Sopran Aile assoni sinu kanda on Rahvusooper Estonia suured rollid nii eelmisel kui sellel hooajal. Peaosad eelmisel sügisel esietendunud Putšiini Pohhimis mõni nädal tagasi esietendunud Putšiini man, olles koos eelmistest hooaegadest on rollid ooperites Valenberg fantute Traviata, operetis Nahkhiir ja peaosa tänavu mais Vanemuises esietendunud nüid setti ooperis varjest varda kui mitmel õhtul nädalas. Sul etendus on? Ma ei ole väga tubli järjepidaja, see sõltub väga palju sõltub programmist ja, ja siiski ma ei kanna neid rolle mitte üksinda Estonia teatris, et seetõttu nädalaid on erinevaid, aga homsest alates saabub küll need üks üheksapäevane lõikus, mul on kolm kontserti ja kolm etendust, millest kaks on üks ja sama etenduse üks on siis erinev. Ehk siis järgmised üheksa päeva saavad olema väga-väga tihedad seal sellele väga suur koormus. Jah, isegi võiks öelda, et peaaegu, et liiga suur hetkel, et aga vahel tuleb selliseid hoogtööperioode ja siis tuleb jälle rahulikum periood. Kuidas sa taastud emotsionaalselt raskest etendusest, et kui sa õhtust õhtusse kehastat laval kangelanna, kes peab surema, kuidas saad taastu, kuidas sa sellest välja tuled? Jumal tänatud, see ei ole veel juhtunud niimoodi, et et ma oleks pidanud kehastama neid kangelannasid õhtust õhtusse, et tõesti, et tavaliselt jääb ikkagi vähemalt üks õhtu vahele. Et võib-olla see, kuidas mina taastun, ei olegi nüüd võib-olla nii. Nii huvitav, et eks me kõik taastame magades aga hääldad taastuma, hääl taastub vaikides. See võtab mult soovi küsida järgmist küsimust ja pakkuda ooperilauljale võimalust vaikida. Lavastus. Nad hindavad sinus väga suurepäraste vokaalsete võimete kõrval ka väga suurepärast näitlejameisterlikkust näitlejaoskusi. Kummaline, et sellel kahel hooajal, mis sa oled siin Estonias ja Vanemuises laulnud, sa oled saanud kogeda kõige erinevamaid? Lavastajaid ja see ei ole kummaline, ma olen väga, väga õnnelik just nimelt selle üle, et kõige kõige toredam asi üldse kunstis ongi vaheldus. Et saab proovida nii-öelda erinevaid lähenemisviise, et eks ma olen küll, aga boheemlaslik olemusega ja tüdinen kiiresti, kui asjad kipuvad rutiinseks jääma, et seda, seda parem mulle. Tõesti viimased kaks aastat on pakkunud niivõrd palju erinevaid kogemusi erinevate lavastajatega ja minu õnneks tõesti selliste lavastajatega, kellel ei ole laulja hirmu, kes julgevad lauljatelt nõuda võib-olla rohkem kui nii-öelda eelmise sajandi lavastus stiilis oli kombeks, et tõesti minu jaoks on see nagunii-öelda vesi minu veskile. Ma tuletan siis kuulajale meelde, et Cosi fan, tutte lavastas lavastaja Suurbritanniast Mariasti varda lavastaja oli Saksamaalt, nahkhiirelavastaja oli Hollandist poeemi lavastaja Iisraelist mana, olles lavastaja Lätist Valenbergi lavastaja Venemaalt. Aga kas sa igatsed niisugust püsivat oma lavastajat, kes jälgiks sinu kui laulja arengut ja pakuks ikka uusi ja uusi rolle? Mis sind arendaks? Ja lavastajate koha pealt mul küll selliseid soovunelmaid ei ole, küll aga inimeste muusikalise külje pealt. Ma tunnen küll, et tuleb kasuks see, kui sinu kõrval on inimene, kes areneb koos sinu häälega. Et dirigentide ja pianistide poole pealt küll pigem sooviks sellist stabiilsust kui et pidevat muutumist, aga lavastuste koha pealt mida rohkem, seda uhkem. Kas sul ei ole mõnikord tunne, et, et ooperilaulja on pandud lihtsalt nagu materjaliks lavastaja kõige hullu meelsemate ideede kehastajaks, see on sama teatris, ma arvan, et see on täpselt sama teatris, et lavastaja loob minule kui näitlejale lauljale, talub maailma. Ja ühest küljest tõepoolest, ma olen lavastaja käes nii-öelda nukk kes loob tema maailma, aga ma olen nukk, kellel on oma tahe. Ehk siis see, kuidas mina nii-öelda minule ette antud vormi täidan, sõltub ikkagi väga palju minust sõltub minu tahtest, oskustest, vajadustest, siis seda maailma luua oma näitlejameisterlikkus, kui see oma häälega ja ja lauljad on ka väga erinud, nii nagu näitleja, ütleme ka erinevad ühele sobib üks roll rohkem, teisele, teine. Mina võin olla ainult õnnelik, kui minu teele satub lavastajaid, kes suudavad ja tahavad mind inspireerida ja kellega nii-öelda tekib sünergia, mis inspireerib võib-olla mõlemat poolt. Nii väga tahaks loota, et inimesed, kellega ma koos töötan, saavad sellest 16 samapalju positiivset energiat, kui mina saan tõesti minu teele, ei olegi praktiliselt sattunud ühtegi lavastajat, üks on 10 jälgivad, üks lavastaja on tõesti, kellega ei tekkinud mitte mingisugust sünergiat. Samas minu osatäitmine sai siiski väga hea kriitika osaliseks. Mine võta kinni, aga ütleme, et seal oli selline projekt, mis nii-öelda sai. Vist oligi, ainult üks etendus oli seda, et las ta siis, aga seal oli nagu väikene meenutus, et võib ka teistmoodi, aga tõesti ei Estonia ega Vanemuise laval ei ole minu teele sattunud lavastajaid, kes ei oleks mind inspireerinud ja vahel ka assistenti inimesi, kes on nii-öelda lavastaja paremad käed, et Estonia teatris on meil fantastiline, fantastiline luksus omada lavastaja assistenti. Ehk meiegi siis kuulsat endist ooperilauljat Helgi Sallolt, mina praegu küll nii palju kui võimalik on, lihtsalt kasutan seda võimalust ära. Et imada endasse selle inimese kogemusi ja ta on ülimalt delikaatne tema käest nõu saada, selle, sa pead minema seda täiesti küsima tema moodi ise sulle nii-öelda see delikaatses asi, mida õppida tema käest, et abi küsimiseks, sa pead olema selleks valmis. Ja, ja tõesti, kui sa lähed küsima, siis tulles tahad seda nõu saada, et tõesti, see on praegu tõeline luksus. Nagu ooperirollidest veel vähe oleks, annab Aile assoni eeloleval nädalavahetusel ka kontsert. Just praegu ripub Tallinnas Estonia ooperimaja poolel Aile assoni näopildiga reklaamooperile Manomblesco ja Estonia maja kontserdisaalipoolsel küljel Ailassoni näopildiga reklaam kontserdisarjale kuldne klassika. Se kuldne klassika tähendab kolmekontsert D Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis, kus Tallinna kammerorkester Eri Klasi dirigeerimisel esitab Mozarti muusikat. Aili assoni esitab Ludwig van Beethoveni kontsertaaria, mis selles kontsertaarias on lauljale nii paeluvad. See pakkumine tuli siiski organisaatorite poolt. Sellest loost on olnud minevikus paaril korral kõigepealt Marko Lõhmusega, kui ta oli veel Pärnu linnaorkestri juures. Ja tegelikult Marko Lõhmus on Tallinna filharmoonia kammerorkestri taga seisev ehk kohal seisev isik tänapäeval. Võib-olla siis ka nii-öelda jälle ringiga tema poolt tuli. Ma lihtsalt ei ole julgenud varem selle aaria kallale asuda. Et see on väga suur tükk ja isegi isegi nüüd, kus ma ennast juba päris nii-öelda kahe jalaga maas vokaaltehniliselt on ikkagi päris suur pähkel ja Beethoveni vokaalloomingut ei peeta väga vokaalseks. Kui me kunagi Tõnu Kaljuste kandsime ette Beethoveni Fideeliat, siis ma alati ütlen, et kõik asjad tunduvad rasked, mida sa ei oskanud, mida ei ole selgeks õppinud, need tunduvad väga rasked. Kui sa oled ühe asja endale selgeks teinud, siis on selle esitamine tavaliselt juba mõnu ja sama likvideerija rolliga, et kui ta oli juba selge, siis selle esitamine oli tõeliselt meeldiv ja Beethoven on võib-olla lihtsalt muusik, väliselt isegi pähkel, aga ta siis pakub väga palju, et Beethoven peab lauljat ka nii-öelda üheks pillidest. Ja mina, kes ma olen lapsest peale õppinud klaverit ja mulle tõesti väga meeldib. Noh, nüüd ma ei saa enam öelda tänapäeval, et mulle meeldib klaverit mängida, et see mängimine on taandunud klimberdamiseks juba kahjuks paraku pile nii peab mängima ja harjutama iga päev selleks kvalifitseeruks mängimisena. Et seda kahjuks ma enam ei oska, aga Beethoveni vokaalmuusikat esitades võib natukene tunda ennast natuke sellise instrumentalistina, kuigi selle kontsertaaria puhul ma tõesti tunnetan füüsiliselt, kuidas Beethoven on üritanud endas esile manada või endas esile kutsuda sellist itaalia ooperiheliloojatest algab, algab ikkagi niimoodi parimas Itaalia ooperi klassikalises stiilis ooperi vaimus. Aga viimane osa ikka läheb käest ära. Ja viimases osas ikkagi on seal sellest Beethoven liku mitte ainult paatost, vaid ka sellist väga instrumentaalsete meloodia käsitlust, et Mozart kindlasti selliseid keerdkäike ei oleks lauljale kirjutanud, aga samas tänu Beethovenit noote esitada väga omapärases järjestuses. Detsembris ootab sind Estonias man olles Kooja Traviata. Jah, esimesel detsembril on minu Manoonidest viimane. Ja siis tuled. Aasta lõpetuseks tuleb lausa plokk terav, teatasid, et meil on kolm Travjaatate. Ma tean vähemalt, et kahe erineva dirigendiga, mida ma ka väga ootan, et 11. detsembril teeb Travjaata aas oma debüüdi dirigendina. Selle teosega teeb Risto Joost. Aga seda ma, Ta on väga Ristoga kohtumist selles ooperis ja siis järgmine tra veata sellest ja nüüd ma võin kuupäevaga eksida mida ma ei tahaks ja sellepärast seda kuupäeva igatahes on see nii-öelda järgmine, tuleb jätta sellest, mida dirigeerib Eri Klas, ühedrovjaatama etenduse, ma olen juba teinud kevadel Eri Klas, mis kujunes no jälle väga omapäraseks tookord sellepärast et tenor, kes pidi laulma, haigestus ja nii nagu ooperis ikka aeg-ajalt juhtub, et kutsutakse nii-öelda kiirabipäästja. Ja see päästja oli tenor Andris Ludviks Läti rahvusooperist, kellega siis me kohtusime selle etenduse päeval hommikul temaga kohtudes oli siin tore lugu, et ta ütles, et oi, et mulle saadeti kulleriga eileõhtuse DVD. Et ma vaatasin, et ma enam vähem tean, kuidas see lavastus on. Ja mina veel niimoodi küsisin, et ei tea, kas DVD oli mõnest minu etendusest mille peale ta ütles, ei, ei olnud, seal oli mingisugune tumedate juustega naisterahvas. Lihtsalt naersin, ei öelnud midagi selles etenduses, tõesti, mul on tume parukas, aga lasteaiad ja see oli väga-väga inspireeriv etendused, me asjaolude kokkusattumisel tõesti ei saanudki proovi. Ma olen ka korduvalt rääkinud lugu sellest, et Eri Klas juhatatud raviaartali esimene ooperietendus, mida ma nägin lapsena kuueaastaselt ja see õhtu tegi minust ooperilaulja. Too õhtu sel kevadel oli minu jaoks väikene minu minu jaoks nagu mingi ring täis ja oli väga emotsionaalne, nüüd seda järgmist etendust Eri Klasiga, ma ootan selle võrra juba eriti eriti pikkade silmadega, et see meie koos selles etenduses ei jäänud nii-öelda esimeseks ja viimaseks, et ma saan seda korra veel ja võib-olla me teeme isegi proovi, et seda muuta, mille iseäranis säravaid dirigent ja väärilisi lavapartnerid sulle aitäh.