Diogak. Eetris on maris üks teeks ja Tõnu Pedaru. Siin me oleme teine saatetund ja meil siin Marisega tõesti väga hea meel, võõrustada külalist, kelleks on siis filmimees maailmamees? Ilmar Taska, tere. Tere. Tänu sellele ei ole saanud. No Ilmar, tore on, et sa nüüd jälle nüüd sünnimaa, äi tegelikult sünnimaa vist ei saagi, vist lipsas üle. Kas ei ole midagi, Ilmar sinuga see, et, et sa oled tõesti ajas ja ruumis liikunud päris kaugele, et oled elanud praktiliselt igal pool maailmas ja elanud juba mõnda aega ka. See on tõsi, muidugi on need väiksed edasi-tagasi käigud nagu ikka elus on, need, lähed kaks sammu edasi üks tagasi ja ja ka ma olen jah, niimoodi nagu liikunud lääne poole, ilmselt sealt kuskilt Uurali mägede juurest. Kas siis vanemad olid välja saadetud ja ja tasapisi siis jah, niimoodi Tallinnasse ja, ja siis jälle Moskvasse, siis jälle eksam lääne poole Stockholmis ja, ja niikuinii California nii välja, Los Angelesse ja ka muidugi alati on tore siin niimoodi käia mõlemal maakera äärel, sellepärast siin tundub, et on nagu ma maal, kera nagu lõpeb ära, et on ometigi silt, et Stockholm on kuskil 350 kilomeetrit, aga kui hakata sõitma, siis lauto upub ära ja Los Angeleses on sama häda, tähendab et kui sa seisad seal niimoodi ookeani ääres, siis siis tundub, et see on maailma lõpp, sellepärast et Jaapanis on sealt vist vähemalt üheksa tundi lennata. Sa oled liikunud siis nagu päike, kui, kui sümboolselt võtta kogu aeg lääne lääne poole, aga kuidas siis teisti juhtus, nii et sündisid siis veel, isegi Stalin elas, sündisid kuskil kaugel Siberis või, või oli see kuskil Venemaal igal juhul? Nojah, selleks ajaks oli küll Stalin juba surnud. Ma ootasin seda aega, et ennem ei tohi sündida. Aga aga jah, et see on jah, see eestimaa kurb saatus, et et siit ju rahvas liikus 41. aastal ja, ja mitmel mitmel aastal veel ida poole. Ja, ja selles mõttes muidugi ütleme, Los Angeleses olen kohanud ka palju eestlasi, kes siis nagu paatidega liikusid teises suunas. Et, et see on nagu tore, et me praegu tähendab ei ole kohustatud liikuma, et me võime seda teha seda liikumist vabal tahtel. Millal see Eestimaal üldse jõudsid sealt Venemaa avarustest? See oli küllalt vara, ma olin ainult kahe ja poole aastane, niiet tähendab sügavaid mälestusi ei ole, kuigi mälestused on sellest esimesest rongi reisus sellest pikast rongireisijast mis siis oli nagu tekitav, sellepärast et tulid mingid jaamad ja mingeid seisakuid ja mingil hetkel jäeti mind nagu üksinda sinna kupeesse. Ja, ja siis ma mõtlesin, et see rong nagu liikus ilmselt seal vahetati vedurit või midagi ja mingid niuksed mälestused on jäänud samuti esimesest mänguasjast. See oli üks puust nikerdatud papagoi. Ja siis sel ajal veel niukseid ilusaid plastmassist ei toodetud. Ja, ja selles mõttes ta on ikkagi, tähendab alati on papagoid kuidagi armsad, et kui sa isegi ütleme, kus ma neid nägin, Florida papagoi aias, kus nad niimoodi räägivad ja laulavad ooperit ja teevad kõik selle asja, siis ma mõtlesin, et näed, et midagi nad on südamelähedased, ilmselt on ikka seotud selle lapsepõlve mälestusega. See on hea, et sa just mainis, tahtsin just küsida, et kas, kas see küüditamisrong on on siis tekitanud mingid traumaatilise mälestused tänasel päeval üldse rongiga sõita ei taha. See on huvitav küsimus, sellepärast et tihtipeale oli mul niimoodi, et enne mingisugust pikemat reisi mul tekkisid mingisugused psühhosomaatilised haigusnähud, nagu ütleme, kurk hakkas valutama või nina jooksma ja ja, ja siis ma ükskord jällegi Los Angelesis niuke imelik koht seal on nii palju, tähendab, eks ole, tööstus, mida ei saa planeerida, ütleme praegu ei saa enam panka siia planeerida, nii et muidugi aeg on edasi läinud. Aga aga filmitööstuses ütleme üldse muusika või, või raadio televisioon, eks ole, tähendab, meil on väga raske ikkagi planeerida neid reitinguid vaatamata, et suured tähed ütleme, osalevad siis on, siis on ikka kõigil alati mure, et tuleks nagu taevatähtedelt, et uurida ja selgeltnägijatelt küsida ja kõike seda. Ja, ja ma sattusin ükskord kokku, tähendab, see oli üks niisugune Hollywoodi bankett ja tutvustati mulle seal ühte, härrad, kes, kes oli varem olnud sihanalüütikaga, siis ta nagu hüpnotiseerides oma patsiente oli, oli leidnud, et et nad tihtipeale nagu kukuvad hoopiski ettepoole, kui see embrionaalne seisund, et nad jõuavad päris kuskile, ei tea imelikesse, möödunud eludesse või, või kuhugile varem. Ja, ja üldse, et ühesõnaga esimeste aastate läbielamused on nagu väga tähtsad ja, ja ma rääkisin talle sellest samast rongisõidust. Ja siis ta tegi kohe mingis niux natuke Singer Vingerit mu silmade ees, tähendab, et ta niimoodi paneb mulle uue programmi sisse ja ütles niimoodi, iga kord, kui sa hakkad reisima, siis mõtled, et midagi ei juhtu, ei ole midagi, muret ei ole, ei ole, tähendab, sõnakese lennuk või rong jõuab ilusti kohale. Et ära muretse ja, ja nii ma tõesti tähendab, nagu mõtlen selle vahetevahel selle peale enne mingisugust sõitu või midagi, kui ma jälle tunnen nagu väikest kerget seda kurgu krabistust, siis ma vähemalt tean, et haigeks jää, nagu te kuulete, võib-olla mu häälest praegugi, tähendab, et see California sõit on jälle niimoodi, tähendab Eesti poole kuidagi mõjunud käriseva häälega. Aga vähemalt ma tean, et haigeks ei jää. See on tähtis. Filmer, sa oled öelnud, et vähemalt aas vähemalt aasta jooksule kord kuus, see tähendab siis kuubikus ajaplaanid, sa veeta Eestis. No see on tõesti tore, sellepärast et nagu öeldakse, ka seda, et meil on ju 10 tundi ajavahet ja, ja iga päev on võimalik nagu organismil taastuda see üks tund. Nii et Eestis ei ole nagu mõtet lühemaks ajaks tullagi või teisele poole sõita, sest et ütleme, 10 päeva läheb selleks, et taastuda või siis sellesse uude aega ümber. Ja, ja muidugi see on nagu hea põhjus, et kui juba siia tulla, siis ikka juba nautida. Ja, ja loomulikult ei, ma tahangi Eestis rohkem veeta aega, tähendab, kui on projekte või, või võimalusi, siis siis alati rõõmuga ja nüüd ongi üks teate, kes on mulle pakkunud kevadeks siin kahe lavastuse, nii et, et ongi põhjust tulla jälle natukene veidi kauem siin olla. No eks põhjus, miks sulle kindlasti oli ka põhjust siia praegu tulla, oli see, et sa oled andnud välja raamatu, millel nimeks parem kui elu. Jah, see raamat on nüüd juba isegi raamatupoodides ja isegi e-raamatuna olemas. E-raamatut ei ole ma ise veel lugenud, aga ma arvan, et see on ekraanil kindlasti samasugune kui vabariik. Ja ja, ja selles mõttes on huvitav, et et raamatu tegemine võttis palju aastaid oma mingitel reisidel, vot nendel pikkadel lennureisidel on nii igav, et sa oled filmid ära vaadanud ja und ei tule ja siis ma olen ikka natukene kirjutanud mingisuguseid vahel ideekavandeid ja väikseid lühijutte ja, ja nüüd ongi siis lõpuks sellest üks raamat kokku saanud. Ja sellist Imbi Paju, kes, kes luges ühte mõjut, ütles niimoodi, et näed, et need peaks kindlasti neid välja andma. Eestis Ameerikas on ka paar juttu varem väljaanded kirjanduslikes ajakirjades aga siis pidaski mind kättpidi Eesti Päevalehe kirjastuse ja seal Vallo Kalvik. Lugesin läbi, ütles, et jah, teine raamat ära, et, et väga tore, nii et seal mul jälle nagu uus uus elamus, elulised tuleb vahetevahel ennast nagu uuendada. Et kui ütleme, teletegemine tüütab ära, siis võib ju filmi teha ja, ja kui filmi tegemine raamatu kirjutada või näiteks tulla raadiosse esinema. Ilmar on tänaseks ka valinud, aidanud meil valida muusikat ja, ja tõepoolest esimesena lükkame siit muusikamasinast käima Preisse Jounci esituse. Ilmar, võib-olla räägin natukene lähemalt sellest. Liiver tangust. Ühte filmi filmides tähendab hiljuti see oli küll juba möödunud aastal Eestis ekraanil hirmu tiivad siis sellele võtteplatsi otsides me käisime ära ka Buenos Aireses ja mina mõtlesin, et see on väga tore maa ja üldse tähendab ilus linn ja tantsitakse palju tangot ja kõike muud. Ja et selle tangomaaga on mul olnud jah, natukene sidet. Peaaegu pool aastat veetsin seal, et selles mõttes võib-olla vahelduseks veidi tango rütmiga niimoodi külma Eesti talvepäeva. Külas on filmimees Ilmar Taska, kes jälle kodumaad külastamas. No rääkisime siin enne sünnimaaks oli küll, Eesti ei ole, aga ma arvan, et kodumaaks sa ikkagi Eestit nimetad, kahtlevad. No selge on see, et, et Ilmar on seigelnud, tema elu on olnud üks suur seiklus ja sellest kõigest kõik kindlasti mitte kõigest, aga väiksed killud on siis ka kaante vahele saanud. Äsja ilmunud üllitatud siis raamatus, aga lähme kohe siis ilm oli seiklusrikka elu võib-olla sinna algusaegadesse, et kui juba siis Eestis elasid. Mis, mis mälestused seal sulid Rus, soovi kuldsetes kuuekümnendates said teismeliseks kuskil Brežnevi võimu ajal. Et kuidas, kuidas sa leidsid endas detat, ma tahan tegeleda filmiga või filminud, ütleb, et mis, mis? Ma arvan, et impulsid tulid juba kuskilt koolist, sel ajal restoranis oli meil isegi sihuke huvitav mõtteaine nagu filmikunstialused ja oli filmiklubi, mida sel ajal juhatas Liina Kirt ja, ja oli tõesti, tähendab kokkupuude filmiga olemas. Teine asi oli, et juba 11 aastased, tegelikult käisin Tallinnfilmis multifilme dubleerimas. Kuna maad Raadios oli nii-öelda Eesti raadio, poisteklubi reporteri ja, ja Salme Reegi juures käisin ka kuuldemängudes siis oli nagu võimalus veidi filmiga kokku puutuda vähemalt selles dublaaži momendis, et mingisuguseid Mauglid ja, ja teised toredad, et vene multifilmid, mis said eesti keelde tõlgitud ja selleks oli vaja siis niimoodi laste hääli. Nii et mul oli siis suur au koos hääli teha kuulset selleaegsete eesti näitlejatega. Nii et see pisik tuli ilmselt küllalt küllalt varakult ja isegi isa armastas mul seda nii-öelda amatöörfilmi ta ikka selle super kaheksale midagi filmisalati ja, ja, ja mingid mingid mõjud olid olemas. Ja siis mingi aeg siis peale keskkooli, ilmselt siis võtsid julguse kokku ja põrutasid otse Moskvasse siis kõrgemasse. Kooli see oli peaaegu niisugune eksperiment, sellepärast et et kui sa oled kaheksateistaastane, sa tahad kuhugile lennata, Ta ometi veidi kaugemale oma armsast kodust pesast ja, ja ega ei olnudki kuskile kaugemale lennata, kui, kui Nõukogude Liidu uhketesse avarustesse. Filmikoole oli niikuinii ainult üks oligi Moskvas. Nii et valikut palju ei olnud, aga, aga seegi tore ja tähendab muidugi sinna oli alati ta mingisugust 1000 soovijad ja, ja nii et arvestada sellega tõsiselt ei saanud. Aga mul läks kuidagi hästi ja, ja see esimene nii-öelda Colock, mis see oli, see kohtumine nende meistritega ja ja ju ma siis suutsin kuidagi seal parasjagu juttu rääkida ja, ja kui oli vaja luuletusi lugeda, siis küsiti, missugune vene poeet mulle meeldib ja siis ma mainisin juhtušenkot, aga kui mul paluti ta luuletusi ette lugeda, siis muidugi ei osanud, siis ma lugesin ühe omaenda luuletuse niimoodi šenko stiilis ja, ja mingid asjad jah meeldisid, et noh nagu see ikka on elus, et natuke vedamist ka olema. Kas ütleme, eesti poiss oli, oli tollal võib-olla niukse ma ei oska öelda, siis kuidagi eriline, et võiks teda proovida või, või mingi selline moment, mis võiks, võis olla see, et lõpuks õnnestus kooli sisse murda eliitkoolidele. Ma arvan, et ma arvan, et võib-olla isegi jah, mõtlesid, et et võiks ju olla, tähendab, eks meil oli, tähendab üks neiu Mongooliast sõlmon oli ta nimi hommikutäht. Ja meil oli üks poiss Luxembourg eest ja siis oli paar vietnamlased ja muidugi ka Ukrainast ja mõned võib-olla mõtlesid jah, et võib-olla peaks olemas niisugune blondiin, punaka on kuskil seal põhja poolt Põhjamaad, nii et kuidagi rahvaste sõpruse, eks ole, tähendab, et ma kuidagi sobisid sellesse Družba Naroodov ima, kloosse või, või, või tähendab kujundisse. Üks asi, mida siis meiega Marisega juba lugesime, väga põnevad on sul ka kirja seatud. On ka mitmesugused armuseiklused, mis, mis juba ette tulid isegi Nõukogude Eestis ei olnud sugugi nii puritaalne see, see elu, kas, kas olid sa siis nagu mingi nagu longus või, või hipi omal ajal? Ma olin niisugune punk võib-olla ütleks, võib pank, eks ole, või tähendab, et mul olid vahepeal juuksed värvitud tumesiniseks näiteks ja, ja noh, me püüdsime kõik millegiga silma paista, kuigi liiga ei tohtinud ka silma paista, siis võeti pea maha. Et kõik pidid olema ju võrdsed nendel aastatel. Aga, aga jah, loomulikult Eestis isegi oli jõudnud kuskilt see läänevabadus ja lillelapsed ja, ja justkui vabaseks ja kõik. Kui, kuivõrd hästi halvasti me seda nüüd praktiseerisid, mis on iseküsimus, aga, aga loomulikult kokkupuuteid oli ja aga ma siiski arvan, tähendab, et et me elasime ikkagi palju puritaansemalt, kui, kui ütleme tänapäeval. Et et ühesõnaga, seal oli ikka suur vahe, oli, oli, oli nõukogude tähendab süsteemis nii-öelda selles seksuaalsel sotsiaalsel käitumisel, nii et et eelistate seda sotsiaalset No aga sul endal on küll ette näidata, vähemasti kirjas oli siin nii mõnedki, noh, kuidas öelda, kuidas sa selle ütlesid, eks eksperimendid siis sel ajal, et kus need ideed tulid, siis lihtsalt puhtlasid lood. Kuusel kõnelda loodusega muidugi, loodus on võimas, eriti niisugustel aastatel. Aga eks ta on võimas kogu aeg ja ja tegelikult jah, raamatus on isegi juttu, tähendab, et Hollywoodis kohtasin isegi ühte niisugust noorus noorusarmastust juhuslikult teatrilaval, et ja et see on täiesti, tähendab tegelikult ju tore, kui sa kui sa vahel niimoodi mingi ekskursiga liigud tagasi ajas ja jääki uuesti kohtad, kedagi isegi on läinud mööda 10 20 aastat. Ja elud on muutunud, aga, aga mingil hetkel jah, on see sarnasus või, või, või see koduses on ikka olemas, tähendab eriti ütleme võõrail mail reisides. Et, et selles on ta mingi teatav väike koduigatsus, kui sa kohtad jälle kedagi Eestist või isegi sel ajal, ütleme Moskva ülikooli päevilt või isegi rootslastega on justkui vahel tore. Nüüd ma olin just filmiturul Los Angeleses ja isegi oli tore rootslastega jälle uuesti rootsi keelt rääkida. Et, et see on nagu see on nagu midagi, et me ikkagi oma minevikku kanname endaga alati kaasas. Ja lähen edasi ikkagi muusikapalaga taas ja seekord paneme peale, on legendaarse ansambli The Beatles ja lugu rääkinud. Ei USA, räägime sellest ka peale. Siin legendaarse liverpooli neliku esituses lugu rääkima ja USA ja Mesi Marisega võõrustama täna siis eemar Taskat ja Ilmar Malisid selle loo ja, ja seal oli tõesti oma konkreetne põhjus. Oli küll jah, kuigi me rääkisime siin ka natuke sellest juuessessaarist ja õpingutest Moskvas, aga tegelikult on selle looga veel väga palju pistmist selles raamatus sest raamatus parem kui elu ma kirjeldan jest seda eluperioodi, kui käisid ettevalmistused filmi Päkindi USA tegemiseks ja filmin olidki nagu erinevad eelpealkirjad, algpealkirjad, nii kaua me stsenaariumiga töötasime, siis oli ta vahepeal valge valgus, siis oli ta nimi, ikoonid. Ja lõpuks 20. sajandi Foxi stuudio turundusosakond ütles mulle, et, et need on nii ebahuvitavad pealkirjad, et peaks olema ikka midagi seksi ja ma ei kujutanud ette, et misse seksi või siis olla, tähendab mis puudutab nii-öelda nagu kuna tegevus oli osaliselt Moskvas. Et ikka bäkkinud seal see vana vana biitlite laul ja, ja siis nad alustasid, tähendab seda laulu õiguste saamise protsessi, mis oli väga pikk protsess, nii et meil oli juba film ammu valmis ja, ja ikka ei olnud veel neid õiguseid ja õigused olid sel ajal Michael Jacksoni käes, nii et siis tähendab Madisoni juristid rääkisid siis Trentzingheri Foxi juristidega ja mida kauem nad räägivad, seda rohkem, no muidugi raha teenivaid. Nii et need rääkimised käisid hästi pikalt ja, ja uhkelt ja summadikaalid tähendab, kõikusid seal, ma ei tea, mitme, mitme nulliga kuskil kõrgustes ja mul oli, põhimure oli, see tähendab et, et vahetaks nüüd selle pealkiri ära, kui need, kui need ja kui on nii raske saada neid õigusi, et see nõukogude liit kukub kokku varsti, tähendab et viimasel hingetõmbel ja saatsin iga taolisest teateid sinu turundus ja leviosakonda. Ja, ja siis nad lõpuks said need õigused kõige, isegi mitte õigused biitlite esituses, meil oli õigus kasutada filmi nime, pealkirja, millel õigus kasutada laulu, aga see pidi olema sisse laulda, et mingi teise ansambli poolt. Ja, ja siis me saime, leidsime ka kiiresti selle, selle ansambli, mängisime selle sisse seal helistuudios ja ja saime selle filmi tähendab ikka lõpuks välja, aga täpselt just nii parajalt, et esietendus toimus järgmisel päeval pärast seda, kui Nõukogude liit oli siis kokku varisema. Hea, või halb, siis ajastus ma arvan, et see oli ikka võib-olla natuke halb, sellepärast et see oligi vist San Francisco kroonikale Los Angeles Times, kes siis kirjutas, et et niuke, tore, armas film, et küll on kahju, et produtsendid ei loe päevalehti ei loe leheuudiseid. Et noh, ühesõnaga oleks ikka veel paremalt, kui ta oleks tulnud üks nädal aega varem välja. Et see filmi valmimine tundub ikkagi vahel nii valuline nagu, nagu mingid ikkagi hirmsad tuhud ja tõrked käivad, et et vahel tundub küll, et see jätabki tihti ka lõpptulemusele sellise nagu. See oli ikka natuke, ütleme kui sa teed niukse suure stuudio filmi, siis on sellel muidugi omamoodi väärt. Et sa tead, et sul on suuremad rahad ja eelarve võib-olla 10 korda suurem, ütleme kui, kui mingil filmil Eestis või Euroopas. Ja sa tead, et see film on nagu garanteeritult jõuab igale poole maailma kinodesse. Sellepärast et suurte stuudiote oma Kauma maffia, eks oma süsteem oma oma levisüsteem, Vii stuudiod kõik koos kasutavad ühte Ühte levitajad ja, ja neil on oma, tähendab, eks ole, kinoteatrite võrk isegi Tallinnas või Tartus, tähendab, mis filmid on siis põhiliselt, mängijad mängivad ikka needsamad Hollywoodi stuudiote filmid ja, ja selles mõttes muidugi on tore teha tööd millelegi, niukesed, mingi niuksed stuudiole, siis sa tead, et vähemalt on publikut sellel filmil, kuigi siin on ka muidugi oma kitsendused, mis puudutavad muidugi tähendab, et ta peab olema, kellel kommertsne. Aga aga jah, mis, mis, mis on raske on, see tähendab, et tõesti väga palju otsustajaid, väga palju otsustajaid, et sa oled küll stsenarist ja produtsent ja ma ei tea, mis veel, aga, aga tähendab, siin on ikka mitmes nõukogus ja mitmes Kadalikus otsustatakse neid asju, mis nimekirja välja tuleb ja ja kes on ikka nendest tähtedest, kes lõpuks silmi jäävad. Ja mis puudutab veel sõnaga, rääkides siin biitlitest, et mu mänedžer tutvustas mind Mei bängiga, kes on siis John Lennoni kallim kaastöötaja assistenti kallim. Ja sel ajal, kui kui Yoko Ono ja John Lennoni suhted läksid halvaks, siis ökona ütles mängile, et vot nüüd on niimoodi, eks ole, sinu töökohustuste hulka kuulub oma mehega magamine seepärast, et muidu ta läheb kuhugile välja ja, ja ta on rikas ja, ja, ja kuulus ja leiab endale kohe ei tea, missuguseid naisi, et parem on ikka niimoodi, eks ole, et kuidas sinuga on, siis on nagu kindel, et ta on heades kätes. Ja meil oli omal ajal muidugi sellele vastu põigelnud aga, aga kaua ike tal põigelda ei õnnestunud. Nii et, et nendest saidki siis armukesed või, või armastajad. Ja asi läks muidugi neil natukene ülekäte selle võrra, et, et nad isegi sõitsid kahekesi minema, Los Angelesi elasid seal vahepeal poolteist aastat, mis muidugi Yoko'le üldse ei meeldinud. Aga meil on Meiga natukene justnagu arutelu sellel teemal, et kui seal nüüd uus raamat lõpuks valmis saab, et siis sellest võiks ka filmi teha. Ja, ja möödunud suvel mäng kutsuski mind liverpooli kooli. Eks suurem John Lennoni näituse avamine ja, ja tema fotod olid seal üleval, et ta nüüd ka siis muutunud niimoodi üheks ametlikuks Lennoni naiseks. Ja mis oli veel tore, ühesõnaga et neiu laati madratsi kõrval oli, oli pliiats ja paber. Et kui Jon ärkas üle, siis tähendab nagu unest ärgates olid ta tihtipeale siis niuksed, unest päritud laulud või laulusõnad, et ühesõnaga ta tegi kõige rohkem töödest vot niimoodi ärkveloleku ja une vahel kas enne magama jäämist või, või ärgates siis ta kirjutas üles mingisugused niuksed, need geniaalsed meloodiad ei tea, kus nad siis tulid. Aga päeval armastasid harilikult niisama istuda voodis ja televiisorit vaadata. Nii et pole, pole võimatu, et, et sealt hakkab testiga tulema võib-olla mingi käsikiri, stsenaariume, millest võib, võib saada film ja ütleme, John Lennoni filmi vastu võiks ju väga suur huvi olla. No seda me loodame ja muidugi meie on niuke natuke aeglane kirjutaja, aga loodame, et kui tal see valmis saab ja ta on lubanud küll, et siis ta siis ta meile selle, selle, selle raamatu õigused annab, et, et võiks teha ühe filmiga nendest aastatest. Ilmar noh, kui siin armuseiklustest rääkida, siis sul on neid ka nii mõnedki olnud ja mõned siin kaante vahel ka avaldatud ja, ja sul on olnud vähemasti õnn ühe poja isa olla. Kuidas sul muidu on, et üle ülejäänud armuseiklustest ei ole midagi nagu tulnud oled? Ma olen väga ettevaatlik Emajõge pritsimees, et selles mõttes noh, see on ikkagi tähendab kohustus ja, ja, ja, ja sellesse tõsiselt suhtuda. Kuigi kunagi ei ole hilja. Et, et muidugi lapse saamine või, või muretsemine on ikkagi üks suur ministeerium. Aga, aga jah, minu lühikese või pika elu jooksul on olnud palju reise, on olnud ka muidugi. Mul on suur rõõm kohata palju naisõpetajaid, ütleksin selle kohta, et kõiki, keda me kohtame oma elus, nad õpetavad neid õpetavad midagi ja viivad meid elus edasi ja, ja, ja vahele neid õpetajaid elus vähe vahele, nii palju. Et, et selles mõttes on jah, kui seda raamatut lugeda, siis sealt leiab paar õpetajat nendest aastatest, millest on juttu, aga aga noh, ma loodan, et õpingud ei ole lõppenud. Elmar, sa ütlesid just, et lapse muretsemine ja saamine on müsteerium. Mis on seal sinu jaoks müstilist. Ja müstilist on juba see, eks ole, et et kui mõelda, kui palju on spermatosoide ja kui vähe lapsi, nende sünnib ja, ja kui palju me neid siiski kulutame. Kahjuks viljatult või õnneks viljatud arvestades muidugi maailma rahvastiku arvu praegu. Aga aga just, eks ole, et kui see nüüd lõpuks tekib, siis on alati küsimus, eks ole, et kas nüüd see on tõesti ainult materiaalne või on siin ka mingi hing, mingi kõrgem mai, mis on kõigi sellega seotud mingi mingi kosmiline valem. Et selles mõttes muidugi see on suur asi ja tähendab igasugune elu, inimelu ja isegi isegi looma elu või kala elu, nagu mul on raamatust jutt oma lemmikalast. Isegi see on tähtis, et isegi sellele mingi väärtus iga igal elul on väärtus. Ilvar, sa oled põhimõtteliselt valmis veel isaks saama. Aga loomulikult, sest et kas oli see õhtulehes või kuskil seal oli, oli kirjas, et Ilmar tegelikult ootaks enda kõrvale naist, kes, kes võiks olla siis nagu kaaslane. Seda ma olen kaua otsinud, aga tähendab ega ei ole ju lihtne, sellepärast et mu elu on väga keeruline, mul on nii palju reisimist ja, ja käimiste sõitmist ja ega kõik ei ole suutelised elama niisugust elu. Aga kui keegi on huvitatud, võid saata mulle e-posti aadressil. Ilmar Taska, punkt. Ee. Ja ma huviga loen ja, ja võib-olla ka vastan. Miks üks naine, kes kindlasti on väga erinev sinu elus, on kindlasti su ema. Seda küll jah, tähendab, et ta on mind sundinud tagant lükanud mingil määral, ütleme näiteks ta ise on muusikaõpetaja sistamisega tahtnud mind ka muusikaga siduda ja ta leidis, et näed sulle nii absoluutne kuulmine ja klaverit sõrmed annavad ka niimoodi ikka selle oktavi välja kõik ilusti. Aga ei tunnust loomulikult mingit kontsertpianisti, sellepärast et ega kunagi ei taha seda teha, mida ema sult nagu nõuab. Isegi mu õest ei tulnud kontsertpianisti, nii, ta lakkasid konservatooriumis kuskil niimoodi randmed valutama ja siis ta otsustas hakata ikkagi kunstnikuks. Aga vähemalt muusikahuvi on, on olemas ja, ja mul on raamatus näiteks jutud ahest väga põnevast heliloojast ja tema tähendab noorusaastatest mis seni oli peaaegu niuke. Billy Ellioti like lugu, kes on, kes on seda muusikalifilmi näinud. Aga just, et et muusikaarmastus on, on, on ikka, tähendab meie peres alati olnud tähtsal kohal ja muusikat on palju. Nii et selles mõttes seda võid küll ja siis niimoodi ema kaela ajada ja, ja, ja eks muidugi kunsti, muusika ja, ja, ja teatrifilmiks seal kõik on omavahel seotud. No kuulamegi järgmiseks oled valinud astrute Gilberto loo impaneema tüdrukust. See on jah veel natuke reisidega seotud ja ja, ja ka, ütlen veel paar kommentaari pärast kuuleme ära. Astrunud Silbertu siis laulis meile ja tõstis väga tuntud lugu sellises uues kuues Ilmar, et kuidas oli. Ja ei, see on tore ja, ja me käisime võtteplatse otsimas Brasiilias ja, ja ka Guatemalas ja El Salvadoris, igal pool seal niimoodi Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja, ja mulle tähendab, on alati meeldinud need bossanoovad ja sambad ja, ja selles mõttes on jällegi midagi niisugust, mis paneb natuke vere liikuma ja külmas kliimas mõjub hästi. Ja assossilberta puhul on huvitav niisugune asi, eks ole, tähendab et tema sai kuulsaks vastu oma tahtmist ja ta oli abielus väga kuulsa lauljaga, sealt tema nimigi Silverto, kellel tõesti ilus hääl ja, ja, ja keda armastati tänu tema häälele aga aga asja nagu oli lindistamisel kaasas, kanadest lindistasid, seda ei paneemad muidugi siis seekord portugali keeles. Või kes seal olid nende stuudiotesse, tähendab sõnaga keegi ameeriklane, kes oli siis tahtis saada inglisekeelset versiooni sellest laulust, et seal niuke põnev laule, et see oleks ju väga tore, läheks küll Ameerikas ka. Ja tuli välja, et keegi ei osanud laulda inglise keeles ja keegi rääkinud inglise keelt, välja arvatud aastrod, kes istus muidu nurgas ja kudus seal parasjagu. Mis asjad, no tule nüüd siis laulan natukene seda refrääni vähemalt inglise keeles ja nii ja naa. Ja täna oli seda väga armsalt ja sundimatult ja hiljem muidugi kui temast on nüüd välja antud isegi kuldseid plaate ja kirjutatud kriitilisi ma ei tea isegi esseesid, siis temast kirjutatakse niimoodi, et ta nagu juhuslik laulja, ta nagu juhuslikult jalutab seal kuskil lipaneema plaažil ja laulad sundimatult. Aga hädal jah, selle sõnaga, et kas on nimetatud või, või sunnitult, ega tal ei olnudki nii palju häält ja tal ei olnudki nii kerge see laulmine. Aga ta muutus üleöötäheks üle sensatsiooniks ja pärast seesama lauluga teda kutsuti siis esinema igale poole Ameerikas. Ja, ja ta isegi seniajani veel laulab, see oli kuskil üks viis aastat tagasi. Roosevelti hotellis on niisugune džässiklubi ja ma vaatasin, sildid olid üleval jälle Tassotšilberto ja ja minu arust seal isegi samasugune kleit seljas kui, kui 60. aastatel, niiet et igal juhul laulukarjääri ta endale sai ja lõpuks sai ta nii suureks täheks, isegi mehega läksid lahku sellepärast et ilmselt mehe Brasiilia kuulsus ei ulatunud siis Astradi Ameerika kuulsuseni. Aga jah, huvitav. See on huvitav ja just see, et, et ka, et selline juhus, eks ole, või on siis saatus, mis sa oled mõtisklenud, et mis teeb siis nii-öelda selle noh, kuidas öelda edu saladus, täheks saamine kõik sellised asjad, sa oled väga palju näinud kuulsaid inimesi Ameerikas mujal, et, et kas sa oled nagu enda jaoks kuidagi selle retsepti või saladuse selgitanud, mis on ikkagi, kas teistsugune ikkagi juhus ära oodata ega, või oled õigel ajal õiges kohas, eks ole, loterii allegree. Ikka seal kaasa ka muidugi tähendab midagi ise ka ette võtma selleks. Iseasi muidugi tähendab, et elus ei ole kunagi kasulike tutvuseid või kui sa mõtled, et see on tähtis ja õige ja kasulik ja see on see uks, mis läheb lahti, siis ta tihtipeale ei lähe. Aga abi tuleb hoopis kuskilt mujalt. Ja, ja ma mäletan, näiteks kanal2 ajal olid näiteks sõnaga oli mingisugune hetk, kus neid telekomi hindu tõsteti ja tõsteti ja saatjad maksjad aina rohkem. Ja ma mõtlesin, et meil on kindlasti raha juurde vaja, muidu me läheme pankrotti. Ja, ja mõtlesin nagu mõttes läbi kõik oma oma. Võtavad ja, ja, ja tulime, tähendab just Monte Carlo televisioonifestivalid, kus olid ka ju tähendab kõik, eks ole, kuld ja hiilgus. Ja vahemaandumisel olime üks päev Londonis ja ma tähendab lihtsalt hotellis hommikul sain selle London Sandy Timesi, tegin selle lahti ja vaatasin äkki sõnavli artikkel. Muura tahaks investeerida Baltikumi ja järgmisel hommikul, siis tähendab noh, lennuklex kuskil pärast lõunat helistasime kohe Namuras, ütlesime, et kas ei taha investeerida. Õnneks telekanal, et kasvõi väikese investeeringu tähendab, et see oleks nii tore. Ja sina muidugi kohtume nädala pärast. Ei, me teeme kohe täna kohtuma, sellepärast et meil on, eks ole, lennuk juba kell neli pärastlõunal, et me tuleme kohe. Ja, ja tõesti, see kohtumine toimus ja me leidsime selle raha kuskil niimoodi nädala aja pärast oli see oli see raha olemas ja selles mõttes ega loogikat ei ole mingisugust. No Ilmar, sina oled nüüd ka selles mõttes nagu hea väga hea inimene oma kogemuse põhjal ka nagu rääkima. Meil siin nüüd on olnud seda kapitalismi 20 aastat, sina murdsid juba nii-öelda vabasse maailma 30 vist kolm aastat tagasi, viitsin kaheksanda aasta detsembris, said sa lõpuks väljasid Nõukogude liidus? No eks ole, see, mis sa siis seal vabas maailmas näinud ei vastanud ilmselt päris igas asjas ootustele. Ja kindlasti mitte vanaema, kes oli elanud, tähendab, vanaisa oli olnud saadik erinevates riikides ja ja, või siis šašetafäär, mis ta siis sel ajal oli Pariisis ja, ja hiljem Kopenhaagenis ja Stockholmis. Ja vanaema ütles mulle kohe, mis Stockholmis ja sinna ei ole üldse mõtet sõita, et seal on ju seal tähendab külm ja seal üldse huvitav ja et, et Eestis on toredam. Mõtlesin hea, aga tähendab, et mul on niisugune naine, oli rootslane ja, ja, ja tähendab, et see on ikka teistmoodi maailm ja see on ikka ja teisel pool seda nii-öelda raudset eesriiet. Aga, aga jäi mu vanaema ütles, et sa pead ikka toitu tuleb ikka Pariisi või New Yorki või kuskil venivad sõnaga kas on ikka suurem linn ja, ja säravamad tuled. Et ja et muidu ei ole ju nii huvitav, tegelikult tal oli õigus, et mitte, et oleks midagi viga, osakaal on väga tore linn ja, ja mul on seal head mälestused ja, ja, ja, ja tore on. Näiteks praegugi mul on kavas, tähendab hakata lavastama ühte Rootsi lavastust aga, aga lihtsalt on nii sarnane meile tõesti on nii sarnane ühesõnaga elades nii-öelda selles Nõukogude Eestis tundes ja Soome ka väga eriline tänu nendele vorsti ja deodorandi reklaamidele, mida me vaatasime, eks ole, Soome televisioonist nüüd käid seal laevaga ära, ei ole eriti suurt vahet ja küsimus on, eks ole, kummal pool on parem. Et, et selles mõttes muidugi maailm on igal pool sarnane, järjest sarnasemaks muutub filmid on sarnased ja, ja toiduained on sarnased, aga mis on siiski muidugi huvitav, et et ütleme, suurtes linnades metropolides on võib-olla rohkem pakkumisi, mis puudutab kultuuri või meelelahutust või midagi niimoodi, tähendab et et Eestis, ütleme ja Tallinnas on õudselt tore elada, aga muidugi vahetevahel on tore ikka käia kuskil teises linnas ka. Ja, ja võib-olla siis idamaad on veel niuksed, erilised, mis on natuke teised ikkagi oma oma olekult ja ja, ja mendaliteedilt. Aga muidu võite tõesti sõita vahel 510 tundi lennukisse tulla maha ja ja sa ei saagi aru, et sa oled kuhugi sõitnud. Raamatus oled sa ka kuidagi nentinud, et selgus, et see suur vabadus, eks ole, mida siis nagu oodati, mis iganes see on, et tihti realiseerus vabadusena osta, et seal sa oled nagu teretulnud, et kui sul on nii-öelda raha sisse, tuled poodi ja siis, siis, siis on asi väga tore, muidu neid võimalusi väga koha peale ei, ei tule. Et ikkagi on tulnud ikkagi väga vaeva näha, et sättida oma jalg või käsi kuhugi usta vahele, sul endalgi. See tõsi ja, ja tähendab tegelikult ongi ju niimoodi, eks ole, et mis on see vabadus, eks ole, poonud shop Ameerikas, et me võime kõik kiiresti minna, eks ole, ja ja sisse aastatega teha ja loomulikult, ja võib-olla tõesti need kaubamajad on veidi veel suuremad kui meil. Aga, aga jah, et see, see vabaduseni väga, väga suhteline ja ja filmitööstusest muidugi igal pool on oma ringkaitse. Nii et mingil hetkel sa pead ikkagi koguma sõpru ja tuttavaid ja, ja õigel hetkel pakkuma mingit õiget projekti ja kohtama õiget inimest. Et siin on väga palju tõesti seda rasket, pingutavad tööd, aga samas sa peadki olema leidlik ja, ja, ja, ja seal peab olema mingeid huvitavaid projekte või midagi pakkuda, mida teistel ei ole sel hetkel. Kriitikast sakutanud nii-öelda ei ole olnud edukaid projekte, kuidas, kuskohast sa leiad nagu jõudu edasi minna. Mis on see siis, mis annab sulle nagu endiselt siis sellist nagu särtsu ja, ja, ja siis kuidas, kuidas öelda, mis see, see ressurss, eks ole, et mis motiveerib motiveerimine. No ma arvan, tähendabki seda, et kui sa oled rahutu meelega ja natuke loominguline inimene, siis seal on ikka natuke huvitav ka tööd teha ja, ja uusi projekte otsida ja mul on tihtipeale niimoodi elus olnud, et kui mul hakkab nagu päris hästi minema juba kuskil kas Tallinnas või Stockholmis või, või kuskil veel, siis ma sõidan ikka edasi, tähendab et siin on mingisugune masohhism. Et sa pead nagu proovima oma tiibu jälle ja oma oma tugevust ja sa leiad jälle mingi uue paiga uue koha ja, ja, ja teed midagi uut, näiteks nagu praegu see raamatu kirjutamine. Et ma ei tea, mis see järgmine on, need võib-olla ma peaksin hakkama, kaks näiteks mida ma, mis on üks nõrk, kui külge või, või midagi muud, eks ole, tähendab, et sa pead nagu, nagu kogu aeg ikka ennast ise ennast ka elust stimuleerima. Et see elu põnev oleks, sest igal pool on ju kohutavalt igav seal, kus meid ei ole, aga seal, kus meie oleme, seal on alati tore ja huvitav. Meie aeg hakkab täna juba kahjuks otsa saama ja viimase loona on meil siin valmis pandud üks filmilugu. Laast tango in Pariis või siis viimane tango Pariisis, mis oli tuntud siis, kus Marlon Brando oli ka seal mingid voodistseenid istmevälu. Ja mõnda aega tähendab Itaalias aga Bertoloutsioni üheks mu lemmikrežissööre ja ta on tõesti teinud palju huvitavaid filme ja mul oli ta kokku puudega Los Angeleses, Oscarite ajal. Ma tegin tööd paar paar paar aastat Oscari Oscari, ta on tegelikult üks suur televisiooniprogramm. Aga siis ma mäletan just, eks ole, et kui võitiski tema film viimane imperaator, siis ta seisis ja, ja, ja muretses seal. Šain auditooriumi koridoris, ütles, et ega mulle kindlasti anda, ma olen itaallane ja, ja mul mängivad mingid hiinlased ja mingisugune maha käinud inglise täht ja ja, ja isegi stuudio juht lasti hiljuti Coca-Cola poolt lahti. Et ega lootust ei ole, aga, aga näe, jällegi elus on kõik vastupidised. Ta võitis ikka seekord Oscari, aga see on siis jah, veelgi varasem. Täitsa üllatused olid täitsa võimalikud, et ei ole kõik asjad nii-öelda paika pandud. Tuleb uskuda üllatustesse, imedes. Ilmar Taska suur-suur, aitäh täna meie juurde külla tulemast ja jääme siit lõpetama. See raadio kaks.