Tere päevast, lugupeetud raadio, kahe kuulajad, suur rõõm, han olla teiega koos jälle ühisel lainepikkusel. Raadio kahe keskpäevane nädalavahetuse laupäeva saade poolt ja vastu alustab taas. Suur tänu, oli kõik kõikidele endale, kes eelmise nädala maksude maksmise saatele kõvasti kaasa mõtlesid ja luban, et sama põhimõtet kui enamgi veel on tulemas ka tänane saade. Rahast räägime edasi, aga nüüd muutub asi veel keerulisemaks. Veel isikliku maksime, räägime sellest eurost, mis on kõikide meie taskus. Ja kõigepealt see üks suur põhiline küsimus, mille üle me siis täna poolt ja vastu vaidlema hakkame. See kõlab nii. Kas eurotsooni päästmiseks võib alustada niinimetatud raha juurde trükkimisega ja stuudios? Siin on kaks meest, Peeter Koppel, kes on SEB privaatpanganduse strateeg, kes arvab, et jah, põhimõtteliselt võib trükkida juurde ja Kalev Kallemets Tallinna tehnikaülikooli majandusdoktorant, kes arvab, et ei tohi trükkida juurde nii palju ma ütlen praegu, et ära me jõuame raha juurdetrükkimise põhimõttelise küsimuse juurde pisut hiljem alustame, härrased, võib-olla sellistest lihtsamatest asjadest, mis aitaksid, võib-olla inimesel ta selle küsimuse kontekstis häälestuda. Kõigepealt räägime, räägime nagu kate varadest ja nendest asjadest, mis seda raha nii-öelda tagavad. Need on kõik, mäletame väga hästi, kui kroon alustas kunagi, siis räägiti, kuidas kroonine on kattevara, eks ju. Kullas Eesti Mets mühiseb suuresti Eesti krooni toetuseks ja nii edasi. Kuidas on eurose üks ühine süsteem mitme Euroopa riigi vahel? Sellist klassikalises mõttes tagatud raha tänapäeval praktiliselt ei eksisteeri, see on tagatud põhimõtteliselt keskpankade ja valitsuste ausõnaga ja põhimõtteliselt, kui me hakkame otsima seal mingisuguseid selliseid nagu reaalsemalt tunduvaid tagatisi, siis need tagatised ongi õigus seda ravimit investeerida, seda raha trükkida ja õigus koguda makse. Et selles mõttes, et kuskil on paberrahal mingisugune selline füüsiline tagatis sellises maailmas me selgelt tänapäeval ei ela. Millal sa maailma otsas, ei ma ma natukene korrigeeriks, aga jah, see põhimõtteliselt see maailm sai otsa siis, kui USA Föderaalreserv Richard Nixoni ohtusega 73. aastal sulges nii-öelda kulla akna, et ja Bretton Woodsi süsteem lõpes sellega lõppes see, kus raha oli reaalselt tagatud, kus föderaalreserv, kui talle esitati nõue maksta selle eest raha kullas lõpetas selle kullamaksmise dollari eest ja siis oli dollari tall sai ühe untsi 35 dollari eest. Tänaseks on 1500 dollarit, eks ole, hind. Kas see tähendab seda siis, et ka krooni ajal me alati tegelikult puru silma jaga see kattevara jutule. See on siiski olemas, selles mõttes ma tahan natukene Peetrit korrigeerida, et see katab ära, on olemas ja nii föderaalreservil dollarilt kui ka eurol on oma kate vara olemas. Et eurokattevara näiteks on 3200 miljardit dollarit. Eurol on kattevara, mis on päris oluliselt 17 protsenti kullas ja väga oluliselt määral erinevates võlakirjades, mis on halb USA-kate vara suhtes ja selles suhtes ma olen kriitiline, on see, nende kattevara on väga, väga suured varal valitseb USA enda valitsuse võlakirjad valdavas osas USA enda valitsus ehk et keskpank lihtsalt ostab valitsuse võlga selleks et valitsus oleks raha, mida kulutada. No selles mõttes jah, mingisugune selles mõttes justkui kattevara eksisteerib, aga kui me räägime süsteemist kui sellisest, siis selle süsteemi põhimõte on siiski see, et mingisugust täies ulatuses katmist ei ole ausõna komponent. Ja see usalduse komponent on selle käibel oleva raha juht juures, see, mis on nii-öelda see kõige tähtsam Aga kuidas üldse siis kokkuvõttes teatakse, teatakse, eks ju, et kui palju on eurosid välja antud, kusagil on see number niimoodi suure emanumbrina on olemas, et kokku on ringluses nii ja nii palju ühikuid eurosid, millest siis sellised kupüürid, sellised kupüürid, selliseid kupüürid, mündid, mündid, mündid moodustavad sellise massi? Noh, mündid ja kupüürid moodustavad niikuinii kogu sellest rahamassist, võib-olla viis ja kuus protsenti, eks ole. Sest seal enam paberi peal, eksju, enamasti arvuti arvutis ja seetõttu ma tahangi küsida, kas lõppkokkuvõttes on kusagil ikkagi täielik pilt olemas sellest kui palju seda eurot? Vaata veebis on kas Euroopa keskpanga koduleheküljel või on föderaalreservi koduleheküljel, need balansid on ilusti olemas. Nad käivad kõikide kogu aeg, mingite panga kuskil omavaheliste mingit liiga on nii palju, kui on minu pangaintressid mulle lubanud lühiajalise hoiusest. Kas see kõik kusagil on olemas korraga onlainis pidevalt? Ütleme nii, et see ei pruugi olla reaalajas seal täpselt mingisugusest Igal päeval vähemalt nagu fliritakse ja mida, nagu me see keskmine intressimäär, raha nagu paikapanemine, see, mida nagu Federal reserv ja Euroopa keskpank teeb ja mis nagu mõjutab Euribori ongi see, et iga pangapäeva lõpuks pangad omavahel ja siis keskpanga suhtes kliirivad oma need arved, nende kohustused ja, või siis plussid oleksid nagu kas välja laenatud või sisselaenutus, selleks, et bilanss oleks nullis. Ja see raha nagu hind ongi see keskne keskpanga poolt määratav välja laenatava raha hind, pluss on siis veel kommertslaenude hind, mida on Libor. Kuid mille alusel siis pangad omavahel lahenevad, aga see keskmine mismide poolt laenatakse keskpangalt see, mida paneb keskpank paika. Läheme tänase selle küsimuse juurde natukene sammukese lähemale, mida tähendab tegelikult raha siis juurdetrükkimine, kui me oleme kuulnud seda, kuidas seda tehti Ameerika Ühendriikides, eks ju. Ja nüüd küsimus siis Euroopa puhul, et kas seda peaks tegema, mida, mida see tegelikult tähendab, kui me teame, et see sularaha kogus iseenesest, nii nagu Kalev ütles, on ju alla 10 protsendi. Raha trükkimine ei tähenda seda, et kuskil pannakse trükimasin tööle vaid raha trükkimine. Trükimasina ilmselt trükib ju kogu aeg. Trükimasin trükib kas või kogu aeg sellepärast et arvestades seda kupüürid kohtumiskäibel on, need kuluvad, need hävivad ja neid tuleb asendada, et see on täiesti loomulik protsess. Mis puudutab raha trükkimist, kui, kui, kui sellist, kui mida nimetatakse peenemalt kvalitatiivseks molekulaarpoliitika leevendamiseks siis see tähendab tegelikult seda, et keskpank ostab riigivõlga ja keskpanga bilanss sellega seoses suureneb, ehk siis sisuliselt ostetakse seda riigivõlg ka uue loodud raha eest, need on küsimused. Miks seda tehakse või miks seda peaks tegema, miks seda võiks tehakse või miks seda tehakse kohati? Kohati mingisuguse paanika maandamiseks on see, et riigid on võtnud võlgu, riigid on võtnud võlgu teatud intressitasemega, ütleme näiteks neli protsenti. Nüüd, kui turud neid riike enam ei usalda, siis nende intressimäärade tase tõuseb näiteks seitsme-kaheksani. Ja kui sa oled võtnud võlgu neljaga, pead seda refinantseerima kaheksaga, oled sa suhteliselt õnnetus olukorras, võid jõuda maksja surmatuseni. Nüüd keskpanga tegevus antud kontekstis olekski suunatud sellele, et ta looks konkreetse piiri Nendele riigi võlaintressidele. Aga loomulikult, et see ei saa toimuda päris nii, et et keskpank ongi nii-öelda igatepidi viimane võimalus ja, ja tekitabki nii-öelda raha juurde trükkimisega hävitada probleemi ära. Et see peab siiski toimuma äärmiselt distsiplineeritud koos kärbetega ja, ja noh, põhimõtteliselt aru saama ka sellest, et et ei toimu mingisugust üleüldist võlgade kinni maksmist või täies ulatuses ära infleerimist No ehk siis teisisõnu sa juba jõudsid mingi selle peamise küsimuse juurde, kas eurotsooni päästmiseks võib alustada niinimetatud raha juurdetrükkimist, siis siin oligi põhilühikene seletus, miks seda võiks sinu arvates teha. Ütleme nii, et see ei ole võib-olla päris otsene põhjus, vaid, kui probleemiks on võlg, võlg on finantssüsteemis, pinge, niikui pinge on liiga suur, siis ühel hetkel see pinge tahab kuskilt välja saada. Nüüd see pinge võib tahta välja saada šokkidena krahhidena igasugust, äärmiselt ebameeldivate ebameeldivate, nii-öelda sündmustena, pinge väljalaskmiseks on majandusteoreetiliselt nii-öelda kaks sisulist võimalust, kui hästi lihtsalt öelda deflatsioon ja inflatsioon. Deflatsioon tähendab põhimõtteliselt üleüldist hinnalangust ja seda, et kõik, kes suudavad, maksavad oma võlad ära. Kõik, kes ei suuda, lähevad pankrotti ja süsteem puhastab selle läbi. Inflatsioon tähendab üleüldist hinnataseme tõusu. Mis siis põhimõtet selliselt tekitab sellise situatsiooni, kus võlgu on lihtsam maksta, sellepärast et raha ostujõud on vähenenud. Nüüd loomulik Võldu oldi ennem eks ju 100 ühikut siis nüüdse 100 ühikut lihtsalt tuleb kiiremini kätte. See 100 ühikut tuleb kiiremini kätte, nüüd on, küsimus on selles, et millist neist kahest valida nüüdse deflatsiooni tee tundub sellise nii-öelda viisaka ja konservatiivse ja, ja austria koolkonda armastava inimese jaoks nagu loogilisem. Eestis kas 2008. aastal ju põhimõtteliselt ja sealt edasi selle kriisi ajal tegelikult toimub? No põhimõtteliselt küll jah, nii, aga mis puudutab, ütleme sellist kui, kui nüüd vaadata seda Teplatsioonilist survet või seda deflatsioonilist allakäigu spiraali, kuhu minu arusaama järgi Euroopa on juba sisenenud siis see ei ole miski selline, mis oleks nii-öelda laiadele massidele talutav. Sellepärast et see tooks ahel, pankrotid, mass, töö puudused, alafinantseeritud pensionisüsteemid, alafinantseeritud riigieelarvet just siis, kui võimalik, kool noh, paljud inimesed on sisuliselt tegemas sotsiaalsel redelil samme allapoole. Nüüd kui me võtame inflatsiooni, siis ega ta ei ole tegelikult deflatsioonist oluliselt parem oluliselt parem lihtsalt vist üldse lihtsalt no ütleme nii, et lihtsalt ta teoreetiliselt võib-olla mugavam taluda, sellepärast et valu jaotatakse pikema aja peale. Säästjad põhimõtteliselt jah, nad saavad oma vitsad kätte ka kui deflatsiooni puhul, kui nüüd nalja visata, kui deflatsiooni puhul kannatavad absoluutselt kõik ja see on väga valus, siis inflatsiooni puhul võib-olla kannatajate põhimõtteliselt väiksem, seda enam siis, kui inflatsiooniga käib kaasas hea majanduse nominaalkasv. Nüüd päästja põhimõtteliselt kindlasti ennast inflatsioonilises keskkonnas hästi ei tunne, aga minu seisukoht on see, et kahest väga halvast valikust, millest emb-kumb, on täiesti vältimatu uni on inflatsioon tõenäoliselt mugavam taluda. Lihtsalt sellepärast, et kui ma võtan kas või ajaloolise konteksti siis seitsmekümnendatel aastatel ühend Ühendriikides pärast kullastandardi ärakaotamist. Aastane inflatsiooni määr oli kahekohaline, oleks sinna 15 protsendi juurde elatiga ja saadi hakkama. Nüüd, kui me võtame sellise suurimad inflatsioonilise tuumatalveintsidendi, mis meil eelmisest sajandist võtta, siis see on suur depressioon ja lihtsalt inflatsiooniline kontekst oli laiadele rahvamassidele oluliselt paremini talutab kui deflatsiooniline kontekst. Ning põhimõtteliselt, arvestades seda, et euro kui selline on rajatud nii või teisiti natukene sellisele õnnetule vundamendile või teatud komponendid, mis seal peaks olema, jäeti poliitilistel põhjustel põhjustel välja siis ma ei näe ka mingisugust probleemi selles, et see euro oleks strukturaalselt mõnevõrra nõrgem, kui ta praegu on. Mina ma ei, ma ei nõustu Peeter sellega, et sa nimetad seda suurt depressiooni deklatsiooniliseks et ma arvan, et see ei ole nagu noh, rangelt võttes täpne, et seal oli mitmeid muid faktoreid, mis seal kaasa mängisid. Ja, ja see kontekst nagu mida pidevalt nagu mõnevõrra esile tuuakse, et see ei ole kindlasti nagu täpne, selle hoopis teine kontekst. Et kui sa rääkisid pikalt luba mul nagu pisut pisut kommenteerida, et ma, ma ei näe nagu seda nii selgelt vahet, eks ole, kaks eri suunda, et ma näen, et see pilt on natukene komplekssem, et et, et meil on võimalik kuidagi neidest laenudest välja pääseda. Kas, kas siis raha trükkimisega ühtepidi või siis jah, nii sihukse deflatsioonilist, tsükliga, kat, evolutsiooniliselt nii-öelda mitut evolutsiooni meil siin Eestis nagu deflatsiooni noh, oli ikkagi võrdlemisi tagasihoidlikult hinnalangus oli võrdlemisi tagasihoidlik ja, ja suhteliselt lühiajaline, et ja, ja need reformid siiski üllatav on siiski teostatav, teostatavad ühiskond rannas kiiremini nii mitte ainult riigi poolt, vaid ka, vaid ka erasektori poolt kiiremini kui me tihti arvame. Ma arvan, et need protsessid, kuidas on toimunud Portugalis, Iirimaal. On isegi nagu nagu head positiivsed näited, kus on tõepoolest suudetud minna selles suunas, et kärbitakse kulusid, ühiskond teeb endale selgeks, milliseid vigu me tegime läinud aastakümnetel ja need põhimõtteliselt korrigeerima oma majandust, sest küsimus ei ole ainult nagu selles kas on liiga palju laenu võetud, küsimus on ka selles, milline On majanduste konkurentsivõime, milliseks on aetud inimeste palgaootused, milliseks on aetud kulutuste tasa erinevates sektorites, et seda tuleb korrigeerida ja seda ei saa lihtsalt sellise lihtsalt inflatsioonilise inflatsioonilise protsessiga korrigeerida. Ma arvan, et siin on vaja inimeste mõtlemises tõsiseid muutusi. Et sellised lihtsad monetaar poliitilised lahendused ei ole. Ei ole. Ja ma saan aru, nüüd ma mulle tundub lihtsalt küsin nagu juurde, aga põhimõtteliselt on vaja ju selles protsessis see, kus meil on nii-öelda süsteemis praegu metsik pinge sees, seda on vaja kusagilt lasta välja. Riikide oma otsused võtavad lihtsalt nii palju aega ja nagu me oleme ka näinud, isegi kui need otsuseid vastu võetakse, siis noh, sellest ei piisa, kogu selle surve kogu selle Täna enne siia tulekut Angela Merkeli kõnet Saksa Bundestagis kell üheksa oli, et ma, ma arvan, et ta tõi palju tabama metafoori nendele protsessidele, mis me lähiaastatel peame Euroopas läbi käima. Mis ei puuduta, tähendab, et Eestis me oleme tegelikult eeskujulike riik, eks ole, meil on kulutuste tase on adekvaatne, meil ei ole defitsiiti, millele meil suurt defitsiiti meil ei ole laenukoormust. Aga mitmetes Euroopa riikides on muideks ka Saksamaal enda laenukoormus on ligi 85 protsenti SKP-st ega neil tuleb tõsiseid kulude kärpeid teha ja tõsiseid laenude tagasimakseid teha lähemate aastate ja aastakümnete jooksul. Nende sakslaste elatustase peab langema, et protsessid on nagu maratonijooks, siin ei ole, see ei ole nagu, et teeme järjest nagu siukseid. Kaugushüpet on ju, see on pikk protsess, mis tuleb läbi käia, kus need laenud tuleb tagasi maksta, majandused tuleb restruktureerida jahtinud, peavad olema pankrotid, halvad ettevõtted peavad minema pankrotti, halvad pangad peavad minema pankrotti, need omanikud peavad kandma kulusid. Need inimesed, kes võtsid riskantseid võlakirju, nad peavad kandma kahjud, onju ja nii see peabki toimuma. Ei, ma olen selles mõttes nõus, et need, kes on põhimõtteliselt teinud halbu valikuid, et need peaksid selle eest kannatama, mis puudutab, ütleme seda pikka ja, ja sellist järk järgulist olukorra lahendamist siis poliitikute kontekstis on see tundub see täiesti loogiline, nad istuvad maha, nad arutavad, nad ütlevad, meil on probleem, lahendame seda nii, nii. Paraku mis on nii-öelda siin probleemiks, on see, et mina isiklikult istun iga päev paari värvilise ekraani, tagaturud ei ole võtnud mitte Ühtegi sellel aastal Euroopa Liidu Euroopa keskpangasuunalt tulnud sammu sellisena, et nad seda usuksid, jalad jätkavad, jätkavad ebausaldusväärsete riikide võlakirja tootlus nii-öelda kõrgemale lükkamist, justkui need lähevad kõrgemale siis põhimõtteliselt see maksesuutmatus ja see probleem, kui selline, see, see pinge teravneb selles mõttes järjest. Et kui minu jaoks nagu päris varsti ei suudeta seda usaldust mingisuguses nagu väga konkreetses kontekstis taastada sellega ei nõustu, siis annab ühel hetkel päris päris mingisuguse äärmiselt sellise korraliku šoki võib raputada tervet finantsmaailma, ühel hetkel mingisuguse riigivõlakirjaoksjon ebaõnnestub, mingisugune suur pank sõna otseses mõttes muutub maksja suutmatust suutmatuks. Me mäletame 2008. aasta sügisest ilmselgelt seda, mis juhtub, kui üks komponent tõmmata vahelt ja põhimõtteliselt mul ei ole raadioeetris kahju maha öelda, seda, et seltsimehed, kas te saate aru. Me olime kolme päeva kaugusel sellest, et ühestki pangaautomaadist ei tuleks enam mitte ühtegi rahatähte. Me olime kahe nädala kaugusel sellest, et poes ei oleks enam piima. Sellist jama ei ole vaja enam. Mis tähendab seda, et selline järk-järguline lähenemine ja elustandardi Alundamine järk-järgu järk-järgult ja arutamine intellektuaalselt huvitavatest skeemide nii-öelda väljatoomine, et kõik on tegelikult palju keerulisem ja saame hakkama küll. Minu meelest see ei toimi. Need on kaks võimalust. Kas elustandardi alandamine toimetatakse eurooplastele kätte valusalt kiiresti läbi läbi ebameeldivate inflatsioonilise šoki, mis mitte kellelegi ei meeldi või tõesti natukene rahulikumalt läbi selle, et säästude ostujõud väheneb ja lõpp lõppkokkuvõttes kas on nii dramaatiline, sellepärast et lastud siis on lõppude lõpuks võimalik neid ka paigutada mõnda teise Oluudasse. Igastahes ma isegi, kui see on intellektuaalselt huvitav, siis see arutelu, et kas Euroopa liidus nagu raha juurde trükkides siis praktiliselt ei ole võimalik, et kui vaadata, mis on SEB nagu roll Euroopa Liidu lepingu järgi, siis nad ei saa seda teha. See peab toimuma lepingu muudatus selleks, et Euroopa keskpank saaks oluliselt agressiivsemad võlakirja ostu teha, et kui nende praegune võlakirjade ostumaht on siin kuskil 200 miljardit eurot on ju, ja USA föderaalreserv ostab aastas sadu ja sadu isegi 800 miljardit dollarit Tartusse sain võlakirju, siis need on hoopis teised mahudeksele, et ehk et sellise ulatusliku ja Euroopa keskpank on ütelnud, see on nende ajutine likviidsuse taastamise programm, mitte nagu püsivate positsiooni võtma isegi programm. Ja ma ei näe, et Euroopa keskpangal oleks praegu õiguslikku alust, et sellist massiivset trammi teha ja sellel ei ole osutunud uus president tragi ega ka ma ei näe, et selleks oleks Euroopa poliitikute ehk et otsustajate nagu seas valmisolekut, et reaalselt teha lepingu muudatus ja see on võrdlemisi mahukas protsess. Õiguslikku alust ei olnud ka näiteks aidata sellisel kujul, nagu seda tehti Portugali ja Iirimaad. Ometi leiti meetod, et see teha ära. Nüüd on küsimus selles, et kui minusugune inimene näeb potentsiaalselt seda, kuhu nii-öelda turud võivad olukorra pressida et kas siis Euroopa keskpank, kus sisuliselt on ilmselt üks nagu parim ajupotentsiaal planeedil ka nagu teatud kontekstis nagu koondunud kas nad jätkavad sellise religioosse dogmaatika ka olukorrale lähenemist või nad teevad ka midagi või siis me küsime ühel hetkel neilt nii-öelda härrastelt, kui me istume ilma elektrita lõkke ümber, et kuulge, et oleksite võinud midagi teha. Ma ei, ma ei ole nõus sellega, et ma arvan, et sellised dramaatilised olukorra kirjeldused ei, ei ole adekvaatsed ja, ja ma arvan, et see kirjeldus ka, et kolme päeva kaugusel sellest, kus automaadist raha ei saa, et ma arvan, et see ka ei ole tõene, et jah, 2008. aasta oli nagu suur šokk ja see oli omakontekst, seal oli mitmetes asjades oli see kontekst, eks ole, ja ma arvan, et see seesama olukord ei kordu isegi kui, ütleme sotsiaalselt insener all on ju üks suuremaid saksa prantslase panku nagu ütleb, et et Lähen nüüd pankroti, eks ole, ma ei suuda nagu enda enda kohustusi katta, eks ole, et maksta tagasi ja siis toimub mingi pankrotiprotsess. Raske on näha, et, et see viiks nagu selleni, et pangad nagu siis oleksid nagu võimetud, me nägime, et üks suuremaid Leedu pankasid, noorest pank, läks pankrotti, toimub varade ümberjagamine. Aga maailm ei saa otsa. Maailm ei saa otseselt, ma võib-olla olin liiga väike pank lihtsalt. No ilmselgelt see oli äärmiselt väike, kui maailma konteksti vaadata, mis puudutab, ütleme seda, et kolme päeva pärast et 2008 oli asi nii hull, et kolme päeva pärast ei oleks enam automaadist raha tulnud. See ei ole minu välja mõeldud, et see pärineb ikkagi poolsonilt, kes nagu Ühendriikide küll veidi teise ametinimetus, poliitik, eks ole, suuresti kes oli poliitikaga, kellel oli, kes olles olnud ennem ise maailma praktiliselt üha olulisima finantsinstitutsiooni juht, sai aru, mida tähendab see, kui süsteemist likviidsuse ära kaob. See, et, et maailma kaubavahetuse aktiivsus vähenes ühe kuuga 20 protsenti. See, see, see ei ole naljaasi. See ei ole maailmalõpp ja aga see ei ole ka naljaasi, et kui ma ütlen, ma olen mingisugune ärimees San Franciscost ja ma tahan saada nahku sealsest sadamast oma laevast, et nii-öelda mingisuguse garantiikirjaga, oma kaupa garantiikirjale on kirjutatud maailma TOP viis panga nimi ja mais ja seda kätte sellepärast, et usaldus on süsteemist täiesti kadunud. Raha pankade vahel nii-öelda oma omavahel omavahel ei liigu ette, see selles mõttes ei ole, ei ole naljaasi ja minu meelest noh, ütleme mulle nagu tundub, et see pinge süsteemis on läinud piisavalt suureks selleks et oleks vaja natukene aktiivsemaks Tegutsemiskuidas pinge selles süsteemis kasvab, kas, kas seda ei kasvatage samasugused teie enda kolleegid nende värviliste monitoride ees, sellepärast et vaatame plaani ei ole tõenäoliselt viimase kahe kuu jooksul juhtunud Prantsusmaaga midagi sellist, et ta Kreeka järel või kõigepealt siis Itaalia ja nüüd vaikselt, eks ju. Prantsusmaa ootab oma järge kusagil siin detsembri keskpaigas, jaanuari alguses, et nemad nii-öelda letti võtta. Aga siin tuleb vaadata seda, et kes on riigivõlaostjad, kes annavad riikidele laenu, need on investorid ja kui mina investorina ei usalda Kui tema, kui tema pensionärina ei usalda enam Kreeka riiki, siis tal on täielik õigus müüa oma võlakirjad ja see on täiesti õige ja sellepärast, et inimesed müüvad oma võlakirjad ja ei leita nendele ostjaid, sellepärast tõuseb nende intressimäär. Et see on selles mõttes täiesti õige, on inimestel müüa oma võlakirju, mis on nende omand. Institutsionaalse institutsiooni Reaalse investori esindaja siis noh, üks asi on erainvestor või selline nii-öelda pensionit, kui ma olin institutsioon, mina olen investor, kes võtab, teeb otsuseid nii-öelda kellelegi eest, võib-olla kellegi teise rahaga ja ma annan teatud riigile võlga ja ma ei usalda seda riiki enam nii palju, siis on täiesti loogiline see, et järgmine kord kui modelle, võlgana. Ma tahan suuremat intressi, sest olen kasvanud riski ja selles mõttes, et hästi populaarne, ma arvan, et minuga on nii-öelda vastuväiteid, aga siingi täiesti hästi populaarne on süüdistada spekulandid tegid et samad spekulandid on need, kes annavadki nendele nii-öelda riikidele laenu ja, ja ajaloos on olnud sõna otseses mõttes spekulandi roll. See, et spekulant sellega, et ütleb, ma ei anna sulle sellise intressi gram laenu kutsubki nii-öelda riigikorrale. Ehk Sarkozy viha nende vastu on täiesti kohatu. See on sisepoliitiline, pigem ma ütleks, et see on sisepoliitiline. Ma ütleksin, et see on ebakompetentsus finantsturgude alal. No mina, mina siiski natuke teise kogemusega, ma arvan, et seal on rohkem poliitiline kui, kui ebakompetentsus, et mees on väga tark, tegelikult. Olgu peale, aga, aga, ja me ei jõuagi ilmselt. Kuigi me ei saa teada, mitu päeva seal tegelikult oli, selles puuduvad, kui kaugel, kui kaugel see sularaha väljavõtmise peatumine tegelikult oli, kas see oli siis kolm neli või, või, või viis päeva mida see Eesti kontekstis tähendab üks ja teine versioon, inflatsioon, deflatsioon, meie hinnad on pannud lausa kolme hobuselise kaarikuga siin peale seda kriisi minema ja, ja me teame, kui vägevad need inflatsiooninumbrid on, kas see, kas see suudab olla sellest veel kuidagi üle või arvestades seda, et Eesti inflatsioon on niikuinii kõrge, siis meie võib-olla seda nii kõvasti tunnekski. No ütleme, et meie peamine nii-öelda küsimus minul alati Eesti majanduse kontekstis on, on, on meie peamised ekspordipartnerid sellepärast et me oleme sellise kinnisvarabuumi ja, ja Gibscuttide ehitamisepõhisest majandusest nagu natukene liikunud sinna ekspordipõhise Ma ise Peeter seda ise finantseerinud seda kips kvoodimajandust. Ei ole kunagi ühelegi kinnisvaraettevõttele laenu andmise protsessi juures olnud, nii et küll aga küll, aga mõningaid mõningaid projekte kritiseerinud, aga noh, see selleks on minevik, et see on paraku ära tehtud ja siin ei ole mitte midagi parata enam. Et et Me peame nägema seda, et mis on toimub meie peamiste ekspordipartnerite juures, kui meie peamiste ekspordipartneritel läheb hästi ja seal on nii-öelda nominaalkasv olemas siis noh, ütleme, et üldjoontes saame hakkama. Kui meie peamistel ekspordipartneritel seda nominaalkasvu ei ole ja nii-öelda deflatsiooniline tuumatalv siis pole meil midagi tuumaga. See pole tuumatalv, on ju, eks ole, jah. Ja see tähendab sellist, et mis on see, ma arvan, et sellest protsessist käib praegu läbi Kreeka ja Hispaania ja see protsess võtab neil tõepoolest, ma arvan, et neli, viis isegi võib-olla rohkem aastat aega, kus nende palgaootused vähenevad, nende hüvitised vähenevad ja, ja tööpuudus tõepoolest on ligi 20 protsenti, aga see protsess, millest riik peab oma mineviku vigade tõttu läbi käima ja, ja ainuke nagu viis, kuidas seda vältida, on see, mida, nagu kreeklased hispaanlased varem tegid, olidki, alandasid oma valuuta väärtust, on ju siin öelda, petsid teisi ja ses mõttes seda tehti ka kolmekümnendatel aastatel, muudkui kõik alandasid oma nagu valuuta väärtust, onju petsid teisi, ehk et siis sa saatsid tänu sellele nagu oma kaupa nii-öelda odavamalt välja müüa. Kui kõik maailma riigid hakkavad 11 võidu petma, see keegi ei võida sellest. Tegelikult ju kõigil on ebamäärasus nii suur on ju selle rahvusvahelises kaubanduses. Ei näe küll, et selles inflatsioonitsüklis on ju keegi nagu võidaks ja miks me praegu nagu inflatsioon on? No miks naftahinnad kõrged, miks on energiakandjate hinnad kõrged, miks on puuvill, suhkur ja muud rahvusvaheliselt kaubad kõrged on see, et just USA ongi valinud selle inflatsioonitee. Nad ongi keskglobaalselt nii meeletult rahatrükivead, et see mõjutab kõikide kaupade hindu ka Euroopas. No põhimõtteliselt, mis Dormeid puudutab, siis ma olen täiesti nõus, et osa sellest hinnatõusust on selgitata Ühendriikide selliste suhteliselt vallatute poliitikatega, aga osa on paraku selgitatav ka sellega. Ega siin toormete puhul sellise pakkumispoole peal ei ole ka midagi väga kiita eriti nii-öelda nafta osas, kus väljas Poloppekid keegi enam tootmismahte tootmismahte tõsta ei saa. Mis puudutab, ütleme ka seda sellist konkurenti valimiste, seda, et Ühendriigid raha trükivad siis nii või teisiti iseenesest see, kui nad lähevad sellega edasi ja dollar muutub üha nõrgemaks, üha nõrgemaks, üha nõrgemaks siis tõesti ka see võib viia tavaliselt sealhulgas Euroopa Liidu tekstis konkureeriva nii-öelda devalveerimis oli lihtsalt sellepärast, et ameeriklaste konkurentsivõime on läinud jällegi liiga heaks. Ja samas, mis puudutab, ütleme, neil seda, seda, seda dollarit kui sellist, siis noh, jällegi ka see ei ole ka mitte mingisugune nii-öelda ime valuuta Nadal omadega makromajanduslikult ja 16 triljoni-lise võlaga ikka suhteliselt käpuli. Ja see, kui nüüd ütleme, see dollar langeb, mida see aitab nii-öelda tekitada tekitada seda, et toimetatakse jällegi inimestele mingil moel kohale elustandardi langus, mille ma väga vabandan, enda enda väljendist on nad ära teeninud ja ma pakun, on millega ma pakun, ütlesin talle öelda. Kalev on, olen nõus ja need ja tekitatakse olukord, kus võib-olla hakatakse jälle natukene rohkem tööd tegema, ehk siis tootmisbaas, mis liikus ära puhtalt Hiinasse. Ühel hetkel mingisugused tegelased avastavad, et jälle võiks, nagu Ameerikas ka midagi jälle võiks, tooted ei ole puhas, ainult et et vaatame, kuidas meie kinnisvara kasvab. Võtame pangast raha välja ja käime, käime juuksuris. Nõustun Peetriga selles asjas, et meil siin või mingi geensistliku või mis iganes majandusteooria tõttu on, on pidevaks retoorikas Obama ja igasuguste tegelaste poolt seal Ameerikas muutunud, et see Ameerika tarbija peab välja tulema, võtma enda rahakoti välja, peab võtma krediitkaardi välja. Hea küll siis majandus kasvab, et, et kogu aeg räägitakse. Kui tarbime, siis majandus kasvab, see on lollus. Kui sa suudad toota, siis jõukus kasvavad see, kui sa tarbeid sisse muutut, võlgnikud täpselt nagu kreeklased, hispaanlased, muutunud. No täpselt ühend oota, tuleb Ühendriikide ja, ja ka tegelikult Lääne-Euroopa kodumajapidamiste võlakoormuse suhe SKT-sse on pöörane katkematut kasvanud teise maailmasõja lõpust alates täiesti katkematult kasvanud ja. Määr on viis protsenti majapidamiste nägu sissetulekutest, samas kui Saksamaal on see keskmiselt juba 20 protsenti ligi 20 ja püsivalt olnud 20 protsenti. Minu minu numbrid ütlevad, et Hiinas on see keskmine säästmismäär ehk et inimene saab tuludest 20 40 protsenti säästab see on ju see võimas. Kalev Kallemets ikkagi, mis see, mis see teie nagu plaan kuidagi, katsume seda nüüd niimoodi selgitada, et ka mitte parteipiletit taskus omavad inimesed aru, saaksid parteilastele alati jube arusaamise meelt, ma olen sellest, olen seda mõistnud. Kui Peeter Koppel tahab, et oleks väike inflatsioon ja asjad selle kaudu muutuks lihtsamaks, võlgade maksmine muutuks lihtsaks, siis teie tahaksite? Tahaksite siis tegelikult mida, mida saaks kiiresti teha, mis asi see on, mis aitaks meid selles nii-öelda sellest pinge tekkimisest ja riik riigi järel niiöelda peade mahavõtmisest välja? Mina olen seda meelt, milles on Angela Merkel täielikult ses mõttes ma ei ole mingis mina olen Angela Merkeli parteis, et et meil tuleb kehtestada euroopas ranged eelarvedistsipliininõuded, automaatsed mehhanismid ja mis on seadusandlikult siduvad ja tegelikult Euroopa liidus on selle pooleli lihtsalt sama asi. Pluss pakt võeti märtsis vastu, kus on juba need soovituslikud, Angela Merkel räägib ja nüüd Sarkozy eile õhtul pidas ka väga olulisi kõne, kus nad on nõus uue liidule Euroopa Liidu lepinguga, kus need seatakse seaduslikud siduvatekse, nende defitsiidi ja ja võlakoormuse nõuded ja sinna tuleb veel terve rida nagu mehhanismi juurde, mis, mis garanteerivad, et tulevikus ei ole võimalik, see riigid omavad suuremat defitsiiti kui mingi suvaline protsent ja minu arust tuleks sinna sisse panna ka see, mida me Eestis oleme õigesti teinud. Tuleb reserve koguda sel ajal, kui sul on head ajad ja me oleme seda Eestis teinud nii hästi, me oleme tõepoolest, meil on Eestis suurimaid reservid peale pealne Norra, Norra ei ole Euroopa liidus, et me oleme selles mõttes päris hästi käitunud. Aga meil ei ole aega oodata, kuni nii öelda protsessid käivad. Võtame rahulikult asja, et ses mõttes ei tasu nagu liiga närvi minna. See on. Kahtlemata nagu kahtlemata ma arvan, et Kreeka intressimäär tõuseb Hispaania ja Itaalia oma, tõusevad tõusevad peale, võib-olla kirjutatakse isegi rohkem laene maha, on ju Kreeka puhul kui 50 protsenti ja tõepoolest neid nii-öelda Hircat on ju või, või siis kärbe nagu inimestele, kes omavad neid võlakirju, see tuleb nagu tõsine ja valus. Ja tuleb ka Hispaania ja Itaalia puhul tõenäoliselt mingisugune Herkkata, kas see tuleb 50 protsenti, me ei tea, eks need nagu saab järgmine aasta näha. Arvan, et need protsessid tuleb läbi käia, majanduspoliitikat tuleb korda jääda ja, ja, ja siis on siis jõuab majandus sinna seisu, kus majandused on konkurentsivõimelisemad ja aetakse õigemat majandust. Liit, mis selle euro nii kaua koos hoiab, mis hoiab selle laguneda, kus ta laguneda, kus ta siis laiali jookseb lihtsalt ongi, ongi euro. Ega midagi juhtu, plahvatus mingit plahvatust ei toimunud, selles mõttes, et mina julgen pakkuda küll, et see euroala hoitakse koos kasvõi 10 küünega lihtsalt kahel põhjusel. Esiteks selle laialilagunemine oleks kallim kui selle kooshoidmine. Teiseks see poliitiline eliit, kes praegu praegu on, noh, vabandage väljendust, pumba juures on suhteliselt seesama poliitiline eliit, kes oli selle euro kehtestamise juures ja noh, nad ei julgeks hommikul uksest välja tulla, kui nad sellel sellel projektil ebaõnnestuda laseksid. Et selles mõttes küll, mis puudutab, ütleme sellist Merkeli parteis olemist, siis noh, mulle üldiselt ka inimesed meeldivad, kellel füüsiku haridus, et emal on füüsiku haridus, Isalon füüsiku haridus, nad üldiselt saavad asjadest aru, aga siin tuleb vaadata võib-olla sellist minu primitiivset aru saama poliitikast mida Merkel kaitseb. Herkel kaitseb saksa pensionäri säästude ostujõudu. Sellepärast et Saksamaa ajalooline kogemus inflatsiooniga on väga halb. Ja see on kõige hirmsam asi, mida Saksa pensionär suudab välja mõelda. Inflatsioon, no midagi koledamat. Sõjajärgne põlvkond praktiliselt ei oskagi välja mõelda nii. Nüüd ühel hetkel, kui olukord läheb väga valusaks, siis see nii-öelda hookus kaldub sellele, kui hakkab kasvama tööpuudus. Ja kui siis on küsimus, kas pensionär Helga säästud või pensionär Helga poja 40 aastase insenerist poja Hainsi töökoht siis võib ka Merkel otsustaval hetkel ajada suhteliselt teist juttu, kui ta praegu ajab. Ei, ma päris nagu 100 protsenti sellega nõus ei ole, et see, mis on veel sakslaste puhul nagu oluline ja mis on sakslaste nagu sellises selg roosse sisse kasvatatud, on õiguskindluse, õigusriigi ja sellise rests korra nagu kaitse ja seda nagu ka Merkel enda tänases kõnes, nagu korduvalt rõhutas, et et midagi ei tehta uisapäisa, kõik kaalutlused peavad või kõik muudatused peavad olema õiguslikud ja omama õiguslikku alust ja mingid muudatused ei tohi omada potentsiaali, et neid võib kas Saksa konstitutsioonikohus või Euroopa Liidu kohtus nagu vaidlustada ja see potentsiaal on erinevate, mingite selliste, kas või sama Europon, seda asja puhul see potentsiaal on täiesti olemas. Et sellised uisapäisa lahendused ja hüpped, mida kahjuks kahetsusväärselt on ka Euroopa Komisjon, nagu avastamas, et need on taunimisväärsed. Selle aasta alguses ei räägitud teistest riikidest, räägiti, siis oli Kreeka nii-öelda tuli alles jutuaines, vaatame, mis 2011 aasta ka tegelikult selles teises pooles on juhtunud. Põhimõtteliselt hakkavad kõik maksma ja selle nii-öelda kasvunurka vaadates aastal 2012 oma laenu eest seitse, kaheksa või üheksa protsenti Euroopas. Ma ei ole nõus selle eest sellega, et räägitud inimesed, kes nii-öelda võlakirjaturgudelt igapäevaselt kokku puutub, dusid, räägite väga tuba rääkisid, rääkisid küll ja noh, selles mõttes, et kas nüüd päris tagatubades, et näiteks mina pean tunnistama, et ma ikkagi päris tükk aega ei ole langetanud selliseid investeerimisotsuseid, mis oleks seotud, et nii-öelda riigivõla riigi võlaostmisega, sellepärast et ma lihtsalt antud varaklassi ei pea millekski selliseks, mis, mis, mis oleks minu jaoks huvitav. Et räägiti küll ja siiamaani on toiminud nii-öelda suhteliselt loogilisem see areng, mis nii-öelda ette võetakse, millises järjekorras riigid ette võetakse nii-öelda turgude poolt ja mis puudutab, ütleme seda, et nii-öelda poliitikute poolne lähenemine siis jällegi loomulikult kõik peab olema viisakas, korralik, õiguspärane, mõistlik aga see viisakas, korralik, õiguspärane, mõistlik selle aasta jooksul, noh, minul on põhimõtteliselt nende tippkohtumiste tippkohtumiste arv juba suhteliselt sassi läinud. See ei ole toonud seda usaldust mida oleks nii-öelda tegelikult vaja. Usalduse sünniga üle, et, et see tagantjärgi aga tagantjärgi Ta sünnib lihtsalt aja jooksul, kui tehakse rakendatud, oleks õige poliitika ja, ja siin me ei tohi Euroopas muutuda paanikuks on ju teha nagu selliseid poole aasta lahendusi, meil on vaja lahendusi, mis töötavad. On Tower nafta on ju püsivalt 10 aasta jooksul, et kes, mis panevad Euroopa sellisele sellistele rööbastele, mis tagavad Euroopa jätkusuutlikkuse ja tugevuse ka pikas perspektiivis. Mida peaks siis tegema valitsusjuhid kaheksandal üheksandal detsembril, nüüd, kui nad tulevad kokku, et, et see usaldus selle tippkohtumise järel oleks olemas, viimasel korral läks vist kaks päeva umbes mööda, kui. Ja see on loogiline, et need arutlused võtavad kaua aega, seal on palju ametnikke ja otsustajaid on seotud. Et tuleb edasi minna sellest euro pluss paktiste, mis võeti 25. märtsil vastu, tuleb edasi liikuda nendest otsustest, mis oli 26. oktoobril, mis kõik seadsid juba võrdlemisi detailseid soovitusi, aga nendest soovitustest edasi tuleb minna kuidagi rangemaks. Et pensionite ülemiga tuleb tõsta, tuleb vähendada teatud sotsiaalkulutusi, tuleb Tööturgusid liberaliseerida, kõik need protsessid, mis me oleme siin Eestis osaliselt ära teinud ja me ei ole siin kõike teinud, grimatiseerimine meil Eestis ei ole kaugeltki lõpetatud, et meil siin on mõned, mõned päris sellised liiga palju riigi osalust ettevõtluses, et Eesti Energiat tahate maha, no mis maha? Ta võiks olla vähemalt noteeritud, eks ole, ta võiks täielikult riigi ja poliitikute kontrollitud ettevõtted ei ole päris head ettevõtted, et et me ei saa teha, sealt tuleb ikkagi audi kassasse. Päris suur tuleks ka siis, kui oleks noteeritud Pole muret, aga need teemad tuleb. Me jõuamegi sinna, et kõik need teemad muidu tunduvad olevat nagu ülimalt politiseeritud, me ei taha nendega tegeleda, need on nii ohtlikud. Aga kui sul on, sa oled ühes toas, neli ruum neli seina ja sul on toas tulekahju ja seal on ainult üks uks meeter väidab, et on ka teine uks inflatsiooni juhuks, aga mina väidan, et on üks uks, siis tuleb teha karme ebapopulaarseid poliitilisi otsuseid, isegi kui sa kaotad, võimud. On ka võimalus, et sa ei kaota võimu ja ma arvan, et Eesti on selles mõttes hea näide kogu Euroopale, et see, et sa teed karme otseseid, see ei tähenda seda, et sa nagu valimistel hävitada. No meil ikka praegu vist on vedanud sellega ka, et Rootsi tänu Saksamaa ja Rootsi nagu positsioon on nii hea, see on meid välja vedanud. Et kui oleks, kui oleks naabritega kehvem, siis olekski kehvem olukord. Kas kaevemets pani nüüd praegu peale sellise poliitiku plaadi, tuleb otsustada, tuleb teha ja nii edasi, mis peale koppel järgmisele laval tõstab, seda vajutab seda enter'it, kus reiting jälle langema hakkab ja intressi tõusma hakkavad? No selles mõttes, et nali naljaks, et alati inimeste seisukohad väga palju sõltuvad nende istekohast, et mina leian, et jah, poolest kui läheneda seda teed mööda, mida Kalev siin nii-öelda, et ta käis, siis ilmselt turud ei ole sellega rahul ja nad annavad väga selgelt mõista, et nad ei ole sellega rahul ja nad kasvatavad seda pinget ja see pinge võib tõesti ühel hetkel. Alternatiiv, mis on nagu, et, et hakkame nüüd põrutama Europons, eks ole, 200 300 miljardit, hakkame, nagu tõepoolest keskpank hakkab, hakkab 300 500 miljardit aastas nagu kokku ostma neid võlakirju, laenutüübid nagu need lõunas veel juurde, eks ole, siis nagu tundub, kõik nagu mõnus euro väärtus langeb ja siis hakkavad mingid muud protsessid tööle. Et see ei ole ju mingisugune lahend, ei, selles mõttes, et minu seisukoht on selgelt, et selline nii-öelda eurovõlakirjade imiteerimine ja raha trükkimine ilma sellise väga kurja Jürgen Ligiliku juhitud fiskaalunioon Lülita, et noh, see ei tule loomulikult kõne alla. Ehk siis, kui me räägime sellest, et mille peale turud maha rahuneks ja ei jahistaks nii-öelda neid vaeseid riike, vaeseid, vaeseid poliitikuid, kes ilmselt tõesti teevad seda, mida nad suudavad, siis on kolm asja, esiteks intressimäärad võimalikult madalaks, teiseks, väga selge signaal selle kohta, et kuhu probleemsete riikide võlakirja intressid fikseeritakse ja kolmandaks väga selge kava kava selles suhtes kuidas liigutakse fiskaaluniooni suunas, no ma ei näe, tuleb see kolmas tuleb nüüd ma kusjuures ei kahtlegi, sellepärast et me oleme kogu selle nii-öelda korralageduse jama kriisi ja kriisi keskel. Lihtsalt sellepärast, et poliitikud otsustasid, sest neil ei olnud mugav kunagi eurot eurot luues lükata selle fiskaaluniooni teemalisse. Isegi luues vaid see oli 2005, kui Saksamaal ja trump Prantsusmaal oli olnud üle kolmeprotsendiline defitsiit, siis Schröder, Gerhard Schröder on ju leppisid omavahel kokku, et me muudame stabiilsuse ja kasvu pakti ja niimoodi, et, et riigid said üle kolmeprotsendilist defitsiiti endale lubada, aga lihtsalt siis Ecofin pidi ekstra otsuse tegema ja mitte mingi ühe ükski kord ei ole need karistused, mis olid ette näidates algsest stabiilsuse ja kasvu pakti, see on ju need ei ole kordagi rakendunud, ehk et see tõepoolest poliitikud on olnud sead ja nad on teinud kokkuleppeid, mis on neid reegleid rikkunud, mida nad ise on kirjutanud. Kalev Kallemets on on optimismiga silmades eeloleva kohtumise suhtes ja seda tuleb tunnistada-tunnustada. Sellepärast muudmoodi ei olegi võimalik tulevikku vaadata. Aga värvilised ekraanid? Peeter Koppel mida ütlevad, mis tegelikult järgmise aasta jooksul, mida, mis meie taskutes toimub? Ma julgen väita, et nii keeruliselt, kasvõi nii, nii raskete prognoosimatud situatsiooni kui mina oma kolmeteistaastase karjääri jooksul näinud ei ole põhimõtteliselt makroanalüütik on nagu siil udus, inimene, kes vaatab, ekraane põhimõtteliselt kratsib kukalt, imestab sellepärast, et absoluutselt kogu nii-öelda mäng on hetkel majanduspoliitika ohjajate väravas. Tarbija ei otsusta korporatiivsektori otsust, vaid absoluutselt iga kell võib tulla mõni ilusa või koleda lipsuga poliitikuid keskpankur ja keerata nii-öelda kogu mängu jälle mõneks ajaks natukene teistpidi. Ehk siis ma julgen täiesti ausalt öelda, panen käe südamele, et ma ei tea, mis hakkab edasi saama. Hullemaks veel saab üldse minna, saab, saab muidugi palju hullemaks, ikkagi see päev võib tulla jälle, kus piltlikult öeldes ei saagi seinasest enam rahaga. No ma julgeks öelda, et selle sellise võimaluse tõenäosus võrreldes aastaga 2008 on ikkagi väiksem, sellepärast et majanduspoliitika ohjad ehmatasid ka ikkagi päris ära. Et kui ääre peal, kui ääre peal asi oli ja seetõttu nad ei taha lasta sellel juhtuda Valitsuse juhid on 809. koos Kalev Karanets, milliste otsustega nad sealt tulevad ära, mis, mis peale seda toimub, nagu ma aru saan? Merkel ja Sarkozy nagu sõnadest juttudesse, eks ole, et fiskaaluniooni suunas liigutakse mis tähendab seda, et Euroopa Liidu nagu liikmesriigid nad peavad Euroopa komisjonile saatma oma riigieelarved eelnevalt kontrollimiseks, kas tähendab, mis kõige suurem Blohvimise kohta on see, et prognoositakse, et järgmise aasta majanduskassas saab kuus protsenti alane, noh ja siis jahvata teiega, eks ole. Ja siis seal on veel mitmed read, eks ole, mida Euroopa komisjon saab tehniliselt üle kontrollida, kas siin nagu petetakse või mitte, on ju ja see, see ongi nagu, mis kaaluniooni poole liikumine, et mis see täpselt konkreetselt kokkuleppe kohad on, ma ei tea. Ja siis täpselt need majanduspoliitilised küsimused on privatiseerimine, tööturg ja nii edasi ja nii edasi. Need kõik tulevad jälle nagu lauale. Kas meie väikese riigi väikese majanduse jaoks võivad olla seal ka mingeid väga halvad otsused? No ütleme, kui me fiskaaluniooni suunas liigume, siis see on antud kontekstis ma ütleksin, objektiivne paratamatus. Aga selline patrioot minus ütleb, et see on ikkagi natukene suveräänsuse loovutamine ja võib-olla võib-olla võib-olla natukene liiga palju, et siis hakkab jälle mingisugune prantslane hakkab kuskil otsustama, et palju meie kuskil peame maksu küsima või või palju me kulutada tohime ja see võib-olla ei meenutabki või võib-olla meenutab nagu liiga palju ta aastal 1981 näiteks. Nojah, et see on need miinused, mis, mis kaasnevad Euroopa Liidu ja siis selle, selle, sellega, kus me elame, et aga me elamegi selles maailmas, kus meid ümbritsevad need riigid, need rahvad, need probleemid, milles, millest see need riigid ja rahvad ja need poliitikud ennast ennast mässinud ja me peame selles maailmas paraku elama. Sellel on täna täiesti lootusetu, ikka midagi ilusat ei öelnud, andke andeks, head inimesed, kes te olite teel kaubanduskeskusesse, et liisida endale järjekordne telekas või sooritada mõni suurem sisse ostaksite ise teate, teete, millise tujuga seda või, või jätate tegemata uus poolt ja vastu peale seda, kui te olete selle saate kohta oma arvamust avaldanud. Facebookis on eetris juba nädala aja pärast. Saadet toimetas maris Sander juhtis Urmas Vaino. Ilusat päeva.