Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ja rahva teenrid jälle teie ees ning täna oleme koosseisus Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ning sel nädalal on võlakriis jõudnud Euroopa südamesse. Oleme elanud ka kaasa meie lenduri vabanemisele. Eesti sisepoliitikas on kütnud kirgi aga haridusteemad ja töötukassa maksemääradega seonduv. Aga alustaks viimasest teemast, kuna see on olnud üleval. Sellega seoses on olnud üleval kõige rohkem emotsioone ja ja teatavasti siis neljapäeval ei toetanud valitsus töötukassa nõukogu ettepanekut langetada töötuskindlustuse maksemäära 1,2 protsendi võrra, mis jätaks siis inimestele kätte 40 ja tööandjatele 20 miljonit eurot ja põhjenduseks tõi siis valitsus mustad pilved Euroopa majanduse kohal. See on tekitanud nüüd väga elava diskussiooni, kas valitsus on olnud siinkohal ikkagi adekvaatne, kuna riigieelarve prognoos lähtub rahandus, ministeeriumi suveprognoosist ja, ja, ja seega töötu töötukassa Nõukogu otsus langetada töötukassa maksemäärasid lähtub suuresti sellest samast prognoosist ja teeb samasuguseid makromajanduslikke järeldusi ja sellepärast on esitatud küsimus, et kas valitsuse otsus on ikkagi õigustatud? Tere, siinkohal tasub muidugi küsida, kas rahandusministeeriumi suveprognoos on õigustatud. Ehk äkki on lähtealus, vala. Et kui me vaatame, missugune näiteks on kõige tähtsam indikaator meie riigis, ehk siis tarbija kindlustunne siis viimastel kuudel langema hakanud ja need kuus on järgnevad, just just nendel läheb, meil sai valmis suveprognoos ehk asi, asi on hullemaks läinud, rahvas tunneb ennast tunduvalt ebakindlamalt kui varem. Ja kui sa võtad aluseks vale prognoosi, siis muidugi võivad tunduda asjad valesti. Ja kui me räägime nüüd sellest töötuskindlustusmakse alandamise ettepanekuid ja siis valitsuse põhjendusest, et miks seda teha ei tohi, et mulle endale tundub? Ma ei, ma ei saa seda päriselt nagu tõsiselt võtta seda põhjendust, et ma võiksin kuulata seda argumenti juhul, kui samal ajal riik ei üritaks töötukassa rahasid nagu endale saada, et praegu, mulle tundub küll, et see on pigem ikkagi nagu motiveeritud sellest, et nii-öelda nagu teise sildi all või kuidagi varjatult saada lihtsalt riigile riigile raha. See on nagu minu arvates on see nagu kergelt kergelt ebaaus mäng, mis toimub. Aga kui me vaatame seda, et, et riigiriigil on kohustus mingistki mahus siiski tagada riigieelarve tasakaal ja, ja siin töötukassa maksemäära, mitte langetamisega on, on stabiilsuse kasvu, pakti reeglid täidetud ja, ja seetõttu on, on valitsuse hinnangul ka siis sellisel juhul see maksumäär põhjendatud, et see on, see on üks asi ja teine asi, mis on välja toodud, on, on see, et et pikka aega valitsus lootis CO2 kvoodi raames saadud projektid ei, ei kajastu riigieelarve riigieelarve kulureal. Aga kuna nad sinna riigieelarve kulureale siiski pandi, kuna Euroopast niimoodi nõuti, siis siis ei olnudki justkui nagu valitsusel muud võimalust, et teine võimalus oleks olnud maksupoliitika kallale minna. Aga see olekski selles mõttes aus käik olnud praegu et praegu on ju niimoodi, et hoitakse nii-öelda nagu kunstnikud seda töötuskindlustusmakset nagu kõrgel ja samal ajal öelda meile ausalt välja, et reaalselt kogutava maksutulust ilmselt ei piisa, siis meil praad. Olen aus üldse, ma olen nõus, sellepärast et siiski. Me kuuleme kogu aeg, et uus kriis on tulemas. Minu meelest nagu enne kriisi tasuks kindlasti varu koguda. Selles mõttes ma ei ole absoluutselt sellega nõus, et kui see töötuskindlustusmäärib samale tasemele või ma ei näe selles mitte midagi hullu. Aga küsimus ongi praegu selles, et riik läheb sisuliselt nende töötukassavarude kallale ja ma võiksin kuulata seda juttu, et kogume varu ja hoiame maksed kõrgel ja võtta seda tõsiselt juhul, kui töötukassale nagu säilitatakse tema autonoomsus ja ei mindaks ja ei võetaks lihtsalt tema rahasid ära. Et. Täiesti veendunud, et see raha võetakse ära. No hea küll, aga ütleme, kui, kui nüüd valitsus käsitleks töötukassat tõesti sellise nagu noh, autonoomse institutsioonina siis tegelikult Ta nad palun väga, nad võiksid ju laenata raha töötu kaasata ka sel juhul ma ei ole ka nii täpselt süvenenud nendesse detailidesse, aga ma arvan, et see peaks toimuma niimoodi, et töötukassa ise siis vabatahtlikud otsustaks, kas ta siis ostab Eesti riigi võlakirju või mis iganes praegu lihtsalt jõuga minna neid rahasid ära võtma on, on nagu ebaaus. Tegelikult. See ei lähe mitte valitsusse ära võtma töötukassa raha, vaid ta läheb ära võtma tema iseseisvust, seda ka iseseisvust otsustada, kuhu raha paigutada, mil viisil? Jah, nii ongi see, see on asi. Valitsusel on väga lihtne põhjendus seda lihtsalt kokku hoida. Palun alternatiivid, kas me võtame laenu? Ja täiesti selgelt seal näiteks Euroopa investeerimispangast laenuta kuhu sa maksad intresse ja need intressid on kallimad, kui sa võtaksid selle raha, saad töötukassast töötukassa hoiustaksest, kui valitsuse üldse mõttes siis riigikassasse oma oma summad ja riigikassa saaks seda kasutada. Jah, aga see on imetavad seda praegu minnakse niimoodi jõuga küsima, et, et kui anda töötukassale lihtsalt võimalus, kui ta peab vajalikuks, siis laenake Eesti riigile raha ja maksku selle, siin ongi ärilist intressi. Siin ongi nüüd see väga suur konks. Vastavalt seadusele ei tohi riigi vabandust töötukassa lae randa. Talgaja. Ei no Eesti riigi võlakirja või, või ma ei. Instrumenti meil praegu ei ole küll, aga mina olen kuulnud küll ideest, mis, mis on väga-väga lähedalt seotud, võib-olla nende mõlema jutuga, millest te siin räägite ja ja kuna sellel eeloleval suvel on Eesti Energia aktsiakapitali vaja maksta sisse 150 miljonit eurot vastavalt sellele, mida valitsus järgmise aasta riigieelarveplaanis on otsustanud, siis küsimus on selles, et kust see raha tuleb. Ja, ja kui me nüüd vaatame, et kui riigi töötukassa vahendite konserveeritakse riigikassasse, siis siis tekib sinna just just seda raha, mida saaks sellisel eesmärgil kasutada, ehk siis suurendades Eesti Energia aktsiakapitali tuleb riigikassasse tagasi see aktsiapakk millele siis Eesti energia mingil hetkel maksab ka dividende, kus siis ka ühel hetkel see töötukassa back, kui võib natukene kasvada, nii et seal seal võib tekkida see, see moment juurde. Kui ma siin eile uurisin, et, et millistel tingimustel üldse töötukassa on siiani investeerinud ja milline peab olema selle finantsvahendeid krediidireiting, kuhu töötukassa oma raha paigutab, siis, siis krediidireiting on aanega. Ja kui me vaatame nüüd, milline on Eesti riigireiting, siis Eesti riigireiting on kõrgem, nii et selles mõttes ei ole justkui probleemi, et kui töötukassa nüüd ühel hetkel oma vahenditega tuleb Eesti Eesti riigikassasse, et siis praegu on Eesti riigireiting positiivne, noh, miks ka mitte, et sellisel juhul võib ju tulla, küsimus on selles, et kas, kas kas nende vahendite riigikassasse konsolideerimisega töötukassa vahendite vahendeid kuidagi kasvavad ja mil moel hakatakse intressi maksma nendele töötukassa vahendeid? No küsimus on praegu ikkagi selles, et mõtleme, et töötukassa, see on põhimõtteliselt, see on kindlustus, see on Eesti töötavate inimeste kindlustus, juhuskonnal peaksid jääma töötuks, et ükskõik kui ka majandusel on raskused, kui ka näiteks riigil peaksid olema suured raskused, et vähemalt neil on on üks kindel koht, kus nende raha on olemas ja minu arvates on nagu hea, kui nad nii-öelda need riskid on nagu hajuta. Okei, aga kuhu kohta siis peaks? Peaks raha panema? Töötukassa peaks ise otsustama, kuhu tema oma raha paneb. Ma arvan, et ma arvan, et Meie nagu keegi ei, ei, ei, ei ole siin kõige õigemad inimesed töötukassale, nagu anda nõu, kuhu ta oma raha peaks peaks panema küll, aga ma arvan seda, et ta peaks ise nagu otsustama selle üle sama hästi, me võiksime siis järgmise ära, et ütleme, et mingi teise samba pensionifondid hooldavad inimeste pensionikindlustusraha, et et äkki siin ka panevad, muidu on koolasse, et võib-olla kaaned Palun vabandust, ma ei räägi koolast üldse pahaste original koolast selles mõttes, et tema kunagine nii-öelda emamaa Portugal läks eelmisel nädalal kuulast raha küsima. Seis on läinud nii imelikuks maailmas on, kuulas, on lihtsalt väga suur majanduskasv. Muidugi reitingutele ta ei vasta nendele tingimustele, kuhu töötukassa võiks siia, aga, aga see on nii-öelda perspektiivikas piirkond praegu, erinevalt näiteks paljudest Euroopa riikidest, kus seis on väga hull, aga fakt on see testid. Töötukassa puhul. Lihtsalt hetkel kaob iseseisvus ja see on ajatöötukassa juhide närvi. Minu meelest seal on kindlasti ka tagapankade huvi, sellepärast et praegu on seal paar panka, kes kes töötukassa raha paigutada, kes jäävad oma tuludest ilma. Aga just see iseseisvusäravõtmine, see ajab inimesed närvi, kui keegi hakkab sinu eest otsuseid tegema. Selles mõttes, et täitsa loogiline oleks, et Eesti riigil on siiamaani hästi läinud ja miks siis ei võiks töötukassa panna oma raha seisma? Eesti riigikassast näiteks ka Euroopa Liit hoiab oma vahendid Eesti riigikassas. Aga jah, mitte midagi juhtunud. Aga töötukassal peaks olema õigus selle üle iseseisvalt otsustada, et kus ta enda raha soovib hoida, et see on praegu probleem, et. Selles mõttes ma olen Suleviga nõus, et, et kui me vaatame praegu valitsuse tegevust, kuidas töötukindlustusmaksumääraga on toimiks, siis siis see, kuidas ignoreeriti töötukassa nõukogu seisukohta, kuigi varem oli öeldud, et töötukassa nõukogu seisukoht selles küsimuses on A ja O siis sisuliselt ikkagi sellele nõukogule sülitati. Ja ei maksa imestada siis selle üle, et töötukassa nõukogus tahavad Tööandjad lahkuda, kuna sisuliselt Nendest ei sõltu seal enam mitte midagi, et nad võivad ju koos käia, aga, aga kas sellest midagi muutub, et see on, see, on see küsimus, mõneti ma saan töötukassa töötukassa nõukogu liikmetest aru, et kui me vaatame ka töötukassa nõukogu koosseisu, siis seal on kaks valitsuse esindajat, kaks töövõtjate esindajad, kaks tööandjate esindajat. Ja kui neid ikkagi Tööandjate esindajad Nad tahavad töötukassa nõukogust lahkuda, siis siis tekib üleüldse küsimus sellest, et mis töötukassast edasi saab ja kui me vaatame, mida siin ka tööandjate juht Enn Veskimägi nädala teisel poolel on öelnud, et siis ta ütles, et ju siis valitsusel on mingi oma plaan, mida töötukassaga peale hakata. Mõneti tekib küsimus, et kas siis valitsusel tõesti on mingi uus plaan, mida töötukassaga peale hakata? Et, et kui, kui me jätame selle ülimusta stsenaariumi kõrvale, mille puhul seda maksumäär on tarvis ja vaatame praegu ikkagi sellist sellist natukenegi stabiilsemat varianti, siis selle puhul tekib ikkagi küsimus, et kas valitsusel on mingi uus plaan selle töötukassaga seoses. No fakt on see, et siin on kindlasti väga kehv selline kommunikatsiooniplaan olnud valitsuse võla, mõtlen et kui sa ei ole need Tööandjate esitajaid suutnud mitme mitme kuu jooksul ära rääkida, sellepärast ega see plaani tekkinud nüüd siin sügisel aga helis suvel on see plaan oli juba kevadel olemas, teeme sellise triki ära. Et seal oleks pidanud ikkagi sellest päris palju veenmist olevat, valitsus on teinud mitmeid möödalaskmisi. Mäletate, kui Eesti hakkas ühinema selle EFSFi laiendamisega sealhulgas ka saanud teha, päris päris lihtsate nippidega oleks saanud palju pingeid maha võtta. Millegipärast sa oled siis, ei viitsinud pöörduda õiguskantsleri poole või rääkida läbi kadrioruga mõisades valitsus ehk siis oli pigem nagu rahandusministeerium siis mõned ametnikud on jätnud mõningaid väga lihtsalt käigud tegemata. Ja siis kui tahan inimest suvidest süla rullinud tekitabki ärrituvust ja selle asemel, et siis tüli kuidagi püüda ära lahendada, on see ainult sinna nagu hoogu juurde. Kas te olete muuseas tähele pannud, et, et viimasel ajal, kui me räägime tööandjate ja valitsuse, võib-olla ka võib-olla ka peaminister Ansipi isikust peaasjalikult siis siis oleks justkui must kass nende vahelt läbi jooksnud, et et, et ei ole, ei ole enam seda varasemat suhtlemist ei ole, ei ole, ei ole läbisaamist ja ma vaatasin täna ajalehtedes Postimehes on ka Enn Veski mäest pajatava jutus pisut juttu olnud juttu ka sellest, et, et ei ole läbisaamist enam valitsuse ja tööandjate vahel. Noh, see on jälle nii ja naa kindlasti. 10 aastat tagasi oli Reformierakond ju see, kes esindas ettevõtjate huvi oli, oli tööandjate jaoks, oo et nüüd millegipärast me seda retoorikat enam ei kuule, et tõenäoliselt on ka erakond valinud mingisuguse teise tee, aga aga et need lõhed on läinud nagunii teravaks, et see, see on mõneti üllatus. Mitte tõenäoliselt täitsa kindlalt, et Reformierakonnast on selle ettevõtjate partei on välja kasvanud rahvapartei Diaalse tõeline rahvaliit praegu selles heas mõttes. Ja kindlasti on peaminister sõltumatum kui eales varem täitsa selgelt ta. Ta ei ole oma otsustes sugugi nii sõltuv ettevõtjatest ärimeestest kui ta, kui ta oli võib-olla varem. See on üks asi ja teine asi on seal kindlasti ka personaalsed suhted. Et kui sa oled mõne inimesega raksu läinud, need jätkavad täpselt sama koha peal, siis siis ega sealt nagu head nahka ei tule. Ja teine asi on muidugi ka see, et et terve selle viimaste aastate kriisi jooksul on ju sellel oma mõju ka demokraatiale, et ütlen nagu tehtud nii palju nagu väga suuri otsuseid selliste nagu loosungite all, et meil ei ole muud võimalust, meil on kiire ja ei ole nagu toimunud niisugust normaalset arutelu asjade üle väga suurte muutuste üle. Ja loomulikult siin erinevad, et osapooled erinevad huvirühmad tunnevad, et neid ei kuulata ära ja nende arvamusi ei avalda ei arvestata. Noh, me näeme ju seda, kas või seesama, ikkagi see töötukassa reservide teema, et see ikkagi on toimunud nagu suht tormakati kiiresti. Olgu põhimõtteliselt nagu muudab terve institutsioon iseseisvust. Noh, meenutame siin paari aasta tagust seda käibemaksu tõusu, mis tehti nagu ülikiirelt ja tegelikult ka seesama EFSF-iga liitumise ja see toimus ju ka kõik need asjad käisid erakordselt kiiresti erakordselt lahes. Diskus. See on see ei olnud need asjad näiteks EFSFi asi ja töötukassa need ikkagi mitu kuud toimunud käibemaksu tõstmine, see toimus kiiresti, kolleeg Tarmo Vahter näiteks avastas, kuidas toimusse maadevahetuste taastamine, see oli täpselt samas paketis, kes meil tõsteti käibemaksu ja siis matusetoetused võeti ära ja õppelaene muudeti ja pandi Narva. Narva elektrijaamadele anti õigus puitu puitu kütta ja kärbiti kõvasti riigieelarvet. Selle vahele sokutati üks maadevahetuse taastamise paber, tõesti, mitte keegi ei pööranud sellele tähelepanu, sellepärast et see, see muutust hulk oli korraga nii meeletult suur. Sama selg kriiside puhul ongi nii, et sa peadki kiiresti reageerima, kui tulekahju on, kui, kui maja põleb, siis nad on nagu mõtekas, keegi haaraks, üksusele voolik hakkaks, hakkaks kustutama selle asemel tulla kukku, mõelda, et missugune oleks kõige parem plaan, eks arutaks paar kuud. Jah, aga see on ka paratamatu, et sellises olukorras erinevad osapooled nagu solvuvad, et nende arvamusega ei arvestata, neid ei kuulata ära ja kriisil on ikkagi oma demokraatia. Selles häda ongi, pärast hakatakse arutama, et kurat, miks me vabandust, miks me siis selle terve maja maha. Mõtlesime, et võib-olla oleks natukene lähenev. Korra tulen veel töötukassa juurde tagasi, et kui siin oli jutt sellest, et kas valitsusel on mingi oma plaan, siis, siis ega ma just väga palju midagi kuulnud ei ole, et kas on mingi plaan, aga, aga, aga mõnede jaoks on ühtki autoriteet, twitteri, Vaikned on. Kes teab, kes selle taga on, eks siis teab ise, milline spindoktor kirjutab sellise nime all, aga aga tema kirjutab nii, et tuleb päris algupärane, asjalik liigutus, mis konverteerib töötukassa reservid, tööõnnetusi ja kutsehaiguskindlustusreformiks. Võimalike mida arvata sellisest muutusest, iseenesest see see sellist kindlustust on vaja. Tööõnnetus-ja, kutsehaiguskindlustust meil Eestis praegu ei ole, kui see on solidaarne töövõtjatele ja tööandjatele, siis siis tasub seda kindlasti kaaluda. Ja, ja see on kindlasti üks võimalus, aga küsimus on selles, et, et kas see on piisavalt poliitilist tahet? Seda teha. Tuleb ma ei tea, millest täpselt jutt käib. Fakt on see, et seda vaja läheb, siis, siis tehku seda, aga noh, küsimus jääb ikkagi sellest, et kellel on õigus otsustada, kuhu oma raha paneme. Sõltumata sellest reformist, et hetkel on toimunud see töötukassa iseseisvus on täitsa selgelt vähenenud ja see on probleem. Spinndoktorite kohta veel nii palju, et ega spindoktorite juttu tuleb võtta ka võtta ka alati kerge, kerge küsimärgiga. Me ei pea alati päris täpselt neid motiive, mille pärast on see kirja pandud ja kas selle mõte on vett segada või mitte. Nii see, nii see on, aga siinkohal küll töötukassa teemale paneks punkti ja, ja loodaks, et sellega seoses ei toimuks mingisugust märkimisväärset silmamoondust, et töötukassa raha jääks ikkagi töötukassa rahaks ja, ja nõudmisel selle rahaga töötukassast kätte saab ja ma, ma, ma tahaks veel puudutada, et üht-teist silma moondamisega seotud teemat, et, et midagi ei ole öelda, Eesti vabariigis antakse raha ka sõna otseses mõttes silma moondamisele. Tänavu mais andis siis ettevõtluse arendamise sihtasutus, mustkunstnik Jürgen Veber ja tema venna Jesperi firmale 166000 eurot. Et nad saaksid USA turgu vallutada ja ja, ja see on nüüd küll selline summa ja selline rahaeraldus, et see on pannud kulmu kergitama väga paljusid, sealhulgas muuseas ka rahandusminister Jürgen Ligi. Ja on öeldud, et nii toetatakse loomemajandust. Minu meelest nii toetatakse kilone majandust. Et mis seal siis hullu on, kui üks ettevõte tahab minna välisturule? Ta on teinud asjaliku projekti. Ta on öelnud, et mina panustan nii palju, kas riik võiks. Kui lisada sinna esitatud korraliku äriplaani, siis miks ei? No loomulikult, miks ei, aga me võime nagu, miks ei küsi Te väga paljude muude asjade kohta ka? Me võime, paljude muude avalike kulutuste kohta võime küsida, et õpetajate palgatõus, miks ei raamatukogudele rohkem raha raamatute ostmiseks, miks ei noortele kunstnikele võib-olla toetust, et nad saaksid ka nii-öelda mingi loomemajanduse meetmete raames enda loomingut välismaal tutvustada, miks ei küsimusena? Kes meil keelab minna ja küsida, kirjuta kummari plaan valmis, neid hakkab ja saavad. No ma ei tea, mind ennastki, on ise nagu väga imestama, et ma tunnistan, et minule meeldib ka nagu vaadata mustkunstnike trikke, need on väga-väga toredad asjad. Aga noh, kui me hakkame mõtlema, et kui me räägime kellelegi toetamisest avalikest vahenditest või maksurahadest, et makse tegelikult ju kogutakse ja makstakse nagu kolmel suurel eesmärgile, et üks eesmärk, miks me maksame makse, kogume neid, on see, et et teha ühiselt asju, mida võib-olla ükshaaval oleks nagu mõttetu teha, et no näiteks koolid on siin näide tee ehitus, tänavavalgustus ja nii edasi siis teiseks me maksame makse selleks, et ikkagi mingil määral nagu leevendada, ütleme, sotsiaalset ebavõrdsust. Kolmas põhjus, miks makstakse makse, on, on see, et teatud nagu käitumisi soosida ja teatud käitumisi mitte sovhoosidel, näiteks toome siin alkoholi või tubakaaktsiisi. Ega me hakkame mõtlema nüüd sellele konkreetsele mustkunstitoetusele, siis ma arvan, et see on, see on valdkond, mis võiks nagu iseennast kuidagi ära majandada, et ma ei näe, et me peame selleks maksemaks. Aga siin me vaatame nagu asju võime laiemalt vaadata, et siin on väga palju selliseid toetusi noh, antud tegevusaladele, mis võiksid ju ennast ära tahad, miks pangad peaksid saama toetuse? Et ma näen, et sama programmi raames on näiteks kaks panka, salat toetasid minna välismaale, need ei ole mitte tavalised pangad, olid investeerimispanga, need on need samasugused võlureid, haldjaid, nemad lubavad siis rahvale ta just siis rikkamale seltskonnale, et andke raha meie kätte, see, meil on need võluoskused, neil kasvatame seda tunduvalt suuremas. Näiteks üks konkreetne pank on palunud raha selleks, et ta läheks siis läände ja küsiks küsiks sealsetelt inimestelt luba nende raha investeerida Venemaa. Samasugune mustkunst minu meelest. Jah, me peaksime, ma arvan, selle varanduse eest me peaksime selle juhtumi valguses ka võib-olla ka teisi niisugusi nagu toetust, eesmärke ja saajaid. Noh, ma mõtlen, miks pangandus ei võiks seinast ise ära tasuda, miks peaks neid leid tasuma täpselt samamoodi saan küsida. Aga samas, kui jällegi mustkunstnik on saanud toetust, siis miks pankure võiks saada toetust? Ma olen vaadanud aeg-ajalt EAS-i toetusi, ma olen näinud ka näiteks võlgade väljanõudjaid on saanud sealt toetust. Kui riik on võtnud sellise poliitika EAS-i nimekiri on aga, aga ja sellega on võimalik EAS-i kodulehega tutvuda, kui palju, mille millisele projektile on raha antud, aga kui vaadata käesoleva aasta numbreid, siis 166000 eurot on ikka märkimisväärne summa. On väga vähe projekte, mis on rohkem saanud, kui, kui see mustkunstiprojekt ja, ja seal on kaks ja, ja sellega seoses on kogu selle projektiga seoses on tegelikult üks põhiline küsimus. Küsimus on selles, et kas see, kas see projekt on nii edukas, et see võib USA turul läbi lüüa ja, ja me ei oska sellele vastata ja me teame, et Jürgen Veber on olnud Eestis edukas mustkunstnik. Aga kas temas on ka David koperfiili ainet, et seda, seda ei saa meie siin kahjuks otsustada ja selle üle otsustab USA turg? Tegu on, tegu on mõneti siiski tõenäoliselt suurema riskiga kui, kui selle panga puhul, kes, kes läheb välismaale mingi selge äriplaani nägemusega, kuidas seal, kuidas seal turge vallutada see on, see on veelgi rohkem seotud inimliku inimliku riskifaktoriga. Ma ei oska selle koha pealt midagi öelda, kui ma olen aru saanud, siis uskusin, Gregor tahab osta valgustusseadmed, valgustusseadmetele on kindel hind. Isegi kui see projekt läbi kukub, siis nende seadmed on võimalik ilmselt maha müüa ka kasutatud peast, mingi väärtus seal igal juhul jääb alles. Aga jällegi ma ei ole selle projektiga täiesti nõus. Või vabandust, ma ei ole seal praktika täiesti kursis. Et. Ja iga asja puhul on risk olemas. Absoluutselt kõikide äriprojektide puhul on risk olemas, risk ei oleks, siis ei oleks meil mitte ühtegi nurjunud ja ettevõtmist. Et arvestanud riskitakse. Terve see, terve see teema peaks tegelikult ajendama meid ikkagi nagu küsima, et mis tingimustel ikkagi on nagu õige avalikest vahenditest ettevõtteid toetada ja millistel mitte, et et ma arvan, et nagu teoreetiliselt on nagu põhjendatud, kui ütleme no kui tema avalik sektor nagu toetab seda tüüpi seda tüüpi ettevõtmisi, mis on seotud mingisuguste väga suurt alginvesteeringut ega väga suurte üleminekutega, näiteks ma arvan, et selleks, et muuta majandus võib olla energiasäästlikumaks keskkonda hoidvamaks, et motiveerida selles valdkonnas innovatsioone investeeringuid ja see on väga põhjendatud. Aga. Ma ei oska öelda, et kui riik toetab näiteks NO teatri NO 99 teatritesse, mis on samasugune meelelahutus, sa lähed õhtul teatrisse, vaatad midagi. Kui riik toetab näiteks meelelahutusraamatute ostmist raamatukogudesse, mis on samasugune meelelahutus, mille peale seda kulutada aega siis miks see riik ei võiks toetada ühte uskumist? Ma ei tõmbaks ja antud juhul võib-olla võrdusmärki nagu mustkunsti ja näiteks NO teatri vahele mustkunst ütleme noh, ta võtab sul sama palju aega, ta on see, see on puhtakujuline meelelahutus, et meelelahutus ei ole päris. Kopter või, või väga hea romaan, see on see, see, selle esmane funktsioon ei ole meelelahutus. Mina ei tea, ma käisin. Käin ikka raamatuid loovuse oma, tavaliselt võtad sealt Crichtoni raamatuid, ma ei viitsi neid iseenda lasta raamaturiiulil lihtsalt täis. Minu arust see on täiesti puhtakujuline meelelahutus, mida ma seal siis tarbin? No seal oli ikka, muid hästi ka on, aga seal on palju väiksem summa ja kui me vaatame siin üldse, noh kui me mõtleme sellele samale mustkunstiprojekti toetamisele ja mida sa siin väga kiidavad ja samal ajal võrdle. Ja samal ajal võrdleme teisti, teeinvesteeringud näiteks kui palju annab riik raha raamatukogudele? Seal mingid paarsada eurot on nendeks raamatute ostmiseks saavad mõned raamatukogud 1,6 miljonit, aga vaata, kui palju meil väiksed raamatukogusid saavad nagu naeruväärselt vähe raha ikkagi. Jajah, aga asi on ka selles, et nemad ei lähe sugugi mitte raha juurde, teenivad lõugab Jürgen Veber. Ma ei taha öelda, et ma olen Jürgen Weberi meeletu toel ja lihtsalt öelda seda, et kui on mingid mängureeglid, siis need peaksid kehtima kõigile võrdselt. Muidugi tundub mulle jabur, et antakse mustkunstnikule toetusteks, aga ma mõtlen, kui lubatakse toetus pankurile, siis miks mitte ka mustkunstnik, aga ma tahan öelda, et võrdsetega asju kohtlema. Sa ütled, et raamatukogud ei lähe mingit raha juurde teenima ka ometigi, et raamatukogud on kohad, kus inimesed saavad käia ja ennast arendada ja nad saavad vaatamas käia, aga see ei ole sama asi. Minu arvates. Kuulge, ühesõnaga ootame selle projekti ära, vaatame, kui valgustehnika on käes ja, ja mees on suure lombi taga suuri tegusid. Ei no eks me siis saame selle teema juurde tagasi tulla, aga aga, aga, aga Jürgen Weberi puhul veel raha oli, aga, aga kui me siin viimaste päevade uudiseid loeme, siis me ei tea, kas, millena ülejärgmisel aastal samal ajal enam raha on, sellepärast et kriis on jõudnud Euroopa südamesse ja sellel nädalal ebaõnnestus saksa riigi võlakirjade oksjon, kui investoreid need ära põlgasid, jääb umbes pank pidi siis need kokku ostma ja täna, kui ma vaatan, et millest on kirjutanud Briti mainekas majandusleht The Economist, siis siis ütleb leht, nii et kui ei tule Euroopa keskpanga ja Euroopa liidrite dramaatilist meelemuutust, võib ühisvaluutaala laguneda mõne nädala jooksul. No see on ikka päris õudne ennustus. Jah, seal Economist esikaanel on selline ütleme, langev täht tähe asemel on siis üheeurone ja juures on kiri, kas see on nüüd siis tõesti lõppeks? See ei ole veel sellega lõpe, meenub kohe lause, aga jätke ole ja nii teada. Kui kiiresti, siis need asjad siin kulgeda, rõivad ja ja kuhu nad välja viia, viia, jõua viiva viia võivad, et neid variante on nii ja naasuguseid. Et Euroopa Komisjon näiteks on arvanud, et see pakett, mis hiljuti valmis tehtud, sellest piisab kõikide hädade lahendamiseks siis on olemas sellised müstilised turudekse kes arvavad, et sellest ei piisa. Ja kuidas neid turge rahustada, minu meelest ongi häda selles, et praegu kui me vaatame, mis on juhtum, aga siis maailma juhivadki nii-öelda turud. Et mida teevad poliitikud, praegune kriis ei ole niivõrd majanduskriis, vaid seal on eeskätt just paljuski poliitiline kriis, sest poliitikud on need võtmemängijad. Ja siis teine asi on turud, turud, kogu aeg ootad, mida täna Merkelit. Mida ütleb täna Obama, mida ütleb Sarkozy siis, kui nad midagi ütlevad, siis turud kas selle peale tõusevad või langevad, aga turud on need, mis juhivad kogu seda mängu. Ja kahjuks see mäng on väga vastik. Ja turgusid ei ole peaaegu üldse võimalik ohjeldada. Nii arvates ei oleks väga kõnekas ja huvitav uudis. Nende saksa saksa võlakirjade kõrval on ka see, et et, et kuidas nii-öelda need turud otsivad nagu paanilised, mingeid selliseid nagu turvalisi turvalisi. Kuulge, ärge süüdistage neid turge ja kõiges, et siin on ikka süüdi nagu Euroopa Euroopa liikmesriikide valitsused, kes on ilmselgelt laenanud üle mõistuse palju raha ja, ja ühel hetkel ei ole arvestanud võimalike riskidega, et nende laenuintress võib kallineda, et, et turud käituvad vastavalt sellele, kuidas riigid on käitunud riigid on loonud seda ebakindlust, mitte turud. Et, et siin siin kõike nagu turgude kaela ajada, et ma ei ole siinkohal nagu nõus, et kui kõik väidavad, et, et okei, poivoostriitetlas riigid võtavad turud kontrolli alla ja olukord lahendada. No kuulge, nii ei ole päris. Kui tohib, Laurjema, lõpetaksin selle mõtte, mis mulle katki jäi, et minu arvates nagu väga huvitav uudis on see, et Šveitsi võlakirjade intress on läinud negatiivseks, et see on miinus 0,3 protsenti, mis tähendab sisuliselt investoreid, kes laenavad Šveitsile raha maksavad peale selle eest, et nad tohivad Šveitsile laenata, et see tundub nagu niisuguse viimase, sellise ilmse turvalise sadama vana sai Šveits. Ja noh, see on, see on ka väga huvitav, märg tegelikult nagu paanikast, mis, mis miskipärast valimisi. Aga tegelikult, see on ju tagajärg, ega ma veel kord ütlen, et ei ole ju turud süüdi selles, mis on juhtunud. Et saab turgude muidugi ajada, et kes seda laenu. Andis meile valitsejatele, kes läksid üle mõistusele, ahneks, küsisid kogu aeg laen. Nad läksid oma võlakirjadega turule ja kogu aeg oli neid lolle, kes riikidele Aga julgustasid seda tagant, ütlesid, teeme veel, et noh, et vot siin on nüüd hea küsimus, et kes siis süüdi on, kas riigid või turud, et mina, mina väidan, et riikidel on suurem vastutus ja riigid on seda, on seda vastutuste usaldust, mida turud üles näitasid, kuritarvita? Aga teisest küljest riiki riigid ju omalt poolt ju jällegi nii-öelda nagu püüdsid teha kõik näiteks aastal 2008, et enne kriisi tagajärgi nagu leevendada, et majandusel läheks hästi, et olid ju tohutult igasuguseid, konjunktuuriprogramming päästeti panku, me ei saa öelda, et nagu riigid on kuidagi turge siin kuritarvitanud, et et pigem on arvates nagu vastupidi olnud. Ja kui me räägime siin mõningatest riikidest, siis näiteks Iirimaa, see oli ikkagi ju noh, ei, ei tekkinud see kriis nagu sellest, et mingid riigipoolsed toetused oleksid olnud inimestele tohutult suured, vaid ikkagi sellest, et riik läks päästma kui ja saates selle tõttu nagu raskesse olukord aastas asutused. Jah, miks nad sattusid? Võtsid Haiba riske? Pangad ongi osa nendest nii-öelda turgudest. Kui Iirimaa ei oleks lubanud garanteerida niivõrd palju hoiuseid, siis ei oleks riik ka sellises hädas olnud. Variant oleks jällegi, et siis oleks tekkinud selline süsteemne panga risk. Inimesed oleksid hakanud lihtsalt oma raha pankadest välja võtma. No nii-ütelda nüüd te toote kohe selle kriisi sisse, kuulge, need võlakoormused olid juba ammu enne seda kriisi olid ületanud igasuguse mõistlikkuse piiririigid, riigid käitusid täiesti vastutustundlikult juba ammu enne seda tundetult. Vabandust, vastutustundetus ammu enne seda, kui see 2008. aasta kriis lahvatas ja, ja oli näha, et see süveneb sellepärast et kogu aeg laenati turult raha juurde, kogu aeg võlakoormus kasvas ja ta kasvavas progresseeruvalt kriis lihtsalt natukene võimendas seda ja tõi probleemi kiiremini välja, see oleks nii või teisiti välja tulnud. Riikide vastutustundetu käitumine on ikkagi olnud see, mis on olnud praeguse võlakriisi peamine põhjus, ega küsimus ei ole turgudes või pankades, vaid küsimus on ikkagi selles, et riigid on tekitanud selle olukorra, kus ühel hetkel eurotsoon on väga tõsises ohus. See on vastastikune valitsus, see on täiesti vastastikune, mõlemal on täpselt sama palju süüdi. Alguses süüdistasid turge ainult? Ei, ma ütlesin seda. Aga okei. See on vastastikune selles mõttes, et ega siis turge ja banki anna, juhul kui keegi ei küsi, eks. Ainutäitsa selge valitsus kogu aeg küsisid, neil tekkis selline tunne, et raha muudkui voolab ja voolab ja häda ei ole sellepärast, et riik on selline noh, selline nagu kujutlesin igiliikur, et ega tema nagu maksevõime otsa ei lõpe. See on see loogika, et riik ei lähe kunagi pankrotti, aga tegelikult läheb külla. Selline võlts illusioon. Nii aga iseenesest see, et kui me siin lõbusas toonis selle üle arutlema on ühelt poolt tore mõtteharjutus, aga teiselt poolt olukord on ju väga tõsine, et kui siin, kui siin kiireid lahendusi ei hakka tulema, siis, siis okei, nii nagu The Economist kirjutab. Ja praegu, kui me vaatame, sina, Sulev mainisid seda, et et Euroopa, Euroopa Liidu Komisjonil on mingi plaan puudutab võlakirju, ehk siis, et tuleks tekitada üleeuroopaline võlakirju, mis oleks piisavalt usaldusväärne turgude jaoks ja mis mille kaudu oleks võimalik seda probleemi hakata lahendama. Teine probleem, teine võimalus seda, seda praegust võlakriisi lahendada on, on tulnud ka juba Prantsusmaa poolt välja ja tõenäoliselt on neid lõunapoolseid Euroopa Liidu liikmesriike veel, kes ütlevad, et aga massiivne inflatsioon on lahendused. Et läheme, läheme raha, juurdetrükkimise teede, tekitame inflatsiooni, hoiame seda nelja-viie protsendi peal ja, ja nii suudame selle olukorra kontrolli alla saada. No mina arvan ja, ja siis on veel kolmas variant, mida siis mida esindab ka Andrus Ansip, ütleb, et kärpimine ja kohandumine on lahendus veel. Et minu arvates siin tegelikult nagu üks asi, väga suur probleem euroalas on ikkagi see, et seal on koos nagu niivõrd erineva finantsskulptuuriga, niivõrd erineva poliitilise kultuuriga riigid ikka me vaatame siin näiteks Kreekat, et me näeme, et aastatel 1960 kuni 2010 on olnud seal keskmine inflatsioon aastas umbes mingi 9,5 9,6 protsenti. Et veel üheksakümnendatel tal alguses oli see inflatsioon oli umbes 20 protsendi kandis, et see ongi nagu selline riik, kus on harjutud sellega et nende rahvusvaluutas, ütleme, nominaalväärtusest palgad ja pensionid tõusevad, lähevad või, või vähemalt nad ei lange ja kui tekib nagu raske olukord, et siis lihtsalt nende valuuta nagu läheb nii-öelda odavamaks võrreldes välisvaluutadega toimub inflatsioon ja nii edasi. Ja neil on ilmselt nagu raske võtta omaks sellist sellist teistmoodi nagu lähenemist finantskultuurile poliitilisele kultuurile, ehk siis teed sa pead hoidma seda inflatsiooni väga suure kontrolli all ja see ongi omakorda ilmselt sealne rahvas, inimesed ei ole kuidagi nõus aktsepteerima niisugusi nominaalkärpeid, et neil on võib-olla lihtsam neid vastu võtta, et siis, kui see toimubki nagu näiliselt ainult turujõudude mõjul ehk siis kui, kui nende oma valuuta valuutakursse alaneksid. Et noh, ma ei tea, kuidas need erinevad, sellised kultuurid nagu kokku sobitada. Minu meelest kirjutas täna väga hea artikli Meelis Atonen, Esson Postimees. Tal on selles osas vähemalt minu jaoks küll õigused, inflatsioon kipub tavaliselt kontrolli alt ära minema. Ja inflatsiooni puhul on teatavasti kõige suuremaks kaotajaks tööinimesed, tavalised lihtsad inimesed, sellepärast et okei, sinu kõrge inflatsiooni juures hakkab sinu batkasvale. Ja ta kasvab päris jõudsalt. Aga mis sul ära kaovad kõik sinu säästud? Et jah, muidugi võime mõelda selle üle, aga mida teevad laenuintressid, inflatsiooni puulakond täitsa selgelt tõusma. Ehkki Euribor ei ole enam siin-seal pooleteist protsendi juures, üks tüüp, kuus protsenti, seitse protsenti. Seda juttu kuulates ma kodu laenad haaraksid praegu peast kinni, eks ju. Aga seal pole selles mõttes hull, sellepärast et siis tõusevad ka palgad. Aga kõik, kes on midagi säästnud, siis nende säästud vaikselt kogu aeg kuivavad kokku. Ja me võime arvestada selles pensionirahast, mida me siis oleme ikkagi ilusti kõrvaldada. London muutub üha väiksemaks, väiksemaks ja väiksemaks. Kõik see aastatega kõrvale kogutu, tõesti, mitte midagi järgi, pensionärid maksavadki sellel juhul kogu selle kriisi. Selle kohta ütleb investoritega munasid, tulebki mitmes korvis hoida. Jah, aga me räägime riiklikus pensionikindlustus, me räägime ühest süsteemist, me räägime sellest, et me oleme läinud Euroopa tähendab eurotsooni sellepärast, et see on kindel valuuta eurotsoonis on kogu aeg olnud, et selle kindla valuutavalvuriks Euroopa keskpank, kelle ametlik eesmärk on, et inflatsioon oleks natukene allpool kahte protsenti, et ei oleks null, aga ta ei oleks üle kahe protsendi. Jah, et kelle ei, peaeesmärk on selliste hindade stabiilsus, aga mis sa teed, kui seal on koos nagu niivõrd erineva arusaama ka riigid kui ütleme, kui nagu kreeklased ja nagu näiteks sakslased, kelle suurim hirm on ju tegelikult inflatsioon, et ma arvan, igaüks, kes seal lugejana seda Stefan Zweigi eilset maailma mäleta, kuidas ta nii ilmekalt kirjeldab, mismoodi Saksamaal siis pärast esimest esimese ja teise maailmasõja vahel oli hüperinflatsioon ja kuidas seal raha eest, millest mille eest ühel päeval sai osta terve kvartali täie maju, sai mõni aeg hiljem osta ainult ühe, ühe sarvesaia, et sakslastel on see väga suur. Kui me ei räägi Hyper inflatsioonist, hüperinflatsioon võib tekkida sellisel juhul, kui kui eurotsoon täiesti ära lagunema, ta läheb tükkideks, siis tekib küsimus, kes kellega koos mängib näiteks ka see, et kelle raha näiteks eesti tarvitaks siis võib tekkida kuskile hüperinflatsioon. Praegu me räägime igavesest väiksemast mõõdukamas tulles. Sina, Sulev rääkisid siin kuu aega tagasi, et Euroopas on pankade vahel usaldus täiesti kadunud ja ainukene ja praegu ka, et ainukene, keda usaldatakse, veel on Euroopa keskpank ja ja olukord on, on kahjuks veelgi süvenenud. Ja, ja õnneks ei ole see usaldamatus jõudnud tänavale, ehk siis me me ei näe veel seda, et inimesed hakkaksid tegema pangajooksu ja läheksid pankadesse oma raha välja võtma. Las õnneks ja me näeme seda. Seda oleks võinud noh, peaaegu et juhtuda Leedus, Lätis, eks. Aga see on lihtsalt näide, mis ei ole seotud küll võlakriisiga, vaid vastutustundetu too panga juhtimisega, ehk siis pätid võtsid raha välja pangast ühel hetkel avastate, et pole likviidseid vahendeid kukus üks pank ja ja me nägime tegelikult sellega seoses ka seda lumepalli efekti, et mis siis juhtub, kui kui omavahel tihedalt seotud pankade puhul üks kukub, siis kukub kohe ka teine sellepärast ära. Olen ma aga poliitiliselt suhted Läti ja Leedu ajal ei ole sugugi möllumused, sellepärast et lätlastele ei meeldinud, et Leedu panga tegevuse tõttu kukkus ka nende paak. On täiesti selgelt, et ta on selline üle piiri minev asi. Leedule oli võimalus päästama panka, aga sellel juhul oleks tekkinud selline väike Forexi probleem nende jaoks samasugune probleem, nagu Iirimaal on, sa pead hakkama laenu võtma selleks, et seda panka. Eelmine selline suurem panga päästmise operatsioon oli siis poolteist kuud tagasi. Kui siis võlakriisi tõttu sattus raskustesse Dixi ja eks see on selline päris suur pank tegutseb Prantsusmaal Belgias. Seal otsustasid sealsed võimud riigistada ja praeguseski kaklused. Kumb riik siis peab rohkem kulutama, kas Belgia või Prantsusmaa ega siis kumbki ei taha väga seda raha panga päästmiseks anda. Ja muidugi on see kui euro täiesti reaalne oht, et kui euroga midagi juhtub, siis inimesed tormavad oma raha välja võtma. Siis tekib meeletu paanika. Kui teki, kui tekiks mingi uus valuuta, siis kas inimesed hakkavad seda uut valuutat usaldama või taha näiteks kohe automaatselt dollaritesse vahetada? Samal ajal me teame, et Ameerikas on samasugune võlakriise. Eile tuli teade, jaapani reiting hakkab kukkuma. Me ei tea enam maailmas, mida usaldada, mida mitte, usalduskriis on kõige hullem ja seda muuseas, seda usalduskriis näitab väga hästi see tarbijausaldusindeks, mida siin saate alguses mainisin, see kukub praegu. Mure on päris suur. Väljas on ka. Sudis pimedaks läinud. No võiks selle teema siiski lõpetada pisut algamas Taanis, et et siin on, siin on välja toodud kõikvõimalikke ennustus ja, aga aga, aga siiski on, on välja toodud ka ka seda, et, et, et kui on võimalik kiiresti tegutseda ja võtta vastu võtta vastu kriisi leevendamise jaoks mingi selge plaan ja aeg ei ole veel läbi saanud, et siis on võimalik edasi minna, aga siis tekib kohe küsimus ka Euroopa Liidu tulevikust, sellepärast et tõenäoliselt nii nagu praegu enam jätkata ei saa ja see eeldab juba aluslepingute muutmist. Mis, mis võib tähendada seda, et, et Euroopa liidus liikmesriikide kodanikud ei pruugi sellega nõustuda, mis omakorda tekitab jälle probleemi, et me oleme tegelikult selle probleemi alguspunktis tagasi. Ei, no praegu on siiski juttu nagu noh, mitte nii kohutavat suurtest muudatustest, nagu ma aru saan, siin Merkel ja Nicola Sarkozy toetavad seda lihtsalt, et oleks võimalus, on ta Euroopa kohtusse see, see riik, kes ei järgi neid järgi neid stabiilsuse kriteeriumi Pigem ma pakun siiski välja, et me kuuleme lähema kahe nädala jooksul, üks on väga selget kava Euroopa liidu ja eurotsooni majandusvalitsusest ja, ja, ja tõenäoliselt on see plaan väljatöötamisel arvestades, arvestades, et sellest on pikalt räägitud ja ta on seda juttu ja, ja, ja tõenäoliselt on aeg otsa saanud, et nüüd tullakse selle ideega. Aga ei noh, sellise asja plaani, sellise plaani koostamise ülesanne, tantsijad isegi eurotsooni juhid Morompoile, ta peabki detsembris esitama selle oma esialgse kava. Aga ju Euroopa Komisjon on samal ajal, eks täiesti noh, tunnetab hirmu, tema kõrval tekib uus olla võimsam komisjon, eks, ja sellepärast et kui me vaatame, siis on selline. Euroopa Liit on nagu üks organisatsioon. Eurotsoon on teine organisatsioon. Et Euroopa Liidu juhtimisel on täiesti selged reeglid olemas seal on aluslepingud ja nii edasi. Eurotsooni puhul toimub see juhtimine hoopis kuidagi teistkümnel, seal valitsused omavahel lepivad kiiresti midagi kokku suhteliselt suletud uste taga. Ja see toimub kuidagi täiesti arusaamatult mõistetamatult. Muidugi. No kuulge, seda mõistlikku kehandit ei olegi, millega eurotsooni juhtuda praegu ei olegi, on see ongi ainult valitsustevaheline võimalus või valitsustevaheline arutelu ongi ainuke koht, kuidas eurotsooni küsimusi lahendada. Ja nüüd ma mõtlen seal samal ajal, ütleme, inglastele, rootslastele, taanlastele, kes kõike seda vaatavad teatud kummastusega pealt, eks nemad on nagu justkui mängust väljas, aga samas minnakse ka Euroopa Liidu aluslepingutega kallale, eks ju. Et ka nende olukord muutub, kuigi nemad ei ole selles asjas nagu otseselt süüdi ei ole üldse selle eurotsooniga seotud. Selles mõttes seal ei ole ju liikmed. Et suhteliselt keeruline mäng, aga nii palju, kui ma olen mõistnud kõik poliitikute ja kõik selle heaks, et et eurotsoon ära ei laguneks. Ma puudutaks teiega tänases saates ka kohtule lahenemist, nimelt siis Aleksei Rutsenko, Eesti kodanikust lendur ja Venemaa kodanik Vladimir Sadovnitši, keda süüdistati piiri illegaalselt ületamises ja salakaubaveos ning keda Tadžiki kohus karistas kaheksa ja poole aastase vangistusega said sellel nädalal vabaks, tõsi, süüdimõistvat otsust ümber ei vaada ja öeldi, et nad lihtsalt vabastatakse. Ja siinkohal selles loos on, on huvitav, võiks arutleda tegelikult paari aspekti üle. Et võiks arutleda selle üle, et kui palju mängis siis selles lahenduses rolli Venemaa räige reaktsioon, sadade tšekkide väljasaatmine ja nii edasi. Ja siis teiselt poolt võiks arutleda selle üle, et, et kui palju kandsid vilja Eesti poole jõupingutused, kes ma saan aru väga tihedalt suhtes meie saksa partnerid, et aga, ja püüdis seeläbi leida sellele kohtuloole lahendust. Kuidas teie hindate, mis, mis siinkohal mõjus? Vene surve oli kindlasti väga suur, aga jällegi mina ei ole lugenud seda kohtuotsust, ma ei tea, selle kohta on see üksikasju ja ma ei oska öelda, kas inimene reaalselt oli seal süüdi ei olnud, et praegu ta on kohtu poolt süüdi tunnistatud. Ja, ja jällegi ma ei tea täpselt, milles ta süüdi tunnistatud olla, näiteks tundub selles mõttes asi huvitav, et ta sai koristada ühe mootori justkui salakaubana sisseveos, see oli siis ühe lennuki on 72 mootor sellisel ühes lennukis ja osaliselt lahti võetud, et ka näiteks Eesti kohus mõistis selle aasta aasta alguses süüdi lennufirma juhi ja ka lennuettevõte sellepärast et ta tõi 50 õhkrehvi Eestisse sisse. Pärast muidugi tema süüditunnistamine tühistati, et noh ju siis on tegemist sellise strateegilise kaubaga. Aga mis puudutab sellist, seda vabastamisoperatsiooni, siis siis vene surve oli minu arust päris kõvad. Venelased tarvitasid seda oma lihtsat nippi. Võtsid appi veterinaarteenistuse, tõsi küll, nad ei hakka boikoteerima mitte Tadžiki kaupasid, õppis hakkasid välja saatma Tadžiki endid ja kuna seal on palju palju tšikki võõrtöölisi Venemaal, siis sea paani täitsa selgelt pitseri üha rahva peale, siis ma arvan, et see surve oli väga vastik. Tšikid lihtsalt tõmbasid tagasi. Aga kas me peaks siinkohal Venemaal aitäh ütlema, et aitäh, et selliselt, et avaldasite ja tänu sellele vabanes ka meie kodanik et, et ma olen kuulnud ka selliseid arutelusid, et et see oleks võib-olla suhete parandamine parandamise aspektist isegi hea. Aga et miks me seda teha ei saa, et me ise põhimõtteliselt selliseid meetodeid kindlasti mitte kunagi heaks ei kiida? Mis mõttes me nagu väga heaks ei kiida, et Euroopa Liidu juhtkond on avaldanud samamoodi survet ka näiteks Ukraina juhtkonnale, et miks te panite seal Seda küll, aga see muidugi ei näe välja selliselt, et Euroopa liidus elavad ukrainlased või elamisloata elavad ukrainlased kohe üles otsitakse ja välja saadetakse. Jah, et see, see ei päädi kindlasti ukrainlaste tagakiusamisega Euroopa liidus. Jah, ei päädi küll täpselt sellist me ilmselt ei kasutaks, ei käi meie reeglite kohaselt, aga noh, Venemaa on jällegi ütleme teine kultuur. Mõneti antud juhul muidugi, kui sa tõid sinna lennufirma sisse, siis siis alles eelmisel nädalal ju üks selle sama lennufirma lennuk peetiga Afganistanis kinni ja, ja ka seal oli, oli, oli väga palju, väga palju probleeme, mis, mis neil tekkisid, nii et tõenäoliselt, et see lennufirma peab küll väga tõsiselt peeglisse vaatama ja nagu me kuulsime Aleksei Rudenko intervjuudes, siis on tal plaanis ka lennufirmalt kompensatsiooni nõuda, kuna lennufirma pani piloodid sellisesse seisu, kuhu nad, kuhu nad sattusid. Ja, ja sellepärast sellepärast siin siin mõneti võib ka aru saada sellest sellest protsessist ka ka just sellest aspektist lähtuvalt, et, et kui me, kui me oleme siin vaadanud ka rahvusvahelise õiguse asjatundjad analüüse, siis siis nad nad päris ilmsüüta kogu selles protsessis lennufirma lendurite tegevust ka ei näinud. Et jumal tänatud, et see olukord selliselt lahenes, et inimene ei saanud ebaproportsionaalselt kõrget karistust, aga aga kindlasti siin välispoliitiliste meetodite üle arutelu veel jätkub. Aga saate lõpuks, Sulev, sa tahtsid rääkida pisut elektri, tööturu avanemisest ja, ja sellest, et, et meil on valmis saamas elektrituru seaduse eelnõu siis siis üsna pea peaks valitsusel ka valmis olema. See tegelikult ongi läinud majandusministeeriumist valitsusse ja see on selles mõttes väga oluline eelnõu, kuna ta hakkab meie kõigi elu muutma. Nimelt läheb aastal 2013 Eesti elektriturg vabaks ja meie kõigi elektri ostmine muutub. Muutub selles mõttes, et saame hakata valima erinevate pakettide vahel. Et järgmisel aastal hakkame kõik saama erinevatelt elektrifirmadelt pakkumisi. Et palun ostke sellistel sellistel tingimustel ja laias laastus need pakkumised jagunevad kolmeks. Üks on siis sa saad, hind hakkab sõltuma börsihinnast. Elekter on samasugune. Börsikaupleja vahetaks aktsiad. Ühel päeval on hind suurem, teisel päeval väiksem. Kui sa oled riskialdis inimene, siis sa lähed ilmselt sellega kaasa. Teine variant on, et seal on selline fikseeritud hind seal täpselt samamoodi nagu näiteks kodulaenu puhul, seal võib olla ujuva intressiga see, see kodulaen või siis ära fikseeritud, kui sul on vähem riskijulgust ja arvad, et see fikseeritud hinda hea sellega elektrit. Kolmas variant on. Ma arvan, et Eestis tegelikult kõige rohkem kasutama hakatakse, on see, et inimesed ei viitsi ühtegi paketti vastu võtta sellel juhul määrab hinna siis tema senine elektriettevõtte võrguettevõte milleks enamusele inimestele on praegu Eesti energia. Ja siis Eesti energia ütleb missuguse tootjaga edaspidi seotud saavad olema. Ja siis hakkad Kas meil tekib vajadus ka sotsiaalelektri järele, nii nagu kirjutab õiguskantsler Teder? Võib-olla mõningate inimeste puhul isegi tekib see vajadus. Võib olla, aga jällegi me ei tea, ilmselgelt tuleb kaasa elektri kallinemine. Kallim tuleb, tuleb kaasa selle tõttu, et samal ajal muutuvad ka kvoodikaubanduse reeglid, et elektritootjad peavad hakkama, kvoot ostma ja kui praegu näiteks Narva elektrijaamades elektri hind ikkagi päris odav, siis siis järgmisel aastal see kvoodikaubandus annab sinna sellise suure põntsu. Siinkohal paneme punkti saate lõpuks tahtsin lihtsalt mainida, et Tallinna linnapea Edgar Savisaare suhtes Kohtumine Venemaa demokraatiasse on muutunud, et kui ta veel 2009. aasta novembrikuus ütles, et Eesti presidendil ilvesel on valimistega seonduv, aga seoses Venemaa presidendilt Vladimir Medvedjevilt palju õppida, siis siis nüüd, sellel nädalal Venemaal kõnet pidades ütles Edgar Savisaar, et Eesti ja Venemaa kaugenevad demokraatiast ühesuguse kiirusega. Nii, aga siinkohal paneme tõesti tänasele saatele punkti, soovime teile ilusat algavat advendiaega ja rahulikku nädalavahetust. Tänased rahva teenrid olid Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.