Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 19.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Valitsus otsustas kaitseväe ülesehituse muutustele raames, et kutsealuste väljaõppe Pärnu üksikjalaväepataljonis enam ei jätkupataljon. Formeeritakse ümber Lääne kaitseringkonnast Abiks. Eestis on tuvastatud ohtlik taimekahjustaja punavöötaud, mis levib okaspuudel selgitamaks välja selle leviku ulatust, käivitatakse sügisel monitooring eestipuuga koolides. Soome-ugri kultuurifestivalil murdvas osaleb vaid kolm Eesti esindajat, ametlikku delegatsiooni kutsutud ei ole. Fenno-Ugria asutuse direktori Kersti Sepperi sõnul tuntakse Eesti vastu festivalil normaalset huvi. Eesti tahab, et Euroopa Liidu liikmesriikides oleks väikeste ja keskmiste ettevõtete tegutsemistingimused võimalikult sarnased, et selliste ettevõtete tegevust soodustada. Samuti tuleb teha muudatusi Euroopa liidu toetusprogrammides, mis praegu on kättesaadavad ainult suurtele ettevõtetele. USA saatkond Tallinnas hakkas esimest korda Eesti taasiseseisvus rajal taas immigrandiviisasid väljastama. USA konsuli sõnul on eesmärk pakkuda paremat ja kiiremat teenust. Venemaa saadab välja neli britti. Diplomaatia peatab koostöö Suurbritanniaga terrorismivastases võitluses. Landon teatas, et on Venemaa käitumise üle nördinud. Tagaotsitav afganistani, mässuliste liider ja kunagine peaminister Kulboydin Hekmatyari kuulutas välja relvarahu ja teatas, et tema rühmitus hakkab tegelema poliitikaga. Ilmateade lubab ööseks vähest vihma. Homme on olulise sajuta ilm. Sooja on öösel üheksa kuni 14, päeval 18 kuni 22 kraadi. Valitsuse pressikonverentsil tõusid täna esile Eesti kaitseväe ülesehituses tehtavad muudatused, millest lähemalt Mall Mälberg vahendusel. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et kaitseväe ülesehituse aluseks on olnud kaitsejõudude arengukava aastateks 2007 kuni 2011, milles nähti ette teatud struktuurimuudatusi. Sellega seoses on kõige enam vaieldud jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu üksikjalaväepataljoni saatuse üle ja sellel peatus kaitseminister pikemalt. Täna võttis valitsus vastu otsuse, millega see väljaõppekeskus ehk siis kutsealuste või ajateenijate väljaõppekeskus Ameeritakse ümber Lääne kaitseringkonna staabiks mille sisuline tähendus on siis selles, et kutsealuste väljaõppe Pärnus ei jätku. Kutsealuste väljaõpe jätkub ülejäänud Eesti keskustes. Kuperjanovi seksis Võrus, Tapal, Jõhvis ja Tallinnas. Otsus oli juba ammu põhimõtteliselt vastu võetud, nüüd on siis valitsuse otsusega otsustatud see väljaõppekeskus ümber farmi keerida esimese jaanuari 2008 seisuga. Samas on kaitseväe aga kokkulepe, et kuni Võru väljaõppekeskuse ühiselamud ei ole kõik renoveeritud ja valmis ehitatud, jätkub väljaõppega pärnu kasarmute baasil. Tulevikku puudutavalt on kavas jätta nii Pärnu üksikjalaväepataljon sõjaaegseks koosseisuna alles kui ka panna Pärnule üks olulisemaid ülesandeid reservkaitseväelaste koolitusest. See on valdkond, mis on meil olnud kahjuks siiamaani vaeslapse osas. Väga palju on ajateenijaid välja, et teatud, aga nende tegelik valmisolek aastate pärast pärast ajateenistust on järele kontrollimata samuti reservohvitseride koolitus on pahanis Pärnu baasil edasi arendada. Kaitseväe ülesehituse muutustest veel nii palju, et viis luurekompaniid, mis meil struktuuris ette olid nähtud ja mille otstarbekus oli kaheldav, on valitsuse tänase määrusega kaotatud ja järele jääb luurepataljon. Samuti kaotati ära niinimetatud erikaitsepiirkonnad. Eestis on nüüd neli kaitsepiirkonda põhja-kirde lõuna ja lääne staapidega Tallinnas, Tapal, Võrus ja Pärnus. Valitsus otsustas toetada enneaegselt Türgis sündinud Eesti lapse kojutoomist. Peaminister Andrus Ansip. Valitsus otsustas toetada Eesti lapse Türgist kojutoomist ja eraldas selleks siis 350000 krooni. Teatavasti Eestis ei saa kindlustada veel sündimata last ja, ja seetõttu see laps, kes võib-olla oma tahte vastaselt nägi ilmavalgust Türgis vajab kindlasti riigi abi selleks, et ta saaks koju toimetatud sealt kindlasti ei peaks hakkama moraliseerima sel teemal, et kas kolmandat kuud rase võib minna Türki suvitama või mitte, minu meelest. Ka lapseootel naised peavad elama normaalset elu ja kas huvitamine kuulub selle normaalse elu juurde. Loomulikult oma arstiga tasuks konsulteerida, kui tavalised kuuendat kuud rasedad naisterahvad lendavad ja lendavad lennukiga päris kaugetele. Taimetoodangu inspektsioon avastas hiljuti ohtliku taimekahjustaja punavöötaudi musta männitaimedel puukoolis. Mall Mälberg küsitles selle kohta taimetervise osakonna peaspetsialisti Epp Kõivat. Arvestades metsanduse tähtsust Eesti majanduses käivitab inspektsioon koos metsakaitse- ja metsauuenduskeskusega sügisel monitooringukahjustus leviku ulatuse kindlakstegemiseks esmakordselt, tuvastas kahjustaja maaülikooli teadur Märt Hanso. Kui ohtlik see punavöötaud meie metsadele õieti on. Epp Kõiva peab monitooringut päris tähtsaks. Mänd on üsna oluline kultuur meie metsanduses, võib arvata, et see vajab edasist uurimist. Kui see taimekahjustaja leiti nüüd puukoolist, et mis seal ette on võetud? See on need puud on hävitatud, musta männiistikud. Kas ta levib ainult mändidel või ainult okaspuudel? Ta on ainult okaspuudel, põhiliselt mändidel, aga ka lehisel seal kolm kuuseliiki. Kas Eestis on seda varem olnud, see on Eestis esmaleid ja ka Baltikumis esmaleid. Oskate te arvata, kust see tulnud on? Ei oska seda öelda, praegu. Aga kui kiiresti see punavöötaud levib? Aga see nõuab ka nüüd edasisi uuringuid. Kui seda taudil leitakse Eesti metsadest veel või siis saab? See sõltub ka sellest, et kust leitakse, millised kolded on juhul kui leitakse puukoolidest ja siis loomulikult need istikud hävitatakse. Aga kui metsast, selle kohta ma nüüd jääksin vastuse võlgu, see sõltub ka, kui suures ulatuses leitakse ja nagu sõltub olukorrast, tähendab ametlikult on ta ohtlik kahjustaja mändide istutusmaterjalil. Kui te leiate selle kahjustaja suure täiskasvanud männitüvel, siis ta puitu kahjustaja Ta ei ole tüveldan okkahaigus, ta ei kahjusta puitu, aga kahjustus võib seisneda selles, et kui on okkad kahjustatud, kui see haigus on mitu aastat järjest samadel puudel, siis võib puidutoodang väheneda. Kas monitooring haarab tervet Eestit? Monitooring haarab Eesti puukoole, kus kasvatatakse okaspuid. Moldovas toimub soome-ugri kultuurifestival, kus osaleb vaid kolm Eesti esindajat. Ametlikult meie delegatsiooni festivalile kutsutud ei ole ning ka president Toomas Hendrik Ilvest mitte, kuigi Ungari ja Soome riigipeale esitati kutse. Soome president Tarja Halonen ütles säranskis festivali avamisele, et õigus kasutada emakeelt on inimõigus ning rõhutas, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on iga ühiskonna väärtuslik. Jõuvaruagentuuri STT teatel Tal ei tulnud Eesti kutsumata jätmine Haloneni kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kõne alla. Küll avaldas Soome riigipea lootust, et järgmisele aastal Venemaal toimuval soomeugrilaste maailmakongressil saavad eestlased kava kohaselt osaleda. Ungari peaminister Ferenc türczani ütles oma kõnes festivali avamisele Soome uuri. Kultuuri toetamine on riikide ühine Susanne ning poliitilised erimeelsused ei tohi seda takistada. Reene Leas sai telefonile Fenno-Ugria asutuse direktori Kersti Sepper, kes kirjeldab festivali meeleolusid. Me oleme Eesti poksi mitte ainult nii Soome ja Karjala vahel ja soomlastest järgnenud ungarlased, aga siin on hästi palju väikeseid lavasid ja kogu aega käivad mingid esinemised, laulmised samal ajal niuke laatia, turg, mõtleks laagripära, nende elu on siin ümberringi. Aga kuidas üldine õhkkond seal on, siin on juttu olnud sellest, et see festival on ikkagi nagu sellise poliitilise värvinguga ka ja eestlasi on seal Mordvas isegi kimbutatud Vene õiguskaitseorganite poolt. Kas seda on tajuda? Loomulikult on seda tajuda, kui. Aga kuna me siin oleme kolmekesi püüame anda oma parima, et mitte lasta seda välja paista, sest lõppeks, kuid sa oled juba vahe tulnud, siis ei ole mõtetki enam nägusid teha, eks ole, see on kahetsusväärne, lihtsalt, et poliitika sõidab kultuuri niimoodi sisse, aga see ei ole meie otsustada, see on korraldajariigi nii-öelda privileeg kutsuda või mitte kutsuda, aga peab tõdema siiski, et kõik selle festivaliga seotud sümboolika kõikidel on olemas sinimustvalged, lipud, sinimustvalge kupletid, kahjuke igal pool on siiski olemas. Nii et, et see ei ole algselt olnud niimoodi plaanitud, nii et, et nad on tõenäoliselt väga vara alustanud selle festivali korraldamisega. Aga, aga see, need otsused on tulnud vahepeal nii et selles mõttes mingit eiramist, kui sellist ei ole. Ja meie suhtes ollakse väga tähelepanelikud ja, ja ütleks igati soovidega arvestada ja, ja pigem on siin ikka üle pakutud viisakus, et jumala pärast ei saaks millestki kinni parandada. Eesti vastu tuntakse täiesti normaalselt huvi. Käiakse meie näitust vaatamas, meil must leib kaasas, me pakume kõikidele kõiki üllatanud keetne null oma bukletis raamatuid, vaid kingime, kuniks neid jätkub. Teine terve kohvritäie. Räägiks sellest Eesti-teemalises näitusest pisut lähemalt. Mängisime selle nädalaga ümber, et see peab olema esemeline, kuna siin neile antakse neli korda viis saarekese tüüpi majakene, millele peaksid nagu ära sisustama, toaks ja neil on olemas siin kangast seina peal seelikukangaid. Filmil on siin kamp neid kindaid ja käsitsi maalitud seeliku mustriga ja selle mustriga taldrikud kruusid. Ühesõnaga omavahel väga hästi harmoneerub näitus. Euroopa Liidu majandusministrid arutavad konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul istungil, kuidas soodustada väikeste ja keskmiste ettevõtete tegevust. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esitab Eesti ootused. Siin on nagu kaks aspekti, üks aspekt on see, et väike keskmise ettevõtluse jaoks olulised tegutsemistingimused oleksid võrdlemisi sarnased, sõltumata liikmesriigist. Et kui me vaatame, väike keskmine, ettevõtlusmoodustab euroop isegi Euroopa majandusest Eesti majandusest moodustab ta suures osas enamuse Euroopa majanduses ikkagi 80 90 protsenti, siis ometi on see, et see nii-öelda piirideülene tegevus on ikka jälle takistatud, et ehk teisisõnu noh, Euroopa saaksin Teiega tegeleda sellega, et analüüsida erinevate riikide reaalset olukorda ja püüdes seda paremalt praktikat levitada ja teine asi on kindlasti see, et ka Eesti jaoks leida neid ideid võib-olla kandnud head vilja ja siis püüda ka meil rakendada. Kuigi Eesti seisukoht, kui me vaatame selliseid Bürokraatiat, vaatame seda, millised on toetusmehhanismid, rahastamise toetusmehhanism, siis need on, need on üsna heal tasemel võrreldes Euroopa riikidega, iseasi, kas siin mahud on piisavad ja nii edasi. Missugune on teiste riikide suhtumine sellesse, et ühtlustada neid reegleid väike- ja keskmiste ettevõtete jaoks? Et seadus on nagu kõik seda meelt, et see hüüdlause on selline, et noh, mõtle väiksemale kõige enne, aga noh, see tegelikkus on niimoodi ehk ettevõtluse puhul on see, et nendel lihtsalt ei jätku ressurssi teiste Euroopa turgudele minna, et üks asi kindlasti, mis Euroopa tasemel annab teha, et ei oleks liiga suuri kulusid, et tegutseda ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, olgu siis kas investeeriana võis turgudel oma oma kaupu ja teenuseid pakkudes ja teine asi on partnerite leidmine, et kuidas ikkagi tekitada see, et väike keskmised ettevõtted saaksid vastastikku arendada koostööd, aga me kindlasti ei saa rääkida sellisest abstraktsetest ühtlustamistest, vaid pigem see, et kuidas Need olulised reeglid või, või ka toetusmehhanismid oleks võrdlemisi sarnased, et ükskõik kus väike keskmine ettevõte kõvasti tegutseb, et tal ei oleks väga palju vaja kulutada selleks, et ennast kohandada jälle muude reeglitega. Ja muidugi eraldi teema on kindlasti rahastamine, ettevõtluse toetamine, et ka Euroopa Komisjonil Euroopa eelarves on siiski eraldi programmid ja küsimus on, kuidas need nii-öelda Euroopa programmid arvestab siit ka väike- ja keskmiste ettevõttena tegelikkus, paljuski need programmid, mida Euroopa pakub, ütleme ettevõtete toetamiseks, need on noh, ikkagi rohkem nii-öelda oma reaalsuses kättesaadavat suurtel ettevõtetega. Välissõnumid võtab nüüd kokku Tõnu Karjatse. Venemaa saadab välja neli briti diplomaati, teatas Vene välisministrile. See on Moskva vastus Londoni meetmetele, millega Suurbritannia püüab survestada Venemaad välja andma mõrvas kahtlustatud Andrei luga void. Ühtlasi lõpetab Moskva viisade väljastamise briti diplomaatidele. Venemaa välisministeeriumi teatel muutub edaspidi võimatuks ka Venemaa Suurbritannia koostöö terrorivastasesse. Suurbritannia väljendas nördimust Venemaa otsuse üle. Londonis bet briti diplomaatide väljasaatmine Venemaalt on õigustamatu. USA välisminister Condoleezza Rice kutsus Venemaad üles austama Suurbritannia palvet loovutada Andrei luga vōi edasiseks uurimiseks briti kriminalistidele Suurbritannia kahtlustabandreiliuga void endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko tapmises Gotlandil. Arsti väitel on neil selleks piisavalt asitõendeid. Venemaa tõrjus ka Euroopa liidu kriitikat, soovimatus pärast teha koostööd briti võimudega. Venemaa alaline esindaja euroliidus Vladimir Tšišov ütles. OPA solidaarsuse põhimõtet rakendatakse valikuliselt ja see mõjutab vältimatult ka Venemaa suhteid Euroopa Liiduga. Tema kavatseb Peterburi lähistel asuvasse Sosnovõi Bori suuri tuumaelektrijaama ehitada veel kaks energiaplokki. Oblasti juhtkonna teatel algab uute energiaplokkide ehitus 2008. aastal ja need peaksid valmima kaheksa aasta jooksul. Energiaplokkide võimsuseks on kavandatud 1150 megavatti ja teenistusajaks 50 aastat. Ehitus läheb maksma 85 miljardit rubla. Ukraina keelas ajutiselt kollase fosfori sisse ja põhjuseks esmaspäeval toimunud rongiõnnetus, milles põlema läinud fosfor tekitas mürgipilvemürgikahjustustega, on haiglasse viidud 143 inimest. Riigi tervishoiuministeeriumi andmetel on neist 43 lapsed. Ministrid. Rimi pressiteenistuse teatel jälgitakse kannatanute seisundit haiglas kolm ööd. Haiglatesse on valmis pandud ka lisavoodeid. Poola keskkonnaministeerium andis teada, et Ukraina rongiõnnetusest tekkinud mürgipilv Poolat ei ohusta. Ukraina võimud on samuti teatanud, et kollase fosfori põlemisest tekkinud pilv elanikele enam ohtu ei kujuta. Õnnetuskohas puhub peamiselt kirdetuul, mis liigutab 90 ruutkilomeetri suurust pilve Valgevene ja Venemaa poole. Tagaotsitav afganistani mässuliste liider Kulbudin Hekmatyari kuulutas valitsusele relvarahu. Eratelevisioonile edastatud avalduses teatas ta, et rühmituse Hezbiislaami liikmed on tapmise riigi hävitamise lõpetanud ning on nüüd pöördumas poliitilise aktiivsuse juurde. Kulbudin Hekmatyari. Tunni ajal ja Afganistani peaminister üheksakümnendatel aastatel. 27 aasta järel saab taas USA suursaatkonnas Eestis taotleda immigrandi viisat. Taasiseseisvumisaja esimene selline viis anti kätte täna. Reneljas, kes tunnistaks. Igal aastal annavad USA saatkonnad üle maailma välja üle poole miljoni immigrandi viisa. Seni pidid Eesti kodanikud sellist viisat taotlema läbi Helsingi. Nüüd võtab taotlusi vastu ka saatkond Eestis. Täna väljastati pärast 60 seitsmeaastast pausi esimene immigratsiooni viisa Tallinna saatkonnast. USA konsuli Rogers Line'i sõnul soovib Eestist USAsse emigreeruda aastas pisut alla 100 inimese. Ehkki arv on väike, tahab saatkond muuta viisataotlejate elu mugavamaks. See immigrandiviisasid hakatakse taas Tallinnas välja andma, loob meile võimaluse pakkuda paremat teenust, tuua asjaajamine inimestele lähemale ja lühendada kogu taotlusprotsessi. Selliste viisataotluste tagasilükkamise määr on terlini sõnul väga väike, võrreldes turistiviisadega. Viimaste puhul on enim levinud põhjus keeldumiseks see taotleja tagasipöördumine kodumaale pole kindel. Immigrandi viisa puhul see muret ei tekita. Viisa, mis sisuliselt võrdub alalise elamisloaga USA-s, antakse kas USA kodanikke vanematele või lastele või isikutele, kes abielluvad USA kodanikuga. Samuti saavad sellise viisa endale Grüngaari loteriivõitjad. Viisa andmisest keeldumise põhjused on siin kas kuritegelik minevik või varasem viisareziimi rikkumine. Eesti saatkonnas ootab otsust praegu umbes 20 immigrandi viisataotlust. Täna viisa kätte saanud Heleri Blair Volmeri arvates protsess keeruline ei ole. Ei olnud raske, siis kuna ma olin ta ükskord juba läbi teinud väga siis Helsingi kaudu, siis ma juba teadsin ette neid samme, mis on vaja teha. Käisin kolm korda kohapeal ja neljas kord tulin järgi Riisale. Mis põhjusel teie seda viisat ootasite? Minu abikaasa on ameeriklane, me oleme abielus nüüd juba üheksa aastat ja alguses elasimegi Ameerikat, siis tulime Eestisse. Ja nüüd otsustasime, kuna laps on juba kuue aastane, et läheme nüüd tagasi, aga jääme kindlasti Eesti ameerika vahele käima. Läheb see ei ole turistid, et ma võin seal olla, no ikka päris kaua, 10 aastat 10 aasta peale on see ja samas võin ka tööd teha, kahe tööluba on olemas. Võrus algas folkloorifestival Vambola Paavo annab teada Rahvusvahelise kõlapinna leidnud folkloorifestivali Tamula kaldal peetakse kolmeteistkümnendat korda. Peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul on Võru festival leidnud rahvusvahelises kalendris kindla koha. Aasta-aastalt laieneb riikide lõikes tulijate arv ja number 13 ja kuraditosin on rahvapärimustes seotud ebausuga. Sellest lähtudes on Peeter Lausanne'i kinnitusel ka tänavuse festivali teema pööripäev. Eks ju pööripäeval vanasti ka oli, tegemist võiks ebausuga, aga samas ka lotsiti kõike head teistele sellest ka siis selle aasta teema pööripäev ehk 13. võlufestivalil. Võru festivalil osalejate arv küündib 900-ni, kes on tänavu kaugeimat tulijad. Kõige kaugemad külalised on tulemas meile, kosta rikkalt ja Lõuna-Koreas ja nendega me teeme ka eraldi kontserdi veel laupäevasel päeval täispika kontserdi, kanda maja teatrisaalis sees ja saada kätte sellest nendelt kollektiividelt see kõige parem, mis on ka seotud valguse ja muusika omavahelise mänguga. Kontserte jagub lisaks võrule ka Põlvasse ning Tartu. Iga aastaga on populaarsust kogunud võru tänavatel suur tänava tantsimine, seekord toimub see kaheksandat korda. Tänavu ei tantsida üheskoos enam mitte ühte, vaid koguni kahte tantsu. Milliseid Peeter Lauson? Sellel aastal laupäeva õhtul, see on siis 21. juuli õhtul pool üheksa, tantsime Võru kesklinnas targa rehealust ja lõpetame Kaera-Jaaniga, eks ole eksootikaga nendele maadele, kes tulevad väljastpoolt Eestimaad, nendele on ta väga meeldinud ja ka meie publikumile, sest eelnevate aastate jooksul on kokku tantsinud 17000 inimese Võru kesklinnas ja ma loodan väga, et ka sellel aastal on inimesed kaasa löömas agaralt. See on selline laulupeotunne, tekib juba seal, kui paar 1000 inimest, aga ühte tantsu keskmine tantsib, need tasub tulla vaatama ja kaasa lööma ka rehealune on aeglane tants, kaerajaan see vastavat tempokas jääb kiire tänavu siis kaks tantsu on see teadlik valik. Kuna targa vähjal on tõesti selline aeglane, siis et lõpetame natuke kiirem, aga, ja siis, kui kogu see seltskond on Võrus kesklinnaväljakule jõudnud, siis järgneb kaerajaan. Lisaks laulule ja tantsule ning pillimängule pakub Võru folkloorifestival nelja päeva jooksul huvilistele osasaamisrõõmu suurest käsitöölaadast kultuurikeskuse kannel ees, Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Päevakaja lõpetuseks veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, paiguti võib vähest vihma sadada. Puhub Meie loodetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on üheksa kuni 14 kraadi. Homseks lubatakse olulise sajuta ilm, puhub lääne ja loodetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on oodata 18 kuni 22 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.