Tere jälle kuulama 100 aasta laule ütlevad teile Waltaria Jaak Ojakäär. Oleme praegu aastast 1958 ja sealt on veel üht-teist kuulamata, eelkõige mõned saksa laulud. Verner Sharphenbergev kirjutas aastail 56 kuni 67 väga palju filmimuusikat. Kahte järgmist laulu neist filmidest kuulamegi kohe Peeter Krausi esituses. Esimene kannab nime suhkrut tüdruk, see on pärit filmist tiine Higher Melody ehk teismeliste viis ja teine see on pärit filmist seitsmeteistkümneselt. Õigemini laulu pealkiri on seitsmeteistkümneselt. Filmi pealkiri oli ikka need jalgratturid. Mõlemad laulud on suunatud või olid suunatud noorele kuulajaskonnale. Aga need tollased noored on praegu juba enam mitte seitsmeteistkümneseid, vaid ligi kuuekümnesid. See talade muusika on neile kindlasti selliseks noorus meelismuusikaks. Aga ma arvan, et see läheb peale ka palju noorematele, kui kuuekümnestele. MeT vale autontrootlandre oliive hoteni. Lõpetame Werner Sharphenbergari 58. aasta laulude kuulamise, väikese Gabriele esitatud palaga. Võib-olla kolme, nelja, viie või kuue aasta pärast. Mida see neiuke siis loodab juhtuvat selle aja pärast? Eks ikka seda, et lauldes nagu koni Francis või tantsides nagu Džiin Kelly võib ta selleks ajaks olla nii kuulus täht, et temalt tullakse ka autogrammi küsima. Gabreelest siiski niivõrd suurt paari nagu siin kellegi koni Francis ei tulnud. Ta piirdus vaid mõne lauluga. Ka üks nende seas, mis sai 58. aastal samuti üpris populaarseks, oli nimega šokolaad, jäätis ja selle oli kirjutanud Ervin Hallets Viinis väga tuntud orkestri ja koorijuht, kes juhatas ka lastega. Trio helilooja loota roolijas oli, on üks populaarsemaid lööklaululoojaid. 58. aastal kirjutas ta päris mitu laulu sama populaarsele lauljale redik Võnnile. Temagi oli muide Viinis sündinud hoolimata oma peenist välismaal, sest tegelikult oli tema nimi Martin Pets. Tol ajal oli ta 27 aastane ja just alustanud ka edukat filmikarjääri. Muide, kuni 1990. aastani mängis ta kokku seitsmeteistkümnes filmis ja tema kohta on teada muide ka seda, et ta oli tõeline polügoon rääkis kogunisti kahteteistkümmet keelt. Siinkohal siis kaks lootor hoolijase laulu. Fredi Quinni esituses, esimene neist kannab pealkirja olen varsti jälle siin ja teine nimega kodutu, viimane on muide just samanimelise filmi nimilaul. Iierrsuut viis. M5 Kihock ris Taapernilisti korralist konsi WordN õrnist pra. Üks saksa lööklaulu suuri heliloojaid oli kahtlemata Franz kroote kes 58. aastal sai 50 aastaseks. Oma panuse heliloojana oli ta selleks ajaks juba suuremalt osalt andnud. Kuuekümnendail aastail tegutses ta muide veel ühe populaarse telesaatesarja juhina. Aga 58. aastal linastus film nimega võõrastama Špezzartis. Kus tema laulu, ah see võiks ilus olla, laulsid kaks Wolfgangi. Näis ja Müller. Kätes. Samal 58. aastal ilmus ka grandlike roote keskpluus. Willim au Jaberkemferti orkestri tehtud plaadile, aga juba eelmisel aastal oli selle pala laulnud plaadile üle pikale stuudiosse saanud Saara Leonder. Rotte oli kirjutanud selle laulu filmile alati, kui algab päev arvatavasti kõlasse mõne episoodi taustal. Igatahes sara Leonderi filmide seas pole seda linateost märgitud. Tema katkenud filmikarjäär taastus 1950. aastal filmiga Gabriela. Ja see ega ka järgmised siiski varasemate tasemele ei tõusnud. Aga siinkohal oleks kindlasti tarvis märkida veel seda, et saarele Sander oligi ju peale sõda põlu all ja veetis viis aastat muust maailmast eraldatuna oma mereäärses mõisas Lõõnes. 44. aasta septembris saabus sinna hulk põgenikke ka Balti riikidest, kellele ta andis peavarju ja toitu. Ja on täiesti võimalik, et seal oli ka eestlasi. Seda aega nimetab lauljatar muide oma autobiograafias kodu arestiks. Nüüd aga siis see keskpluus, mille autoriks Frans büroote. Enne kui läheme muusikaga Euroopast Ameerikasse mõned uudised aastast 1958 ja nagu ikka, on mõned neist üpris naljakad. Üks väga kummaline uudis tuli tol aastal Kuubast ja see peaks huvitama kõiki neid, kes praegu vaatavad vormel üks sõita põnevusega. Nimelt Fidel Castro mässulised vangistasid Havannas autovõidusõitja Juan Manuel Fangiio. Teadupärast vist isegi viiekordse maailmameistri protestiks rong prii võidusõidu korraldamise vastu Kuubas. Vaesus ei luba ju niisuguste üritustega pillamist raha raiskamist. Vangi vabastati 28 tunni pärast, aga võidusõit ise katkestati sõidu ajal aset leidnud õnnetuse tõttu. Kui veel tolle aasta spordiuudiseid välja noppida, siis sakslane Armin parim jooksis 100 meetri maailmarekordiks 10,0 kuid seda ei kinnitatud, sest rada oli finiši poole kaldus. Mine tea, palju ta sellest kasu sai, aga vähemasti annaalidesse tol aastal veel see number ei läinud. Ja üks teine omamoodi huvitav spordiuudis on see, et Oslos peetud jäähoki maailmameistrivõistlustel võitis Kanada Soomet 24. Null. Tänapäeval teadupärast vaata, et Soome võidab isegi Kanadat tihemini kui vastupidi. Tollal olid siis jõudude vahekorrad täpselt sellised ja kui öelda veel nii palju, et 58. aastal kiitis Hiina rahvuskongress heaks ladina tähestikku kasutuselevõttu ja Paavst Pius 12. kuulutas 1253. aastal sündinud Püha Klara televisiooni kaitsepühakuks siis võibki edasi minna järgmiste laulude juurde ja nagu juba lubatud üle suure lombi Ameerikasse. Elvis Presley kest, kas ta oli 58. aastal sõjaväes andis siis rohkem võimalusi teistele üritajatele Roki vallas ja üks neist oli laulja, helilooja Loit poes. Tema esimene, mõõdukalt populaarne pala oli ilmunud juba kuus aastat varem. Plaadil mängis klaverit tookord Franz Domino, nüüd aga tõusis tema laul Täger lee ülimalt menukana edetabelis koguni esikohale. 58. aastal lööklaulude vahele poetas end ja muide samuti esikohale ka ansambli Champs saksofonist tšakroyo kirjutatud pala tekiila. Tegemist oli instrumentaalpalaga, kus ainult kaks korda kõlas pala pealkiri. Aga mõnes mõttes oli see esimene pääsuke, ennustades ajajärku, millal piisab fraasikese leiutamisest selle lõputust kordamisest. Püüdes oma leiutist lõpuni ekspluateerida tegi kvintett hiljem veel palad tuuma, dž tekiila ja tekiila tuist. Aga selle esimese pala menu ei õnnestunud siiski korrata. Juba 50.-le eluaastale lähenev trompetis laulja ja orkestrijuht Lui priima ja sai 58. aastal samuti hakkama ühe väga menuka palaga, mille nimeks Boonasseera. Tema esimene menuplaat oli ilmunud juba 13 aastat varem, aga rokimaigulisest muusikat oli ta ju õigupoolest kogu aeg mänginud. Nii Boonasseira salvestuses kui mujalgi köitis tähelepanuga tenorsaksofonist Sämbuteera sest saksofon oli ju tegelikult peale kitarri ja klaveri üks suur rokkmuusikute lemmik. Ja see oli siis lovi priima kuulus Buonosseeramile Eestis kuulsaks laulnud Ivo Linna koos rock hotelliga. Aga läheme nüüd edasi ühe tuua juurde, mille nimeks on ever lehm, Praveks. Nad startisid juba 57. aastal päris õnnestunult ja lasid täisauruga edasi. Produtseerides 58. aastal tervelt seitse menulaulu. Neist kõige menukaima oli Word loob rajal teelaul nimega kõik, mida pean tegema, on unistada sinust. Seda Nuteeriti ookeani mõlemal poolel esikohaga. See kõik on muidugi maitse asi, aga vahel tundub, et tõesti mitte kõik tollased menulaulud ei pakub praegu enam seda kunagist pinget. Paljud, ka neist, mis olid adresseeritud just teismelistele ja toodetud suhteliselt tagasihoidlikul tasemel. Aga mine tea, võib-olla mõnede jaoks on need just eriti tähtsad, seda on alati raske öelda. Muidugi, kuid tänapäeva stuudiotehnikaga hakata võrdlema siis, eks kõik need tolleaegsed salvestused tunduvad veidi vanamoeliselt. Ükskõik kui tuntud artistid neid siis salvestasid. Võtame kasvõi päricomo, kellelt leiame 58.-st aastast kaks suurt lööklaulu. Esimese neist kirjutasid pool päens ja lee Pokress ja selle nimeks on püüa langev täht. Ja veel üks 58. aasta menulugu pärit Cuomo esituses. Selle autor on Aaron Mölder ja selle nimeks on mandoliinid kuuvalgel. Eestis on see vist küll tuntumaks saanud nime all mandoliinid öös. Olev Vestmann on seda minu teda esitanud ja võib-olla nii mõnigi teine. Selle arranžeeringu järgi võib-olla ei tundnud kohe lugu äragi, aga seesama kuulus laulda ikka oli. Autoriks siis kõigile teadmiseks mees nimega Aaron Schröder. Edasi aga ühe teise mehe juurde, kes lisaks heliloomingule on saanud kuulsaks ka produtsendi tööga. Tema nimi on Phil Spector ja ta on tegelenud, et väga paljude kuulsustega, kui siin mõned nimed ette lugeda, siis näiteks John Lennon on George Harrison, Aike Tiinat tööner šheer ja kes kõik veel. Ja just nimelt kuuekümnendatel, aga juba 50.-te lõpul on saanud alguses, et tema oma stiil esimese näite võib tuua tõepoolest juba aastast 1958. Kui Filspektor plaadistas ühe laulu koos oma keskkooli kaaslastega, ta oli ise tollal kaheksateistaastane, aga need kaasõpilased olid siis Anett Klein, paard ja Marshal liib. Triiule andis ta nimeks Järs ja esitus on õigupoolest sama lapselik nagu see trio nimigi. Mängukarud või kaisukarud. Aga laul pealkirjaga teda tunda tähendab armastada teda läks USA-s esimesele ja Inglismaalt teisele kohale ning pani aluse Filspektori hiilgavale karjäärile. 1958. aasta oli väga tähtis ka Frank Sinatra jaoks. Ta tegi ju siis oma esimese stereoplaadi. Väsimatu sõber, helilooja Ivan Hyuzen olid taas saanud valmis ilusa laulu tema tarvis ja kes seda paremini olekski võinud laulda, kui ikka see vana sinisilm luua ei või siis poiss, mis on teine väga tuntud Frank Sinatra hüüdnimi. Laulu nimeks kamm, Flivad Mei. WHO. Nii kutsus meid endaga koos lendama Frank Sinatra Simivanud kiusani lauluga kam flaibud, nii. Aga 58. aastal põrkume tahes-tahtmata kokku ka sellise helilooja lauljaga, kelle nimi on Ray Charles. Tema lisas oma repertuaari paari enda kirjutatud laulu. Halleluuja, ma armastan teda nii väga mille võtsid viivitamatult üle ka paljud teised lauljad, nende hulgas Rootsi džässi grand Õudleidi tollal küll kõigest 20 aastane Monica Tseeterlunud. Bigbändi juhatas Gunnar Svens ja altsaksofonisoolo mängis Aarne Tom neerus. Kui äsjakuuldud laulu oli kirjutanud Ray Charles'i ja selle esitas Monika tsetelund, siis järgmise lauluga on asi täpselt vastupidi. Esitajaks on samas, aga lugu ei ole teps mitte tema sulest. Kantrilaulja ja kitarrist Don Gibson kirjutas 58. aastal laulu nimega. Ma ei suuda lakata sind armastamast. Inglise keeles kõlab see küll veidi paremini. I Can't Stop loving you andis ka plaadi välja. Laul saavutas edetabelis kõigest 81. koha. Ja nüüd hüppame korraks ajas edasi, sest neli aastat hiljem läks Ray Charles'i versioon esikohale nii Ameerikas kui Inglismaal. Näete, kui palju tähendab ettekanne. ESF. Selle laulu esitusega andis Ray Charles kahtlemata päris paraja pähkli pureda kõigile teistele lauljatele sest peale seda sedasama laulu esitada on üpris raske, kui mitte võimatu, mõned on kindlasti proovinud. Minnes tagasi helilooja Don Gibsoni juurde, siis 58. aastal kirjutas ta veel ühe väga tuntud pala ja selle nimeks on aul Lounzomi ehk oh, mind üksildast ja seda laulis ta kõigepealt ka ise suure tema eduga kui selle eelpool kuuldu juures, sellepärast et ta tõusis edetabelis koguni kaheksandale kohale. Aga ikka see laul läks ka paljude teiste lauljate plaatidele. Ja nüüd pakume teile ühe versiooni, mille esitab Bing Crosby oma tuntud headuses. Kindlasti tundsid paljud selle laulu ära ka eestikeelse tekstiga, hell ja hea, mäletatavasti laulis Kalju terasmaa selle laulu siinkandis populaarseks. Aga edasi järgmise 58. aasta laulu juurde. Ja selle ajalugu on üpris keeruline. 1912. aastal kirjutas kindral Charles yous instrumentaalpala mis läks ehkki kõigepealt lihtsalt pealkirja meloodia all. Muide teadmiseks mälumänguhuvilistele, et selle pala autor oli omal ajal ka Ameerika Ühendriikide asepresident. Aga 51. Talle kirjutas kaalseigman viisile ka sõnad. Nii sündis laul, see kõik kuulub mängu juurde. Nii võib siis vast ehk tõlkida seda ingliskeelset pealkirja it's hinda käima. Selleks kohe ka trükija trummi Edwardsi plaadile. Kõigepealt jutt oli menu väga keskmine 18. koht edetabelis. Aga laul ei andnud lauljale rahu ja 58. aastal, kus me praegu oleme plaadistada selle uuesti. Nüüd oli tal tõesti 100 protsenti edu paremini kui esikoht mõlemal pool ookeani ei saanudki üldse minna. Tom Edwards oli väga hea pianist ja ise mitme laulu autor. Ta laulis aastail 58 kuni 60 kokku 11 menukat laulu erinevatele plaatidele aga suri kahjuks juba 69. aastal 40-st seitsmeselt. Aga siin siis see keerulise ajalooga kuulus laul, it's ool hinde geime. Ka. Paistab nii, et 58. aasta lauludega ei jõuame siiski veel selles saates ühele poole. Aga ühe neist jõuab veel ära kuulata. Naiskvartett kordets oli juba jalad alla saanud lauluga mister säng ja plaadistanud veelgi menukaid laule. 58. õnnestus neil lööklauluturul ilma teha Julius Dixoni lauluga lollipopp ehk pulgakomm. Sellesse laulu oli põimitud paar väga lihtsat nippi. Ka need köitsid kuulajad tähelepanu ja edu oligi garanteeritud. Valter jah, Jaak Ojakäär ning 100 aasta laulude produtsent seni prus niitsin, soovivad teile kõike head.