnud nii palju? Ei tunne. Et velgi näol kategooriad, aga mahlad täiesti hirmuäratav. Ja see on olnud temaga režissöörina, puhastab välja, ei ole mitte ainult andekas režissöör ja kes teab, ei saanud seda aega oma kiima tegema, et oleks ka teha neid nende vabariigile siis ja neid filme, neide stsenaariumit realiseerida, mis tegelikult tegelikult tahtis, et mitte kõik ei läinud kõigile stsenaariumidesse saaginnid, noh näiteks kas või Nakovski on avamine, Pakovski kinkis paljugi isale vastumeelsust või sisse Juhan Peegli kärminetlas ilma langesin, esimesel sõjasuvel. Need ikka oli, mis jäid ja siis ta. Ja, ja sealt oleks saanud veel hoopis teine viis lõppkokkuvõttes, keda te ei ei tea või õigemini, kes inimene ilmutas ennast sellistes filmides nagu hullumeelsus. Aga ega Kellimised kinnite jälje jäämine jää suubia alla nendele eelpool kahele nimetatule kinni ja omas ajas ikkagi. Anne läbi, mina oli seda kirjeldada, kuidas protsess alguse sai ja oli seda kerge või raske teha. Ettepanek tehti mulle lihtsalt väga-väga pikka. Võib-olla see on normaalne, et. Siin olid ka asjaolu, et miks nii kaua Päris toome kasvõi see Ja hakkasin seda koos tegema. Dokumentaalne põhi tuleb ja, ja sinna nagu võimalust juurde võtta, tema korraldatud, aga seda ei saanud ja seal puudu sellepärast et seal on kohti, nagu küsimus õhus ja miks, miks see nii on läinud? Ka selle kirjutamise protsessi juures ja kuidas on edenenud paberite ja dokumentide põhinenud läbi prinditud ja ohtusid inimestele miinide üllatus, köina oli midagi sellist, mida enne ei teadnud või, või aimasin, et nii et oi, oli midagi sellist, mida, mis sind üllatas eri. Tegelikult tahtis ja need parimad esiära kõik on väga raske, sellepärast et tal on väga palju ja, ja ja siis on nagu varju jäänud, sellepärast et tema positiivne ala ja ei ole kunagi oma vastustele kootud. Iseloomuomadus, et ta ei ole nagu rääkida eetada, kaikaid kodaratesse loobib ja alati positiivne ja Epuse dramaatika nagu temast välja. Seega poolne osasi seadusi avad. Kas isal olid omad protsent projekti filmi, kuidas ta valmib selle jaoks või rohkem niimoodi läinud? Ma saan vastata nimel puudutas kinni sellepärast et tegelikult sellest hetkest alates, kui ma tulin stuudiosse satud omani, pähkel ei ole ja, ja kõik tegelikult sealt alates. Kaljo Kiisa stsenaariumid, ega me töötasime koos tegelikult äärmiselt põhjalik, et igat stsenaariumite töötust on ära käinud, armastas töötada tegelikult koos autoriga ja need protsessid olid pikad ja põhjalikud, vestlused, fantaseerida, analüüs tegelikult, et vaat et selles mõttes ei olnud peale läinud kusagilt väga põhjalik, eriti see, mis puudutas stsenaariumi. Taustu parandab grupi kokku nagu väga tugevatest tunnetest, ma pean operaator kunstnik, tol ajal näiteks Tõnu Virve inglisillalt, kes olid ikka nagu sellised tahvlitel pähe olnud. Aga kaljus, kas oleks kuidagi niimoodi teha ja toimetada kõikidest välja kõige selle parema kuidagi nagu suurineeris keetis kokku ja lõppkokkuvõttes suunas ikkagi sellesse suunda, kuhu temasse ta tahtis suunata. Et ta oskas kuulata, see on hästi oluline omadus selle asja juures. Ja oli väga põhjalik ja väga hea inimesetundja. Gazaud periooditi astud iga. Nagu seal kasvavate puuduta kohta keegi ei vasta tõele vastavaks nii rohumaade kohta v? Kuskil viilinud. Kallistanud lõpmatuseni lugusid vesta jutustada, sellepärast et nad lihtsalt ei ela. Et on olemas inimesed, kes pidevalt levitavad enda ümber kõikvõimalikele keemia. Aga enne kui ta hea nagu räägiksite, kommenteeriksid seda, et millal neisse nisse veneda teid näitlejatena lennuna tagasi Eestisse ametiga ühel hetkel sõidurada, mis nendest sai taastajad? No need mehed, kes tulid ja teost nendes nendes ametites ennast nagu riik Tulid Moskvast, meil oli see põhi olemas ikka täitlejad vaid muud. Ja Kaljo Kiisk, eks ole, tema kuulas. Tagasihoidlikud ütleb, et tema tundis ära, et ta ei ole paljuski seda kogu seda peo tema oli aga ikkagi ta väga palju, eks ole, teost elastel, ta oli rohkem pliidi lavastaja, eks ole näitleja ta löönud rohkem teha. Näit tegelikult noh, Kaljo Kiisk, tema näitlejanna Eevardi. Kas nahale teeb mänginud kõikides filmides, milline oli palju näitlejana ikka näinud, et enamasti sedastab kaljulavastajana. Aga tegelikult tänane õhtu on pühendatud sellele või õigemini sellele väga oluliselt tahulisem kalju ja näitle. Milline ta oli, millal rinna kõrgused näid? Sisu vaatame kuidas, kuidas ta teeks, nii nagu omal püüdsime ka. Eks ole? Tihti me kõigega proove kui. Ja siinide keegi, vaata see juhend et mesilastuli niipalju veel aru, eks ole, peale. Ja virvarr tuli protseduuri sellest õppemeetodist, mis tuli. Ta oli näitlejana näidiste kiiret, mida ta mängib. Rollijoonise välja. Minul on olnud kolm töömeeles ja see oli nüüd neid töid ette võtma, mida talle ka kus üks neljas. Heaolutunne või palli mängima. Mäletavad teda väga hea see, kelle ootus ja teiega Siin kõneles Tõnis Kask ja kuuldud vestlusringis said jälle sõnaga Arvo Kruusement, Andres Laasik ja Tiina Lokk ja kuuldud vestlusring on üles võetud 13. novembril kinos prosmil sarja räägi, mälu raames esitleti nii Andres Laasik raamatut Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast, kui vesteldi ka Kaljo Kiisa näitlejatööde teemadel. Kino kinosaade filmidest, filmikunstist. Selliseks kujunes tänane saade kino, kino ja tänasele saatele tegid kaaslased Laura Välja ning Tõnu Karjatse. Ja siin stuudios oli Mirje Mändla. Kõiki neid, keda huvitavad PÖFFi kajastused, kutsume kuulama klassika.