Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab mõned päeva sündmused veel kord kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Hinnad on aastaga tõusnud ligi kuus protsenti, analüütikute hinnangul on see ennekõike tingitud nõudlusest ja lähiajal Real hinnatõus ei peatu. Tartu Ülikoolis lõppes täna dokumentide vastuvõtt päevase õppe riigieelarvelistele kohtadele. Suurim huvi valitseb endiselt sotsiaalteaduste vastu, aga kasvanud on ka õpetaja kutse populaarsus. Valminud teatmeteose Eesti pargid esimene osa. Raamatu koostajate sõnul on see üsna läbiuurimata valdkond ja töö käigus selgus mõndagi huvitavat. Haanjas suurel munamäel esietendub täna vabaõhulavastus üliõpilaste ehitusmalevast. Lisaks malevalaulule ja naljadele pakub luguga tõsisemat mõtlemist. Venemaa välisminister teatas, et Moskva tahab suhteid Suurbritanniaga normaliseerida. Euroliidus puhkavad kõige vähem eestlased. Ilmast homme peamiselt päikesepaisteline ilm, Kirde-Eestis võib vihma sadada. Sooja tuleb 18 kuni 22 kraadi. Statistikaameti andmetel tõusid hinnad tänavu teises kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 5,7 protsenti. Kõige enam on kallinenud eluase ja toit. Kai Vare palus kommentaari rahandusministeeriumi makromajanduse talituse juhatajal Terkki Lõhmustelt. Inflatsiooni kiirenemine ligi kuue protsendini on peamiselt põhjustatud nõuspoolsetest suhetest, mis on viimasel ajal oluliselt jõudu kogunud. Ja kui nüüd vaadata toiduainete hinnatõusu, siis loomulikult on ka siin eelmise aasta suve kehvad ilmastikumõjud, mis kestavad need osaliselt selle aasta keskpaigani. Toidukaupade osas võib, kui eeldada, et hinnatõusu surve väheneb, kuid samas arvestades seda, et sissetulekute kasv on väga kiire, siis nõudluspoolsete hinnasurveta langust lähiajal kiirelt oodata ei ole. Erki Lõhmuste lisas, et hinnatõusu taga on kulude suurenemine, kuid ka see, et inimesed ei pööra praegu hinnale kuigi suurt tähelepanu, ostetakse ikka. Praegune sissetulekute kasv ei ole Lõhmuste sõnul päris kooskõlas sellega, mis muus majanduses toimub. Palkade kasv on loomulikult selgelt eest ära läinud, siin muidugi on põhjus selles, et töökäsi ei ole võtta. Missugune teie prognoos, ütleme järgmiseks aastaks ka tarbijahinnaindeksi kasv, jätkuv kiireneb, aeglustub või missugune on teie prognoos? Kui nüüd võrrelda arenguid, mis on toimunud, ütleme selle aasta esimesel poolel, siis kas ta teisel poolel nüüd aeglustumist oot, ei ole, et noh, ühelt poolt on see, et loomulikult, et nõudluspoolsed suured püsivad, aga teiselt poolt ka Ma lihtsalt ise, fraktsioonid on tulemas, et esimesest juulist tõusis soojuse käibemaks viielt protsendilt 18 protsendile. Et see kindlasti omab oma mõju samas järgmise aasta jooksul tõusevad oluliselt aktsiisid mootorikütuse-tubaka- ja alkoholi osas, mis kindlasti kiirendavad inflatsiooni. Et seetõttu kuigi need nõudluspoolsed hinnasurved võivad järgmise aasta alguse poole väheneda, ei ole administratiivsete hinnamuutuste tõttu hinnatõusu alanemist oodata. Ülikoolis lõppes täna dokumentide vastuvõtt päevase õppe riigieelarvelistele kohtadele Lauri Varik. Käis ülikoolis ülikooli vastuvõtt käib tänapäeval kiirelt arvutitest täidad oma andmed sisseastumise infosüsteemis ära. Eksamikeskuse saadetakse riigieksamitulemused ning saadki kohe teada, kas oled ületanud nõutud lävendi või mitte. Lävendipõhine vastuvõtt aga tähendab, et mingit konkurssi erialale ei tekigi, ütles Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo. Sisuliselt on siis vastuvõtusüsteem selline, et avalduse Tartu Ülikooli esitavadki ainult need üliõpilaskandidaadid, kes võivad olla kindlad, et nad saavad ka septembris kohe õpinguid alustada, selles mõttes ei, ei saanud rääkida suurest hulgast avaldustest ja konkurssidest 10 inimest või 15 inimest kohales. Sellist süsteemi meil kahjuks enam ei ole. Ainus teaduskond, kus toimub Mu vana hea paremusjärjestuse alusel vastuvõtt on, on arstiteadust. Avalduste vastuvõtt lõppes täna kell neli ja kokku laekus üle 3100 avalduse. Kui neist välja jätta 615 arstiteaduskonda esitatud avaldust, siis võibki öelda, et Tartu Ülikooli muudele erialadele võeti tänavu vastu 2508 uut tudengit. Aro sõnul võib sellise tulemuse ja laiemalt üldse vastuvõtusüsteemiga rahule jääda. Me oleme saanud endale väga tublid üliõpilaskandidaadid väga heade tulemustega, kes saavad edukalt hakkama ka ülikoolis. Avalduste arvu ja huvi järgi saab öelda, et jätkuvalt on populaarseimad eriala Tartu Ülikooli sotsiaalteadused, õigusteadvus ja majandus. Küll teeb aga kaja Carole heameelt haridusteaduskonda vastu võetud suur hulk. Kui meil varasematel aastatel on olnud ikka probleeme sellega, et jäävad kohad täitmata või et noored ei tahaks õpetajaks õppida, see on üldine probleem, mida tegelikult ka kõik teised kõrgkoolid tunnetavad siis sellel aastal meil on haridusteaduskonnas väga ilus pilt. Lõplik vastu võetud arv Tartu Ülikoolis täna siiski veel ei selgunud. Riigieelarvevälistele tasulistele kohtadele kestab dokumentide vastuvõtt veel nädal aega. Riigieelarvelistel õppekohtadele vastuvõetavate nimekirjad aga selguvad lõplikult 24.-ks juuliks. Magistriõppes toimuvad astumiseksamid 23.-st 29. juulini ja nende vastuvõtjate nimekirjad avalikustatakse 31. juulil. Nüüd õhtused välisuudised, Tarmo Maiberg. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul loodab Moskva suhted Suurbritanniaga normaliseerida, ehkki sel nädalal on riigid vastastikku diplomaate välja saatnud. Lavrovi sõnul peaksid suhted rajanema üksteise huvi teostamisele ning kainel mõistusele. Ta kinnitas, et Venemaa on selleks valmis. Lavrov lükkas ümber ka väite, nagu oleks Venemaa katkestanud koost Suurbritanniaga terrorismivastases võitluses. Tema sõnul keeldusid britid koostöö Eesti julgeolekuteenistuse FSB-ga, kes juhib terrorismivastast võitlust Venemaal. Kosovo peaminister agi sekku teatas, et piirkond soovib ennast Serbiast iseseisvaks kuulutada Albaania iseseisvuspäeval, 28. novembril. Sekku leidis ka, et ÜRO tegutsemine piirkonna iseseisvumisele kaasaaitamiseks pole mingeid tulemusi andnud, vahendas Reuters. ÜRO julgeolekunõukogus esitatud akt on saanud negatiivse vastukaja Venemaa esindajad ning hääletusel paneks Venemaa sellele veto. Euroopa elamis- ja töötingimuste parandamise fond avaldas euroliidu ja Norra töötajate puhkuse pikkust ja töötundide arvu käsitlenud uuringu, millest selgus, et kõige vähem puhkavad eestlased. 2006. aasta andmetel põhinevast uuringust selgus, et kui Rootsi töötajad saavad koos riiklike pühadega puhata 42 päeva aastas, siis Eesti töötajad vaid 26 päeva. Lisaks puhkusele erines riigiti töönädala pikkus ja töötundide üldarv aastas. Keskmiselt töötavad 12 uue euroliidu liikmesriigitöötajad vastas kaks ja pool töönädalat enam kui 15 vana liikmesriigitöötajad. Kõige pikemad töötunnid olid Eestis, Lätis, Ungaris, Poolas ja Rumeenias, kõige lühemad aga Prantsusmaal, Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Kui Eestis on keskmine aasta jooksul töötatud töötundide arv 1872 siis Prantsusmaal on see näit ja 1568 ehk 304 tunni võrra vähem. Täna esitleti Kadrioru pargi sünnipäeva puhul kolmepargi raamatut, neist peamine on teatmeteose Eesti pargid. Esimene osa. Kai Vare räägib lähemalt. Eesti põrgid on kaheosaline teos, mis käsitleb Eesti kaitsealuseid parke. Täna tutvustati pargi entsüklopeedia esimest osa. Valdav osa meie pargi pärandist moodustavad vanad mõisapargid, kuid nende kõrval on oluline kohta linna, kiriku, kabeli ja isegi taluparkidel. Kaitse alla on võetud neist veidi üle 400 pargiraamatuks vastajatest. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv. Ilmnes, et meil on lisaks looduskaitsealustele parkidele ka muinsuskaitsealused, pargid ja vähe sellest. Ligi kaks kolmandikku neist on tegelikult topeltkaitse all ja tegelikult see räägib parkide olemusest väga palju, et pargid on sellised kohad, kus kohtuvad. Keel kultuur ja loodus nii Urve Sinijärv kui ka Silja Konsa muinsuskaitseametis tõdesid, et teavet parkide kohta ei olnud kuigi palju. Silja Konsa kirjeldas, kuidas raamatut koostades uuriti läbi mõisakaardid ning käidi vanu elemente otsides mööda parke, võrreldi vanu pilte ja postkaarte. Praeguse maastikuga. Taimi käsitlev osa valmis Tallinna botaanikaaia toel. Avamaa kollektsioonide osakonna juhataja Olev Abner. Esmased andmed Eesti parkidest koguti Aleksei Paveli poolt 50.-te aastate lõpul ja, ja teine ring tehti 1000 980. aasta lõpul Jüri Alliku ja Urmas Rohu poolt ja praegu on just paras aeg uuesti ring peale teha ja andmeid võrrelda. Sel aastal on ilmunud veel kaks pargiteemalist teost, üks neist almanahh, mis hakkab ilmuma ka edaspidi. Eesti parkide almanahhi son toimetaja Tiina Tammeti sõnul parkidele lähenetud väga mitmest küljest. Nende vahele on pandud kokku siis nii meeleolu asjalik, ametkondlik teave, ajalugu, uuemad objektid. Kolmas pargi raamat käsitleb Tallinna parke, ka selle teose koostaja, linnaarhitekt Tiina Tallinn nentis, et raamatu sünniks ei olnud lihtne infot leida. Ega see polekski sündinud, kui ei oleks siin olnud eelnevat kohustusi, eelnevaid tellimusi, kus tuli parke, süstematiseerida, sest kõik see tee oli tegelikult testis tegemata. Eesti üliõpilaste ehitusmalev on osake tuhandete praeguste keskealiste eestlaste noorusest. Täna õhtul elustub Eevee suurel munamäel, kus esietendub avav lavastus muna Eve. Etendus muna e ehk viimane kava pärineb ajaloolase ja poliitiku Lauri Vahtre sulest. Lavastaja Andrus Vaarik kinnitas, et tükk on igati õnnestunud. Eile, kui toimus proovietendus publikuga, sai see sooja vastuvõttu, aga millest etendus, räägib lavastaja Andrus Vaarik. Räägibki sellest fenomenist EV sellisest vabameelsest dissidentlikkust oaasist keset seda sotsialistlikku mõttetus. Sellisest suvisest paradiisist, kus võis tunda ennast ikkagi väärtusliku inimese eurooplasena ilma kaksiktõdede ja võltsima, kaalita ja selline tõeline elukool, ilma milleta võib-olla me ei oleks jõudnud Eesti vabariigi taastamisele. Tuhanded eestlased on oma nooruspõlves käinud, EV-s tehti tööd, lauldi, jaga pidutseti. Eve laulud on saavutanud ka laiema tuntuse ning mitmed neist kõlavad ka uues lavastuses. Lauri Vahtre on kirjutanud minu meelest äärmiselt osava näitemängus, ta on kasutanud kogu seda folkloori, aga kombineerinud sellest täitsa tõsiseltvõetava originaalse näitemängu, mis proovide käigus ennast avas meile üha rikkamana, jaa, süvenemis väärsemana. No Lauri Vahtre ise ütles, et tema jäi väga rahule ka sellega, et ülesanne on leitud tõsisem osa selles etenduses. Sellise komöödiategemise puhul eriti vabas õhus tuleb ikkagi teha niimoodi tuleb teha väga tõsiselt, mida tõsisemalt õitsev naljakam on, kui lähed ikka tõesti laadapulli tegema, siis see läheb peale võib-olla 20-le protsendile väga vähenõudlikule publikule, aga osadel on igav ja osadel sõpradel võib su pärast lausa piinlik olla. Nii et peab tegema ikka teatrit endasugustele, et ise ka seda vaadata tahaksid, mis sa teed? Tükkis muna e mängivad mitmed Eesti tuntud näitlejad Sepo Seeman, Indrek Taalmaa, Jaan Rekkor, Maria Soomets, Inga Alliki, Ago Anderson. Etenduse muusikalise külje eest hoolitses Toomas Lunge. Lavastaja Andrus Vaarik lisas, et pisike vihm ja tuul etendust ei sega, kuid paduvihmaga jäävad need ära. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Kirde-Eestis võib veidi vihma sadada, paiguti on udu. Sooja on seitse kuni 12, rannikul kuni 14 kraadi. Hommepäev tuleb päikesepaisteline, vaid Kirde-Eestis on pilvisem ja püsib väike vihmavõimalus. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on homme 18 kuni 22 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast. Väga hea. Stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu jätku.