Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 20-ga Kaheksanda juuli olulisematest sündmustest meil ja mujal. Stuudios on Indrek Kiisler. Dirigent Neeme Järvi tahab järgmisel aastal korraldada Pärnus suurt rahvusvahelist muusika festivali, mis on pühendatud Taavi tuistrahhi 100.-le sünniaastapäevale. Euroopa Liit kavandab kolmandate maade kodanikele ühtset tööluba, mis kehtiks ühenduse kõikides 27. liikmesriigis. Serbias tabati mees, kes tappis eile õhtul üheksa külaelaniku. Tema veretöö motiivid pole veel selged. Saarsel kümnevõistlejale Heino lipu sünnikodu seinal avati täna mälestustahvel Maidla Mõisa pargis Aga mälestuskivi sinimägedes meenutati täna 63 aasta taguseid veriseid lahinguid. Toilas oli aga Eesti vabadusvõitlejate liidu 15-st kokkutulek. Suveteater tähistab täna kümnendat sünnipäevateater saab endale varsti Jaama tänavas alalise tegevuspaiga. Homme sajab hoovihma ning on äikest. Öösel on sooja 11 kuni 16, homme päeval 16 kuni 21 kraadi. Sinimägedes meenutati täna 63 aasta taguseid veriseid lahinguid, Toilas aga oli aga Eesti vabadusvõitlejate liidu 15-st 15-st kokkutulek. Ago Gaškov käis kohal. Sinimäe üritus oli väga rahvarohke 20. Eesti relva Grena tõride diviisi veteranide ühenduse juhatuse esimees Kaljo vest. Mille poolest see koht ja kokkutulek on Eesti rahva jaoks tähtsad siin vast ehk väljendus kõige kriitilisem momendil kõige kriitilisem ajajärgul, kus juba kõik oli selge, et tuleb olla kaotajate poolel. Eriti noored mehed näitasid oma valmisolekut oma tahet hoida kinni nõukogude vägesid nii kaua kui võimalik praktilises osutusse lahing üheks ohvriterohkemaks lahinguks üldse selle sõja teise maailmasõja käigus ja need mäed jäid vaenlase poolt lõplikult vallutama, et tänavu on Kümnenda Eesti leegioni ja Eesti vabadusvõitlejate kokkutulek ühel ajal, kas seal on ka mingi eriline tähtsus või on see juhuslikult, nii see on? Juhuslikult võiks öelda, sest neid üritusi planeeritakse varem, ma saan aru, et te arvate, et võib-olla neid üritusi mõjutasid aprillisündmused. Ei saa öelda, et need olid varem planeeritud, need on jäänud juba sõnaks, kannatavad ühe taevaürituse ära, aga mitu korda suve jooksul välja tulla erinevatesse kohtadesse, see on vast ehk paljudele üle jõu käiv, mis on sõnum praegusel Eesti rahvale? Minu sõnum oleks uskuda Eesti tulevikust, ma usun, et me oleme kõikidel käikudel vaatamata õigel teel, et meie võitlus ei olnud asjata. Ida-Virumaa Vabadusvõitlejate liidu juhatuse esimees Kaljunurk, keda teie käsitlete vabadusvõitlejana Ja siis nad on, meil on peamiselt ikka mehed, kes on rindevõitluse läbi teinud ja paljud, kes on selle tagajärjel ka kaugel maal seal külmal maal ära käinud. Aga muidugi on ka mehi, kes olid siin kohalikus omakaitses ainult, või need me oleme, mis tal on praegu. Täiesti rahvale ja Eesti riigi kohta on aprillisündmused näiteks ka midagi muutnud teie silmis? Riik peaks, ma arvan meist nagu rohkem aru saama, me oleme siiski oma noh, sellest on juba 63 aastat mööda, ühest kandist nagu tunnustatakse, aga samal ajal nagu ma ei tea, tuligi mehed kardavad kedagi või peaks julgemalt ma leian esinema Eesti riik selle nimel, mis oli 63 aastat, tagasiside, mida te arvate praegu sellest Venemaa meie kohta räägib Venemaa, Venemaa räägib seda, mis tal on tarvis rääkida, temal on nähtavasti tarvis neid pingeid üleval hoida, temal on tarvis meid fašistideks teha. Aga kas meie siis tõesti ei ole suutelised sellele? Ma olen seda selgeks tegema, mis oli, meie ei tee ajalugu ringi. Ma arvan, et nemad teevad ajalugu ringi. Hommikul läks Harjumaal merele ümber Paat, milles olnud mees hukkus, tema väike poeg aga päästeti. Piirivalveameti avalike suhete spetsialist Kaja Rand ütles BNS-ile, et õnnetus juhtus kella üheksa. 30 ajal, kui Ristna sadamast merele läinud tomat suure tuulega ümber läks. Mees sai merel infarkti. Eile Pärnus lõppenud David ois trahhi festival oli pühendatud maestro Neeme Järvi 70.-le sünnipäevale. Sünnipäevalaps sellel aastal ise Pärnusse ei jõudnud, kuid todituleeriti Pärnu aukodanikuks. Toomas šalda annab teada. Et Neeme Järvis Pärnu neljas ja ühtlasi taasiseseisvusaja esimene aukodanik otsustas kohalik volikogu veebruaris maestrot, ilma kelleta poleks tõenäoliselt Pärnu kontserdimaja ja kelle ois trahhi festivali raames aset leidvad dirigentide meistrikursused minule tuntust toonud üle laia ilma on tõepoolest raske üle hinnata. Pärnu linnapea Mart Viisitammneeme järvi on vaieldamatult linna jaoks väga oluline inimene sellel aastal tõesti me muutsime linna põhimäärust ja sisse sai selline mõiste nagu aukodanik. Ühtne arusaam oli, et see peaks ja võiks olla maestro Neeme Järvi. Kuigi Neeme Järvi oodati ja loodeti, et eilse loolis trahvifestivali lõppkontserdil saab teda õnnitleda nii juubeli kui aukodaniku tiitli puhul ei saanud ta seekord tervislikel põhjustel Pärnusse tulla ja veidi maha võtnud viibiv Ameerikast Pärnu aukodanikuks saamise üle on tal mõistagi hea meel. See on mulle väga suureks auks, sellepärast et, et Pärnu on mulle alati olnud kõige südamelähedasem kyll ja koht, kus me oleme veetud oma noorpõlve ja mu vanemad on veetnud oma noorpõlve ja, ja kus on ka meie oma lapsed ja muidugi see jätkub ja jätkub seoses muusika tegemisega. Pärnu on muutunud kultuurilinnaks, see on mulle lihtsalt kõige suuremaks rõõmuks, sellepärast et Pärnus toimuvad suured haruldased muusikaüritused just nimelt suvel ja eestlasi, festival ja minu nüüd on kujunenud juba välja päris toode, traditsioon, minu terrigeerimise kursused, nii et see on mul suureks auks ja ma olen väga tänulik selle üle Pärnu linnavalitsusele ja Pärnu linnale. Kuigi tänavu Neeme Järvi Pärnusse Taavi tohistrahhi festivalile ei jõudnud, on tal järgmiseks aastaks sellega suured plaanid. Mul on kavatsus siiski teha üks väga suur rahvusvaheline üritus järgmine suvel, et suure viiulimeistri ois trahvisajandat juubelit tähistada tõesti hea asemel, et see oleks täiesti maailmatasemel sündmuse, et sinna tuleks täitsa suured kunstnikud ja tähistatakse ei saanud nad juubelit, sest tõesti oli väga tihedalt seotud meie linnaga meie Pärnuga ja Eestiga ja seda peaksid 100 aastat tõesti tähistama kindlasti kui mitte varem, siis järgmine suvemalev kahetses. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Euroopa Liit kavandab kolmandate maade kodanikele ühtset tööluba, mis kehtiks ühenduse kõigis 27. liikmesriigis, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat. Säärane sinine kaart annaks ajalehe teatel siiski vaid antaks vaid siiski hästi koolitatud tulijatele. Realiseerudes saaks näiteks Soome haiglas kaks aastat töötanud Venemaalt pärit arst minna ükskõik millisesse ühenduse liikmesriiki, kui ta seal endale töökoha suudab leida uuest asukohamaast või et selline asjatundja siirduda edasi juba aastase töötamise järel. Vahepeal võib ta käia oma kodumaale naasta Euroopa liitu ilma uusi pabereid vajamata. Komisjon põhjendab seda kava lootusega, et nii õnnestub Euroopa liidul parandada oma positsiooni konkurentsis kõrgelt koolitatud töötajate pärast USA Kanada jõust Itaaliaga. Komisjon kavatseb küsimust arutada septembrikuus. Serbia politsei suuroperatsioon tabamaks mõrvarid, kes eile õhtul tappis üheksa kaasmaalast, on lõppenud ja mees on arreteeritud. Mõrvarina tuvastati 39 aastane Nikola Rathoslajevitš, kes oli äsja saabunud Austriast tagasi oma kodukülla. Ta jõudis tappa neli naist ja viis meest enne kui politsei ta kinni võttis. Mees, üritasin arreteerimist ka endalt elu võtta. Pangaliidu liikmesriigid hakkavad kasutama ühiseid lennukeid asüüliotsijate koju saatmiseks. Esimene Euroopa Liidu piirivalveameti intexi korraldatav ühislend toimub ilmselt sellel sügisel. Kuni kolmesajakohaline lennuk korjab liikmesriikidest kokku need asüülitaotlejad, kes varjupaika ei saanud ja seejärel toimetab lennuk nad kodumaale tagasi. Iga koju saadetava kohta saab lennukis olema kaks politseiniku. Ühislendude osaldamine teeb asüülitaotlejate koju saatmise tunduvalt odavam. Võimud teatasid, et kui läbirääkimised Talibani ka Lõuna-Korea pantvangide vabastamise üle peaks läbi kukkuma ja siis võib valitsus nende vabastamiseks kasutada jõudu. Me usume läbirääkimistesse, kuid kui dialoogi ebaõnnestub, siis siirdume teiste meetmete juurde teatas afganistani asesiseminister. Taliban röövis enam kui nädala eest 23 lõunakorealast, kellest ühenud tapsid kolmapäeval. Emajõe suveteater on saanud kümneaastaseks. Vambola Paavo käis sünnipäevapeol. 10 aastat tagasi juuli lõpupäevadel tõi Emajõe suveteater Toomemäe varemetes publiku ette Robin Huudi tüki menu pani näitlejad mõtlema, et iga suvel võiks uutes mängukohtades midagi rahvale pakkuda. Nii on see nüüd kestnud 10 aastat. Emajõe suveteatrijuhi Andres Dvinjaninov kinnitusel on tänaseks jõutud põlvpükstest välja kasvada ning tõestatud, et suved, korter on ülikoolilinna suveürituste lahutamatu osa. Täna süüakse torti ning põletatakse kümmet küünalt. Sõpradelt võetakse vastu häid soove, mida on 10 aastat andnud asuvad trijuhile ja lavastajale Andres Dvinjaninov. Riskijulguse üldse võtta ette asju, mis on natukene pöörased või eba ebatavalised andnud mingisuguse teatava sisse, ütleme siis eneseusu, et võiksin minagi Mulla tänav lihtsalt Vanemuise teatri näitleja, seda siis nüüd juba siis 20 aastat saaks järgmisel aastal täis. Ma olen siis ilmselt nii läbimatu, kärsitu, et ma tahan proovida uut ja uut ja tänanud hästi palju rõõmu, fantastilisi hetki. Andres Dvinjaninov ja suveteatripere ootavad pikisilmi oma kodu ja miks mitte ka statsionaarset mängupaika. Nüüd, 11. tegutsemisaastal on lootused täitumas. Sellel sügisel me saame oma väikesed 80 ruutmeetrit sinna Eesti laulupeomuuseumi ruumidesse Jaama 14, kus me neli aastat pääsuvitiga oli. Väga tore on ka see, et Tartu ülikooliga linna otsustajatega on suurepärane koost. Tartu toomkiriku varemed. Võiksidki olla üheks Emajõe suveteatri põhiliseks mängukohaks järgmise viie järgmise 10. Ma ei tea, miks mitte 20 aasta pärast on asju, mida seal mängida on, on väga-väga palju nii ajaloolisi, seikluslik, dramaatilisi, aga miks ka mitte puhast Šveits piiri paremate mängu kohta vabas õhus? Ei kujutagi, kas on juba mõtetes mingil määral paika pandud, millega võiks publikut lummata aasta pärast? Tegelikult aga ongi omastavas paigas, mõtlesime, et kui me nüüd kordame mingis mõttes nagu ajaloos seda 90 seitsmendat aastat sellel värviline kostüümidraama ja põnev ja seikluslik nagu Robin uud siis tollel aastal järgnes Ronja röövlitütar seda lava vaadates. Praegu ei saa me tegelikult päris täpselt aru, kas see võib olla nii, see võib olla nii Pariis kui London. Väiksemale visi perede peale mõeldes ja väiksematele lastele mõeldes on plaan tuua paralleelselt jumalaemaga, siis praktiliselt samal laval välja Mark Twaini prints ja kerjus, Pariis ja London, aga kuidas seda suve tervikuna nimetada, ma veel täpselt ei tea keskaegsete siltide suvi üle õhtu, et selline plaan on ja ma arvan, et see materjal sobib päris hästi. Soovime ka omalt poolt suveteatriperele õnne ja uusi loomingulisi sähvatusi Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Täna peeti Maidla mõisapargis Maidla valla päeva, kus käis ka meie spordiuudiste toimetaja Tiit Karuks. Täna peeti Maidla mõisapargis Maidla valla päeva keskses sündmusena austati mullu manalasse varisenud omaaegset maailma parimat kümnevõistlejat Euroopa parimat kuulitõukajaid Heino lipu, kellel Nõukogude olud ei võimaldanud oma suurt annet rahvusvahelisel tasandil realiseerida. Sealtmailt Erra vallast pärit lipu sünnikodu seinal avati mälestustahvel Maidla Mõisa pargis, aga mälestuskivi pealdise ka spordikangelane Heino lipp. Ilus tegu kuulsa kodukandi mehe mälestuse jäädvustamiseks. Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni. Meil on väga suur au, et selline inimene meie vallas on sündinud ja see toob kaasa ka kindlasti kohustused, mis on meeldivad nagu alustasimegi kõigepealt sellega. Me tähistame ära tema, tema sünnikodu, pannes sinna seinale mälestustahvli ja edasi on täna plaanis valada mälestuskivi Maidla Mõisa pargis ja me leidsime, et sellisele mehele kõige sobivam koht ongi vast Maidla mõisa ajalooline park. Sellepärast me peame seda nagu enda enda valla pärliks. Tõesti, ta on seda väärt, et tema mälestus jäädvustada ja ma usun, et see kivi saab olema siin Maidla Põhikooli territooriumil, siis ta inspireerib ja, ja annab ka võib-olla kooliõpilastele sellist tuge ja võib-olla kujundab ka positiivset tulevikunägemust. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, kuigi ka teie pilk siin vallas on ilmselt suunatud eeskätt tulevikku. Tuleviku kindlasti ja mälestustahvli avamise juures ka ütlesin tegelikult teda ka väga paljuski on sarnased Heino lipu ja Maidla valla rahva saatused. Ta on kannatanud päris tõsiselt mõlemad nõukogude aegsete, noh, kas me saame öeldud repressioonide alla, aga ka kindlasti sihukese negatiivse suhtumise all, sest ega Maidla vald on nõukogude aegse suurtööstuse tagajärjel päris kõvasti kannatanud, kui me räägime siin avatud põlevkivikarjääri, kus oli sunnitud lahkuma 200 inimest, nii et meil on väga palju anni maile valla rahval Kulipueinul sarnast. Ning veel ilmast öösel meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub edelatuul kolm kuni 10, saartel ja kohati rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ning sooja tuleb öösel 11 kuni 16 kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, Ida-Eestis võib olla ka äikest. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa, saartel kuni 10 meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 16 kuni 21 kraadi. Selline oli Päevakaja 28. juulil, head õhtut ning kuulmiseni.