Aga need inimesed, lugupeetud raadiokuulajad, raadio, kaheprogramm on nüüd saate poolt ja vastupärad. Minu nimi on Urmas Vaino ja esmalt kui tänase teema juurde asume, tänan kõiki, kes eelmisel nädalal 60 minutit armutult karjumist teineteise peale vastu pidasid, kes oma arvamust nii meie Facebooki koduleheküljel kui ka raadio kahe enese kodulehekülje peal avaldasid ja sellega sõna sekka ütlesid, kinnitan ja luban, et kommunismi õigeks või siis vaenulikuks kuulutamise debatti me kindlasti veel tulevikus jätkame. Aga nüüd tänase saate juurde enam, et täna räägime sellest, kas süüa looma või mitte ja raadio kahe poolte vastu. Stuudios on Kristina Mering, kes on loomaõiguslane ja liikumise loomade nimel liige ja Jüri Pino, kes on loomasööja. Tere hommikust. Kristiina kõigepealt selline olukord. Loomadele loomade õigused. Kui palju nad inimeste õigustest erinevad? Küllaltki märkimisväärselt, kuna tuleb siiski lähtuda liigipõhisest, eelistusest ja loomaõiguses, mitte kunagi ei taotle selliseid asju, mida sellele on ütleme, poolnaljatades külge pandud nagu näiteks valimisõigused või midagi säärast, mida ilmselgelt mitte kunagi nisu. Aga eile sõitsin trammis ja minu kõrval jäi seisma istuma selline suur dogi ja ta pidi istuma põrandal ja ma mõtlesin, kas ma peaksin talle istet pakkuma, sest mulle tundus ta vana dogi. Kas ma alandasin dogi, jättes ta istuma trammi põrandale või mitte? Mitte kindlasti nagu, nagu ma juba mainisin, tasuks kindlasti vaadata alati kas tegu on inimese või loomaga ja me räägime loomaõigusluse raames siiski põhiõigustesse tähendab õigus elule, õigus vabadusele, mida paraku siis väga paljud praktikad tänapäeval oma tööstuses. Läheme edasi ma küsisin selle dogi omaniku käest, mida ta sööb ja ta ütles, et aeg-ajalt siiski läheb ka väike point mis mind väga ei üllatanud ja selle küljes ka väikene lihatükk, järelikult togil on suuremad õigused loomana kui minul sinu silmis, kes ma tegelikult seda konti endale suu pista ei tohiks. Tähendab, ma kujutan ette, et antud dogi omanik kindlasti ei olnud loom õiguslike vaadetega aga, ja kui me räägime loomadest liha söömisest, siis tasuks kindlasti mainida ka seda, et kui me räägime näiteks metsloomadest, mitte inimestest kui metsloomade erinevatest liikidest siis neil ei ole nagu alternatiive, valikuid, kuidas tänapäeval eetiliselt tegutseda. Kui mina inimesena saan valida, kas ma lähen poodi ja ostan endale paki viinereid või ma ostan midagi taimset, siis paraku näiteks kui me räägime erinevatest kiskjate, siis neil ei ole seda valikut ja just see nagu alternatiivi ning teise valiku olemasolu ja samal ajal ka nagu eetika teadvustamise asjaolu on see, mida tasuks kindlasti meeles pidada, nii et et antud näite puhul dogi sööb liha on natuke natuke nagu teine. Selles mõttes tegelikult ta peaks ka sööma nisu Pätsikest nagu minagi ja siis oleks kõik asjad korras, sellepärast et inimene vastutab tema toidulaua eest, nimetatakse. Tähendab, maailmas on väga palju koeri, kes on ka taimetoitlased, kes kelle. Kas seal on oma mingi liid olemas, oled sa kuulnud? Ma ei usu. Aga tähendab, internetist võib ennast küllaltki põhjalikult kurssi viia erinevate menüüdega, kuidas, nagu ka näiteks koertel ja kassidel on võimalik taimse dieediga pakkuda kõiki vajalikke toitaineid. Kuule, see, see läheb oma piinamise alla. Loomalihasööja karnivoor, ruum nivoole. Kohe jõuame sinna, minu, mul on sulle näidataks pilt, vabandust, raadiokuulajad. Ma tõesti rikun reegleid ja räägin siin pildistajaga. Kõik need, kes istuvad kodus arvuti taga, saavad seda kohe meie enda Facebooki kodulehekülje pealt vaadata. Aga kirjeldan natukene, siin istub üks taat. See on ilmselt selline ökomajapidamine. Ta istub väikesest sellise pingikese otsast all, on jalgade alla tõmmatud endale siis konkreetne Ani ja hane ta surub ühe sellise mehaanilise luti otsa, kus kohastab, topib teda konkreetselt toitu täis Hani seda süüa ei tahaks. Ja ja täpselt niimoodi. Ja sina nüüd sellist asja siis tahad süüa, jah. Vabalt täiesti hea meelega, ma olen seda korra söönud, ma ütleksin, et selle. Rohkem elektronraha, eks jagage seda kogu aeg, osta ei saa, ega ma ei ostnudki sulle teate küll, et kallid asja süüakse. Kui keegi välja teeb, aga ütleme niimoodi, et see oli natukene liialdatud maitseomadustega ma ei arva, et see nii nii palju tegelikult väärt oleks, aga kuna tal on selline kuulsus, siis laske käia. Väikene lapsukene vaatab, kuidas on ilus hanepoiss kusagil kõndimas, paterdab ringi, eks ju, laul sellest, kuidas on hanel jalad külmetavad ja mingid saapa tehakse jalga. Aga siiski aimu tegelikult selline metsik piinamine selle nimel, et sina saaksid. Ma juhin tähelepanu, seda tehakse suure hanega ja suure Ani, nüüd jällegi kallid raadiokuulajad ei näe, aga ma kinnitan, et see lind, lind võib kaaluda Duluusi, haned kaaluvad kuni üheksa kilo. Süüdatakse siin sellise Selles, kui suur ta on ja teine asi, rääkides selle Boagra hinnast, siis asi ei peitu ainult rahas, vaid asi. Asi peitub väga-väga suurtes kannatustes, mida see nendele mõnedele põhjustab, kuna see poiss Viiding ehk siis sundtoitmine, millega fuagrad valmistatakse, tekitab maorebendeid ja muid väga-väga valulik haigusi puhtalt selle jaoks, et inimesed saaksid nautida mingisugust luks toitu ja ei ole nagu siit koorub edasi lahti üldse maitse-eelistuste teema. Et kui me räägime mingi asja hinnast, siis loomsete toodete puhul ei saa kunagi ainult rääkida näiteks lihakäntsakas, sellepärast et selle taga on väga, väga suured kannatused ja neid ei saa võtta sellest toidust eraldinguskonnatused kannatused, see, et keegi on pidanud selle jaoks surema ja keegi on pidanud selle jaoks väga väga ebaliigiomastest tingimustes elama. Siin ma toon ühe väikese punkti, mis mulle tuli kunagi meelde, kui ma olin alles algaja mõrtsukas. Ja siis ma nägin, nägin telekast mingisugust, ei olnud loomakaitse, see oli mingisugune Tiirada, haara kuskil ministeeriumi ametnikega täpselt selline ametnik, nagu me ametniku ette kujutame, ülekaaluline kiilaneb lollakate, vuntsidega ja peene häälega, räägib umbes niisugust juttu. Et selleks, et oma Barthani kana saata, sinnapoole ära süüa. Ma peaksin ta kõigepealt uimastama elektrilöögiga või gaasikambris siis ma mõtlesin, issand jumal, et ma olen niisugune, noh, suhtun neisse hästi, Ma vabandan, nende eeskuju. Ütle neile pahasti näiteks hommikul, kui mul on paha tuju, ma tegin seda tõsiselt. Ja ma olen siiani hukanud ühe kirvehoobiga. Ja ma arvan, et see on auväärne, sest seda on ka õitses Taasnetaks inimeste hukkamisel kõige auväärsemaks viisiks peetud. Ja nüüd ma küsin, et kumb siis julm on, kas mina, kes ma teen seda seal niimoodi sipsti või siis selline tuutu, kes on välja mõelnud mingisugused napakad, reeglid, et ma peaksin, vat siis seda ma nimetan juba loomapiinamiseks, et tal on niigi paha, kui ma ta kinni haaran, tal on niigi hirm ja mida lühem ühemalt, see kestab, seda, See on Kristiina etteheide sellepärast et loomaõiguslased tõesti nõuavad ja siis mõeldakse välja selliseid gemüse sidet. Natuke sutsu. Ei, absoluutselt see tähendabki seda, et on võetud nagu loomaõigusluse ideed nii-öelda väänatud neist välja mingisugused produktid, mida loomaõiguslased isegi nagu kindlasti ei taotleks, tähendab antud konkreetne näide, mis sa tõid, see küsimus, vastus on, mõlemad on julmad, sest loom saab surma ja mõlemad on siin väga lihtne vastus. Ja nagu pikemas perspektiivis olekski vaja, et inimesed oma peas nii-öelda vabastaks loomad sellest mentaliteedist, et me üldse peaks. Noh, kui ma vaatan endale suhu, siis ma nendin, et mul on kihvad ja ma olen lihasööja, nii et ma arvan, et minust sinu jüngrit ei saa. Inimene ei ole taimetoitlane. Tähendab seda hambumus võrdlust on küllaltki palju uuritud ka ja pigem on jõutud nagu lahendusele, et inimene siiski oma hambumise poolest ei ole kiskja, kuna see, et meil nagu kaks on, siis sellegipoolest me ei suudaks toorest liha just värskelt surnud looma käest lahti rebida. Nii et ma arvan Kas sa oled proovinud, mis loomusel proovisid siga võtsid, mis tükist? Koju muidugi on võimalik kints ja sooja lihtsalt rebisid, saab küll. No vot, palun nagu neli kihvt. On see, et nagu antud näide toimis, ei tähenda seda, et inimesi liik suuremalt laiemal skaalal oleks võimalik. See, et me toitukski niimoodi, et me lähme, rebime. Aga sellepärast me olemegi leiutanud praadimise hautamise kõik muud mõnusat. Ja sealt edasi me ei saa ka seda kutsuda naturaalseks loomulikuks, sellepärast et me peame nii pikka protsessi läbima. Loomulikult siis me elaksime kõik ikka veel puu otsas, ajaksime banaane taga. No ma arvan, et see läheb natuke teemast kõrvale, sellepärast tänapäeva kaasaegse ühiskonna võimalusi arvestades on võimalik nagu puhtalt taimse toidusedeli peal üliedukalt ära elada. Et seda on ka tõestanud näiteks maailma terviseorganisatsioon ja Ameerika toitumisteaduse assotsiatsioon, mis on kaks maailma kõige suuremat toitumisteadlasi koondav organisatsioon, kus on teevad inimesed, kes on omandanud hariduse sel teemal ja ma arvan, et kui nemad juba ütlevad, et just ütleme, 100 protsenti tain ehk siis vegan dieet on inimesele täisväetisi. Räägime, et need terminid, aga muideks väga huvitavad ja jõuan professorite juttude juurde tänases saates veel, mida sina siis konkreetselt Kristiina, sööd või ei söö pila käest, kuulsime, tema paneb elu pool elusat, just surnud siga, vabalt, ilma küpsetamata, aga pardi, hane ja pardi hane, mida sina? Tähendab, ma ei tarbi absoluutselt ühtegi loomset produkti, munad, munad ja piimatooted, jagamisi, kodujuustupiimatoode, kõik, mis on piima. Toode kõik, mis on valmistatud piimast, aga samal ajal ühesõnaga, kui ma loobusin loomsetest produktidest, eksis, nagu kujundlikult öeldes, kui ma sulgesin supermarketis enda jaoks mõnede lettide uksed, mis praktiliselt ei, ma ei ütleks, tahaks siis minu jaoks avanesid teiste lettide uksed kuumul varem lihtsalt ei olnud asja, sest ma olin nii sisse kujunenud rajal toitumistoitumisteemast. Nüüd nüüd. Ma tarbin erinevaid piimasid, mis taimsest toorainest valmistatud soja, riis, mandlipiim, kaerapiim ja nii edasi neist kõigist valmistatakse ka erinevaid piimatooteid, jogurtit Est kuni salatikastme, põhimõtteliselt kõik, mida võib ette kujutada. Kunst, lihasid mida valmistatakse taimsest toorainest ja mida maitstes ei pruugi isegi vahet teha, kas tegu on lihaga või taimsest toorainest valmistatud produktiga on nii palju, et, et põhimõtteliselt hästi tihti küsitakse, okei, et sa oled teinud. Noh, tunnen kaasa umbes nagu selline tunne, et no mis seal porgandisalat ja umbes selline, mis on nagu absoluutselt väär arusaam. Selles mõttes kaasa tunda võib, tegelikult ei ole ju niimoodi, et sa lähed Eestis rahulikult näiteks õhtul. Sama olukord nagu mina ütlesin, et sööb kraad siis, kui keegi välja teeb, eks ju. Ja kui sa leiad kellegi, kes võiks sulle välja teha ta kõige paremaid asju, siis sa pead ikkagi kuskilt menüü tagant otsast, seal, kus on juba kirjutatud, kuskohas see menüü on trükitud, eks ju. Kes selle koosluse, mis aastal seal on üks rida tavaliselt taimetoitlusele nagu soe põhkekski ja, ja selle eest küsitakse kaks eurodeks. Võrreldes viie aasta taguse võrreldes näiteks viie aasta taguse praktikaga on olukord kardinaalselt paranenud ka ütleme, restoranide suhtes ja menüüd taimetoitlastele on nagu väga paremas seisus, nii et ma nagu ei kurdaks selles. See on seotud väga suure taustaga selles suhtes, et ma olen nõus sellega, et ma pean menüüs paar lehekülge rohkem lappama selle nimel, et keegi ei peaks minu nimel surema, kui et ma avan menüüd suvalisi. Ja ma saan aru kui sõber tuleb taist tagasi ja toob sulle kingituseks tuututäie erineval moel küpsetatud prussakaid. Annad Pinole või söödi sära. Ei, see ise ära ja ilmselt Siri Jenna sellega. Ja mina ka neid ise, aga, aga sellega oled nõus, kes ennustatakse, et varsti peame neid satikaid sööma hakkama, sest esiteks valk väga hea, enam-vähem samad asjad, mis ma nüüd ei julge öelda, aga, aga lihaga sarnased asjad ja tegelikult isegi väljaheitest kotlette. Selles suhtes, et ma ei arva, et Reaalse tuleviku alternatiivina oleks prussakad või muud putukad tõsiseltvõetav variant, ma arvan pigem tõesti, et inimesed tasuks ennast kurssi viia erinevate taimsete toitudega, lugeda selle kohta rohkem, võib-olla isegi poemüüjatelt küsida nõu, kust ma saaksin näha neid tooteid, mis on mõeldud just eraldi, näiteks taimetoitlastele sest et paraku on väga tihti tegu toodete, kus lihtsalt künnitakse mööda, sest ei ole asja sinna. Aga kuidas seda sinu nii-öelda tüüpi siis nüüd nimetatakse, see on vegan, vegan ühesõnaga, see ongi ikkagi kõige radikaalsem vorm. Ei ole toortoitlasi, on ka veel karmimad ja on ka. Näiteks fruit, Suithariaanidki siis toituvad ainult ütleme nagu mahakukkunud puuvili, oleneb neist toituvad ka ainult huvides, aga ühesõnaga, et ma üldse tõesti arvestades ja kuidas ma igapäevaselt toitu, ma ei, ma ei leia, kuidas seda, kas radikaalseks või ma ei tea, kardinaalselt erinevaks millestki muust kutsuda siiski sellepärast et ma ei ole nagu, ma ei ole väga suurt osa millestki välja jätnud, sest kõigele peaaegu on tänapäeval alternatiivid. Milles, milles Kristiina nagu eksi või kus on kus on nagu see, kus kohas on nagu valesti nagu ära on seal mingi selline naiivne poeetiline usk, et loomad on meie vennad ja me neid süüa ei tohi, ehkki loomariigis teineteise söömine on täiesti loomulik ja me oleme ise sellest samast struktuurist pärit. Ma ei arva üldse Kristiina millestki valesti teinud, iga iga inimene võib iseendaga teha, mida ta tahab ja süüa, nagu ta tahab. Ja seda, mida ta tahab. Kristina tahab, et sina sööksid täpselt samamoodi. Vaata selles asi ongi, et kui me hakkame üksteise ajusid ja menüüd niimodi vägistama, et mina ütlen, et noh, siin on vorst ja sa hakkad seda sööma või vastupidi, pane vorst ära, siis vaat siis läheb asi jamaks, kui seda hakatakse niimoodi meile peale pressima, siis ei ole meist kumbki õnnelikud, sest et see muutub vastikuks, muutub huvitavaks ja lõppude lõpuks ongi niimoodi, et kintsutükk või tükk sinki on samas samas seisus nagu ma ei tea, Ram kokaiini. Kristina ütleb, et põhimõtteliselt sa ikkagi käitud valesti, sellepärast et loom Tähendab kas sa arvad, et taimetoitlus versus liha söömine on inimese vaba valik? Muidugi nii, aga samal ajal kui me võtame seda vaba valiku perspektiivis, mis valik on siin näiteks seal? Mitte mingit, tema valik on, tema valik on lihtsalt, tal ei ole isegi seda valikut, jah, tõepoolest, et kas ta tapetakse kiiresti ja normaalselt, nii nagu seda on alati tehtud. Kooruvadki välja probleemid, et me võtame ära kellelegi vaba valiku selle nimel, et meil endal oleks mugavam, mõnusam, maitsvam ja täpselt maitsvam. Nii, aga kas meie soov saada maitsvat toitu kaalub üle selle, et keegi peab kaotama oma elu nagu ja just see keegi on indiviididena olen tähendab individuaalse iseloomuga olend. Loomulikult kuulub see sellest on ju kõigest siga. Ma, ma pean ise rõõmsamised, linde, ma pean neist lugu, neil on nimed. Aga kui tuleb see hetk, ma ei kõhkle hetkekski, selleks nad on. Ja mis seal salata, ma olen nende seas varakult ka sel teemal selgitustööd teinud, et ma räägin nendega. Seda võib pidada napakaks, aga, aga maailm ei oleks praegu üldse siinkohas, kui. Kui me arvaksime niimoodi, et loomadel on mingisugune hing, oma vaba tahe jah, neil või midagi sellesarnast. Et me ei pea nagu hingest rääkima, vaid me võime rääkida puhtalt, kasvõi sellest, et meil on iseloom, ei, iga loom, keda me ka siin intensiivpõllumajanduses praegu peame farmides, kus neil on väga-väga vähe ruumi ja väga kehvad elutingimused. Igaüks neist on indiviid. Formavad kas kanafarme seafarmides? Jah, olen küll. Angule. On tõesti kole, sellepärast ühes asjas ma olen nõus, ma eriti kipub võimule aastal juba tükimat aega ega ei ole vaja ka. Et see on ikka päris kole, kuna ma olen seda näinud päris lapsest peale, kui on ikkagi mis euronorm on õudselt kohutajat ruutmeetrile vist võib panna kolmekümnendik. Tähendab ühele A4 suurusele paberile peab mahtuma üks täiskasvanud kana. See on nüüd natukene need normid natuke suurendati, tõsi, et. Suurem, see on juba niuke humanism, aga seal täiesti pöörane, minu meelest oli mingi, see on kohutav arv. Ja, ja noh, see ei ole nagu ilus. Ei, aga ikkagi siis Jüri, nagu selles mõttes kõige rohkem viltu paneb Kristiina, et kui ta ütleb, et loomad selleks ongi, et neid süüa. Näitlejana kasvatan kodus. Siin tasukski võib-olla analüüsida natuke, et kus see väide pärineb ja tegu on nagu hetkel sotsiaalse normiga, mis on nagu konstrueeritud igapäevaselt inimeste mugavuse saavutamiseks ja tänu sellele, et kuna seda igapäevaselt taastoodetakse, on võimalik seda täpselt samamoodi ka ümber lükata, mida tänapäeva praktikas küllaltki aktiivselt tehakse, mis tähendab seda, et taimetoitlus mõtteviisina ja erinevad taimsed alternatiivid on üsna üsna nagu kättesaadavad ka ka tavatarbijale, ütleme, et need on väga kättesaadavad. Mida ma saan omast kogemusest öelda analüüsi tihti just seda, et kust see nagu mõtteviis tuleb või kust see alguse saanud Koopast märgati, et looma söömine täidab kiiremini kõhtu, annab kauemaks energiat, kui sa käid ringi ja nopid ja pealegi noh, mõelda siin laiuskraadil. Ja meenutada natukene soome kirjandust ehk seitset venda, kui neil on ühel hetkel mingisugune väga kehv seis, lumi on maas, mehed, mis me teeme, süüa ei ole? Siin kuskil vist, ma nägin ühte karu koova kutid lähevad, löövad korruma. Nad jäävad kevadeni ellu, arvestades seda, et siin noh, nagu me kohe näeme, neli kuud on kõik lume all. Veel neli kuud on pori, kus mitte midagi ei kasva, vabandust, aga siin laiuskraadil taimetoitlus ei ole võimalik. Tähendab, et põhimõtteliselt põhises situatsioonis, kus tõest Me elame koopas ja meil ei ole muud alternatiivi selle kohta ma ei saa midagi öelda, sest nagu ma ütlesin, minu jaoks on see mõtteviisi ütled väga palju alternatiivide puudumisega mis tähendab, et näiteks ma ei saa ette heita näiteks põlisrahvastele või Eskimatele, et miks nad ei ole taimetoitlased, neil ei ole muid võimalusi ja on absoluutselt nagu olukordi, kus ma ei heida inimestele ette, kui nad tarbivad loomseid tooteid, sest neil ei ole muid võimalusi, aga aga näiteks Soome kontekstis, mille sa näiteks tõid, see ei ole enam nagu tänapäeval aktuaalne, et inimesed elavad koobastes siis ei, ma ei, ma tõesti ei leia õigustust. Ja ma ei pea maitse-eelistusi, õigustasin õigustuseks, miks peaks keegi selle selle See on väga Kristiin, aga sa saad ju aru, et kui selles piirkonnas Me elame ja siin elab, noh, võtame kanada sekka ja, ja võtame siin Põhja-Euroopa, ehk siis hakka, ma arvan, et noh, umbes Ameerikat ka ja noh, ilmselt ka veel poolame kõik varasemad, umbes 100 miljonit inimest peaksite tegelikult kolima kõik ära lõunasse, sellepärast et kui me tahaksime loomsest valgust, loomsest, toidust loobuda, siis tuleks siia kõik vedada, millega lennukitega tõenäoliselt suur osa, sellepärast et kui ta tiksub mööda maanteed hakkaks kusagilt Lõuna-Euroopast tulema, siis tõenäoliselt seda süüa ei saaks või on, või on tegemist kuidagi sellise keemilise koostisosaga, mida, mida nagu süüa ka jälle ei saaks, eks sureks maha, lihtsalt ei ole, ei ole võimalik elada. Ma arvan, et ei, ma ei ole nõus sellega, ma arvan, et siin tasuks mõelda selle peale, kuidas tänapäeva lihatööstus toimib ja kuidas toimib, kas see, kuidas kõik need loomad, keda kasvõi ka Eestis lihaloomadena kasvatatakse, kust nemad saavad oma toidu ja samamoodi Peetakse vilja sisse nende jaoks. Samamoodi tuuakse Eestisse sisse ka erinevaid loomseid produkte hetkel, selleks et rahuldada inimeste vajadusi loomsete produktide järele, mis hetkel on küllaltki aktuaalne, seega asjade ümberkorraldamine toimub kindlasti järk-järguliselt, tähendab, teoorias peaks toimuma ja ma ei leia, et oleks probleeme sellega, et me peaks siis tohutult palju tooma sisse lõuna poolt vaid me peakski kindlasti, nagu on, on teatud näiteks teraviljad, mida Eestis ja kasutada ka nagu klimaatilistes tingimustes, aga ma tõesti ei leia, et olukord näiteks nagu transpordi suhtes väga palju muutuks. No lennukiga ikkagi seal tegelikult ju vilja ei tooda, see on täiesti selge, pigem viiakse seda vilja ära sellepärast et et meil jätkub selle nii-öelda müümiseks rohkem kui, kui, kui endal riigis toitis loomade toitmiseks. Nüüd ma küsin, tasuks siis mainida ka seda ka, et hetkel läheb tohutu suur hulk kasvõi sedasama vilja raisku sellepärast et me söödame selle sisse sigadele neid nuumata, mis tegelikult kõik võiks minna otsemini. Me võiksime süüa aasta otsa nisu lihtsalt talvel ka eksleiba. Ei, mitte väga mitmekesiselt, tuleb ta ei toitu ega mina ka ei sooviks, ainult leiba see absoluutselt. Ma olen väga hindan mitmekesist. Kas sa tead, kui palju kulub vett selle jaoks, et üks kilo liha üles kasvatada issand, aga see oli mingitel meeletustes tundsid ja 15000 15000 liitrit. No 15 tonni, väga hea, 15 tonni. Uskumatu kogus, ma ei tea, kui palju riisi peale läheb, sest siiani suur 3400 no ja siis ka tonni tund on sama, sama kogus üks kilo riisi, üks üks kilovatt. Mulle Riisoriti maid, põletame iseenda keskkonda. Ma ei ole päris kindel, põletan iseenda keskkonda, sest et Vietnam on kaugel. No olgu-olgu okei, aga sedasama puhast vett, mida me kasutame selleks et seda lihatoote siin Eestis, see ju siin kulu, ma saan aru, meil on seda küll lõputult palju, eks ju, aga pikas plaanis ühel hetkel ei pruugi enam olla, kui me vaatame, mis Läänemerega toimub meie enda ümbruses, siis võib-olla nii hästi ikkagi väga pikas perspektiivis ka ei lähe. Tead, ma ei ole üldse kindel, et see niinimetatud pikka plaani jutt on midagi muud kui tegelikult väga lühikese plaani juttu teemal, et leiutame mingisuguse olematu probleemi asume seda lahendama ja elame sellel teemal väga mõnusalt, ühesõnaga ma mõtlen juba tükimat aega, et väga paljud probleemid, mida räägitakse, et oi, kui tegeleme, paneme rahasid peale, neid ei olegi tegelikult olemas, nad on välja mõeldud, inimestel on ajud süldiks laste teemal, et muretsege sellepärast andke meile raha, andke meile raha, meie päästab maailma. Sa oskad nagu täpsemalt oma näidet äkki seletada või põhjendada või kust see info pärineb või? Annan sulle siit paar maja edasi on sotsiaalministeeriumis ainult sellise selliste asjadega tegelebki ja see puudutab nüüd juba inimesi. Küll on ühtede õigusi riivatud küll teiste õigused riivatud, nii et noh, teie loomuõiguslased olete veel väga leebe. Kas head raadiokuulajad, raadio kahes jätkub saade poolt ja vastu. Täna on saates külas Kristina Mering, kes on loomaõiguslane ja liikumise loomade nimel liige ja Jüri Pino, kes sööb loomi ja kavatsen seda teha, ma saan aru veel pikemat aega ja ei plaani praegu taimetoidule üle hinnata. Aga kas see, mis juhtub siis, kui, kui sinu plaan ja sinu nii-öelda kaasvõitlejate plaan nii-öelda ei realiseeru, teil on kindlasti olemas mingid kõige mustemad stsenaariumid, mida maakera ees ootab, kui kõik need, keda saab kohe 31. oktoobril vist, kui mu mälu mind ei peta, seitse miljardit selle maamuna peal, kui need kõik ühel hetkel nõuavad, et ankeks väikene tükikene, värsked pardikoiba või, või siis kerge sisefilee Ma arvan, et tasuks keskenduda siiski sellele, et pakkuda välja reaalseid plaane inimestele mitte kurnata inimestel võib olla niigi negatiivset teadvust selliste sarnaste tulevikuperspektiivide Sa tahad öelda, et tegelikult läheksime kõige õnnelikumaks ja elu läheks palju ilusamaks, kui me hakkaksime sööma? Loobuksime loomast. Ma arvan, et mingil määral tõesti kõik oleneb muidugi väga palju, konkreetsetest indiviidid vist ja nii edasi ja väga tähtis on kindlasti see, et et inimesed nagu ise mõistaks mis, mis on nagu lihasöömise taust ja millised kannatused sellega kaasnevad, mitte niimoodi, et surutakse neile peale. Kannatused kuidagi reaalselt jõuavad, nagu selles mõttes me võime empiiriliselt mõeldes kujutada ette, mismoodi need kannatused seal kusagil on, eksju tuletame meelde seakisa ja kõike nii edasi, aga kas, kas sellest ka kuidagi inimese enda jaoks nii-öelda sinu teadmiste põhjal tekib otsene füüsiline kahju? Ja seda on analüüsitud küllaltki palju. On öeldud selliseid asju, et näiteks vabalt peetavate liha on inimesele paremini edasi, aga ma ma seda väga tõsiselt ei võtaks, sellepärast et. Seal on vaesusest tohutu ja aga samal ajal lõpptulemus on sama. Kas iga sai kaks meetrit rohkem liikuda või ta oli oma selles väga väikses ise ise valida? Vaata, see oli valida, kas ta jääb ellu või sureb. No aga seda ei saa keegi, lõppude lõpuks ei saa keegi. Jaa, aga me saame valida näiteks, me saame valida, kas me tapame selle sea ära või mitte. Seda me saame valida. Ja on olemas ka niisugune asi, nagu hädaldab mida ma olen ka teinud, et kui ikka keegi jalad välja sirutab, siis ei maksa seda piinelda. See on natuke teine teema ja ma arvan, et kindlasti on nagu selliseid juhtumeid, kus looma eutanaasia on vältimatu. Aga see on väga keeruline teema. Ja kindlasti on ja võib-olla läheb natukene kõrvale ka meie teemast, ehk siis on ka väga huvitav Chrisina seal kindlasti ma loodan, oled sattunud kokku selliste tõsiste teadlastega, kelle, kellelt, keda ei ole, ei Pinos, ta on küll nii-öelda söömisteadlane olles ära söönud ka isegi peaaegu eks, värske sea, eks, aga, aga ta, see ei ole just teadmised. Ja seetõttu mul on ainult tsiteerida siin paberit professor Mihkel Zilmer, kes väga konkreetseteks tegeleb arstiteaduskonnas, biokeemia instituudi juhataja ja nii edasi ja ütleb väga konkreetselt, inimene peab sööma looma, eriti selles vanuses, kus ta kasvab. Mis asi see siis on, blufib, on ära ostetud, Zilmer on kinni makstud, Zilmer, miks ta sellist juttu räägib? Kui analüüsida just nagu Eesti toitumisteadlaste üht eriti silmapaistvamad toitumisteadlaste ütlusi ütleme nagu Euroopa ja Ameerika omadega, nagu ma mainisin, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja Ameerika toitumisteadlaste on ma arvan, et siin võib olla mitmeid põhjuseid ja kuna ma lihtsalt hetkel spekuleerin, ma arvan, et asi on seotud, võib olla näiteks nõukogude ajast pärit haridusega, see võib olla näiteks üks põhjus või siis just sellesama mõtteviisiga, et me elame siin külmas kliimas ja see on nagu seotud omavahel, kuidas me nagu toitume, et kindlasti on vaja loomset valku, aga, aga sellegipoolest ei tee seda nagu vähem vähem ütleme nagu nukraks, et ei olda kursis sellega, kuidas nagu teadus välismaal on arenenud edasi ja mis on seisukohad nagu väga suurtel töötlemisteadlasi koondavatel organisatsioonidel ja kusjuures näiteks Ameerika toitumisteadlaste assotsiatsioon on öelnud, et täis taimetoitlus sobib nii imetavale, nii kasvavale, nii täiskasvanud, nii vanale, ühesõnaga nagu nimekiri, mis seal välja tuuakse, võib-olla isegi nagu liiga detailselt pik. Nii et selles suhtes nagu, et need ütleme, Eesti teadlaste ei, välismaa teadlaste arvamused siin teemal lähevad pisut lahku nagu põhjused, miks seda, miks see nii võib olla, et need inimesed Oled sa saanud radikaline kõigilt küsida näiteks konkreetselt Mihkel Zilmer käest, kes on ise allkirjastanud konkreetse jutu selle kohta, mismoodi näiteks noore intensiivselt kasvava organismi puhul on liha söömine absoluutselt vajalik, ta ei ütle lihtsalt vajalik absoluutselt vajalik. Ja see on täiesti risti vastupidi sellele, millest sa räägid. Ma arvan, nagu ta mõtleb seda just sellepärast, et lihas on olemas kõik vajalikud toitained ja need on olemas seal sellises koguses, et inimesel on neid ütleme sellises koguses nagu inimesed on täpselt selleks, et see noor intensiivselt kasvav organism saaks ka taimsest toidust selle kõik kätte peab kas tema vanem või ta ise ennast pisut harima, lugema selle kohta, kust ta need kõik asjad kätte saaks. Kuna noh, selge on see, et tänapäeva ütleme argiteadvuses, see võib-olla ei ole veel nii levinud info, sest inimesed on harjunud liha sööma. Ma arvan, et nagu tema nagu selle jutu ütleme nagu taust on see, et noorel inimesel on vaja kõiki aineid just eriti, kuna ta intensiivselt kasvav ja seega tasubki nagu tähele panna seda, et selle kõik on võimalik taimsetest allikatest kätte saada. Lihtsalt tuleb ennast pisut harida. Aga võib-olla tõesti ongi nii, et, et põhimõtteliselt on õiguskorraga nii siin hulk ja sa ütled ka, et Silmeril on õigus, et liha sisaldab kõike seda nagu eetilisemalt, me peame lihtsalt seda, Johan vähem sööma, eks, et näed, et meie kaks ülekaalulist ahmisin, eks me peaksime seda liha lihtsalt sööma natukene vähem, aga samas ikkagi peame. Ja siin lihtsalt see eetiline küsimus, kui on küsimus minu ellujäämises või mitte ellujäämises. Ausalt öeldes saad isegi aru, aga ei jaksa pikalt muretseda, söön ja teen oma tööd edasi. Väga paljud loomaõiguslased organisatsioonid on välja pakkunud sellist asja nagu näiteks miit friimandei ehk siis lihavaba esmaspäev, lihtsalt inimesed, näiteks ühe päeva nädalas tähendaksid oma liha söömist, siis on ka kindlasti väga tore, sest nagu iga igasugune kassi vähendatud liha söömine on nagu loomade aspektist väga-väga suur asi. Aga ma arvan, et ma arvan, et ma ei nõua liiga palju, kui ma arvan, et inimestel on täiesti võimalik ka seda, seda nagu ühte päeva nädalas suurendada ja loobuda nagu täielikult lihast. Kuna ja justkui natuke vaeva näha ja lugeda selle kohta teada saada, kust mingeid aineid saab, siis on võimalik ka meie kliimas väga tervendav. Mina vannun, sa oled lihtsalt jonnakas noh, lihtsalt selline mehelik, tead, selline selline eneseuhkus lihtsalt ei julge luba öelda praegu, et ja Kristiina, et sul on õigus, et jah, võib-olla ma peaksin jätma selle looma söömata ei ole kunagi isegi proovinud, seda olen, oled proovinud, olen paastu pidanud baas, see on hoopis teine asi. Proovi ükskord ise ära. Teada, kuidas sa hakkad liha järgi igatsema, aga umbes kahe nädala pärast sa ei igatse nii väga enam ja siis, kui sa 49. päeval lõpuks selle kauaoodatud ampsu teed ja mis juhtub, sul hakkab paha suitsukirja ümber harjunud, et sa närinud ennast läbi silo ja kala nagu mingi kuradi mere ääres elav hobune, seal on ka muuseas tiim keelatud. Tähendab kõik loomne, juust, piim, munad, kõik kõik kõik kala ja silo, kõige kala iseenesest. Okei, aga see ei ole ka väga range, eriti karmis on ju see täpselt see toores. Hakkasid pärast seda üldse sööma seda uuesti, kui sul endal paha ka veel peale kõige hakkas, küll aga, aga maitsev, sotsiaalne voolavus, vaata jumalamuidu oleks roosaks väikseks roosaks meheks. Jah, muidugi ma tahan ikka olla sihuke suur, kole ja karva raha dalai Ämmuseks. Väga suuri koledaid karvaseid mehi on ka taimetoitlasi. Aga pealegi, värk on selles, et esiteks mulle maitseb ja teiseks tõepoolest andke andeks, aga inimesel on üks magu. Lehmal on neli lehma, niisugune taimetoidu. Ma arvan, see ei puutu hetkel asjasse. Asi aga, kui palju sa oled näiteks kokku puutunud erinevate kunst lihadega? Jooksen eemale nagu suudan. Muidugi huvitav diileriga kindlasti. Mille jaoks seda kunstliha siis üldse vaja on, kui me saame taimedega hakkama, mille jaoks on vaja seda mängu, see on viiner, mehed, see on kott läit, mehed tehtud lihtsalt ainult ma ei tea, võimine lehvitas, mis, mis miks, mille jaoks? Ma ma arvan, et seal on ka mitu põhjust ja üks on võib-olla see, et inimesel on palju kergem, pigem minna üle võib-olla Timesile dieedile, kui ta saab jätkata nende sarnaste asjade söömist, millega ta juba varem harjunud oli. Ja teine asi on see, et seda küsimust muidugi küsitakse päris palju, et et kui sa oled nagu taimetoitlane, miks sul on vaja imiteerida mingisugust liha, maitset, midagi, aga siin jällegi tuleb mainida selle teema tausta, et selles oma ütleme, sojaviineri pärast ei ole pidanud keegi surema. Ja seega ma ei näe nagu probleemi moraali. Okei, ma saan aru nobepealsest suremise teemast ka ikkagi rääkima, mulle mulle kohati tundub nagu demagoogiline ja tõesti see nagunii ongi, aga siis ma näen sellised peapaelaga pikkade juustega vennikest ju, küsin tuttavatelt, küsin, kuhu sa lähed, läheb embama metsapuud. Sellepärast et ta saab lihtsalt sealt energiat, puud on temaga koos kasvanud, tema isa istutas end maha, räägib nendega, ta vestleb nendega. Ja loomulikult ma ei küsi tema käest mitte kunagi nii-öelda nende puude asukohta, et siis edasi visata huumorit, kuidas ma lähen saega kohale, sest see mees lihtsalt armastab neid puid. Ma arvan, et kuhu ma nüüd sihin, eks ju, kõik see, ma saan aru, et see on tegelikult demagoogiline, aga mulle tundub demagoogiline loomade tunnetest rääkimine emotsioonidest Minu minule ikka kuma seal Setumaal ja külas ühes külas käin, ikka näidatakse seda ristipuud, mille ees on seisnud minu vana emasest. Ataktid taheti kunagi maha võtta lihtsalt, et plaan vaja täita vanematest ristipuul. Kui läheb, siis läheb koos minuga, nii et ei ole selles puude kallistamas ka midagi halba. On olemas traditsioonid ja ma arvan, et me ei peaks neid kergekäeliselt loobuma ja kui sa enne rääkisid siin tsiteerisid professor Silmedit ja Kristiina siis argumenteeritud Ameerika ja maailma tervishoiuorganisatsioon. Vaadake lisaks sellele, et me oleme üks väike külma, me oleme erakordselt vaene maa, järelikult ka meie teadlased on suhteliselt vaesed ja neil ei ole võimalik olnud hakata tegelema pseudoteadustega, milleks minu meelest ongi kogu see toitumistarkus ja niimoodi, et ma ei tea, ma söön valesti tapetud looma ehk noh, iga iga juut teab, et on olemas õieti valesti tapmine, täpselt nagu moslem. Ja ma ei välista üldse, et neil on õigus, et kui hakata raiskama sellele, et välja mõelda, kuidas ma peaksin ennast tegelikult ümber kasvatama, kõikuma, harjumused, loomu kõiges mida ütlevad mulle mitu 1000 aastat esivanemaid. Et oo, mehe peale suur loom lõkke üles. Ja toores maks soolaga köie varem kui veel tuksub. Miks ma peaksin? Aga nagu kooskõlla viima, et tänapäeval enam ei ole pädev näide. Meie ühiskond on niivõrd rikas, saab endale niukseid lollusi lubada, ikka v ja täpselt niimoodi, et kui nalja seal linnas. Andke andeks, aga kui ma näen järjekordset demonstratsiooni kuskil seal, noh ma olen näinud seal kaubamaja taga mingi karusnahapoes ruupori käes, ärge ostke siit, ärge minge sinna ja kogu agressiivsemalt ärkas, mõtlen, et issand, masu pole kuskilt ja pole kunagi olnudki, sest kui oleks muisusid, need lapsukesed ei käiks tänaval lõugemas, nad läheksid ja otsiksid kuskil mingit võimalust pappi teenida. Tegelikult me saame endale ikka veel lubada täielikke lollusi. Mis kõige hullem on see, et neid hakatakse meile peale pressima. Kristiina, ära pane pahaks, aga varem või hiljem kuna oma eeskujuga igasugused sellised, noh, kallistada puud ära, võtab puud maha, seal on tunded, pardil on hing. Kui nad oma eeskujuga kedagi veenda ei suuda, siis te pöördute varem või hiljem riigi poole, ütlete, teeme seaduse paneme maksu otsa, siis teil ei ole tegelikult jõudu ja te püüate ära kasutada siis riigiaparaadi. Ja vaat see on see koht, kus mina ütlen andeks, mulle see ei meeldi ja oma ma ei tea. Ma arvan, et su väitel ei ole nagu erilist tõepõhi all, kuna võib-olla see ei ole kursis nagu osade asjaoludega liikumisi siseselt. Aga tahtsin mitut asja öelda. Räägime taime hingest, räägime hetke pärast, räägin, vastan minule ennem ära, ma ei saanud aru, mis ta küsis, aga olgu peale. Tähendab, ma arvan, et sellise asja nagu lolluseks kutsumine on muidugi väga subjektiivne, eks ole, aga kui me vaatame asja näiteks põhjendatust ja argumentidega põhinevat tausta siis selles kontekstis on nagu lolluseks asja natuke keeruline kutsuda. Aga rääkides taimed Ma arvan, et kui me võrdleme nagu, noh, hästi palju on tehtud nagu nalja selle üle jah, aga, et noh nagu kas siis porgandit on okei süüa või et nad ju ka näiteks osad lilled pöörduvad valguse poole, nagu selliseid asju on toodud näiteks aga samal ajal võrreldes nagu taime- ja loomaütleme seisukorda, siis selge on see taimel puudub närvisüsteem. Nad ei tunne valu ja seega ma arvan, nagu see taimehinge, selline asi, kellega on sõlmitud organisatsioon ükskõik. Ta ei protestinud pseudoteaduse kohta ka midagi öelda, et ma arvan, et on väga raske kutsuda pseudoteaduseks midagi, mis nagu puudutab igat kui viimset maailmas elavat inimest. Me kõik toitume Jah, ja väga paljudel näljas. Palun minge rääkige kuskile, kus süüa ei ole. Sinna alla alla, ainult ma ei tea, mahe riisi, mis maksab Niukest hinded, kuku pikali. Ja see on natuke keerulisem teema, ühesõnaga ma arvan, et samamoodi on uuritud ka seda nagu näljahädade teemanti, seal toit, erinevate toitainete puudumist ja nii edasi, et kõik meil on vaja infot selliste asjade kohta, meil on vaja infot selle kohta, kas, kas taimetoit on ikkagi, ma ei räägigi seda siin, kui, kui ma ei saaks nagu põhineda nendele organisatsioonidele, kus on pädevad inimesed, seega meil on absoluutselt vaja seda infot, nagu selle põhjal ma ei kutsuks seda nagu seotud. Aga ühesõnaga ikkagi selles mõttes närvisüsteemi ei ole ja valu nad tõenäoliselt ei tunne, ehkki mingites olukordades võib nii öelda tuvastada seda reaktsioonid, reaktsioonid ja kõik asjad on olemas, eks ju. Ja see ongi, et kui mul on valida nagu taim loom, teades seda, et ka taimel võivad olla teatud reaktsioonid, kui ma ta näiteks maha lõikan. Ja kui ma tapan ära sea, siis endale väga piinarikas ja see on ebaõiglane, mul ei ole õigust seda teha, siis ilmselgelt ma panin taimi. Kus kohas, muide üks asi oli veel, eks ju, et, et me peaksime ajaga kaasas käima, eks ju, et kui kunagi söödi, siis tänapäeval ei peaks enam sööma, ütlesid sa. Arvestades praeguse ühiskonna võimalusi, kui me elaks koopas, siis ei oleks eriti põhjust rääkida, ma ei tea sõja. Sina ajaga kaasas ei käi, sul on neli last, miks mina ei käi? Mul on kolm last, tänapäeval inimestele enam lapsi ei, käime ajaga kaasas. Ei no ma tahtsin teisipidi edasi provotseerida, et ega teatud asjad ongi nii, et tehakse täpselt samamoodi nagu omal ajal koopas tehti, et et need kõik ei pruugi lihtsalt ajaga koos nii-öelda muutuda, eks ju, inimesed tõmbuvad teineteise poole, tahavad lähedust ikkagi samamoodi. Võib-olla lihtsalt see toitumine, mis on meie nii-öelda energeetilise olemise alus, on ka täpselt samasugune, mis ei taha. Et kindlasti on näiteid nagu mingitest väga ütleme, ürgsetest asjadest, aga ma ei leia, et toitumine oleks üks neist, kuna näiteid inimestest, kes on nagu sünnist surmani puhtalt taimse dieedi peal, väga edukalt hakkama saanud, on palju. Kuna kaasaegne ühiskond ütleme niimoodi, et see, kuidas see praktikas võib-olla välja näeb, on natuke teine asi, aga nagu teoorias ka siit demokraatlik ühiskond ikkagi nagu rõhutab mingeid teatud väärtusi ja ma arvan, et kui me võtame näiteks nagu loomaõigusliku maailmavaate, siis ühtib küllaltki nagu suures osas teatud väärtuse väärtustega sealt aga lihtsalt nagu toob sisse uue osa maaelanikest, ehk siis loomad. Kas sa tead seda, et foie tootmine tegelikult niimoodi väidetavalt on toimunud juba Vana-Egiptuses saati, et kogu aeg on neid jõuga toidetud enam-vähem ja, ja see asi ongi kogu aeg niimoodi käinud, miks siis nende asjadega mööda juba pandi kuidagi, miks ei ole vahepeal nagu kuidagi ära murdunud ja muutunud? Tähendab hästi paljude asjadega, mida nagu minevikust näidetena tuua, mis nagu minu mõistes võib-olla nagu loomade ebaõiglane kohtlemine siis nagu minevikku asjade suhtes, ma ei, ma ei taha seisukohta võtta, sellepärast et tol ajal ei olnud teist võimalust, see oli vastavalt tolle ühiskonna võimalustele. Miks seda ei ole muudetud, noh, seda võib küsida võimist iga asjaga, et miks me ikka veel lihaseme, miks, miks on ikka veel nagu ühiskondlikult aktsepteeritud, et nii suur osa maaelanikest ehk siis loomad on inimeseni nii-öelda nagu nominatsiooni all ja nad on nagu nii-öelda rõhutud kui me räägime seda, et aga selliseid asju on tehtud juba aegade algusest peale ja nii edasi samade argumentidega muide puutusid kokku ka näiteks oriendus, vastasid liikumised, aga meil on alati olnud orjad, see on osa meie inimesi, sest see on nii loomulik. Ja alati on nii olnud ja samamoodi, aga alati on loomad olnud alamad. Aga samal ajal. Ka vahe üks on toiduahel ja teine on ühiskondlik kord. Aga praegu on ka ühiskondlik kord täpselt sama. Ei, see ei ole päris ühiskondliku loomade kasutamine, inimeste jõed on ühiskondliku korra vedas. Kombestik kombestikus. See on põhimõtteliselt institutsionaalne juba, kas seda peaks muutma või? See ei, üldiselt on jah, selle saate teemaks abiks, seda peaks muutma sellepärast et nemad kannatavad, selle tõttu neid tapetakse ja ma arvan, et sellel asjal näeme nagu küllaltki samal nõul, et Neid siiski tapetakse ja see võib-olla ei ole, ma olen seda ise teinud. See sai juba selgeks korduvalt. Kristina, mismoodi? Sinu ideaali järgi peaks see maailm nagu muudetud saama, et kuidas, kuidas sa, kuidas sa viiksid? Võtame näiteks sellesama konkreetse Eesti ühiskonna, ma saan aru, et globaliseerunud maailmas on seda väga raske eristada kuidagi sellepärast, et hakkavad üle piiri, eks ju liha võib-olla vedama, eks salasigarettide või, või siis odavama. Näen kuidas nad, kuidas me peaksime seda ühiskonna muutuma, kuidas sa näed seda? Muide, selle näitab ühele, see tähendab, et nagu ütleme, nagu ühiskonna muutmine on olnud ebaedukas, kui inimesed siiski soovivad liha sisse tuua No ma ei, ma mõtlen nagu seda, eks ju, näiteks Soomes tõesti, inimesed tulevad siia Eestisse, veavad Soome ära sedasama Soome alkoholis siinseni odavam ja ma kujutan väga hästi ette, mismoodi eestlased, kui me siin nagu keerasime kuidagi kraanid kinni, tulevad Soomest tagasi need samad kärudega seal peal on rümp, eks ju, et noh, see tõenäoliselt hakkaksid. Ja see tähendabki seda, et see on vale. Ja inimesed ise ei ole seda nagu omaks võtnud ja teine asi ongi see, et nagu Ma arvan, me lihtsalt nagu näite põhjal toome ühe riigi näiteks, aga see kunagi saaks nii toimida, sellepärast et see peabki olema nagu mentaliteedi muutus, mitte ainult seaduste muutus. Aga, ja ideaalis, kuidas me seda näeks, hästi, palju on küsitud, nagu seda ka, et kas sa siis nagu tahad seda, et me laseks praegu kõik lehmad, sead ja kanad lihtsalt põldudele igale poole mujale laiali, et, et nagu ütleme, pikemas perspektiivis selline asi ei ole praktiline ja eesmärgiks on ikkagi nagu nende tööstuste järk-järguline vähendamine samamoodi see on nagu ka taimetoitlasi, ütleme üks tulem, et neid loomi sünnib, sellesse Loomatööstusesse aasta-aastalt järjest vähem. See on võib-olla nagu kindlasti paljud peavad seda panustki väikseks, aga näiteks USA statistika põhjal päästab üks taimetoitlane aastast 95 looma elu. Ma olen isegi statistika olemas, kes on väga tore siinkohal ette lugeda, neid oli pina sina kuulanud, eriti sellepärast, et sinu elu jooksul läheb hingusele sinu tõttu kaheksa lehma, 36 siga ja 550 lindu minu oma täpselt samamoodi siis ka mina seal teha, nii et see on meie statistika, mida me siis mana no näed, no näed, näed kuidagi kaude sellepärast et mõned asjad. Me sööme ära lihtsalt niimoodi väikese osa ja ülejäänud, eks ju, mehed peavad leppima ülejäänud väiksemate ja tühisemate osadega. Nii, aga ikkagi kuidas kuidagi, mis, mismoodi, milline see nagu see programm peaks olema, sellepärast et kui see ühiskond praegusel kujul jätkub, eks ju, siis jõujooned ja huvid on ju kogu aeg need, et, et, et ei teki nagu lihtsalt sellist sellist ootamatut. Murreteks tähendab nagu kuidas neid asju siis ümber organiseerida? Kõigepealt algama näiteks toorainest, kindlasti tuleks ümber organiseerida see, et kuidas praegu vilja kasvatatakse. Lihaloomade tooteks, selle peaks ümber organiseerima vastavalt inimeste vajadusele. Millist toorainet tol hetkel vaja on ja millised on nagu inimeste soovid ja võimalused. Ja rääkides nagu sellest, et hästi palju küsitud, küsitakse ka sellist asja, et aga siis näiteks kas, kas, kas loomaõiguslased tahavad, et lehm kui liig sureks välja, et kuna. Nad võivad seda tuleks välja sellepärast, et ega ta ju metsas marsiks ringi Aga ma arvan, et ma arvan, et ei ole välistatud selline asi, et lehmad ja sead hakkavad elama koos inimestega niimoodi, et inimesed ei tapani. Ja nagu selline väike Need, samad inimesed, miks? Sellepärast et see on nagu koduloomade teema. Ei, ma ei mõtle korteris, ma ütlen väiketalupidamistes. Misjaoks ma teda pean taluma, praktiline, kust see raha tuleb? Väga paljud inimesed näevad, inimesed peavad koeri, hobused ei kaasne selleks, et kas sellepärast, et kas teeb hea tuju, kas on puhas niisugune meeleolu oma arvamust, aga ma arvan, et väga paljudel inimestel teeks samamoodi kas seesama leht või siis oma siga, hea töökaaslane ma ära olin. Ma arvan. Ühesõnaga, kui me mõtleme pikemalt. Siis ma ei pea nagu välistatud seda, et need liigid siiski ei sureks välja kindlasti nende populatsiooni arv nagu väheneks väga kardinaalselt, aga ühesõnaga need liigid ei sureks kindlasti välja. Ja ühesõnaga maaelu kui ei pea veelkord. Tähendab, ma arvan, et peaks kindlasti rõhutama seda, et see peaks ikka ikkagi kaasas käima inimeste mentaliteedi muutusega, et nad saavad, saaksid aru, miks see just on õige, mis probleemide tõttu peaks näiteks ütleme, lihatööstuse minevikku jätma. Et see on nagu kõige tähtsam Penoga sa usud, et, et maailmas liha söömiseks ühel hetkel saab otsa? Anna andeks, Kristiina, kus on täpselt selline rõõmsameelne innovaatiline naivism, kuskil on mingi väiketalus mingisugune vend, kes töötab ainult arvutiga ja teenib selle infotehnoloogias niisugust raha, et osta. Ma ootan mahepõllundus likult mingisugused oma kaheksale lemmik lehmale. Vilja, selline asi ei saa püsida, see ei, see ei ole võimalik, noh, aga üldiselt matemaatikaõppe lõpetamine ei ole. Inimesele midagi pakkuma, mis on meie puhul täiesti kardinaalselt erinev seisukoht, aga ma arvan, et see, see on nagu väga sarnane just selle koduloomateemaga, miks inimesed peavad koeri või kasse. Koeru iidsest astunud valvur ta peletab kurje loomi, annab märku sellest, et mingid kurjad on, tuleb ja kas on hiirepüük. Kreeklastel oli madu näiteks kreeklased ei ole praegu hea näide. Nad pidasid selleks nastikut. Kuid teiste emotsioonide kohta näide ma ei tea, Hanstritest kuni küülikuteni, kellel ei ole, ma ei tea, kodukaitsja staatust, nii et ühesõnaga nunnud emotsioon on see, mida sa sellest vaatenurgast, et kindlasti on inimesi, kes teavad. Koer teeb sama. Jah, aga olulisem sõbrannaga kuulsite seal saade poolt ja vastu järjekordne teema, kus me täna käsitlesime seda ka süüa loomi või mitte süüa, kõik need teemad ja vaidlused, mis jäävad siin hetkel praegu pooleli. Loomulikult olete oodatud meie Facebooki koduleheküljele nendel teemadel edasi rääkima. Saate toimetaja oli maris, Sander Saadet juhtis Urmas Vaino, kuuleme nädala pärast. See on raadio kaks.