Me räägime Gunnar Grapsist, sest nädalavahetusel oleks raudmees, kui ta oleks veel meie hulgas tähistanud oma sünnipäeva, tähistanud oma juubelit ja et teda mäletada. Olen palunud siia kaks külalist ja kahelik tervist. Tere päevast. Ning Jaagup Kreem, tervist. Tere. Tere. Rõõm teiega kohtuda, sissejuhatav küsimus mõlemale üks ja sama. Missugune oli esimene kohtumine päriselus? Gunnar Grapsiga? Ma võin aastaga eksida, pakun kas 69 või 70. Ja tegemist oli sellise huvitava üritusega nagu valijate klubi ehk sügav, kus inimesed käisid ju valimas meie partei ja valitsus sajaprotsendiliselt ja ja selleks, et neid visuaalselt pildis rohkem oli, siis korraldati selliseid valijate klubisid, kus kohas anti inimestele marmelaadi ja siis banaani, kommi ja banaane, kus banaani kommi, mis oli mingist kuivanud, selline martsipani, mille mäletan, millest tehtud. Ja siis kõige lõpuks esines popansambel, selleks selleks ürituseks oli millegipärast valitud ansambel, kus mängis trummi Gunnar Graps, kes samal hetkel oli ise ka sõjaväes. Ja ma mäletan, ma seisin Grapsi taga, Graps oli, oli sõdurimundris. Ma vaatasin mõlemast suunurgast jooksistati. Miks see oli niivõrd kihvt, kuidas ta mängis? No mul on raske nüüd tagantjärgi nii mitukümmend aastat seda väga eredalt kirjeldada, aga ma arvan, et ta mängis nii hästi. Sel hetkel ma pole näinud kedagi nii hästi mängimas. Kui sees sa ise selleks hetkeks olid? No ma arvan, et ma olin sel hetkel 10 11 ja ma ei olnud oma elus nii lähedalt ühtegi rokkansamblit näinud. Võibolla võibolla Soome televisioonist ainukene natuke kedagi, aga et otse nagu laval ja meetri kauguselt millegipärast ära ei aetud, et ma võisin seal seista praktiliselt selja tagant külitada, aga noh käitusin viisakalt ja seda küll ei teinud, aga noh ma ütlen, emotsioon oli ikka aastateks, sest see, et kui sa võisid ikka mitu aastat hiljem rääkida oma tuttavatele sõpradele, et ma nägin Gunnar Grapsi lavalt ja ma rääkisin temaga juttu, siis ta ju keegi ei uskunud. Aga sinna lava taha või Grapsi selja taha sättisid Saint, miks tema mängustiil äratas huvi või, või sul oli huvi lihtsalt trumbid. No ma arvan, ma olin seal lava peal juba enne, kui ansambel kohal oli, sest et kui ma nägin, et lava peal olid instrumendid üleval, siis ma läksin neid. Nii nagu iga normaalne väike laps läheb neid uurima lähedalt. Ja kui saabus ansambel, siis seda enam, et ma nägin, nägin oma elu tõelist esimest rokkansamblit laas. Pulgad olid sul selleks ajaks juba endal käes olnud. Ei olnud, ei olnud, ei olnud, ei olnud. Et see oli lihtsalt esimene, selline visuaalne kokkupuude ja, ja me Kundariga vahetasime mõned sõnad. Ma küll ei kujuta ette, millest me võisime sel ajal rääkida või millest all oli minuga rääkida sel hetkel. Aga selline fakt on olnud, vanusevahe oli siis umbes kümmekond aastat. Vanusevahe oli jah, kas kaheksa, üheksa aastat. Kuulan siin ja mõtlen, et, et et täiesti uskumatu, minu samamoodi aastaga võin eksida, aga kas 86 või 87 ja koht oli Nõmme kultuurimaja ja ma ei tea, mida ma olin kodus kokku lubanud niiviisi, et kolmeteistaastast Poissi lubati Gunnar Grapsi grupi kontserdile ja ma olin juba enne, seal oli mingi paar tundi enne juba olin valmis, ümberringi olid karvased, kes jõid kõik pääskülapoest toodud Žiguli õlut ja ja siis ma jooksin sinna lava, aga kuna ma kolmeteistaastased, et olin umbes natukene võib-olla meetri 10 või midagi taolist, siis see lava ääre Nõmme kultuurimaja lavaäär oli mulle täpselt rindkere rinna, rinna peale oli see ülemine, täna astud sealt ilusti üle, see on niisugune trepiaste ainult. Aga ja siis, kui bänd lavale tuli, noh, seal oli üleüldse selles Nõmme kultuurimajas, väidetavalt oli tol päeval 1000 inimest sees, laed tilkusid veest ja, ja see oli, see oli midagi nii, nii hullu ja nii superlahedat ja siis tuli siis tuli lavale. Kõigepealt tuli vist vist Andres Aak kellel olid jalas hiina ketsid, mis olid ise, olid tal siis Pärvitud tiigrimustriks see ja Andresel olid suured vuntsid, tänapäeval Andres enam vuntse ei kanna. Jaa. Jaa, ja siis see bänd hakkas nagu tulema tulema ja noh, siis tuli, Tal oli nahkvest seljas ja hakkas pihta ja siis mul läks kuskil poole kontserdi pealt, mul läks pilt taskus, sellepärast et rahvast oli nii palju, et nad surusid, on mul täpselt see õhk sai otsa ja siis seal olid mingisugused lava ääres, olid mingid turvamehe moodi asjad, tõmbasid mu sealt Rahva häält välja, Visit päkk Station vaatasin lava kõrvalt, siis kui pilt ette tuli, siis saiust kontsert läbi. Ja siis kraps tuli minu juurde, ütles, et noh, pidasid ikka vastu, midagi taolist täpselt ka ei mäleta, mis mis oli, need olid minu esimesed kokkupuuted ja jääb, jääb elu lõpuni meelde. See on mu esimene suur rokk show. Tänapäeval, kui millestki või kellestki räägitakse, siis on autoritel kombeks panna loo lõppu oma seotus asjaga või selgituseta, kuidas ma puutun sellesse, mõtlen siis enda puute, kaera? Ma ei ole teda elu sees esinemas oma silmaga näinud. Küll aga mäletan põhikooliaega, see oli kusagil kaheksakümnendatel ka, kui meie kooli väike pisikene maakoht Jõgevamaal. Tuli üks fotograaf müüma oma fotosid. Ja need olid, ma arvan, umbes nii suured nagu a4, eks mustvalged pildid eesti lauljatest seal oli. Hardi Volmer mapp käes, seal oli, no Ma arvan, Karl Madis, võib-olla Marju Länik ja seal oli ka Gunnar Graps kellel oli seljas ilma varrukateta must bändisärk, ülistiilne ja šeff, mis millegipärast just eraldi mulle meelde on jäänud. Ja siis minu meelest ilma sõrmedeta. Anded oli ka üks kaubamärke, et ma arvan, ma väga ei teadnud, võib-olla äärmisel juhul laulu valgus. Aga ma igal juhul ostsin sealt pikast fotode valikust. Kaks pilti, üks oli Hardi Volmer ja maja T4 Gunnar Grapsi jama. Ma arvan, et kusagil on, et siiamaani kodus ka alles. Aga erinevalt Volmeriste Singer Vingeris, mille Repsima suhteliselt hästi teadsin tänu oma sõbrale, kes mulle kasseti pealt need käies siis Grapsi grupiga oli mu kokkupuude üsna väike, aga muljet igal juhul ta avaldas pildid olid ikka mustvalgele mustvalgelt absoluutselt ei plaadimäelt ka medalite kvaliteetsed, ma ei mäleta, palju need maksid. Aga olete nõus, et, et ma rääkisin siin meelega visuaalsest küljest. Gunnar Graps. On aegade stiilsemaid, vanasid eesti muusikas ka puht välimuselt olnud. Rokkmuusika üldse sihuke lavaline tegevus ju eeldab ju kõigepealt sellist iimisid sarmi. Et on olemas ju alati varianti, et sa võid õppida pilli mängimas ja mängida seda siis kas halvemini või paremini, aga kui seal puudub lavaline sarm, mida on võimatu õppida, seal on selline kaasasündinud asi siis ilma selleta nagu lava peal pikki aastaid vastu ei pea. Jah, see X-faktor peab ikkagi ikkagi igal juhul olema, oled sa siis, oled sa siis laulja või oled sa kidramees või isegi passimeestel on vaja seda trummar trummarit muidugi on, bändis pärast lauljat tavaliselt küll arvatakse, et kidramees on see number kaks, mees kohe, aga tegelikult bändi mootor on, algab ikkagi nendest suurtest kolvidest, mis laua peal on. Et kraps muidugi, vaieldamatult üks üks Eesti säravamaid ja tal oli selles mõttes lihtne olla selline, sellepärast et et Sharm oli tal niikuinii ka elus. Kui ta ei olnud lava peal, siis sarm oli olemas. Aga tol ajal oli tal ka üks väga tähtis asi, lihtsalt julges, tal oli jumala pohhui tegelikult, et kas, kas, mis, mis teised ütlevad. Ta kandis pikki juukseid, tal oli talinahas ja needis ja, ja sülitas kõige selle peale, mida, mida siis arvasid? Kommud pagari tänav Aga see oli ka juba varasemal etapil see talle, et tal oli täiesti ükskõik juba juba seitsmekümnendatel aastatel, kui tehti ornamendi, et siis, kui talle veel seda nahka ja need ei olnud, tal oli juba siis ta ajas seda oma rida, teda oli võimatu ümber veenda, et nüüd oleks vaja teha ikka sellist estraadimuusika ülikonnaga ülikonnaga. Ja kui keegi läkski siukse jutuga, siis kraps saatis ta pikalt ja ja lõpetas oma lauset. Mind ei huvita. Kuidas tema moodi pikalt saatmine käis, kui see väga ropp on, siis ära neid sõnu korda, aga, aga noh, põhimõtteliselt äkki saad edasi anda, kuidas, kuidas see oli, kas, kas ta jäi viisakaks ja saatis nii-öelda läbi lillede, stiilselt või otsesõnu? Ei no sõltuvalt olukorrast, sõltuvalt sellest, mida nõuti, oli ka Grapsi väljendus, et see võis olla väga räige ja võis olla ka vähe leebem, et et reeglina lõpetaja lõppes ikka mingi siukse tumedaauguga kuskile teele suunata. Aga kusjuures mina näiteks ei mäleta või ei tule, ei tule ma pärast, hiljem 90.-te keskel suhtlesin taga nagu tihedamini ja ja ei mäleta, kas siis oli see vanem kolleeg lapsele nagu rumalusi tahtnud õpetada või kõik mis, mis laps enam olin, aga mina küll ei mäleta, et, et oleks krapsil olnud mingisugune selline räige keelekasutus, ei mäleta tõenäoliselt ma ei sattunud ka muidugi sellistesse situatsioonidesse temaga koos, kus ta võib-olla siis seda kasutada. Sellist krõbedamat vaata Gunnar oli niivõrd emotsionaalne inimene ja sellel lasel inimesel käivadki need tunded nii naha ja keele peale, et kui see pauk ära käib, ega siis kaks korda ei mõelda, mida öeldakse, et siis öeldigi välja täpselt see, mis, mis tunne oli, et ta ei olnud seda tüüpi inimene nüüd viis korda, luges selle mõtte või selle peas enne läbi ja siis siis teatas kõva häälega, et see, mis tuli, see tuli ikka pauguga, kui oli vaja öelda. Õnneks ma järelikult siis ei sattunud, lihtsalt tema läheb, aga ma arvan, et mitte sattunud, aga tal ei olnud põhjust sulle seda öelda. Mitte mulle üldse. Nojah, kui ma ütlen, ta kasutas seda reeglina siis, kui jagati käima pinda, mis puudutas tema repertuaari tema välimust, tema laulumaneeri, vot need olid teemadest, nagu teda ärritasid ja kui hakati selle kallal nokkima, siis oli see vastus või saatmine kerge tulema. Huvitaval kombel siin on ajakirjandusest lugeda olnud, tuli ta kõigest sellest vist üsna puhtalt siiski välja, vähemalt mingisuguseid repressioone ametlikult käiku ei lastud, kuigi jah, ka Ta keeldus oma kontserdi kavas lugusid välja vahetamas. Ta tegi ikka seda, mida ta tahtis. Lõpuks vajusid meestel ikka käed rippu. Midagi seal teha, seal on, ütleme, et kui just tagasi tulla, ütleme 70.-te aastate algusesse, kui toimusid need põhiliselt siis tipi, aula, kontserdid, siis tänapäeva inimesele see võib olla täiesti uskumatu, et igaks kontserdiks tuli esitada ju repertuaari aruanne kultuuriministeeriumile, see tuli kinnitada. Kõik lood pidid olema järjekorras, mis järjekorras neid esitatakse, sinna vahele ei tohtinud sattuda välisautorite lugusid. Seal pidi olema mingi protsent nõukogude autorite lugusid ja protsent enda lugusid. Et see kõik oli nii paika pandud. Et see, see ei olnud nii, et ma helistan sulle homme, ideede tekki tulete, mängite. Paneme need tund aega enne mängu, paneme set-listi paika. Kui sa selle reegli vastu eksisid, siis oli üpris tõenäoline, et järgmist kontserti niipea ei tulnud. Aga nüüd selle keelamise juurde siis ongi see et Kundarit ju Venemaal eksponeeriti kui, kui välisartisti. Ja muidugi on odavam ja tuua Eestist artist ja näidata seda, laulab võõras keeles, näeb teistsugune välja, näebki sihuke läänelik välja, kui tuua välismaalt kas või sotsriigist keegi esineja, kellele sa pidid maksma tegelikult kuldrublades. Ja antud hetkel oligi see, et kui see läks nii hästi kaubaks siis Eesti poole saanud seda ära keelata, kuna Vene pool seda nõudis. Nojah, see populaarsusega muidugi, et münti, mis on lubatud ühele, pole lubatud teisele ja nii edasi, et tegelikult muidugi on see, et kui sul on mingi paari aasta jagu kontserte Nalja vere välja müüdud, et kuidas keelad ära siis seal ju nende rahadega peab arvestama. Ja samas on ka ütleme, et selle aja 80.-te aastate alguse, kui, kui enamus ansambleid, kes siin tiirutas Venemaal olid ikkagi Eesti NSV riikliku filharmoonia palgal siis nemad täitsid ja seda, seda fondi, millest maksti palka nii sümfooniaorkestrile, Paleriinidele ja kõikidele, kes töötasid Estonias ja filharmoonias. Ja kuidas sa keelatud ära kuskilt oli see raha saada ja kas see oli nii hea kaubaartikkel see mees, kui me tegime, tegime 10 päevaga tihtipeale 30 kontserti ja sealt tuli filharmoonia ei ole ikka päris paks, paks rahanud. Nii et üks bänd, üks mees, pidas üleval tervet olnud tervet kolakat. Jah, kui me võtame, et noh, mida ainult üks, aga siin on ka teisi, ütleme Joala, Mägi, mägi, crap fiks, kuldne Trio, apelsine, soli, laias vitamiin. See oli nagu selline seltskond, mis kahe aasta 80 liikus mööda Venemaad. Me kindlasti kuuleme tänases eraldi tunnis, mis Gunnar Grapsi-le pühendatud kõnelemas raudmeest ennast, aga praegu esimene muusikapaus. Jaak Ahelik tõi koos endaga siia stuudiosse kolm CD-plaati kuhu peale on kirjutatud keegi tribuut. Esimene CD-dest on masinasse torgatud. Arvasid, et selle pealt võiks ka esimene laul kõlada. Loo pealkiri on, istun aknal, ütle, mis plaatidega on tegemist. See ongi selline kummardus juubilar, aga kus on tulnud kokku 100 162 Eesti muusikut ja, ja esitavad enda nägemuse Gunnar Grapsi lugudest, et siin on 37 versiooni erinevatest aegadest erinevatest lugudest ja need plaadid jagunevadki nii täpselt, et esimene plaat on siis selline suurt koht laialivalguv, nagu Gunnari muusikaolijatel lagunes erinevatel aegadel erinevatesse stiilidesse siis teine plaat on rohkem selline bluusilikult. Kolmas platsis hõlmab sellist sellist raskema rokiperioodi. Näiteid kõigepealt kuulete, praegu aga istun aknal. Istun aknal on muideks teda lugu esitavad vaheldumisi Ivo Linna ja Tõnis Mägi ja Linna ees rääkis, et kui nad Grapsiga teenisid koos sõjaväes ühes ühes väeosas siis Graps oli selle lood tegelikult kirjutanud mõttega, et ta annab selle loo Ivo linnale ja nüüd juba ütles, et tal on esmakordne võimalus olnud seda lugu esitada. Te olete raadio kahe kuulderaadiuses käimasolev tund meie saates on pühendatud Gunnar Grapsi mälestusele ning nagu lubasin, kuuleme me ka raudmehe enda häält tänases saates. Intervjuulõik, mille mängin teile ette, on salvestatud 2000. aastal eetris Viker Käärgus, Gunnar Graps külaliseks oli detsembrikuus ning temaga vestlesid Jaak ning Valter Ojakäär. Ning hakatuseks räägib Gunnar Graps sellest, kuidas ta muusikasse sattus, missugused on olnud instrumendid, millega ta aegade jooksul kokku puutus ning sõna otseses mõttes, mis tunne on laulda ja mängida trumme. Samal ajal. Et kui sa tahad hästi mängida, siis sa ei saa nii niivõrd filigraanselt laulda, kui sa tahad väga hästi laulda, sisse, saani filigraanselt mängida jälle, et üks takistab nagu teiste ja, ja selles mõttes. Ega see nii lihtne ei ole, üldiselt eks mul on kaane vajaka jäänud neid neid momente, kui tahaks mõnda asja mõlemat asja väga hästi teha, aga tunned lihtsalt ette kuskilt. Mingisugune Sa hoiad mingit nooti, näiteks mingit pikka nooti üleval ja pead tegema mingisuguse mingi meeletu breigi. Siis ja siis kaob jõud ära, aga no ei noh, tegelikult eks, eks see ole niimoodi, kuidas on, praegu muidugi mul enam sellist võhma ei olegi, varem oli, aga kunagi sai hirmsa treenitud ja eks see asi nagu tasus ära küll, tegelikult mul, mina alustasin hoopis tänu oma isale, alustasin tšelloga, mängisin 10 aastat Tšellot selle kõrval muidugi loomunud klaverit. Ja siis järgmine instrument, kus ma siis nagu oma häält juba tegin, laulma hakkasin, oli kitarr, aga, aga kunagi tarbinud eriti nagu temperandi poolest vist ei rahuldanud. Siis siis ma hakkasin seda trummi mängima ja tundes oma oma lugusid, et niikuinii keegi teine neid niimoodi ära ei laula, siis ma pidin ise trummi tagant laulma hakkama, siis ma hakkasin neid koos paralleelselt treenima, nutuhäält ja koordinatsiooni ja trummimängu ja laulmist kõike kokku. Aga õpetajaid konkreetselt ei olnud, ei olnud, ei ihka ise mingit trenni. Selle õpetaja oli muidugi isa, isa olid seal, õpetaja. Sa ostsid omale uue suupilli, jah, enne kui ma siia tulin, ma käisin Stanfordist läbi ja ostsin omale uue suupilli, just sellepärast suupilli läheb molekul leiba üle kahe üle kahe kuu tavaliselt vastu ei peaks. Pill. Sa võiksid need nii palju läheb siis lihtsalt närindeid närviliselt. Vaat see venitamine ja kõik see, see on niimoodi, et see lihtsalt tõmbab. No ütleme, kõva muusika puhul eriti niimoodi sa mida, mida kõvem muusikas, seda kõvemini sa venitad neid keeli ja siis seda rutamine nad äärest ära lähevad. Nojaa, aga tal on ju täpselt niisugused keeled nagu akordionil ja ja ma ei ole kuulnud, et akordionimängijad ostavad endale kogu aeg neid või siis on nii, et seda lõõtsa ei saa nii kõvasti. Ei saa, kui sina puha, jah, ma kardan, Lutsa jah, siis tõmbab tapiti katki. No mis üks uubil maksaksid praegu stange kuskil 300 400 tuuris. Teda pole ollagi, pole ollagi, jah, väike koera. Pisikene, selline. No ära siis seda ainult käes mudi näitamist, mis häält ta teeb või, või sa ütlesid, et see on niivõrd uus, pole sul sisse mängitud, et sa tahad mõnda vanemat prouat? No ma proovin natukene vanemad jah, sest seda päris uut, seda peab natukene venitama ja sisse mängima, tõesti proovinud seda? Ma isegi mõtlen praegu seda, et kui sa oleksid jätkanud, võib-olla see oleks olnud kuskil ma ei ütle, et see On üle pakutud, aga, aga näiteks ERSO-s või kuskil Estonia teatris Vanemuise teatris mänginud tšellot ja, ja poleks rokist midagi teada. Ei, jah, kindlasti, võib-olla. No muidugi ma oleksin noh, kontsertmeister seal olnud eeldatavasti nii sellisele tasemele kindlasti oleks ennast mänginud, aga, aga, aga ma jah, ma ei tea, mul tekkis rohkem see niukene. Teine kirg tuli peale. Ja muidugi üks ansambleid, kelle järgi sind kõige rohkem teatakse, oli see kuulus ornament, ansambel, ornamendid? Muide, mina mäletan noore koolipoisina, et meil käisid suured vaidlused, et kumb on ikkagi eesti parim trummar, seal oli kaks meest keda nagu välja pakuti, üks oli siis Paap Kõlar, kes psühhos tol ajal mängis ja teine olid sina ornamendid. Kas sa ise panid ka tol ajal tähele mingit sellist konkurentsi või et te olite kahekesi nagu siiski vist? Ja need kõige enim tunnustatud trummarid noorte hulgas? Eks, eks me, jah, see mingil määral lipulaevad olime ja ainukene ased. Paap Kõlar oli kaks korda rohkem trumme laval. Ja. Te olete raadio kahe kuulderaadiuses ja seal ei fragment 2000. aasta lõpus eetris olnud intervjuust Gunnar Grapsiga. See oli siis umbes kolm ja pool aastat, vaata enne raudmehe lahkumist. Sinna lõpus oli jutt natukene trummaritest konkurentsist nimedest Gunnar Grapsi, Paap Kõlar. Mäletad neid aegu, Jaak? Kindlasti kindlasti aga ma arvan, et et noh, sel hetkel ju muusika oli väga selline teema, mille üle arutati ööpäevaringselt, et siin ju parimad sõbrad läksid sellepärast tülli, et nad ei suutnud ära otsustada, et kumb on parem ansambel Led Zeppelini. Eks ta siis meie oludes on umbes sama, et ühele meeldis Paap Kõlar, teisele meeldis Gunnar Graps ja siis vähemalt oli, millest rääkida ja päevad möödusid kiiresti. Et noh, eks niuke vaata, muusika on selline asi, mille kohta ei saa öelda, et kes on parem või see on täiesti maitse emotsiooni asid, kellele meeldib üks, kellele meeldib teine, et ei saa. Et mõlemad on head. Mis periood oli see, kui sina Grapsiga koos Esinesid mina sattusin Grapsi bändi 80. aasta kevadel koos Singer Vingeris oleval Roald IRL auga. Ja meile tehti nii ahvatlev pakkumine, et meid kutsuti kraps, kraps kutsus meid Venemaale kaasa transporttöölisteks. Jaa. Ja aga kui meile öeldi, et meil on kolm kontserti päevas, makstakse viis rubla kontserdi eest, sest me tegime kiire arvutuse. Me saime 15 rubla päev, kus päevaraha 17 60 kuulutasime selle 10-ga saime juba vaata et 180 rubla, mõtlesin, et ema käib kuu aega tööl saab 106 kendusuga. Siis noh, kui kolm kontserti päevas ühe koha peal tegema ei pidanud ju mitte midagi, sa panid ükskord trummid üles, siis võtsid nädala aja pärast, kui need kontserdid selles linnas lõppesid vuttidele maha. Ja Tallinnas käisid filharmoonias läbi, võtsid vastu palga. Aga mul õnneks läks. Ma sain seda tööd teha vist kaks päeva, sest et me esimene reis sattus olema koos. Jaak Joala Magnetic Band fiks ja oli üks vene ansambel. Gunnar tajus ära teisel päeval trummi tagant spordihallis. Laulmine ei ole visuaalselt efektne, et see ei ole ikkagi tipi, saal ei ole selline väike kontsert seal, kus see välja paistab, siis siis ainus lahendus on see, et pundar ütles, mine mängis trummi, mängin, laulan lava eest ja ja siis, 80. aasta maikuust, kuni 81. aasta novembrini olime Ungariga koosn. Mäletad seda tunnet või emotsiooni ka, kui kraps ütles, et mine mängis trumme, kas sa olid oma võimalust ja šansi oodanud või tuli see nagu välk selgest taevast ja võttis jalad värisema? Ma mäletan, et esimese asjana ma käisin puhvetist läbi konjakit konjakit võtma õige. Ega õnneks õnneks ei antud, 40 grammi kanti 50 grammi, et see oli nagu see päästis olukorra. Ja tuli välja õhtu tuli ikka, et jaa, kindralil hea meel ja, ja mida aeg edasi, seda rohkem Ta tundis, et see lava eesvõimlemine sobib talle palju rohkem seal trummid, aga ta sai näidata kontserdi alguses ära oma oskused, trummid, aga siis näidata ära oma oskused soovilis ja siis sai ära näidata oma oskused spagaadi tegemisest, nii et oli terve, spekter oli esindatud. Aga see, et sa trummide taha maandusid, pidi tähendama ka seda, et et sul oli repertuaar selge, kas oligi kõrvalt kuulamisega pähe kulunud või. No ma arvan, et see oli pähe kulunud juba enne seda, kui ma sinna sinna sattusin, ma teadsin neid lugusid täpselt, eks me tegime ka mõne proovi seal kahe kontserdi vahel, et see, see ei olnud nii keeruline. Ja Gunnari hakkas see meeldima ja tal oli tõesti tabelit rohkem vabamad käed ja see näost näkku laulmine on ikkagi hoopis teine asi. Kui sa laula, laula trummi tagant ja ja soleeslasega meri, trummitaldrikud, jäid sa sealt välja, ei paista. No neid bände, millega kraps on elu jooksul rohkem või vähem seotud olnud, saame me kokku vist kuus, seitse. Kuidas sulle tundub praegu, tagantjärele ja läbi sinu silmade, ega me ju päris tõde ei tea, eks missugusesse seltskonda ta kõige paremini sobis. Mis oli see kõige temalikum? Ma arvan, et kõige temaliku isegi kaks tükki, nüüd on suhteliselt suhteliselt lähedased. Et kõige temaliku oli tõenäoliselt ornament ja siis Magnetic Bändi selline. Mitte päris esimene koosseis, kus, kus oli palju kiusonit ja sellist džässrokki ja kas see osa, kus tuli just sellist bluusilikult kui natukene sõudliku, et need on küll sellised kaks natuke eraldi ornamendi aeglane, selline psühhodellilisem rokk ja siis magnetiga sihuke bluus, souli liikum, aga need olid minu meelest sellised sellised stiilid, kuhu ta sobiks kõige paremini. Jaagup korraks mainisid, et sinu teed Gunnari karistasid rohkem, üheksakümnendatel oli selleks konkreetne põhjus või lihtsalt juhus kuidagi. Jah, selle selles mõttes, et põhimõtteliselt 90.-te alguses elasime neljapäev, reede laupäev nõmme rokiklubis, kas siis ühel pool või teisel pool teed, kas siis Nõmme kultuurimajas või kolm, kaks kuueklubis. Seal oli hiiglama vahva ja, ja noh, parajasti kui ei olnud maestro midagi teha, siis ta hängis ka seal et väga tihti käiste seal ja sealt edasi viis meid kokku uuesti meie ühine suur palav armastus mootorrataste vastu, et ta oli ju ka tsiklimees ja liiklussamades ringkondades ja, ja noh, seal sai nii mõnegi lolluse koos. Üheksakümnendatel oli tal jah, kahjuks aega väga palju nagu mingil hetkel praktiliselt kõikidele Eesti muusikutel. Mõned tulid sellest välja tervemalt, mõned mitte nii väga, tervelt. Mis olukorras, mis olukorras ta oli sel hetkel, kas tsiklid oligi nagu asendustegevus, mis tekkis? Mina arvan küll seda, et, et ta ikkagi liikus nendes seltskondades ja ja nendest. Ma arvan, et see oli ka selline asi, et selles seltskonnas teda respekteeriti test peeti väga lugu ja ja ta oli seal see nii-öelda oma jope, ta oli seal oma inimene, kellega alati, kelle keda kuulati, kui ta midagi ütles, kui tal oli midagi öelda, kes sõitis alati me koos ja, ja teda austati. Ja ma arvan, et see oli tema jaoks ka suhteliselt selline hea alternatiiv. Lohutus. Paljud hoidsid endale hinge sees tänu tööle laeval. Kas krapsil niisugune variant oli üldse? Ja? Ja vist ei peagi küsima, miks te seda ei valinud, kui, kui tal see variant oli? Siin on üks väga lihtne põhjendus, et Gunnar oli seda tüüpi inimene, kes ei olnud suuteline töötama kellegi alluvuses mis oli tema õnn. Ühest küljest siis ta sai ennast väljendada, sai teha seda just, mis talle meeldis, mis ta tahtis, et sa oled üks põhjusest põhjustest, miks ta kunagi lahkus ansamblist tooma pojad, sest et seal ei olnud tema, see vend, kes juhtis bändi ja kunn pidi olema see vend, kes keerab seda asja vasakule paremale. Ja kui ta oleks läinudki sinna laeva peale tööle, siis ta oleks olnud ja seepärast peab mängima seda, mida ta oleks tahtnud mängida. Ta oleks pidanud kinni pidama kõikidest nendest laeva, õppustest ja asjadest ja see ei läinud ema ise korda sisekorraeeskirjadele ja need on need asjad, mis läinud tema soovide, nägemuste ja iseloomuga. IC ametite proovis ja sellest on päris palju palutud olnud, et et ka see oli üks võimalus endal hinge sees hoidmiseks, mis väidetavalt krapsile üldse ei meeldinud ja, ja tema tegelike soovidega ei klappinud aga sellestsamast 2000. aasta intervjuust üks fragment kus Gunnar räägib just sellest samast plaadikeerutamise tööst. Kui palju sa üldse kuulad muusikat, mis sulle kõige rohkem meeldib? Tegelikult, ega ma ei kuule, ei kuule, pole aega, ei aega, on küll, aga kuna ma olen ise tiinsey ka veel pealekauba, et ma pean veel veel mängima õhtuti lugusid, et, et siis siis mul on lihtsalt nii siiber, et ei taha mingit muusikat, absoluutselt. Ei mingit muusikavideos ei tee mitte midagi, täiesti absoluutselt. Tõmban ennast nii karpi, Etna, minul on nagu omad omad raamid, mängin ainult rokkmuusikat ja ainult teatud kohad, kus ma siis nagu Discose käin, tegemist, kitarr, safari on üks selliseid paiku. Kui noh, ütleme, bänd lõpetab, siis ma alustan oma oma roki Disgoga. Ma ei tea, kui palju seda Disgoks võib nimetada ka siis ma mängin ikkagi ehedat rokkmuusikat, mitte mingisugust tümpsu. Tegelikult sellise muusika järel eriti palju nõudlust ei ole, kõik tahavad ju saada seda noorte noorte tümpsu ja mina seda ei mängi. Siin on üks koht, mille tahaks ära paarida. Eesti Päevalehes ilmus ka paar päeva tagasi. Pikk lugu, Gunnar Graps elab meie tänavas, kus autor Mart Niineste räägib niimoodi. Ja nüüd kujutagem ette Harley-Davidsoni T-särgis pikkade juuste ja nahkvestiga ning hea kohaselt tüsenenud Grapsi mängimas mõnes meelelahutusasutuses, hambad ristis kaaterit, jazz, kuuteri ning talumas kenade neidude soove. Et ta laseks ka Black Velvet tilt, et või, või siis midagi head muud magusat, kes iganes tema säärase alandamisega tegeles. Kas tagantjärele on uhke tunne, küsib ta. Siin kraps niisugusest muusikast ei rääkinud, väitis, et mängis rocki, kuidas see tegelikult oli, kas te mäletate, kas te olete mõnel tema nõndanimetatud diskol kunagi olnud? Mina olengi. Tarri Safaris käinud küll ja ei tulnud sealt küll ühtegi kuradi. Diskolugu, mina käisin esimest korda Grapsi diskol 76. aastal. Vau, kui kraps tegi diskot vinüülplaatidega. Gunnar-l oli Soomes päris tugev selline sõpruskond, kes tõi talle neid plaate alates seal Remmust ja siis jage linna maasta, kes seal talle neid plaate orgunnisid. Siia ja krapslegi suvi läbi diskot Võsul. Nii et see IT värk tegelikult talle päris meeldis? Ja aga seal ta mängis sellist muusikat, mida ei mänginud mitte keegi teine, sest mitte kellelgi teisel ei olnud sellist võimalust, selliseid plaat nagu ta mängis sel hetkel, ütleme seal ööbin need Faye chakakaal. Et ta mängis sellist musta muusikat, mida mitte keegi ei olnud kuulnud ka. Et see oli see, mis on mulle täiesti suu ammuli, mis nüüd, kuskohast sihuke. Ja tänu sellele, et ma sealt Grapsi kaudu esimest korda kuulsin, neid, tekkis ka mul sellise seda tüüpi muusika vastu selline suur armastus. Ja siis ta sai mängida just seda, mida ta tahtis, seda sai nagu või pluss veel see mitte ainult välja elada. Ta sai ka eputada sellega, et tal on see olemas. Ja, ja kõik see, mis järgnes hiljem lihtsalt elu sees hoidmiseks, oli juba sundkäik ja selg vastu seina. Ma tean, et tal on olnud sundolukorda, kus ta on pidanud ka mängima teistsugust muusikat, et no muidugi õnn oli see, et et Kitaar Safaris keegi ei nõudnudki seda, et sa pead mängima pole Black Velvet ütles aga, aga oli kohti, kus ta oli sunnitud mängima, näiteks ta tegi raeköögis üpris tihti seal ta mängis igasugust muusikat, aga samal hetkel, kui see muusika mängis, ta pani kõrvad lihtsalt kinni. Ja kui ja kui ta oli plaadid ära mänginud, siis õhtu viimane lugu oli. Ja et et ema jäi pea still, loving you oli tema klassikaline lõpulaul mida ta, see oli ka üks väheseid ingliskeelseid lugusid, mida ta kontserdil esitas ja ma arvan, et neid inglise keelseid lugusid, mida kraps laulis, oli kaks üksulikud kollimis molli, rock n rolli klassikasse kuuluv lugu ja teine oli just skorpioni still loving. Kuulame muusikat küll, mitte neid, millest teie siin praegu rääkisite, aga tribuut CD kaks on plaadi masinasse sisestatud ja ja Pealkiri vaatab mulle vastu äärelinna bluus. Jah, ja seda, seda lugu esitab siis Tanel Padar koos Laur Joa metsa, Henryk diisliga. Mõeldes Gunnar krapsile, kuulge tund raadio kahe kuulderaadiuses nüüd üks fragment 1988. aasta intervjuust, mille Gunnar Graps andis Tallinna lauluväljakul olles just äsja maha tulnud lavalt. Mis sündmustele meenub 1988. aastaga lauluväljak hevisuvi järsku? Super, see oli jumala summer ja 87 oli siis järelikult hevisuvi. Kuulame Eli kuulaness, mis emotsioonidega kraps lavalt maha tuli. Esimene esineja ja ühtlasi esimese päeva üks juhte Gunnar Graps on oma etteaste lõpetanud, on jõudnud Olav Osolini vahendusel ka anda intervjuu Ühendriikide televisioonile on jõudnud riided ära vahetada. Tähendab, ilmselt olid koos bändiga läbimärg. Jah, praegu on niimoodi, et et kas oleks viimase pool tundi seisnud või, või laval tööd teinud, umbes sama teeb välja. Minu meelest on see väga tänamatu olla sellise suure rokkfestivali esimene esineja, kas see veidi kõhedaks ei teinud sind, kuigi sa oled ju väga-väga kogenud popmuusikat? Tead, eks ta tegi, kõhedaks küll ja üldiselt see on väga raske saada esimese esimesena kõike seda asja, noh nagu noh, minema ja siis on kohutav rahvamass ja selline ilm ja ja ei ole veel sellist nagu tunne tekkinud sellest viilist publiku hulgas ja meil endil ka poisi oli niimoodi, et ütlesid filiste tekkinud. Me tegime lihtsalt seda, mida me nagu jõudsime, aga kuidas tundsite, kas publikule kohale jõudis? No eks ta jõudis ja muidugi oleks olnud nagu näiteks kolmandal päeval, siis oleks, on kindlasti juba paradiis, nad elavad tänase päevaga alles ennast sisse. Natukene külmavõitu oli, aga mis seal ikka? Ma usun, et kõigile siin esinevatele eesti rokkmuusikutele peaks esitama kindlasti ühe küsimuse, on nimelt, kuidas on mängida nii hea masinapargiga, tähendab nii võimetusega. No see on muidugi fantastiline, olgugi et meie ei jõudnud soundtrack'i alguses teha ja sellepärast läks asi. No ma ei ütle, et aia taha ta tuli väga hästi välja, aga meil laval oli väga võõras tunne, kuna me ei kuulnud, ütleme kitlit mina trummi taga ei kuulnud laulu. No ühesõnaga, jõudnud kõike ära kontrollida, nii et see oli selles mõttes õudselt raske, aga muidu üld üldmõttes kogu värk on muidugi fantastiline. Ma olen muidugi varem sellise aparatuuriga mänginud Hispaanias ja Soomes. Aga praegu Liidu mastaabis on see noh, täielik Ameerika. Sa oled hiljaaegu mängimas Soomes saarlasena rockil, aga kui sa võrdled kogu seda atmosfääri ja kõike muud, mis siia juurde kuulub neid kahte festivali Tallinnat, mis käima läks sinu bändiga ja saabusele rocki, mida võiksid öelda. Ei taha küll oma Soome kolleege nii-öelda noh kuidas nende solvata või, aga aga saabas, algarok tundus praeguse meie festivaliga niukene paras küla pidu olema. Palju seal publikut oli? Kuskil 4000 ringis. No sina oled meie rokkmuusikas omamoodi kangekaelne kuju olnud, sellepärast et sa oled selle heviliini peal püsinud väga kaua. Ja ma usun, et veel võib-olla neli-viis aastat tagasi ei olnud ametlikes ringkondades sugugi soositud esineja, räägi, kuidas sa oled jaksanud läbi kõigi nende aastate tulla, sellepärast et alles nüüd perestroika ja glasnost seal oled sina ka, võib-olla alles täiel rinnal saanud mängima ja esinema hakata. Jah, eks ta niimoodi ole noh, ma lähen seda asja nagu tratsinud ja, ja noh, eks üksjagu põikpäisust on ka kaasa aidanud ja on olnud ka selliseid kaotusi, kus tahad kõik maha panna ja käed üles tõsta, öelda, et enam ei jõua, aga siis on jälle tekkinud mingisugune klõps, et, et nagunii kaua juba on tehtud, milleks siis alla anda, tuleb ikka noh, nii-öelda edasi panna ja nii ta on läinud. Sa hakkad lähenema 40.-le eluaastatele, aga ikka teed hevi, kas natukene juba ei taha suunda muuta või tahad lõpuni minna heviga? No kui, kuivõrd palju ma nüüd seda hevi teen, selles on võib-olla rohkem ikkagi haad, rokki, sugemeid, see, mis ma kunagi ornamendiga olen alustanud. See mul on ikkagi veres ja võib-olla tuleb aeg, kui ma pöördun, noh nii-öelda selle vana hea juurde tagasi praegu aedne sa nõuad ja ma saan rohkem ennast välja rabelda. Jah, kuulates seda juttu ja meenutusi muide, küsijaks oli Tiit Karuks 88.-st aastast, siis tundub Jaak, sul oli õigus, et Gunnar tegi ise ka viite ornamendi. Nädala tagasi jah ja Gunnar tegi ka viite lõpust. Sattus mingi ajahetk, kui me hakkasime tegutsema siukse ansambliga nagu kompromiss. Ja Gunnar sel hetkel ei olnud mingisugust tegevust ja kutsusin Kunderi kompromiss pluus mängima klaverit ja suupilli. See oli 89 aasta, nüüd aasta pärast seda üritust ja Gunnar oli peaaegu aasta aega kompromaal, siis kus ta siis laulis, mängis suupilli ja kompromissiga, me tegime põhiliselt ainult bluusi ja souli. Et see päris päris selline läbi ja lõhki hevimeeste ikkagi ei olnud, et ta oli muusika suhtes õnneks suhteliselt paindlik ja see hevi oli lihtsalt see, et oli tud põlvkond oli kasvanud sellise Gunnari hevi vaimustuses ja samamoodi ostnud pilte, plakateid ja nende jaoks oli loodudki selline illusioon, et kraps ongi otsast lõpuni ainult hevi, mida ta tegelikult ei olnud. Jah, mina näiteks. Täpselt millal, millal see raudmehe plaat tulijat 80 oli kaheksanda keskel kuskil neli viis ja ja mäletan, kui naabripoisil oli Saaremaa suvilas, ütles, et ma lasen seal midagi eriti vinget. Ja siis läksime ja kuulasime siis raudmehe plaati ja mul oli ikke karpika totaalselt lahti, sellepärast et ma ei olnud midagi, midagi sellist ei olnud ma veel eesti keel sellega kuulnud, et, et küll ma olin, olin raadiost kuulnud mingisuguseid siis Soome raadiost, mingisuguseid? Ma ei tea, ma ei kujuta ette, mõtle krõõda, airolmeid, aero meid. Aga, aga midagi eestikeelsena tundus kuidagi eriti võimas plaadikate ka veel, noh, see oli, see oli, see oli selline, mida meiesugused. Well täid, ametlik diskograafia ütleb, et album põlemine, LP meloodia 88 Vaid kaheksa võis olla küll jah, aga ootatavat vinüüli peal, kas see album võis olla 88 lugu iseenesest, vaata, see oli vene aeglase plaadi valmimine lindistuse valmimisest, need on kaks täiesti eri asja platsis, tihtipeale tulla ka kolm aastat hiljem välja see see võiks küll olla, et ka sellele naabripoisil oli ka mingi kassett, et ma olen praegu lihtsalt aja, pildid on kokku jooksnud. Aga lugu, mina arvan ka, et see oli pigem 85 hääli. Sest et ma ei noh, 88, ma mäletan seda rock summerit väga hästi, kus ma käisin, kraps mängis seda, see on mul meeles küll, et aga see oli tunduvalt enne minu meelest. Aga noh, eks see aja joon ju muutub pikapeale häguseks. GG tekkis sellest, et Magnetic bändist sai kusagil kellelgi ikkagi siiber ja seda Hakati ahistama, no õnneks on säilinud ametlikud dokumendid ja ma olen neid oma silmaga näinud, mis on saadetud filharmooniasse ja siis filharmoonias tuli võtta vastu otsus. Kui ma lugesin seda dokumenti, siis seal dokumendis oli umbes kirjas selline fragment, et et Gunnar Graps on saanud hakkama igasuguste sigaduste jubedustega nii põhjas, lõunas, läänes või idas ja et nüüd on kõik, et kannatus on nüüd lõppenud, et nüüd tuleb midagi radikaalset ette võtta. Ja nähtavasti ka selleks hetkeks oli selline kõigi kõige suurem Gunnari populaarsus ka Venemaal. Kahanemas olid peale tulemas ka uued vene hevibändid, keda oli ka võimalik müüa, et kraps ei olnudki ainuvalitseja Venemaal. Et siis oli seda otsust nagu lihtsam vastu võtta ja siis harmoonias võetigi vastu otsus. Magnetic Band tuleb laiali saata. Tahaks veel täpsustada ühte ühte väidet, et et üldiselt nende Venemaa tuuridega ja suurte esinemistega ning tolleaegse muusiku ametiga seostub automaatselt ka alkohol. Pehmelt öeldes räigelt väljendudes karm tinapanemine. Väidetavalt kraps niisugust asja oma bändides ei lubanud, ehk muusikud pidid olema laval kained ja ja noh, igati adekvaatselt. Kas sa kas oli alati niimoodi? No salaja sai ikka juua, pandi uksed lukku, pidi parooli koputama, siis sai sisse, kui kull tuli, siis pandi lauad pudelid laual. Päris nii, nii hull see ei olnud, aga kui Gunnar oli Maxima alistada, tahtis ka ja nõudis, et ka teised, kes tema ümber on, annaks endast maksimaalsed. Et see resultaat kõik kokku oleks maksimaalne, siis Gunnari puhul ma võin öelda, et nii kaua, kui mina olin sealkandis 80 81, siis Gunnar ja alkoholi tarbimine piirdus šampuse pitsi, konjaki ja toidu kõrvale mõne veiniga. Et Kunnerit viina joomas näha 80. 81. aastal. See oli, oli võimatu. Teatud viiteid leiab Mihkel Raua elulooraamatust elule, mis Gunnar Grapsi tema kuulsuse tipphetkedel Venemaal ümbritses. Küll mitte detailidesse laskudes ja ma ei tea, kas see materjal jõuab ka Grapsi enda eluraamatusse, kui see millalgi tulevikus ilmub. Aga tead sina sellest midagi, kasvõi kasvõi lihtsalt pilt tee meile ette andes. Kui šõu lõppes õhtul, mis juhtus, kas uskuda, et ta lihtsalt magama läks puhkama järgmiseks päevaks välja? Kui kuigi kontsert oli tõesti palju, on, on raske uskuda ja pigem oli ikkagi hotellituba ja siis seal taga käis liiklus, mis koosnes põhiliselt ikkagi naisolevustest. No mitte ainult ütleme, et see mitte seal olid naisolevused ja olid ka kohalikud funktsionäärid alates siis kohalikust konjakivabriku direktorist, lõpetades kohaliku rajooni parteikomitee esimehega. Et see oli ikkagi linna suursündmus ja sissejuhatav pidi tulema kohaliku rajoonikomitee esimees oma abikaasaga näitama, et ta tunneb ka Gunnar Grapsi ja see oli selline. Ega need ei olnud ja siuksed puhtalt joomised, hoidis ennast väga, ta hoidis väga oma häält, et kui sa ikka öö otsa tina paned ja järgmine päev on kolm kontserti, siis sealt tulebki sooja õhku ainult. Ja kuna Grapsi lood ikka nõudsid sellist sellist hääle pinget, et seal ei olnud lihtsalt seda joriseb midagi ära, et sa pidid vanema ikka ülemises registris ja niimoodi kolm tundi iga päev siis joomine ei tulnud kõne alla. See, mis puudutab teisi pillimehi, kaasa arvatud, ka mina võin öelda, sai võetud. Mul olid külas Jaagup Kreem ja Jaak Ahelik. See tund nagu ma kartsin, läheb linnulennul. Ehk me võiks, võiks tegelikult ju veel jätkata ja jätkata, aga aga jätame siinkohal katki. Kas tead, sa jaak, millal Gunnar Grapsi raamat lõpuks valmis saab, kas sa oma värsket infot? Ava selle raamatu kohta nii palju infot, et Margo Vaino teinud tõesti nii põhjaliku töö, et tal oli siin juba tükk aega tagasi kokku seda materjali 1000 lehekülge ja üksi kirjastajale nõus välja andma sellist sellist raamatut, et kõik tahavad piirduda 300 siis maksimaalselt 350 lehega. Ja kes on nüüd see inimene, kes viskaks võib-olla kaks kolmandikku paremat osa sellest raamatust välja, sest kõik on hea. Et minu meelest seisab selle raamatu välja, on selle taga, et et leida toimetaja, kes selle materjali nüüd niimoodi ära toimetatakse, et ta oleks ikkagi tehtud hindele viis pluss. Meie eritunni lõpetuseks jääb mängima veel üks Gunnar Grapsi lugu ja see on siis nõndanimetatud hevi või haar Trocki aegadest pärit, kaob kõik, millest oma versiooni tribuutkogumikule on teinud. Jaagup Kreem ja Terminaator. Kuna Jaagup on siin kohe käepärast, siis, siis sinu käest on ka hea küsida, miks Teie valik niisugune oli. Kõik, kes Grapsi kaverdasid, said õiguse ise lugu valida. Miks teie selle võtsite? No kõigepealt ma tahaks öelda, et nende Jaagup Kreem ja Terminaator vaid pigem Henno kelp terminaator, sellepärast et Henno tuli selle mõtte peale, et, et tehase just sellise Se hevilugu nagu hoopis teistmoodi, aga miks see lugu sellepärast et esiteks, kui oli Grapsi siis tribuutkontsert lauluväljakul mingi mingi aeg tagasi õllesummeril vist siis siis ma laulsin seda lugu ja see lugu mulle miskipärast ta meeldib, iseäranis see refrään. See on juba juba lapsepõlvest, ta meeldis mulle isegi vaat et rohkem kui see valgus, sellepärast et see kaob kõik kõik ka, et see on selline. Mäletan, kuidas kontserdil seda kaasa karjusin, nii et vähe polnud. Jaa jaa. Rifon hea ja ajalugu on hea ja mõte on hea ja sellepärast saigi valitud. Me mängime järgmises tunnis kindlasti ka Gunnar Grapsi ennast ja, ja igati loogiline valik on raudmees, sest seda lugu ei kaverdada tribuut kogumikul mitte keegi, mis sest, et palju sa ütlesid 160 pluss Eesti muusikud läheb kaasa ja veel mõned välismaalt, ka. Keegi ei söandanud millegipärast seda lugu teha või, või tead sa tagamaid, proovisid sa kellelegi ikkagi raudmeest ka pähe? Määri proovinud ma ei proovinud, Ma ei pakkunud kellelegi peale viskama, kui siin välja doktor noormanni puugi kompanjoni, mõtlesin, et saaks nagu lugu, mis neile sobiks. Aga kuidagi sattus, nii et keegi ma ei usu, et ei söandanud, ei ole nagu sellist. Ma arvan, et see Grapsi muusika siis oleks võinud teha ühtegi lugu. Et ma arvan, et pigem on see, et, et see igalühel oli seos mingisuguse või nägemus mingist oma asjast ja lihtsalt sattus niimoodi, kuigi selle looga oli ju täiesti noot olemas ja mul oli viimase hetkeni soov ja tahtmine, selle loo oleks esitanud koor koos Arsise kelladega. Ja lihtsalt aja nappuse tõttu neid suuri laevu ei keera, ühe päevaga jäi see tegemata. Kuna nuut on olemas, siis ma arvan, et see võimalus saab ära kasutatud. Ja kahelikke Jaagup Kreem, aitäh tulemast, aitäh kutsumast.