Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju. Vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis, Anvar Samost ja Kalle Muuli. Räägime tänases saates Tallinna järgmise aasta eelarvest. Räägime töötukassa lugu, kus lahvatanud tülist valitsuse ja tööandjate esindusorganisatsiooni vahel sellest, milliseid uusi radikaalseid mõtteid Eesti kultuuripoliitika kujundamiseks on sel nädalal sündinud. Kultuuriminister stuudiumis räägime ka Balti koostööst, mis sel nädalal rea tõsiseid tagasilööke saanud ja kui aega üle jääb, siis ka sotsiaaldemokraatliku erakonna äkilisest soovist vene valijaid ja Vene liikmeid kaasata. Aga ennekõike seda meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Esikohale paigutasime Tööandjate otsuse kutsuda ära oma esindajad töötukassa ja haigekassa nõukogust. Põhjuseks siis see, et valitsus tahab nende kassade reservi saada enda haldusse või liita riigikassaga nüüd paremini, siis näidata eelarve tasakaalu. Tööandjad protestivad selle vastu, nii nagu ka ametiühingud. Nädala sündmus number kaks tuleb statistikaametilt. Statistikaamet avaldas nädala keskel kolmanda kvartali keskmise brutokuupalganumbri, mis oli siis 809 eurot kuus ja eelmise aastaga võrreldes on seda tervenisti 6,6 protsenti rohkem. Ehk siis teiste sõnadega öeldes esimest korda pärast üht-teist kvartalit kestnud langust. Reaalpalk Eestis näitas tõusu. Kolmandaks, ametiühingute keskliit sai endale uue vana juhi, Harri Taliga valiti samale ametikohale neljaks aastaks tagasi. Aga häälte vahe põhikonkurendi Peebeetersoniga, kes, Siis üritas samuti saada. Esimeheks oli õige napp 71 häält sai Harri Taliga ja Peterson sai 60 viisalt. Nädala sündmus number neli Tallinna linnavalitsuse vassimine lasteaedadele raha juurde andmisega kui Tallinna linnavalitsus. Kuna päeval ütleme niimoodi, et siis üsna erandlikult küll, aga siiski esitles teatud numbreid järgmise aasta eelarve projektist siis jäi kõikidele pressikonverentsi jälginud ajakirjanikele mulje, et Tallinna linn annab lasteaedadele seoses mitmete kurbade sündmustega ilmselt raha juurde. 1,5 miljonit eurot oli see summa. Kui needsamad ajakirjanikud eelarve projekti lähemalt lugesid, siis selgus, et kogu see raha tuleb läbi lasteaia kohatasu tõusu ehk see raha tuleb lapsevanemate taskust. Ja viiendaks, üsna ebaharilik sündmus Tallinna raekoja platsil kukkus ümber sinna püstitatud jõulukuusk, et kui, kui tavaliselt talve ajal aeg-ajalt kuuleme jääpurika langemisest, mis võib kaaluda seal mõni kilo ehk siis kujutada ette nelja kuni viietonnist kuuske kukkumas rahvarohkes kohast pidi ikka vedamine olema. Olukorrast riigis. Aga alustamegi sellest samast Tallinna järgmise aasta eelarvest ja eks kindlasti sellest eelarvest leiab veel aspekte, millest peaks pikemalt rääkima, aga sel nädalal on olnud mõistetavatel põhjustel suure tähelepanu all Tallinna lasteaedade rahastamine ja tõesti oli siis suhteliselt ju rõõmustav kuulda kolmapäeval, et Tallinna linn kavatseb lasteaedadele eelarvest raha juurde anda, tõsi küll, tegemist ei ole hiiglaslike summadega, et juurde oleks lisandunud või lisandub siis 1,5 miljonit eurot vanas rahas mis tuleb seal 25, isegi mitte seda 25 miljonit krooni. Et kohe pärast seda suurepärast uudist sai ka teatavaks, et Tallinna linn nii-öelda siis oma eelarve vahenditest muudest tuludest ei panusta lasteaedadesse siiski sentigi rohkem vaid otse otse vastupidi, korjab selle 1,5 miljonit kokku lasteaia kohatasu tõstmise kaudu ja seda kõike siis sellises olukorras, kus tegelikult 2010. aastal pearaha, see on siis linna rahastamine, mis lasteaedadele tuleb, on 2010. aastal vähenenud 20 protsenti, 2011. aastal ehk siis tänavu veel 10 protsenti. Ehk siis. Noh, võib-olla peaks linnale tänulik olema siis selle eest, et pearaha vähemasti järgmisel aastal ei vähene. Aga selle, selle tulemused on ju tegelikult väga hästi näha ja ma ei räägi isegi nendest traagilistest sündmustest, mida võib-olla selle rahastamisega ei olegi nagu mõistlik sellisel otsesel viisil siduda, aga kõik need lasteaedade seinte pealt maha langevad krohvid, hallitavad seinad korrast ära, mänguväljakud, lastevanemate käest, pidev raha, ma ei tea tualettpaberihügieenitarvete joonistuspaberi värvi ma ei tea mille iganes pommimine, mis paneb piinlikku olukorda nii needsamad lasteaedade töötajad kui ka lastevanemad, eks. Et iseenesest ja mõistlik oleks see, et kui. Noh, ilmselt ei ole, ei ole väga palju vanemaid, kes ütleksid, et nad on ilmtingimata vastu sellele, et see suhteliselt odav lasteaia kohatasu järgmisest aastast kallimaks läheb, aga kui ta kallimaks läheb, siis peaks ju selle raha eest ka midagi saama. Selle raha eest peaks saama kas või selle, et sinu käest ei tulda iga kuu sedasama WC-paberit küsima või mingit muud sellist nagu Loonus tasu lasteaia teenuse kasutamise eest ja selles mõttes on kahtlemata õigus, et kas siinsamas Tallinnat ümbritsevates valdades on ju tegelikult enamuses lasteaedade kohatasud palju kõrgemad, kui nad Tallinnas on. Aga ma usun, et just nimelt erinevalt Tallinnast enamuses nendest valdade lasteaedadest ei käida lastevanemate käest. Nii-öelda Loonus tasu küsimus ja noh, rääkida võiks seal paljuski näiteks sellest, et aasta alguses tegelikult oli see kohatasu tõstmine juba plaanis. Ja kui uskuda neid lasteaedade hoolekogude esindajaid, kes käisid linnavalitsuses ametnikega sellest rääkimast, siis neile lubati seda, et proportsionaalselt selle kohatasu tõus tõusuga suureneb ka linna eelarvest saadavad pearaha, seda nad ikkagi ei toimunud, nii et siin võiks veel küsida, et kas siis neid lapsevanemaid hoolekogude kaudu lollitati meelega või juhtus see kogemata. Üks asi on kivi, betoon ja paber, et kas kas krohv pudeneb või ei, pudene, kas WC-paberit on või on, ei ole, aga aga eks kõik need tingimused ja eks kõik see hoiak ja suhtumine, mida tegelikult eelarve või rahaeralduste kaudu väljendav väljendatakse, kujundab ka seda seltskonda, vaid neid töötajaid, kes seal lasteaedades töötavad ja ja, ja, ja, ja, ja kõike muud asju, mis, mis otseselt võib-olla ei olegi silmaga näha ja käega katsuda, kui sa sellest lasteaiaväravast sisse astuda, et, et mitte ainult katkised redeli taga võib olla ka, kui nüüd hästi poeetiliselt ütelda, siis töötajate katkised hinged, eks ju, et kuidas, kuidas need laste kasvatamisele mõjuvad. Aga minu meelest? Me käsitleks asja väga piiratud, kui me ainult ainult lasteaedadest räägime, et et Tallinna probleem või miks, miks hirmsasti kogu aeg katkutakse mingisuguste lasteaedade kallal on pigem ikkagi see, et et linnavõim ja, ja riigivõim väga tugevalt vastanduvad, et linnavõim on kaevunud oma kaevikutes, siin üritab ka oma kohalike omavalitsuste rahadega või kohaliku omavalitsuse rahaga ehk siis linna rahaga teha üle üleriigilist parteipropagandat ja selleks kulub päris suuri summasid, mida ei saa siis kohalike kohalike asjade edendamiseks kasutada, et kui, kui nüüd jälle võtta see hirmsasti ära leierdatud, et Tallinna linna propagandaosakond või Tallinna televisioon või ka ajaleht Pealinn, mida püütakse ilmtingimata üleriigiliseks muuta ja nii edasi, et, et seda isegi noh, osaliselt võib ütelda, et ei suunatagi isegi mitte Tallinna elanikele, vaid selleks, et tõsta mingit Keskerakonna Edgar Savisaare mainet terve riigi elanike seas ja need asjad, mis siis seda mainet tunduvad, et ei puuduta nagu mingi kohalik asi nagu nagu Tallinna lasteaiakrohv betoon, WC-paber. Et siis see sealt püütakse siin kinni pigistada kui lasteaednikele Tallinna linnarahval või avalikkusel õnnestub küsimus nii üles panna, et see mõjutaks Keskerakonna mainet tervikuna ja ma arvan, et lasteaedade küsimus ilmselt hakkab mõjutama varsti siis, siis ma arvan, et sinna ka leitakse raha, aga, aga esiotsa tegeldakse jah, selliste asjadega, mis mis võib-olla üldisel parteipoliitilisel maastikul ehk tunduvad tähtsad ehk mis, mis annaksid hääliga kuskilt mujalt. Et kui vaadata ka neid Tallinna linna üritusi, ega siis need suured töötute sabad, mida siin kaks korda aastas või kui sagedasti mitmesugustele messidele kokku kogutakse, et see on mõeldud ikkagi propagandana kogu Eestile ja, ja näitamaks siis seda, et riigi valitsus on väga kehv, ei suuda inimestele tööd muretseda, aga siin Tallinna linnaisad küll nad on vaprad ja küll nad hästi hoolitsevad oma linnaelanike eest. Et, et kõik need asjad on justkui valesti orienteeritud või, või, või vähemalt mitte ainult kohalikele rahvale mõeldud just seepärast, et püütakse nende kohalike rahadega ka riigivõimu haarata või seda propagandat ja loomulikult siis ei jätku ja loomulikult siis peavad käima lapsed sellistes lasteaedades, nagu nad parajasti on. Ausalt öeldes muidugi ma olen natuke skeptiline, et küüniliselt öeldes võiks võiks mainida, et ilmselt see keskerakondlaste, Tallinna linna juhtivate keskerakondlaste arvestus, et et see euro, mis suunatakse Tallinna televisiooni või ajalehe pealinn abil erakonna propaganda tegemiseks, et see on paremini kulutatud euro kui see euro, mis suunatakse lasteaedade olukorra parandamiseks, võiks tuua veel ühe väga küünilise võrdluse, et kui sedasama Tallinna linna eelarvet lehitseda, siis me leiame sealt ka sellised numbrid, mis näitavad, kui palju kulutatakse siis nii-öelda noorte peredega seotud sotsiaalkuludeks ja kui palju kulutatakse pensionäridega seotud sotsiaalkuludeks, ehk siis eesti keeles öeldes valdavalt selle Edgar Savisaare-nimelise sünnipäevatoetuse väljamaksmiseks. Kunagisi algaski 500-st kroonist, nüüd see on jõudnud vist ma ei mäleta enam eurodes kroonista, viimati oli vist 1200 krooni või midagi taolist. Mida nüüd siis lisaks kõigele makstakse selle vanainimese sünnipäeval ka veel. Et ikka see nii-öelda propagandalöök oleks võimalikult täpselt sihitud. Et, et see, see vahe on sedasama nii-öelda sünnipäevatoetuse kasuks mitme miljoni euroga. Et see on selge prioriteet ja see on kindlasti prioriteet, mis on suunatud ühe erakonna nagu häältesaagi, nagu kinnistamisele, parendamisel, et ega, ega selles mõttes noh, ma ütlen, et ma ei ole väga optimistlik, et see mainekahju, mis sünnib, see on kindlasti linnavalitsusel läbi arvestatud ja, või keskerakonnale siis läbi arvestada. Ma ei taha linnavalitsuse kohta nii halvasti öelda, et seeläbi arvestatud ja on leitud, et see kahju sünnib nende inimeste seas, kes niikuinii Keskerakonna poolt ei hääleta. Noored pered, eestikeelsed pered, eks ju? Ja nii edasi, jah, nad, et saada ikka kindlasti tasakaalus on, siis. Pean oma eelmisele pikale tiraadile juurde lisama selle, et ega riigi valitsus võimaluse korral käitub samamoodi, et kasutab oma oma riigiaparaati või siis seadusandjat või mis iganes parajasti ette saab, et kui kätte saab, et kui on ikka juhus, siis püütakse ka Tallinnat kiusata ja eks see mõjutab ka Tallinna elu ega, ega see tants ja trall, mis käib seal suisa seadusandja ja valitsuse tasemel näiteks Tallinna vee ümber. Ma arvan, et see on ikkagi suurelt osalt ajendatud ka sellest, et Tallinna linn saab Tallinna veest osanikuna või aktsionärina omanikutulu ja seda omanikutulu püütakse piirata ja pitsitada ja, ja nii see käib, et selles mõttes on, on meie poliitiline selline seis ja, ja selline kaebumine siin pealinna ja, ja, või alllinna ja Toompea vahel üsna üsna nukker ja halb Tallinna endale saadeka siis nüüd päris tasakaaluks oleks. Omalt poolt lisaksin juurde. Minu teada ei ole Eestis ühtegi nii-öelda keskvalitsuse poolt finantseeritava telejaama, milles ühe erakonna propagandat edastatakse ja ei ole ka ühtegi keskvalitsuse poolt finantseeritava nädalalehte, mida oleks võimalik tasuta endale ükskõik kuhu Võrumaa või Ruhnu saare nurka nagu tellida ja mis samuti sisaldab ainult ühe erakonna nii-öelda maailmavaadet ja isikuid propageerivad kirjutised selles mõttes päris ikka niimoodi neid asju võrrelda omavahel ei saa, et ma saan aru, et et see oleks nagu just nimelt kuuluks sedasama Keskerakonna genereeritava maailmapildi juurde, et tegelikult ongi nagu Eestis nagu kaks Eestit, et üks on selline Edgar Savisaar, Eesti ja teine on siis vastik. Andrus Ansip. Eesti ei, mina ei taha elada, ei, Edgar Savisaar Eestis ja ma ei taha elada Andrus Ansipi Eestis ja ma tahan ikka sellessamas ühes Eestis elada ja ja kui keegi üritab sellist nagu kuvandit nagu vägisi luua, siis ma. Ma arvan, et kõikide terve mõistusega inimeste, nagu kohus on sellise kuvandi loomisel nagu vastu võidelda. Tegelikult, ega see üks asi on kuvand, aga, aga, aga tegelikult minu meelest on selle kuvandi all siiski ka olemas, et, et Tallinn ei ole päris seesama, mis on ülejäänud Eesti või Tallinn on ikkagi veidi linnriigi moodi ja, ja kindlasti on selle põhjuseks ka see, et siin on ühe ühe erakonna absoluutne võim volikogus on siiski siiski üle 50 protsendi häältest ja see võimaldab teha asju ilma kokkuleppeta ja teiste erakondade ja teiste jõudude hääletamata. Teiseks ikkagi Tallinnaga rahvuslik koosseis ja võimalus saada peaaegu tegelikult kõle kõnelevate inimeste emakeelena kõnelevate inimeste peaaegu kõik hääled endale, et, et see teeb asja eriliseks, et kui sa vaatad teist tantsu ja tralli, mida on siin peetud nüüd juba juba valimistest saadik ümber maamaksu 13 ma tahtsingi kohe rääkima kodualuse maa maksu, siis ega seal on ka väga vähe pistmist Tallinna. Inimeste huvidega võib-olla kogu Eesti inimeste huvi, et, et eks seal need huvid hakkavad sassi minema ja neid ütlesin. Saate väga tasakaalustatult eristada on keeruline, aga. Maamaksuvabastus kodualuse maa maksuvabastus, mis nüüd uuest aastast paljudele Tallinna elanikele kehtima hakkab, ei oleks sündinud nii kiires tempos või sellisel määral ja sellisele ulatusele ja võib-olla poleks üldse sündinud, kui mitte riigi valitsus poleks sedasama asja kavandanud. Aasta hiljem sa oled vahepeal ümber mõelnud ja jõudnud seisukohal, et seesama kosutada seda kaunist poliitterminit, kodualuse maa maksu Su lause lõppu ja küsimus teravate mõtete ei ole ümber mõelnud, ei ole ümber, ma, ma lihtsalt ütlesin, et Tallinn tegi seda ainult sellepärast, et ühesõnaga mina jätkuvalt olen seisukohal, et sa, kodualuse maa maksuvabastus on juba nagu ideoloogiliselt väär, aga, aga, aga kui me nüüd vaatame Tallinna linna eelarvet, siis me näeme ka aga praktilist ja sugugi mitte ideoloogilist tõestust selle kohta, et see maksab, maamaksuvabastuse rakendamine on, on vale otsus, nimelt siis hoolimata sellest, et eraisikute teatud suurusega kinnistute maamaks järgmisel aastal Tallinnas nii-öelda kaob. Hoolimata sellest kasvab Tallinna linna tulumaamaksust vastavalt siis eelarve projektile järgmisel aastal tervenisti 10 protsenti ehk 20 vabandust, ma teeksin tegelikult 10 protsenti kokku andes ligi ligi ligi 23 ja pool miljonit eurot ja kus siis kus siis see raha saadakse? Raha saadakse sellest, et vastavalt seadusele Eestis kohaliku omavalitsuse kehtestada maamaksu määraks. Kui ma ei eksi 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Ja Tallinnas on need siis alates järgmisest aastast maa maksustamismäär. Paljud arvasid juba ära õige 2,5 protsenti ehk siis seaduses lubatud maksimum. Ja see maksimum rakendatakse siis kõikidele nendele maadele, mis ei lähe sele kauni populistliku maksuvabastuse alla. Ehk siis, kui krunt on suurem kui 1000 1500 ruutmeetrit vist, eks ju. Siis hunt on suurem kui 1500 ruutmeetrit, kui sul on mitu kinnistut. Kui tegemist on ärimaaga, kui tegemist on mis iganes iganes maaga kinnistuga, siis siis need õnnetud maaomaniku maksavad kõik täie rauaga 2,5 protsenti. Minu meelest on see See õige, et inimesele hädavajalikuks elamiseks ettenähtud või, või, või hädavajalikku maad hädavajalikuks elamiseks on inimesele vaja 1500 ruutmeetrit maad. No see on nüüd kokkuleppe küsimus, et või, või arutelu küsimus, et kas on 1000 1500 või, või on see 800 või 600, aga, aga mingisugune maa võib juhtuda, et ka mõni inimene saab hakkama korterelamus näiteks sisuliselt mingi 10 ruutmeetrine kõike võib juhtuda ja, ja võib-olla on 1500 vähe võib-olla peaks olema 1700 või 2000. Et see number on, on üks asi, aga selles võiksime ju kokku leppida Anvar, ilma oma voodit ja, ja, ja, ja katust kuhugi paigutamata ei ole võimalik inimestel elada, et mingisugune hulk mingisugune number ruutmeetreid talle on elamiseks hädavajalik, eks ju. Et vastasel korral ta ei, ei, ei peaks peaks ära surema ja laskma ennast sinna. Kus kuus jalga, ma, ma saan aru loogikast, aga siis võiks, et aga, aga kõik ülejäänud, mis ei ole elamiseks hädavajalik, on inimese vaba valik. Kas ta tahab teha äri, tahab osta endale kokkumaid? Lihtsalt selle jaoks, et seal jalutada ja loodust nautida, võib-olla, et hektarite viisi ja, ja, ja kui suure elamu elamisega, siis ta endale muretseda, võib-olla mõnel on inimesel on raha ja ostab endale saare selle jaoks, et aeg-ajalt käia seal kalastamas, et see on, see on siis juba lõbu, hobi, soov kasumit teenida, mis iganes, sest see ei ole ilmtingimata Ta hädavajalik ja, ja selline möödapääsmatu maakasutus. Sellepärast minu meelest on otstarbekas, kui selle eest võetakse ka suuremat maksu kui, kui selle eest, et inimene lihtsalt elab selle maa peal. Et üks asi on kasutada maad tootmisvahendina või mingisuguse mis iganes kummalise või mingi mingiks muuks otstarbeks kui elamine, teine asi on selle maa peal elada ja, ja mitte sellest selles mõttes kasu saada, et su pangaarve suureneb. Jätta siinkohal märkimata, et Tallinna linna Pyongendada saari ostnud juba mitmed aastad tagasi Peipsi järves ja Tõenäoliselt maamaksuga väga madala määraga maksustatud piirkonnas, kas ta sellega kala püüdmas käib, seda ma ei tea. Aga kui ma nüüd hakkaksin sulle vastama selle maamaksu nii-öelda ütleme nendest sunnitud tegevuste üldfilosoofilises võtmes, siis võiksime teha siin mitu tundi seda saadet ja ei, ei veenaks tennisest ümber, aga, aga noh, see loogika peaks siis olema ju noh, kui me vaatame, miks mõnda muud maksundust käibemaksu, siis Saksa sama loogika kohaselt öelda, et äärmiselt alatu on võtta Leiva eest või piima eest, aga seda maksuvabastust on ka tehtud ja, ja nendele asjadele kehtestatud ka Eesti riigis erinevaid maksumäärasid. Ma ei tea, kas nüüd väga palju neid kaupu on järele jäänud, millele üldse käibemaksu ei ole või õigemini null käibemaks aga, aga kogu Euroopas on, on käibemaks diferentseeritud sellele, mis kaubaga tegemist on, lastekaubad ja kultuurikaubad tihtipeale on odavamad, olid hiljaaegu ka Eestis odavamad. Aga vot seal jõuamegi selleni välja, et kas tõesti inimene, kellel on 1500 ruutmeetrine elamukrunt, et kas inimene vajab seda maksuvabastust, et ma tahan öelda tegelikult, et kui inimene on suutnud endale 1500 ruutmeetrise eramukrundi hankida või ka minu poolest 1000 ruutmeetrise eramukrundid Tallinnas siis see inimene kindlasti ei vaja mingit maamaksuvabastust ega üldse maksuvabastust, et solidaarses mõttes võiks ta nagu ikkagi kõik oma maksud ilusti ära maksta sellises linnaosas nagu Nõmme, kus ma elan, on ma arvan isegi võib-olla tuhandeid inimesi, kes käisid, on maamaksust vabastatud. Seda ma räägingi, et on vaja maa maksuvabastus, nad on vabastatud juba praegu mitmeid aastaid vabastada. Küsimus, küsimus ei ole pensionäridest, sa ise alustasid siin väga õigesti, et on teatud valijate gruppidega kaardistatud, et kui nende eramukrundi suuruse ja nende keeleoskuse järgi ja siis erinevad erakonnad on nendele valijagruppidele pakkumas täpselt nendele välja töötatud nagu seadusemuudatusi ja maksu maksuvabastusi. Et see ei puuduta pensionär, see ei käi pensionäride kohta, see maa maksuvabastus käibki just sellise keskealise hästi hakkama saama. Inimese inimese jaoks, kellel on elamukrunt eramuid, on nõmmel väga palju ja väga paljud Inimesed on saanud need eramud nõukogude ajal ise oma kätetööga ehitades sinna. Need inimesed on tänaseks pensionär, kelle, kelle ja nad ei pea moekaks üteldes. Rahavoog ei ole praegu selline, et võib-olla et igasuguseid makse maksta ja ma arvan, et see piir ei hakka ka täpselt sel päeval pihta, kui, kui sa pensionäriks saad, et sul sünnipäev täitub ja kohe oled sa no maksevõimetu maamaksu mõttes, et et et kui sa möönad, et pensionäridele peaks olema maamaksuvabastus, siis sa peaksid möönma, et, et teatud maamaksuvabastusega on üldse õigustatud. Ilmamaamaksuvabast ilma maksuvabastust ühiskonda vist veel olemas ei ole, kuigi ma teisest küljest peaks ütlema, et mida vähem kõikvõimalikke erandeid, seda lihtsam on inimestel sellest maksusüsteemist aru saada, seda suurema tõenäosusega need maksud, nagu kätte saadakse. Aga läheme edasi siis nädala ühe teise suure tüli küsimusega, nimelt tööandjate esindajad. Tööandjate keskliit on teatanud, et kuna nad ei jõua valitsusega ühele seisukohale mitmes erinevas küsimusi, mis puudutab töötukassa reserve, töötuskindlustuse maksemäära, veel mõnda asja, et siis nad lõpetavad ka osalemise. Töötukassa ja haigekassa nõukogudes, kus aastaid Tööandjate esindatus on olemas olnud ja iseenesest välja näeb see, see kõik kaunikesti kaunikesti kole. Et. Algus asjal on ju tegelikult päris ammune, et algas kõik suvel, kui valitsus või rahandusministeerium tuli välja plaaniga, et töötukassa reservid võiks konsolideerida riigieelarvega ehk siis sellisel viisil oleks võimalik parandada riigieelarvepositsiooni eelarve tasakaalu. Ja teisest küljest ka siis nagu rahandusministeeriumi arvutused näitasid, hoida kokku neid töötukassale selgelt makstavaid haldustasusid noh, neid summasid ja hakkasin laadis ütlema hakata, aga, aga need olid märkimisväärselt suured, vähemasti selles avalikkusele esitatud põhjenduses ja asi hõõgus ilmselt vaikselt edasi, kuni nüüd sel nädalal jõudis asi nii kaugele, et töötukassa nõukogu otsustas valitsusele vastukäigu teha ilmselt siis tööandjate ja ametiühingute juhtimisel, kes on siis kolmas osapool seal nõukogus ja esitas valitsusele kinnitamiseks mitte juba riigieelarve projektis ette nähtud töötuskindlustuse suhteliselt kõrge, maksab maksemäära vaid ühe protsendipunkti võrra vist umbes oli niimoodi madalama maksumäära ja, ja ilmselt valitsusel on kuskil jäänud kahe silma vahele. Et iseenesest nende ülesanne tulenevalt seadusest ongi vist selle maksemäära kinnitamine nii-öelda formaalne kinnitamine. Ehk siis, kui töötukassa nõukogus mingi number tuleb, siis sellise numbri peaks valitsus ka kinnitama, et ma saan aru, et siin on veel võimalik õiguslikul tasandil vaielda selle üle, aga aga tõenäoliselt on pigem tööandjatele antud juhul vist õigus ja tööandjad ei ole ka Austrias varjanud väga, miks nad selle madalama maksumäära välja käisid, et nemad ikkagi sooviksid jõuda kompromissile pigem selle töötukassa reservide haldamise osas, mida puudutav eelnõu muide oli sel nädalal riigikogus. Täpselt samal päeval, kui töötukassa oma argumente esitas, töötukassa nõukogu argumente esitas, oli ka vist teisel lugemisel. Nii et asjad jooksevad ajaliselt väga-väga kiiresti ja paralleelselt ja esmaspäeval on siis plaanis minu meelest erakorraline töötukassa nõukogu istung, kuhu siis tööandjad on teatanud, et nemad juba päris reaalselt kohale ei lähe, et kui valitsus soovib ise kõiki otsuseid teha, siis olgu üksi seal ka nõukogus isenesest noh, jällegi põhimõttena väga selge. Ma mäletan, et kui majanduskriis hakkas, siis oli töötukassal teatud raskusi, sest see maksumäär oli saanud veidi vale ja ja oli suur hirm, et kust need raha leitakse ja nii edasi ja nii edasi ja siis oli vist ei taha nüüd peast tsiteerides väga eksida, kas ma väljendan hästi, umbmääraselt oli peaminister Andrus Ansipi jutt umbes selline, et näete, ma ütlesin neile, et ärge tehke nii, aga nad tegid ja mis mina sain teha, mina olen ju vaene peaminister, et seal all on kõik otsustusõigus olemas ja ja ise nad vaatavad ja ise nad teevad. Et need on võetud siis teistsugune hoiak, kus peaaegu ei kuulatagi, mis, mis seal all otsustatakse, et noh, võib ju ütelda, et põhjuseks olid kunagised valeotsused, et need peaminister on avanud ohjad, aga aga näib nii, et seadusandja on tahtnud siiski sedasi, et et need töötukassa asju lepivad omavahel kokku tööandjad ja, ja töötajat siis nii palju, kui neil esindajaid on, tööandjatel visse. Tööandjate keskliit esindab tööandjaid paremini ja rohkem kui kui ametiühingud ja ametiühingute keskliit töötajaid, kus siis töötajate koguhulgast on ametiühingu liikmed üsna vähe ja ütleme isegi võiks ütelda, tühine vähemus. Et noh, aga, aga nii on seadusandja tahtnud ja nii on ta usaldanud, et ma arvan, et see, et praegu valitsus on otsustanud vägikaigast hakata vedama tegelike otsustajatega või nendega, kellele siis tegelik otsustamine on usaldatud, et see ei ole väga tark tegu, sellest midagi head ei sünni. Isegi kui hakata praegust mingisuguseid seadusi ümber tegema, võtab see päris kõvasti aega ja ja ma ei näe nagu põhjust, miks Eesti peaks hakkama neid struktuure lõhkuma, miks ta peaks hakkama sellise konflikti ja ja, ja, ja nii vähese mingisuguse, rahalise kujuteldava võidu pärast kogu kogu oma sellist kolmiksuhet, tööandjad, töötajad, valitsus ära lõhkuma, et see, see ei tundu otstarbekas, pigem näib see sellise jonni ajamisena. Ja minu meelest võiks valitsus siin rohkem järeleandmisi teha kompromissi otsimisel kui praegust tööandjad ja, ja, ja ametiühingud, et pigem ma kaldun siin toetama tööandjaid ja ametiühinguid selles vägikaikaveos. Ma saan aru valitsuse sellisest majanduslikust loogikast, mida ta räägib Nende reservide, töötukassa ja haigekassa reservide riigistamisel, et oleks veidi odavam ja ja, ja, ja ka riigil tervikuna oleks parem, kui need asjad oleks ühes katlas, aga siis võiksime ju kogu riigi panna juba tervikuna ühte katlasse, mis janti me siin selle rahvusringhäälingu ja rahvusringhäälingu nõukoguga süsteeme, milleks sellist asja vaja on, et riigikogu määrab mingid esindajad kuhugi nõukogusse, need tulevad kokku ja otsustavad midagi. Teeme riigiraadio, teeme riigitelevisiooni. Rein Lang tuleb hommikul tööle ja ütleb, millised saated on kavas ja, ja ongi, ongi kõik korras. Et, et samamoodi ülikoolid, avalik-õiguslikud, milleks neile autonoomia? Riik annab ju raha, paneme selle raha ühte potti ja otsustame ära, mida vaja õppida on ja rektor teeb, mida kästud on. Et selles mõttes minu meelest hakata neid struktuure sellise lühiajalise rahalise kasu nimel lõhkuma ja ma ei näe suurt häda ja põhjust, et oleks meil noh, selline nälga suremise hetk kohe-kohe käes, et, et võib-olla siis siis teha mingi selline samm tõesti väga suure südamevaluga, aga praegu tundub, et keegi on kuskil näinud väikeste rahavõimalust ja ah, teeme ära. Aga pärast on võib-olla tagajärjed palju hullemad. Raske on siia midagi lisada, et võib-olla ainult seda, et tegelikult kui valitsuse maine peale mõelda, siis selle Andrus Ansipi juhitud valitsuses maine valitsuste maine on olnud alati selline väga kõva, noh, selles mõttes nagu tugev ja, ja eksimatu, see vähemasti, mis ministrid ja peaminister ise oma isikute kaudu kommunikeerinud ja et see ei pruugi alati kõige-kõige nagu parem ja mõistlikum olla, et valitsus võrreldes teiste institutsioonide ja teiste ühiskonna ühiskonna oluliste osapooltega on selgelt nagu liiga tugev, vähemalt paistab nii kodu- ja isegi kui ta formaalselt liiga tugev äkki ei ole, et selles mõistes ma arvan, et valitsusel tõesti antud juhul oleks äkki kasulik nagu üritada mingit kompromissi otsida, et, et see ei ole sugugi nii alandav nagu mõnest hea vaatega kabinetist võib nagu hetkel tunduda. Võib-olla peaks siia veel korraks meenutama üht eelmist, peaaegu samalaadset tüli, kus, kus valitsus ei tahtnud arvestada. Seal oli küll tööandjad lihtsalt valitsuse pool, kui ma õieti mäletan ja ainult ametiühingute keskliitrist sõdis vastu, kus valitsus ei tahtnud arvestada riikliku lepitaja määramisel Ametiühingusooviga ja asi läks lõpuks isegi kohtusse ja seal selgus ikkagi, et ametiühingutel on õigus ja valitsus vandus valet. Et ma arvan, et nii suure asja puhul nagu praegu on nende reservide riigistamine või kuidas sa viisakalt ütlesid, konsolideerimine, et siis oleks küll tarbetu hakata kohut käima. Istuge mehed maha ja rääkige läbi, et ma arvan, et ametiühingutel ja tööandjatele on praegu õigus. Ja selle asja lisaks ka veel juurde, et seda küll kallasin, mainis aga hästi niimoodi luulelises nagu väljenduses ütleks otse ära, et kui kellelgil liigub peas selline esmapilgul geniaalne mõte, et muudame seadus ära ja saadame kõik need ametiühingud ja tööandjad kukele, ühesõnaga määrame ise seda maksemäära. Ja siis ma ütlen kohe, et see ei ole hea mõte, see ei ole hea mõte. Eelkäijaid on pikaajalises mõttes väga halb mõte, lühiajalises mõttes võib sihuke lahe tore mõte olla, aga, aga Eesti ühiskonna nagu pikaajalistes huvides selline mõte ei ole. Olukorrast riigis. Aga Rein Langi siin kale juba meenutas. Viimasel ajal on Rein Lang käinud välja mitmeid huvitavaid mõtteid Eesti kultuuripoliitika uuendamiseks või siis üritavad tõmmata tähelepanu mingitele Eesti kultuuripoliitika aspektidele, mis ei ole avalikkuse tähelepanu all pikka aega olnud ja ma ütlen kohe ette ära, et ega, ega lange käi ringi pikki ajalehetoimetusi ja ei sunni ennast ise nagu peale, et tulge nüüd siia, ma räägin teile sellest, et mismoodi peab raamatukogude tööd korraldama ja kuulge, ma räägin teile, mismoodi rokkmuusikat Eestis nagu paremini kuulajateni viima, et ei, vastupidi, ajakirjanikud ise aeg-ajalt ikkagi ministrite käest küsimusi küsivad ja ja selles mõttes, et ei, ei saa sõnastada niimoodi, et tegemist on Rein Langi mingisuguse tohutu initsiatiiviga ka selle, ka selle mõtte või idee osas, millest me rääkima hakkama, et nimelt siis Rein Lang on andnud sel nädalal uudisteagentuurile BNS ma sulle pikema intervjuu, kus siis agentuur, mõned uudised nagu ka teinud ja üks nendest uudistest räägib sellest, et et milliseid kultuuriliik üldse nagu Eesti riik, kes skulptuuri Jaapanis massiivselt toetab, olgem ausad. Et milliseid kultuuriliike nagu võid toetada ja, ja on ju tõsi, et ühiskonnas on selline nagu üldine arvamus, et noh, toetamist väärivad sellised traditsioonilised, väljakujunenud kunstid juba kanoonilise asjad, nagu ma ei tea, kujutav kunst ja teatrikunst ja kirjandus, aga, aga, aga tõsiasi on see, et väga paljud inimesed tegelevad Eestis on sõna otseses mõttes kunstiga ja kultuuriga ka nendes valdkondades, mis ei ole niivõrd nagu traditsioonilised, et üks nendest näiteks rokk ja popmuusika et kõik selline kergem muusika ette süvamuusika puhul keegi ei imesta, kui riik maksab näiteks ERSO-le või või pealegi osta mingeid teoseid. Aga kui näiteks ühel hetkel selgus, et kultuuriministeerium või Kultuuriministeeriumi mõni haldusasutus maksumaksja nii-öelda raha kasutades on ostnud mõne Eesti tuntud rokkmuusiku käest mõne teose, ma ei tea, kas selliseid asju on kunagi juhtunud, ilmselt mitte. Ma arvan, et küllap on jumal seda teab, eks ju, et aga, aga kui see peaks olema lihtsalt sellepärast ostetud, et tegemist on toreda teosega ja see muusik ise nagu saaks neid teoseid luua seoses elus püsides. Et ma arvan, et siis kindlasti tuleks nurga tagant välja kohe 10 väga tarka inimest, kes kõik ütleksid, et oioioi rokkmuusikateost ei tohi kohe kindlasti mingisuguse maksumaksja rahaga toetada, et las need pikajuukselised hipid kuskil omaette või teil on raha niigi palju ja nii edasi, et selles mõttes see langi poolt välja öeldud mõte, et et tuleb alati vaadata nagu kunsti toetamist. Nii võrdsete, nii võrdselt kõikide kunstiliikide suhtes kui võimalik, et see on jumalast õige, et kui tõesti on mingi turutõrge, mistõttu Eestis jääb sündimata hea muusika, olgu ta siis süvamuusika või kergem muusikat et need volitused ju valijatelt on kultuuriministeeriumil ja poliitikutel olemas, et toetama peaks tõesti siis nii üht kui teist. No kui sa siin alustasid juttu sellest, et et ega lange võta ise sõna, siis ta vahest ikka on ise sõnaga võtnud, et tema kõige kuulsam kuulsam etteaste seoses raamatukogudega sündis ikkagi tema esinemisest raamatukogu töötajatele ja seal kutsusite esinema ja loomulikult ei tunginud sissekukuke, ei löönud jalaga ust, plaati ei nõudnud endale mikrofoni, aga aga, aga aga kindel on ka see, et ajakirjanikud on ära tabanud, et et kui helistada minister langile ja küsida midagi, siis saab üldiselt ka vastuse, mille puhul on siis kaks nädalat hooleta kirjutamisteemadega rääkimisteemadega. Et ka sellel kõnealusel kultuuri toetamise ja turutõrgete ja muude tüvitekstide puhul oli ju tegelik tsitaat ikkagi selles, millal sa jätsid ütlemata ja mis, mis võib-olla et minu meelest väärib poleemikat ja, ja, ja ka vastuvaidlemist selles, et lang tegelikult ütles, et et ka välismaiste esinejate puhul, kui need on piisavalt kultuuriväärtuslikud, ma tsiteerin täpselt vat peast. Ja keegi tahab neid Eestisse kutsuda, siis peaks seda kutsumist toetama juhul kui, kui see on. Kui see on turutõke ka ehk siis liiga väikse rahvaarvu tõttu takistatud ja siin ma tahaks vastu vaielda. Ma ütlesin, enne kui vaidlema hakkad, et see jutt käib, ilmselt see ajakirjaniku küsimus oli ajendatud sellest, et eelmine kultuuriminister Laine, oli ta siis tollal korra veel jänes, oli juba randjärv. Et tema eraldas tänavu rabarockifestivalile umbes 13000 eurot rabarocki festivali esinejate seas oligi Eesti bände kui ka oli päris palju välismaabände ja nad olid kõik just nimelt ikkagi pigem sellised bändid, keda nagu tohutu kommertsedu ei Eestis ega ka nende kodumaal just ei saada. Mina arvan seda, et Eesti maksumaksja rahaga, kui, kui toetada mingit kultuuri, siis toetada eesti kultuuri ja kindlasti ei peaks toetama sellega otseselt kultuuritarbimist, ehk siis seda, et me kutsume välismaalt, ma ei hakka nüüd ühtegi nime nimetama, sest tarbeks nimekirjadega kaartlandan väga kuulsaks saanud juba, et kui nüüd mõnda ansambleid ka nimetama hakata, et siis siis saab sellest ka selline üldnimi juba. Kui kutsuda ansambel yks välismaalt ja, ja kultuuriministeerium leiab, et see on ikkagi väärt seda ja, ja muidu ei ole võimalik seda kutsuda, et siis maksame selle kinni. Minu meelest ei ole see õige. Ma olen päris nõus sellega, et, et kindlasti peaks rokkmuusikat välja jätma põhimõtteliselt välja jätma sellest toetajate nimekirjast, aga sel juhul tuleks ikkagi toetada eesti oma loojaid. Eesti oma esinejad. Ja ja, ja rabarock on selles mõttes kindlasti midagi muud, sest seal on ka on ka Eesti ansamblid olemas. Iseasi, kas seda sellist sellist muusikat, helist üritust üldse on, on mõtet ja vajadust toetada, et see on kultuuriministri otsustuskoht ja las ta otsustab, kuidas ta tahab aga, aga mina ei toetaks ja, ja olen selgelt vastu, et minu maksudest toetatakse teiste riikide mingisuguseid esinejad lihtsalt sel põhjusel, et Eesti rahvas saaks neid kuulata. Kes neid kuulata tahab, sõitku üle lahe Soome sõit, kui Rootsi, juhul kui Eestis nende kontserte on, ei ole selge see, et iial ei saa olema Eestis kõikide väga heade rokkmuusikute kontserte. Vähemalt. See on juba teoreetiliselt ilmselt võimatu, sest paljud suured esinejad ei tule isegi suure raha eest siia. Et paratamatult, kui sa seda tahad, kuulata või tarbida, sa pead kuskile mujale sõitma ja, ja seada endale eesmärgiks hakata neid tooma riigi rahaga siia, see ei ole väga mõistlik ja nii seda riigi raha ei peaks kindlasti kasvama. Ma ei usu, et nüüd Rein Langi sõnul peaks niimoodi mõistma, et see on eesmärgiks seatud pigem Rein Lang ütles seda, et kui Eestis korraldatakse selliseid muusikafestivale mis toovad Eestisse Eesti kohaliku vaataja nii-öelda käeulatusse, kõrvaulatusse, esinejaid, keda muidu tegelikult noh, ma arvan, et ei ole võimalik isegi Soome sõites näha tegelikult olgem ausad. Et siis ei ole sugugi põhjendamatu, kui riik nende festivalide toimumist ka rahaliselt toetab, et mitte, et riik peaks nagu tellima kuskilt mingi artisti siia Eestisse, et et nii-öelda kultuurkapital eraldab, ma ei tea, seal 100000 eurot selleks, et tuua mingisugune tohutu lääne popstaar siia Tallinna lauluväljakul esinema, et seda kindlasti on silmas peetud, aga silmas peetud just sellist nagu festivali tegevust, kus tutvustatakse neid artiste, kes kes ei ole nagu kommentsiaalselt niivõrd nagu edukad või kelle, kelle nagu kelle nagu siiatoomine oleks, oleks nagu muidu takistatud. Räägime pisut Balti koostööst, et tõsi küll, et mitte sellepärast et balti riikide iseseisvuse taastamise kahekümnendat aastapäeva tähistas sel nädalal Tallinnas balti assamblee. Et sellest ma ei oskagi midagi eriti rääkida, et anti välja headele kirjanikele ja kunstnikele toredaid auhindu, aga aga hoopis murettekitavam on see, mis toimub nagu selle kauni kauni fassaadi taga. Et see nädal on toonud mitmeid suhteliselt nagu murelikke teateid balti riikide koostöövõimekuse osas, et et üksteise järel on sattunud taas pangandusega hätta Läti ja Leedu. Kõigepealt siis leedus Snorase pank osutus omanike poolt rahast tühjaks tassituks ja samale pangale ja samale omanikele kuuluv Läti hoiupank krai panka siis sedasamast Nurase nagu tühjaks tassimise ohvrina oli samuti seal sümptoma pangaautomaatpangaautomaatide ja kontori uksed sulgema Clay panka puhul veel lihtsalt väikse. Vahemärkusena peab ütlema, et kurb lugu, sellepärast et tegemist ongi tõesti selle endise Hoiupangaga. Mis on noh, vormiliselt oma selle Hoiupanga nime nagu säilitanud Lätis ja seal oli tõesti paljude pensionäride raha, aga noh, küll see hoiuste tagamise seadus selle raha nendele pensionäridele tagasi toob, iseasi on see, millise rahalise koormuse paneb see Läti ja Leedu avalikele finantsidele ja, ja sealt ongi seevastu nagu tekkinud, et ma saan aru, et et koheselt nagu Läti valitsuses saadi aru, millist millist tulemust annab üks või teine tollase panga nii-öelda probleemi lahendamise versioon, et üks versioon oleks olnud siis pank nagu riigistada niimoodi, nagu tegi Läti riik 2008. aastal Parexiga pank riigistada ja püsti hoida ja siis hiljem vaadata, kas on võimalik neid halbu aktivaid kuidagi ühelt poolt parandada, häid aktivaid siis investoritele maha müüa, aga Leedu, Leedu valis hoopis teise tee ja Leedu otsustas Norras pankrotti lasta. Saab ka seda, et Läti riigi mure endale kuuluva krai panka pärast sai hoopis teistsuguse, nii-öelda finantsilise mõõtme ja seal on toimunud sel nädalal päris palju sellist teravat arvamuste vahetust, lausa lausa ministrit ja isegi peaministri tasandil, isegi üks kohtumine jäi ära. Et see ühelt poolt nagu võib-olla võiks öelda, et Eestit väga palju ei puuduta, aga tõsiasi on see, et kõik, mis siin balti regioonis toimub ja kõik need küsimused, mis segavad Eestil, Lätil, Leedul omavahel nagu mõistlikult koostööd teha, et need kõik puudutavad Eestit ka paratamatult, et see ei ole ainult Läti Leedu mure. Teine, teine, võib-olla isegi veel rohkem varju jäänud teema. Puudutab energeetikat, nimetasin. Mõni mõni, mõni mõni päev tagasi sai teatavaks, et et Euroopa komisjon Läti, Leedu ja Eesti võimetuse tõttu kokkuleppele jõuda, kuhu tuleb piirkondlik gaasi terminal otsustas teha sõltumatu teostajad teostatavusuuringu, et ühesõnaga öelda siis nagu Euroopa tasandil, et kus on see koht, kuhu rajatavat terminali Euroopa rahadest ka rahastatakse. Ja siin on Läti olnud väga aktiivne just nimelt selles osas, et see terminal nagu endale saada. Raske öelda, mis põhjustel täpselt, et see üks üks nagu selline põhjendus on jooksnud niimoodi, et kuna Eestil on Soomega kaks elektrikaablit ja leedulased on ka elektrikaabli saanud ja saavad ka Poolaga et siis lätlased tahaksid endale vähemasti saada seda gaasi terminali, pluss veel see, et neil on see looduslik Intšukansi, gaasihoidla, mida on võimalik seda infrastruktuuriga siis edukalt ühendatud. No see selleks, aga, aga, aga, aga selle selle järel suure üllatusena siis tuli tuli välja ette. Lätlased ikkagi nii väga tahavad seda gaasi terminali, et nad on seadnud Euroopa Komisjoni ühelt poolt ja siis oma balti naabrit teiselt poolt nagu ultimaatumi ette, et kui nemad seda Terminali endale ei saa Läti. Neljapäeval siis Brüsselis Läti majandusminister Daniels Pablud teatas seda, et kui nad terminali ei saa, siis nad tulevad ära nagu Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika tagant. Teisisõnu see on just see poliitika, mis on Balti riikidele väga tähtis olnud, et Euroopa Liit võtaks ühise ja selge seisukoha. Eelkõige Venemaa elektrienergia suhtes, elektri suhteliselt suudetakse ilma kõikvõimalikku noh, nii-öelda heitmekvoote ja muud sellist Venemaa seisukohast vaadates jama ostmata. Ja eelkõige siis probleem on ju selles, et kui Venemaa müüb elektrienergiat Balti regioonis, siis tema jaoks on tegemist niivõrd marginaalse kogusega, et selle hinna määramine on üksi ainult poliitiline otsus. Praegu on müüdud seda elektrit pärast Ignalina elektri oma tuumasulgemist väga odavalt, eelkõige Leetu, aga Lätti ostab Venemaalt elektrit ammu. Aga keegi ei ütle, et ühel hetkel näiteks 2013. või 2011. aastal mingi sobiv moment ei ole, siis Venemaa ei ütle näiteks leedulastel, et nüüd läheb elekter näiteks neli korda kallimaks ja seal on valiku teine pool, mis jäetakse reeglina avalikult ütlemata. Noh, nii väikesed riigid nagu Eesti, Läti, Leedu ja energiaküsimused. Et ega nad keeru või liht lihtsalt ei saa olla, et, et selge see, et et ükski neist riikidest ei saa oma elektrivarustust iseseisvalt naabritega koostööd tegemata ära kindlustada või, või Eesti muidugi saab. Samamoodi ei ole meil. No põhimõtteliselt me toota elektrit võime ja toodamegi rohkem kui vaja meil on, aga ega kui meie elektrivõrgud ei oleks ühendatud teiste riikidega, siis ei oleks ilmselt meil võimalik ka siin isegi praegu äkki saadet teha niiviisi, et valgus meil siin toas või stuudios ei kõigu ja, ja hääl eetris ei värise rohkem kui ta loomupäraselt läriseb. Et kõik üks asi on elektritootmine, teine on igasuguste sageduste ja stabiilsust ja muud muud küsimused ja varustuse, kindluse küsimused. Mida, mida väikese riigi puhul ei ole võimalik, et tagada, et see on ikkagi koostööküsimus ja, ja, ja kui me räägime, et see on koostöö küsimus ja kindlasti peaks siin olema siis Eesti, Läti, Leedu koostöö küsimus, siis miskipärast me alati tahame, et lätlased ja leedulased teeksid just nii, nagu meie tahame. Aga ma küsiksin siis selle peale, et aga miks mitte tehagi nii nagu Läti tahab, et kui ta tahab endale seda LNG-d ehk siis vedelgaasiterminali, et anname talle selle terminali, kui selle hinnaks on meie energia, muu julgeolek või elektrijulgeolek ja, ja koostöö selles vallas. Et mis sa selle peale vastaks. Tähendab küsimus ei ole selles, et kellele see terminal läheb, tegelikult, kui seda asja niimoodi ikkagi suures plaanis vaadata, siis probleem on pigem selles, et oli olemas Läti valitsuse väga selge seisukoht ja kokkulepe Eesti ja Leeduga, et ühiselt jõutakse seisukohal, et millisesse punkti Balti rannikul on kõige mõistlikum terminal rajada ja kuna kuna nagu kokkulepet asukoha suhtes ei paistnud, tulevat sul olemas kokkulepped et selle asukoha ütleb meile siis lihtsustatult öeldes Komisjon, no nüüd seda kokkulepet enam ei ole, nüüd on vaja uut kokkulepet, et aga, aga miks siis mitte teha sellist kokkulepet ei, selles mõttes, et su küsimus on kindlasti. Jaa, aga vaata, kuidas see asjaajamise nagu vorm on, et ühest küljest nagu nagu mingi kokkulepe, millest pole keegi nagu lahti öelnud, aga siis tuleb Brüsselisse, Läti välisminister ütleb, et ei, tegelikult tema tahab, et, et see terminal seotaks ühe teise energeetika osas väga olulise teemaga, et et ma tean, mida sa ütled, et poliitika on pragmaatiline, niimodi kauplemine käibki, et see kõik eeldab seda, et see poliitika on selline nullsumma mäng, kui keegi võidab, keegi teine kindlasti nagu ka kaotab. Noh, ma arvan, et kui Balti nagu sellest energeetikapiirkonnast rääkida, siis ei ole päris niimoodi, et seal on pigem niimoodi, et kui üks kaotab, siis kõik kaotavad ja kõik võidavad siis ka üks võidab siis tegelikult võidavad nagu kõik, et see piirkond on nii väike, et öelda, et nagu see, et nagu kellelegi nagu seisukoht, jäi nagu peale selles küsimus, et ta saab mingi asja nagu tingimata endale ehitada, kuigi see väga mõistlik ei oleks, et et see nagu ka teistele kasulik on, et see on kahelda. Jah, et meid väga palju on, on hirmutatud selle niinimetatud vene elektriga, õigemini sõltuvusega sellest, et kui juba seda odavalt ostma hakata, siis jäädki ostma ja ühel hetkel Venemaa saab dikteerida selle elektrikaudu, mida ta parajasti tahab. Et mul on raske hinnata, et kui tõsised need hirmutamised on, aga kui, kui võtta neid tõsiselt ja eeldada, et see ongi nii nagu tähtsad inimesed, asjatundjad, ministrid räägivad, et siis vähemalt mina näen seda asja küll, nii, et kokkulepe Venemaa elektritarbimise suhtes või mittetarbimise suhtes või, või mis hinnaga seda tarbida. Et see kokkulepe on minu meelest sellisel juhul kindlasti ja koostöö üldse on sellisel juhul kindlasti olulisem kui see, kuhu see konkreetne vedelgaasi terminal tuleb, et see ilmselt on pigem selline noh, rohkem üksikutele ärimeestegruppidele võib-olla, et väga-väga oluline küsimus, et kes seda ehitada saab ja kes sealt selle kasumi ära võtab, aga aga riigivarustuse koha pealt laiemalt võttes vast ei ole erilist tähtsust, kas asub Lätis, Leedus või Eestis või Soomes koguni, et saame hakkama. Olukorrast õigeks. Ja saate lõpuks mõtlesime, et räägime veel ühest küllaltki üllatust arengust Eesti erakonna poliitikamaastikul, nimelt siis. Vene Erakond Eestis. Ei ole väga tuntud erakond, aga, aga, aga siiski on läbi aastate siin valimistel osalenud. Igaks juhuks ütlen, et selle erakonna esimees on Stanislav Paanov. Äkki see nimi võib-olla tuleb kellelegi tuttav ette, äkki endale valimisdebatisaates näinud või midagi sellist on mulle tuleb tuttav ette. Ja mäletan, ma lugesin ühest venekeelsest ajalehest enne seda, kui see ilmumise lõpetas ühte hädalt Stepanov intervjuud, kus Paanovistus väga rahuloleva näoga oma töölaua taga kuskil ja laua peal oli ka Eesti lipp, mis tõsi küll, varda otsa pandud tagurpidi, aga aga see selleks, aga Agali vardavatega oli varda otsas hea seegi areng on olemas, et seesama Vene Erakond Eestis siis kui ma õigesti mõistan, siis teinud. Teinud sellise initsiatiivi, et nad tahavad sotsiaaldemokraatliku erakonnaga. Mingit nagu ma ei tea, koostööd arutada või Kas need ühineda, seda vist palju öelda, et see on sõnastatud nagu sellisel heas vene vene sellises kantseliidis, et ettepanek alustada parteidevahelisi konsultatsioone, kus teemaks on kogukondade vastuseis vastasseisule? Ta on meie ühiskonna konsolideerimine. Aga, aga ma saan aru, et ka sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt on selgelt huvi olemas ja kui, kui mingeid selliseid vähem ametlikke allikaid uskuda, siis võib-olla kogu see huvi ongi ainult nagu sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt nagu algusest peale tulnud, ehk siis mõningate erakonna liikmete poolt kes näevad, et kui see Vene Erakond Eestis kuidagi niimoodi edukalt ütleme, siis konsolideerida, et siis on võimalik järgmistel kohalikel valimistel Tallinnas ja Ida-Virumaal nagu kõvasti hääli saada, et mulle mulle küll tundub muidugi praegu, et sotsiaaldemokraatlik erakond on suure kiirusega oma ühte ühte alajäset, ühtlaselistesse, metallist, silindrikujulist. Sisestamas ma arvan kindlasti, et see Vene Erakond Eestis ei ole nüüd mingisugune poliitiline jõud, mis tohutult esindaks venelasi või koondaks või annaks mingisugust edu. Aga põhimõtteliselt on kindlasti hea, et sotsid püüavad venelastega tegeleda ja kui sa vaatad, kes peale keskerakonna ja veel võiks seda teha, siis ega sotsid sisuliselt ongi ainus erakond Eestis, kes tõsisemalt võiks seda üritada, sest pärast pronkssõdurit on ilmne, et ega reformierakonnal ja Isamaa Res Publica liidul see väga kerge ei ole. Jaa, jaa. Ja, ja lõhkuda seda venelaste ühtset hääletamist Keskerakonna poolt või, või, või partei rahvuse ühtekuuluvust, et see, see, ma arvan, et võiks olla küll üritus, mis võiks olla sotside üritus, aga, aga aga jah, kerge see ei ole üldiselt. On sul jälle õigus, aga ma soovitan sul veel kord sedasama erakonda vaadata, seda Vene Erakond Eestis, et selle selle erakonna kohta on siin materjali piisavalt, et võiks nagu endale selgeks teha, et millega nad tegelenud on ja millised on nende seisukohad, teatud liiklust puudutavad, seda oma meelest ütlesin, et see ei ole päris see erakond. Kahjuks me ei saa sellest huvitavast teemast täna rohkem rääkida, mida aeg on läbi, täpselt nädala pärast, Kalle Muuli ja Anvar Samost taas raadioeetris.