Tere, head kuulajad, Valter jah, Jaak Ojakäär 100 aasta lauludega aastast 1989 mõtlesime täna alustada ühe sellise mõnusa kantrilauluga mille esitab üks toreda nimega ansambel. See on ansambel, kaabu. Solist on Sirje Medell. Lugu ise on tegelikult küll kindlasti tunduvalt vanemad päritolu, aga salvestus on tehtud aastal 89. Veteranide all meeter pikk ja päeva vähem alla oli imeline. Nagu laulik hitlerlill. Ja nüüd ka mõned uudised aastast 1989. Konkreetselt Eesti puhul oli see ju väga murdeline aasta. 14. jaanuaril taasloodi Eesti olümpiakomitee eesotsas Arnold Kreeniga. Neli päeva hiljem võeti vastu keeleseadus, eesti keel sai riigikeeleks ja kuu aega hiljem kuulutas ENSV ülemnõukogu. Presiidium väljus seaduse, mille kohaselt tähistatakse 20 neljandat veebruari, kui iseseisvuspäeva. 24. veebruari hommikul heisati Pika Hermanni torni suure rahvahulga juuresolekul taas sinimustvalge lipp. Märtsi alguses oli üks väike tagasilöök Tallinnas. Vastukaaluks rahvarindele oli loodud interliikumise esimene kongress. Intrid viisid Tallinnas, Tartus ja Kohtla järvel läbi meeleavaldusi. Balti keti muidugi kindlasti väga paljud mäletavad, see oli 23. august. Ja 24. detsembril tunnistas lõpuks siis ka Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokolli olemasolu ja pidas seda õigustühiseks sõlmimise hetkest peale. 11. novembril valiti Eesti kodanike peakomitee eesotsas Tunne Kelami ka. Ja mõistagi avanes taas ka maailm. Novembri lõpus avati Tallinna-Stockholmi lennuliin. Eesti avanes jälle välismaalastele ja läänemaailm eestlastele. Iga 10. eestlane kasutas seda võimalust ja käis vähemalt korra välismaal ära. Peamiselt viisid need reisid Soome lahe taha meie põhjanaabrite juurde. Aga mõnel mehel venis reis küll veidi pikemaks ja leidis suisa ajutise elupaiga, kas siis Soomes või kaugemal. Rein Laaneorg kirjutas laulu hüvasti Eesti, mille pühendas tegelikult kitarristide lauljale ja heliloojale Tõnu Aarele kes oli üks neist, kes päris pikemaks ajaks Soome siirdus elama ja töötama. Rein Laaneoru endal selliseid plaane tol ajal veel ei olnud, kuigi loo pealkirjast võiks seda arvata. Aga nii kummaline, kui see ei ole aasta jagu hiljem siirdus temagi hoopis kaugemale Kanadasse, kus elas seitse aastat, enne kui jälle siiamaile tagasi tulin. Nii et eluteed võivad olla väga kummalised. See oli igal juhul üks ansambli vitamiin viimaseid lugusid ja üpris tuntud selline. Jaa. Ja vokaalsolistid selles loos olidki siis Rein Laaneorg ja Peeter Vähi ja Peeter Vähi muide, ütles veel seda, et Talle väga meeldis tegelikult selle loo idee ja ma ei tea, kumma mehe idee oli nüüd sinna vahele põimida, see külmad sügistuuled aga igal juhul see mõjus väga toredasti. Selline mõnus väike iroonia, aga mitte suur. Aga nüüd edasi järgmise ansambli juurde. Singer Vinger tegi 89. aastal ühe sellise loo, mille nimeks läbi elu. Muusika kirjutas Roald lautekk stardi Volmerilt ja Hardi Volmer nagu ikka, ei kirjuta mingit lihtlabast sellist I love you teksti vaid sellist, millel mõte sees. Ansambel Pantokraator oli 80.-te lõpul üks selline grupp, mis pööras samuti väga palju tähelepanu tekstidele ja samuti ka ammutas inspiratsiooni eesti rahvamuusikast. Seal olid tegevad sellised mehed nagu Lauri Saatpalu, Jaan Sööt ja järgmine Ongi Jaan Söödi kirjutatud teksti autor Mari Vallisoo. Ja laulu pealkiri kõnelen sinuga kevadekuul. Ja eesti muusika lõpetuseks üks väike vigade parandus. Tartu muusikapäevade saagist on suhteliselt vähe 100 aasta laulude sarjas mängitud Rosta aknaid vist üldse mitte. Ja nüüd siis tegelikult 87. aastal salvestatud lugu mille on muidugi Peeter Volkonski valmis vorminud Majakovski tekstile ja esitajaks ansambel roosteaknad. Tüüpiline Volk, mida siin ikka öelda ja selline Eesti Võssotski variant vene keeles küll akordionisoolot mängis, muide seal vahel ei keegi muu kui Tarmo Leinatamm, kes oli samuti ansambli Rostovi Nad üks väga aktiivseid liikmeid. Aga nüüd aeg minna kaugemale Eestimaast ja mõned sellised muusikauudised, mis kipuvad küll olema tihtipeale ka noh, nagu ikka need kollased tabloidid popstaaride eraelusse tahavad ju väga tungida, nii et kui palju seal nüüd muusikaga tegu on, kui palju igasuguste muude asjadega ei oska öelda ja noh, näiteks selliseid uudiseid, et teisel juunil aastal 1989 abiellus pilvaiman ansamblist Rolling Stones, kes olid tolleks hetkeks 52 aastane mändismissiga ja pruut oli kõigest kaheksateistaastane siis loto jacksoni abikaasa ja mänedžer Jack Gordon väitis, et Michael Jackson oli oma õele pakkunud viis miljonit dollarit selleks, et ta avaldaks oma autobiograafiat, kus siis Mikelist oli võib-olla natukene, mitte kõige paremini kirjutatud. Küll oli aga väga ja selline uus paar tekkinud austraalia lauljatari Kaili minugi Jason Donovani puhul ja nende romantiline duett laul nimega Essbeegheli For You, mille autorid ikka see kuulus hitivabrik Stokeid, Waterman olid kirjutanud, jõudis esikohale Ameerika Ühendriikides. FPS oli for you ehk ekstra sinu jaoks oli selle laulu nimi mille esitasid siis värskelt armunud kalminogjad, Jason Donovan. Aga kõigil abielupaaridel nii hästi ei läinud. Superstaar madonna, kellega on alati igasugused skandaalid kaasas käinud oli vahepeal jõudnud juba kohtusse kaevata oma mehe näitleja Kenny kes väidetavalt oli teda ahistanud. Ja lõpuks siiski noh, andis järele ja ütles, et ei olegi tarvis seda kohtuasja, aga andis sisse avalduse abielulahutuseks. Ja kõik need kulutused advokaatidele, mis olid madonnale maksma läinud üpris palju kattis ta õige pea, olles alla kirjutanud viie miljoni dollarise lepingu pepsiga. Nii et reklaamiraha on üpris suur ja see on poptähtedele muidugi väga tähtis. Teine skandaal oli seoses tema 89. aasta ühe suurima hitiga laike Brier ehk nagu palve. Selle loo, õigemini küll selle video kohta võttis sõna isegi Vatikan, kust tuli sõnum, et see videovariant ei ole ikkagi päris korralik ja võib mõnede usklike tundeid solvata. Ja muide peale seda teadet sellesama pepsi, kes oli sõlminud madonna viie miljoni dollarise lepingu, ütle sellest lahti. Nii, et kuidas ütlus ongi, mis lauldes tuleb, see vilistades läheb või umbes nii. Madonna ja laika Brier. Madonna oma lauluga viis meid juba mingil määral ka filmimaailma. Aastal 89 oli vast kõige suurem kassamagnet see film nimega väätmen. Tim Nortoni käe all tehtud film, mis oli siis 60.-te aastate Batmani seeria selline kokkuvõte ja peaosa mängis seal maika kiiton. Aga nagu ikka igal aastal peaaegu igal aastal tuleb välja ka uus James Bondi film. 89 oli selleks film nimega Lions Stockill ehk luba tapmiseks. Ja nagu ikka ka Bondi filmides, on ka üks teemalugu. Ja selle tolles filmis esitas Gladys Knight. Autoreid on kohe terve ports rada Maicrowoolden, Jefreid, Goen, Volter, Afanasjev, John, Harry Lesley brikus ja Ethan juuli ja selline see lugu sai. License stab Kell ehk loba tapan mõistagi antud ainult sellele kuulsale agendile null null seitse James Bondile, nii et ärge jumala pärast arvake, et see lugu on igale ühele antud, see vastupidi. Aga nüüd sukeldume mõneks ajaks Ameerikasse kantrimuusikasse. Aastal 1989 tunnistati parimaks kantriartistiks mees nimega klint plekk. Ja just tänu ühele laulule, mille nimeks Peter, männe ise on ta selle kirjutanud ja eesti keelde võib selle panna väga lihtsalt ümber. Parem mees. Järgmine lugu on päris mitme tuntud solisti esituses. Kriin pääshours ehk rohelised maastikud võiks seda siis eesti keelde tõlkida. Ja siin on siis MINU Harris laulmas koos rukis käägisiga ja üllatus-üllatus üks selline suur staar kantrimaailmas, nagu tolli paarton on seal kõigest taustalauljana. Ameerika kantrimuusikalipp on kõrgel hoidnud läbi aastatega selline ansambel, mille nimeks Alabama. Aastal 89 salvestasid nad ühe Maria Anders pala, mille nimeks Kathan ja nii nagu kantrimuusikast tihtipeale on sealgi juttu ikka mälestustest ja kodupaigast. Taotleda. Läheme edasi krussi reaga mees, kes Eestiski esinenud palju häid lugusid kirjutanud aastast 89, pärineb selline, mille nimeks rautu hell ehk tee põrgusse. Ja nüüd on aeg minna tänase saate viimase loo juurde, selle nimeks ongi Stop. Ja see paneb stopi 100 aasta laulude sarjad tänasele saatele küll aga mitte terveliseerija või sellepärast, et aastaarv on praegu ikkagi veel 1989. Nii mõnegi aasta paljud hitid mängimata nii Eestist kui mujalt. Aga tänase saate lõpuloo esitaja on Sven Braun eesnimest hoolimata väga kaunis daam, kes on ka üks selle laulu autoritest ise. Mis siis muud, kui paneme plaadi pöörlema. Valter ja koerad soovivad teile kõike head ja kohtume jälle nädala pärast, järgmises 100 aasta laulude saatel.